2-21-6553/12 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

2.4.Pankrotimenetluse kulud: Võlausaldajate nõuete katteks raha ülekandmiseks on pankrotivarast tasutud nelja pangaülekande teenustasu 1,08 eurot. Pankrotihalduri töötasu pankrotivarast väljamaksmisel lisandub pangaülekande teenustasu 0,16 eurot. Muud tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel. 5 925,31 euro suuruselt pankrotivaralt PankrS § 651 lg 1 kohaselt arvutatav pankrotihalduri tasu alammäär on 1422,07 eurot, millele vastavalt PankrS § 65 lg 11 lisandub käibemaks 284,41 eurot. Haldur ei lähtu tasu taotledes nimetatud regulatsioonist. PankrS § 65 lg 113 võimaldab halduril taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr (1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Tasu taotlemisel toimingutasuna ei ole vaja pidada tööaja arvestust. A. H. pankrotimenetlus ei olnud keskmisest keerulisem. Kohtult tasu taotledes võtab haldur arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (varem on see olnud umbes 170 eurot + käibemaks menetluse kohta, kuid energia hinna oluline suurenemine on paratamatult suurendanud ka pankrotihalduri büroo otseseid kulusid). Lisaks peab pankrotihalduri tasu arvel katma kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Haldur taotleb kohtult pankrotihaldurile töötasu 600 eurot, millele vastavalt PankrS §-le 65 lg 11 lisandub käibemaks 120 eurot. Kõrvutades taotletava tasu suurust Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 § 2 lg 1 kehtestatud tasumääraga, mida kohaldatakse halduri töötasu hüvitamisel riigi vahenditest (66 eurot tund), ilmneb, et taotletav töötasu vastab tasule, mida riik maksab pankrotihaldurile 9,09 töötunni eest. Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr XXX raha 720,16 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab selle summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu ja sellele lisanduva käibemaksu ning Swedbank AS-ile ülekande tegemise teenustasu 0,16 eurot.

täitemenetlusi alates 1998. aastast, ei olnud võlgnetavad summad suured ning enamik täitemenetlusi lõppes seoses võla tasumisega. Võib oletada, et töövõime säilimise korral oleks võlgnik enesele võetud kohustuste täitmisega ka edaspidi hakkama saanud. Valdav osa seni täitmata kohustustest tekkis aastatel 2013 – 2014. Võlgniku suhtes tehtud maksekäsud ei sisalda palju teavet, ent avaldatud teabe põhjal võib arvata, et praeguste suuremate võlausaldajate nõuded olid aegunud enne kohtusse pöördumist. Kuna võlgnik üheski maksekäsu kiirmenetluses vastuväiteid ei esitanud, tegi kohus seniajani täitmata maksekäsud. Arvatavasti aitas võlgniku makseraskuste püsivaks maksejõuetuseks arenemisele kaasa see, et võlgnik ei olnud oma varaliste suhetega seoses tähelepanelik ja leppis nõuetega, mille täitmisest ta võinuks aegumisele viidates ka keelduda. Puudub alus väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Tõenäoliselt on võlgniku makseraskuste algne põhjus piisavalt läbi mõtlemata krediidi kasutamine. Tervist püsivalt kahjustanud õnnetus piiras võlgniku võimet täita nõuetekohaselt kõiki sõlmitud kokkuleppeid. Pärast nõuete kohta maksekäskude tegemist minetas võlgnik teoreetilisegi võimaluse täita kõiki oma kohustusi nõuetekohaselt. Eeldused maksejõuetuse tekkeks pärinevad tõenäoliselt 2014. aastast, kuid makseraskused arenesid püsivaks maksejõuetuseks hiljemalt 2019. aastal, kui kohus tegi aastaid tagasi võetud kohustuste kohta maksekäsud. Kohtu põhjendused Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 25.03.2022 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 04.04.2022 ja vastuväiteid ei ole kohtule esitatud. Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-s 2 sätestatule. Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne A. H. (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses, vaid nn muu asjaolu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest A. H. pankrotimenetluses. PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda

tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Pankrotihaldur taotleb määrata tasuks oma ülesannete täitmise eest 600 eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot, kokku 720 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist PankrS § 65 lg 113 alusel toimingutasuna. Pankrotihaldur on 27.07.2021 menetlusdokumendis esitanud pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 720 eurot, sh käibemaks 120 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega tekkinud pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud 1,08 eurot (halduri toimingute tegemisel tasutud panga teenustasud) ja edaspidi lisanduv kulu 0,16 eurot. Kohus peab nimetatud kulusid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihaldur Einar Vallandi tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud A. H. (pankrotis) pankrotimenetluses 1,08 eurot ja täiendava lisanduva kulu 0,16 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud tuleb kanda pankrotivara arvel. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. A. H. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 173 toodud kohustusi. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada A. H. kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Kohtule on esitatud jurist Ü. K. i nõusolek täitmaks usaldusisiku ülesandeid A. H. kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et Ü. K. tuleb nimetada A. H. usaldusisikuks. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada