2-21-6553/6 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud A. H. esitas 26.04.2021 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-21-6553). Avalduse kohaselt töötas avaldaja katusefirmades: alates 1979 Bestorkate Tartu OÜ-s, hiljem Katusetööd OÜ-s, kus kukkus töö tegemise käigus 2016 ning sai raskeid tervisekahjustusi. Seoses tervislike põhjustega on avaldajal tekkinud võlgnevused võlausaldajate ees 10 216,58 euro ulatuses. Avaldaja ei suuda endale võetud kohustusi täita ka pikema perioodi jooksul ja on muutunud alaliselt maksejõuetuks. Kohus nimetas 27.05.2021 määrusega A. H. le ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning A. H. pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. A. H. maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandes toodud andmetega. Üldandmed Võlgnik sündis Põlvas, kus omandas põhihariduse. Seejärel sai Paides kutsekeskkoolis keskerihariduse (laia profiiliga maaparandusmehhanisaatori kutse). Õpitud erialal töötas lühikest aega. Hiljem on töötanud transporttöölisena, saeraamijuhina ning katusetööde tegijana. Võlgnikul on XXX sündinud tütar, kes elab Soome Vabariigis, ja XXX sündinud poeg, kes elab Tartus. 1988. aastal sündinud poeg hukkus hiljuti autoõnnetuses. Võlgnik oli 09.09.1987 – 07.03.2005 abielus A. H. ga. Võlgnik elab kolmetoalises üürikorteris, millega seotud kulusid aitab katta Tartu Linnavalitsus. Võlgnik elab üksi, kuid väidetavalt on tal lähikondseid, kellega tal on hea läbisaamine ja kellega regulaarselt suhtleb. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnik viimastel aastatel töötanud. Sai Eesti Töötukassalt 2015. aastal töötuskindlustushüvitist 1651,04 eurot ning Sotsiaalkindlustusametilt pensioni 2015. aastal 2203,71 eurot, 2016. aastal 2332,47 eurot ja 2017. aastal 1212 eurot. Aastatel 2018 –2021 ei ole saanud Maksu- ja Tolliameti andmebaasis kajastuvat sissetulekut. Võlgniku arvelduskontolt nähtub, et võlgnik on viimastel aastatel saanud Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetust ning Eesti Töötukassalt töövõimetoetust. Võlgnikul takistavad töötamist vigastused, mille ta sai viimases töökohas katuselt kukkudes. Võlgnik kavatseb 17.-20. juunil osaleda Tartu Kutsehariduskeskuse korraldataval tõstukijuhi kursusel ja arvab, et suudab tõstukiga töötades edaspidi tulu teenida ehkki võlgniku tervise seisundis, sealhulgas mälu, tähelepanu, liikuvuse ja koordinatsiooni osas on puudusi. Vara Võlgniku ainsaks märkimisväärseks varaliseks õiguseks on tema pensionikontol olevad LHV Pensionifond L osakud väärtusega 7174,32 eurot. Kuigi üldjuhul teenivad need vanaduspõlve kindlustamise eesmärki ega ole võlgade katteallikas, esitas võlgnik 24.03.2021 AS-ile Pensionikeskus avalduse nende osakute tagasivõtmiseks. Tagasivõetud osakutele vastava rahasumma (netosumma on orienteeruvalt 5700 eurot) ülekanne võlgnikule toimub eeldatavalt 2021. aasta septembris. Osakute eest võlgnikule makstud rahasumma on arestitav ehk pankroti väljakuulutamise korral hakkab laekunud summa kuuluma pankrotivara hulka. Võlgnik on taotlenud osakute eest tasutava summa kandmist Helsingin Seudun Osuuspankkis avatud võlgniku arvelduskontole nr XXX. Seda kontot pankrotihaldur ilmselt käsutada ei saa, väidetavalt ei oska võlgnik isegi seda kontot interneti kaudu kasutada. Võlgnik on ajutisele haldurile avaldanud, et on nõus muutma pensionikeskusele antud makserekvisiite ning taotlema raha kandmist Eesti krediidiasutuses avatud võlgniku kontole. See toiming peaks olema AS-i Pensionikeskus iseteeninduskeskkonnas suhteliselt lihtsasti teostatav. Võlgniku väitel ta osakute tagasivõtmise avaldust esitades ei mõelnud täpselt, milleks raha kasutab. Üks mõte oli osta uus diivanilaud, kuna olemasolev on katki ja läheb kergesti ümber. Võlgnik võttis teadmiseks ajutise pankrotihalduri seisukoha, et osakute eest võlgnikule

