Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu avaldus X vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. mai 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu (registrikood esindajad ringkonnakohtus 80140666), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11. mai 2020 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta X kanda.
4.Mõista X-lt ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks välja 420 eurot Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu kasuks.
5.X-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistule viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Jätta Harju Maakohtu 02.01.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse lõpplahendi täitmist tagava abinõuna. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Tallinn, Koidu tn 11 korteriühistu (avaldaja) esitas 28.12.2018 Harju Maakohtule avalduse X-lt (puudutatud isik) võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand aadressil Tallinn, Koidu 11-12. Elamu valitsemiseks on moodustatud korteriühistu. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt tasunud majandamiskulude eest perioodil 2015.a jaanuar kuni 2017.a detsember. Avaldaja taotleb puudutatud isikult võlgnevuse 7534,96 euro väljamõistmist, sh põhivõlgnevus 4623,10 eurot ja viivis 2911,86 eurot (28.12.2018 seisuga). Lisaks palus avaldaja välja mõista edasiulatuva viivise alates 29.12.2018. Koos avaldusega esitati kohtule hagi tagamise avaldus, mille alusel maakohus seadis 02.01.2019 määrusega avaldaja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 9795,45 eurot puudutatud isikule kuuluvale korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX).
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS
3.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isik on õiguspäraselt keeldunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 alusel omapoolsete majandamiskulude tasumisest avaldajale, kuivõrd avaldaja ei ole parandanud puudutatud isikule kuuluva korteriomandi kohal katust, mille üle pooled vaidlevad juba 2011. aastast. Avaldaja on hooldanud ja parandanud elamuse katuse kõiki osi peale puudutatud isiku korteriomandi kohal asuva katuse. 2019. a valminud mükoloogilise ekspertiisi kohaselt on katkioleva katuse aluses toas tekkinud hallitus, täpsema kahju ulatuse kindlakstegemine eeldab siseviimistluse eemaldamist ning ehitusliku finantsekspertiisi teostamist. Puudutatud isik leiab, et avaldaja nõue on aegunud varasema perioodi kui 28.12.2015 osas ja esitab aegumise vastuväite.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus rahuldas 11.05.2020 määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 4623,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2911,86 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt määraga 0,07% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 29.12.2018 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku vastuväite kohtu tegevusele ning taotlused menetluse peatamiseks, istungimenetluse määramiseks ja alternatiivselt telefoni teel ärakuulamiseks. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja menetluskulu 2450 eurot koos lisanduva viivisega seadusjärgses määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Maakohus lahendas asja hagita menetluses ning võttes arvesse võlgnevuse tekkimise aega, kohaldas enne 01.01.2018 kehtinud korteriühistuseadust (KÜS) ja korteriomandiseadust (KOS). Maakohus luges avaldaja poolt esitatud majandamiskulude arvetega, korteriühistu konto väljavõttega, raamatupidaja kinnitusega ning laekumiste kokkuvõttega tõendatuks, et puudutatud isiku võlgnevus perioodil 2015. a jaanuar kuni 2017. a detsember on kokku 4623,10 eurot. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta oleks täiendavaid makseid korteriühistule teinud.
6.Avaldaja esitatud korteriühistu põhikirja ja üldkoosoleku protokollidega, mille alusel on põhikiri vastuvõetud, üldkoosoleku otsustega majandustegevuse aastakava vastuvõtmiste kohta, majandusaasta aruannetega, samuti tõenditega majandamiskulude suuruse ja aluse kohta, on tõendatud majandamiskulude arvestuse põhjendatus ja kulude kandmine avaldaja poolt. Samuti on tõendatud, et korteriühistu üldkoosolek on kontrollinud korteriühistu kogukulud, sh ka puudutatud isiku korteriomandi kulud ning on need kinnitanud.
7.Kuna puudutatud isik jättis korteriühistu majandamiskulude tasumise kohustuse täitmata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult välja mõista majandamiskulude võlgnevus kokku 4623,10 eurot. Avaldaja on tõendanud ka viivise 2911,86 eurot kujunemise. Viivise nõue on põhjendatud KÜS § 7 lg 4 alusel (0,07 % päevas). Põhjendatud on ka edasiulatuva viivise nõue.
8.Puudutatud isiku väited selle kohta, et korteriühistu tegevus on ebaseaduslik, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Puudutatud isik ei ole väitnud ega tõendanud üldkoosoleku otsuste kehtetust või tühisust ega korteriühistule esitatud majandamiskulude põhjendamatust ega kulude mittekandmist. Puudutatud isik ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, et tal esineks õiguslik alus maksete tegemisest keeldumiseks või vastunõue, mille täitmist ta saaks avaldajalt nõuda või mille tõttu tal puuduks kohustus täita majandamiskulude osas oma kohustusi korteriühistu seaduse alusel. VÕS § 110 rakendamiseks peab puudutatud isikul olema korteriühistu vastu selge nõue. Puudutatud isik ei ole sellise nõude olemasolu põhistanud. Üksnes kohtule esitatud fotodest ei saa järeldada, et puudutatud isikul esineks vastunõue, mille tõttu tal oleks alus oma kohustused tervikuna täitmata jätta.
9.Maakohus tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 154 ja leidis, et kuna korteriühistu majandamiskulude eest tasumise kohustus on korduv kohustus, siis algab aegumine selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Järelikult aeguvad 2015. aastal tasumata arvete nõuded 01.01.2019. Korteriühistu esitas oma nõude kohtusse 28.12.2018, mistõttu ei ole nõuded aegunud.
MÄÄRUSKAEBUS
10.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse puudutatud isik, kes palus maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi esimese astme kohtule uuesti läbivaatamiseks või alternatiivselt jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
11.Määruskaebuse kohaselt on maakohus läbi viinud puuduliku eelmenetluse, sh jätnud puudutatud isiku tema põhiõigusi rikkudes isiklikult ära kuulamata ja tagamata talle võimaluse viibida oma asja arutamise juures. Puudutatud isik ei ole kunagi nõustunud kirjaliku menetlusega. Maakohus ei teinud ettepanekut täiendavate tõendiste esitamiseks. Maakohus jättis arvestamata puudutatud isiku vastuväited seoses sellega, et avaldaja ei ole tänaseni kõrvaldanud Koidu 11 elamu katuse puudusi, mistõttu on puudutatud isiku keeldumine omapoolsete kohustuste täitmisest õiguspärane. Puudutatud isik on valmis koheselt tasuma kõik põhjendatud majandamiskulud pärast katuse korrastamist ning palub määrata kindlaks poolte kohustuste täitmise järjekord. Esimese astme kohtus on lahendi teinud kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama.
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
12.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus on esitatud hilinemisega.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
15.Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud KÜS § 151 lg 1 nägi ette, et majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 sätestas, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kuni 13. detsembrini 2017 kehtinud KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistu põhikirja p 4.2.6 ja 4.2.7 sätestasid, et ühistu liige on kohustatud üks kord kuus tasuma elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid, samuti tasuma elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest. Sealhulgas on täpsustatud vee ja kanalisatsiooni kulu arvestamise korda. Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite pinnalt, et puudutatud isik on ajavahemikul 2015.a jaanuar kuni 2017.a detsember jätnud tasumata majandamiskulude eest 4623,10 eurot. Puudutatud isik ei ole esitanud määruskaebuses väited, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et maakohtu tuvastatu on ebaõige. Samuti ei ole määruskaebuses esitatud väited, mis annaksid põhjuse asuda seisukohale, et maakohtu määrus on viivise väljamõistmise osas ebaõige.
16.Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta oleks majandamiskulude eest tasunud. Puudutatud isik tugineb sellele, et tal on VÕS § 110 kohaselt õigus oma kohustuse täitmisest keelduda, kuna korteriühistu ei ole kõrvaldanud puudusi elamu katusel.
17.VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üksnes kohtule esitatud fotodest ei saa järeldada, et avaldaja on rikkunud oma kohustusi, mis annaks puudutatud isikule õiguse oma kohustuste täitmisest keelduda. Puudutatud isik on väitnud, et maakohus ei teinud ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks, kuid ei ole määruskaebuses avaldanud, milliseid tõendeid oleks ta soovinud esitada ega ole neid esitanud ka ringkonnakohtule. Lisaks eeldab VÕS § 110 lg 1 rakendamine konkreetse ja selge puuduste kõrvaldamise nõude esitamist, mida puudutatud isik ei ole käesolevas asjas esile toonud. Samuti
võimaldab VÕS § 110 lg 1 kohustuse täitmisest keelduda proportsionaalselt oma vastunõudega, mitte täies ulatuses. Puudutatud isik ei ole väidetava vastunõude rahalist väärtust esile toonud. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud VÕS § 110 lg 1 sätestatud eeldused kohustuse täitmisest keeldumiseks.
18.Puudutatud isik on märkinud, et maakohtus asja lahendanud kohtunik oleks pidanud ennast taandama. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et esines TsMS § 23 sätestatud taandamise alus.
19.Lisaks on avaldaja väitnud, et maakohus rikkus tema õigusi seoses sellega, et ei kuulanud teda suuliselt ära. Maakohus määras istungi ajaks 05.02.2020, mille lükkas edasi tulenevalt puudutatud isiku taotlusest. Uueks istungiajaks määras maakohus 29.04.2020, mille tühistas 06.04.2020 määrusega ja luges eriolukorra tõttu ärakuulamiseks piisavaks kirjaliku seisukoha esitamise, mille tähtajaks andis 27.04.2020. Tulenevalt puudutatud isiku taotlusest pikendas maakohus kirjaliku seisukoha esitamise tähtaega kuni 07.05.2020. Puudutatud isik esitas kirjaliku seisukoha 07.05.2020, milles esitas ka taotluse olla ära kuulatud istungil või telefoni teel. Nimetatud taotlused jättis maakohus 11.05.2020 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 477 lg 4 kohaselt võib lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus puudutatud isiku õigusi, kui luges ärakuulamiseks piisavaks kirjaliku seisukoha esitamise. Arvestada tuleb ka, et sellel ajal oli Eestis eriolukord, samuti oli maakohtu poolt kirjaliku seisukoha esitamiseks antud tähtaeg piisav põhjendatud seisukoha esitamiseks.
20.Seega ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks.
21.Maakohus on 02.01.2019 määrusega seadnud hagi tagamiseks avaldaja kasuks 9795,45 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi puudutatud isikule kuuluvale korteriomandile asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX). TsMS § 442 lg 5 järgi otsuse resolutsiooniga lahendab kohus mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus ei ole seda teinud. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 445 lg 2 järgi tuleb jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna seda saab pidada lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalikuks.
22.Avaldaja on märkinud, et määruskaebus esitati hilinenult. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Puudutatud isik kinnitas maakohtu määruse kättesaamist 27.05.2020 ja esitas määruskaebuse 11.06.2020, seega tähtaegselt.
23.Arvestades, et maakohtu määrus jääb muutmata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti puudub alus muuta maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramise osas.
24.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
25.Avaldaja palus 25.09.2020 menetluskulude nimekirjas puudutatud isikult välja mõista menetluskulud 420 eurot (sisaldab käibemaksu) ja viivise. Nimekirja kohaselt kulus avaldaja esindajal menetlustoimingute tegemiseks 3,5 tundi. Esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane.
26.Avaldaja palus 20.10.2020 esitatud menetlusdokumendis välja mõista selle dokumendiga seotud täiendav menetluskulu 60 eurot, millele lisandub viivis.
27.Ringkonnakohus leiab, et 25.09.2020 menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja ajakulu 3,5 tundi on põhjendatud. Samuti ei ületa avaldaja esindaja tunnitasu keskmist tunnitasu määra. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks esindajakulu väljamõistmist 20.10.2020 menetlusdokumendi koostamise eest. Ringkonnakohus andis avaldajale võimaluse vastata puudutatud isiku menetluskulude nimekirjale. Avaldaja ei esitanud aga seisukohta menetluskulude nimekirjale, vaid puudutatud isiku muudele väidetele ja taotlustele, mida ringkonnakohus ei nõudnud.
28.Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista menetluskulud 25.09.2020 menetluskulude nimekirjas märgitud 3,5 tunni eest summas 420 eurot ja viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.