Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

Hageja palub kohustada kostjat andma nõusolek XXX kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXX) IV jakku kostja õiguseellase OÜ R kasuks kantud hüpoteegi summas 90 000 eurot kustutamiseks ning asendada kostja nõusolek kohtuotsusega. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja ja kostja õiguseellane OÜ R 10.01.2017 hüpoteegi seadmise lepingu pooltevahelisest laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete tagamiseks. Seda laenulepingut sõlmitud ei ole. Kostja vaidleb hagile vastu. Laenuleping nr XXX on sõlmitud 30.09.2016 ja kostja raamatupidamise järgi on hagejale samal päeval väljastatud 80 000 eurot laenu intressiga 4% aastas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Arvamuses kostja vastusele leiab hageja, et laenulepingu olemasolu ja laenu väljamaksmine on tõendamata. 01.04.2021 määrusega selgitas kohus tõendamiskoormist. Poolte vahel seisneb vaidlus selles, kas laenuleping eksisteerib või mitte. Hageja ei saa tõendada midagi, mis ei eksisteeri, seetõttu lasub laenulepingu olemasolu tõendamise koormis kostjal. Kohus andis kostjale tähtaja tõendi(te) esitamiseks. 28.04.2021 esitas kostja taotluse tõendite kogumiseks, kuna Riigiprokuratuur on läbiotsimise käigus laenulepingu ära võtnud. Tõendid on kriminaalasja 1-19-705 materjalide juures ja kostja palus need kohtul välja nõuda. 11.05.2021 jättis kohus tõendite kogumise taotluse rahuldamata, sest kostja saab tõendeid ise esitada – kohus on kriminaalasjas nr 1-19-705 kostjat teavitanud, et kantselei väljastab laenulepingu kinnitatud koopiad. Kohus pikendas tõendite esitamise tähtaega 14 päeva võrra. 24.05.2021 esitas kostja 30.09.2016 laenulepingu nr XXX koopia. Hageja vaidlustas laenulepingu ehtsuse ning väitis, et sellel ei ole tema allkiri. Samuti, laenulepingu p 1.2 järgi makstakse laen välja hageja taotlusel osade kaupa. Hageja ei ole kunagi laenu väljamaksmist taotlenud. Ka hüpoteegi seadmise lepingust ei tulene, et hagejale oleks laen välja makstud. Kohtu põhjendused Kohus menetleb hagi kirjalikus menetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §le 403. I K ja R OÜ on 10.01.2017 sõlminud hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingu, millega seati hagejale kuuluvale ja XXX asuvale kinnistule hüpoteek 90 000 eurot, mis tagas poolte vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX, selle lisadest ja muudatustest tulenevaid nõudeid. Selle lepingu alusel kanti hüpoteek kinnistusraamatusse. 07.10.2019 on R OÜ ühinenud K C OÜ-ga ja registrist kustutatud. Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 alusel tuvastatuks. Poolte vahel on vaidlus, kas laenuleping nr XXX eksisteerib või mitte ning kas selle alusel on laenu antud. Kostja on esitanud 30.09.2016 R OÜ ja I Ki vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX koopia, mille kohaselt andis R OÜ hagejale laenu 80 000 eurot. Laenulepingu p 1.2 tuli laen üle

anda osade kaupa vastavalt laenusaaja taotlustele peale laenulepingu allkirjastamist ja tagatisvarale hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimist. Hageja sellise lepingu sõlmimist eitab, vaidlustab selle ehtsuse ning märgib, et tema pole laenulepingule alla kirjutanud. Laenulepingu osas asub kohus järgmisele seisukohale. Laenulepingu ehtsuse kindlakstegemiseks on võimalik teostada laenulepingu originaali suhtes ekspertiis, mis tuvastaks, kas hageja on sellele lepingule alla kirjutanud või mitte. Käesoleval juhul ei ole see kohtu hinnangul aga vajalik, sest laenulepingu kui sellise olemasolu ei kinnita kostja väidet, et laen ka tegelikult anti. 01.04.2021 tõendamiskoormise selgitamise määruses on kohus märkinud, et laenuleping on reaalne leping, mis muutub kehtivaks alates laenuobjekti (s.o raha) üleandmisest. Seega on antud juhul oluline see, kas hageja ka tegelikult raha sai (sõltumata laenulepingu olemasolust). Esitatud laenulepingu tekst ei viita laenu tegelikule andmisele, vaid sedastab selle, et laen on laenulepingu sõlmimise hetkel veel andmata. Laenu andmist tuli seega tõendada laenulepingust lahusoleva eraldi tõendiga. 01.04.2021 määruses on kohus selgitanud, et selliseks tõendiks võib olla panga maksekorraldus, hageja allkiri raha kättesaamise kohta vms. Käesoleval juhul sellist tõendit esitatud ei ole. Seetõttu puudub kohtul võimalus tuvastada hagejale laenu andmine. Seega ei oma laenulepingu ehtsus antud asjaoludel määravat tähendust ning kohus ei pea ekspertiisi teostamist vajalikuks. Kohtu hinnangul on vaatamata kohtu tehtud tõendamisettepanekule laenu tegelik andmine jäänud tõendamata. Seetõttu leiab kohus, et poolte vahel puudub laenusuhe. Kui poolte vahel puudub laenusuhe, puudub vajadus ka selle tagamiseks hüpoteegiga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-104-08 märkinud, et kuna hüpoteegi realiseerimine on keelatud tagatava nõudeta, võimaldab AÕS § 349 lg 1 koormatud kinnisasja igakordsel omanikul nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud. Kui hüpoteegipidaja on selle sätte järgi kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks, saab tema nõusoleku asendada kohtuotsusega. Asjaõigusseaduse § 349 lg 1 kohaselt kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 34’ lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnistusraamatusse on kantud hüpoteek R OÜ (täna K C OÜ) kasuks. Seega puudutab hüpoteegi kande kustutamine kostja õigust. Kostja nõusolekut hüpoteegikande kustutamiseks ei anna. Vastavalt KRS § 34’ lg 8 puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna hüpoteek tagas pooltevahelist laenulepingut nr XXX ja kohus on tuvastanud, et selle lepingu alusel pole hageja laenu saanud, siis tuleb hüpoteek AÕS § 349 lg 1 alusel kustutada. Kohus tuvastab, et kostja on kohustatud andma selle hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku (TsÜS § 68 lg 5

ja KRS § 34’ lg 8 järgi. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. 19.02.2021 määrusega on kohus kohustanud pooli esitama menetluskulude nimekirjad koos menetlusdokumentidega. Pooled ei ole menetluskulu nimekirja esitanud. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu 1100 eurot. Kohus määrab selles ulatuses hageja menetluskulud kindlaks ja mõistab kostjalt välja. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.