Võlausaldajad saavad esitada täiendavalt kõrvalnõudeid. Nelja võlausaldaja nõude kohta on tehtud maksekäsk ja nende nõuete põhjendatuse üle enam vaielda ei saa. AS SEB Pank nõue on eeldatavalt tingimuslik. Võlausaldaja saab nõuda tasumist käendajalt siis, kui põhivõlgnik oma kohustust nõuetekohaselt ei täida. Maksejõuetus Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 11 203 eurot. Võlgnik on põhjendanud maksejõuetuse tekkimist peamiselt sellega, et tööõnnetuse käigus sai tervisekahjustusi, millest ei ole seniajani taastunud ja mis takistavad töö tegemist ning tulu teenimist. Tööõnnetuse toimumise täpne aeg ei ole teada, aga kuna võlgnik Maksu- ja Tolliameti andmetel 2015. aastal ja hiljem töötasu ei teeninud, pidi õnnetus juhtuma enne 2015. aastat, arvatavasti 2014. aastal. Kuigi võlgniku suhtes toimus täitemenetlusi alates 1998. aastast, ei olnud võlgnetavad summad suured ning enamik täitemenetlusi lõppes seoses võla tasumisega. Töövõime säilimise korral oleks võlgnik enesele võetud kohustuste täitmisega ka edaspidi ilmselt hakkama saanud. Valdav osa seni täitmata kohustustest tekkis 2013 – 2014. Võlgniku suhtes tehtud maksekäsud ei sisalda palju teavet, ent avaldatud teabe põhjal ei saa välistada, et praeguste suuremate võlausaldajate nõuded olid aegunud enne kohtusse pöördumist. Kuna võlgnik üheski maksekäsu kiirmenetluses vastuväiteid ei esitanud, tegi kohus seniajani täitmata maksekäsud. Arvatavasti aitas võlgniku makseraskuste püsivaks maksejõuetuseks arenemisele kaasa see, et võlgnik ei olnud oma varaliste suhetega seoses tähelepanelik ja leppis nõuetega, mille täitmisest ta võinuks aegumisele viidates ka keelduda. Puudub alus väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Tõenäoliselt on võlgniku makseraskuste algne põhjus piisavalt läbi mõtlemata krediidi kasutamine. Tervist püsivalt kahjustanud õnnetus piiras võlgniku võimet täita nõuetekohaselt kõiki sõlmitud kokkuleppeid. Arvatavasti olnuks võlgnikul võimalik oma kohustuste mahtu oluliselt piirata aegunud nõuetele vastuväiteid esitades. Pärast nõuete kohta maksekäskude tegemist minetas võlgnik teoreetilisegi võimaluse täita kõiki oma kohustusi nõuetekohaselt. Eeldused maksejõuetuse tekkeks pärinevad tõenäoliselt 2014. aastast, kuid makseraskused arenesid püsivaks maksejõuetuseks hiljemalt 2019. aastal, kui kohus tegi aastaid tagasi võetud kohustuste kohta maksekäsud. Võlgnikul puudub hetkel likviidne vara pankrotiavalduse menetluse kulude osalisekski katmiseks. Võlgnik on juba aastaid elanud üksnes riigi ja kohaliku omavalitsuse makstud toetuste arvel ning ei ole mingit kindlust, et lähitulevikus saab olema teisiti. Võlgniku ainus ettenähtav võimalus katta menetluse läbiviimisega seotud kulud ning tasuda osa võlgadest tekib juhul, kui tagasi võetud pensionifondi osakute eest makstud raha on laekunud tema arvelduskontole. Raha võib laekuda kõige varem septembris. Enne raha laekumise hetke ei ole võimalik rääkida pankrotivara olemasolust. Edaspidi võib selguda, et pankrotimenetluse kulud saab katta üksnes riigi vahenditest (PankrS § 65 lg 11).

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduses avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. A. H. pankrot tuleb PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus A. H. t enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 15 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 584 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (15 pooltundi) tuleb Einar Vallandile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 eurot. Kuna kohus kuulutab võlgniku avalduse alusel pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik