Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) hagi X vastu nõude tunnustamiseks Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. mai 2020. a kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus Hageja Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg
Menetlusosalised ja nende esindajad
menetluskulude
Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20. mai 2020. a määrus osas, milles maakohus mõistis Xlt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulude hüvitise 4995,16 eurot ületavas osas. Teha uus määrus, millega jätta Eesti Vabariigi avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 4995,16 eurot ületavas osas rahuldamata.
Rahuldada osaliselt Eesti Vabariigi avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
3.2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista X-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 5186,61 eurot.
3.3.Rahuldada X avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Eesti Vabariigilt X kasuks välja 191,45 eurot.
3.5.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded ning mõista X-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 4995,16 eurot.
3.6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda Eesti Vabariigile alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) (hageja) hagi X (kostja) vastu nõude tunnustamiseks Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrotimenetluses. Maakohus rahuldas hagi 14. juuni 2019. a otsusega osaliselt. Pooled esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. jaanuari 2020. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt. Ringkonnakohtu otsusega rahuldati hagi osaliselt, poolte maakohtus kantud menetluskulud jäeti 95,49% ulatuses kostja kanda ja 4,51% ulatuses hageja kanda ning poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäeti kostja kanda. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis 4. mai 2020. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2.Hageja esitas 4. juulil 2018 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli hageja esindaja ajakulu maakohtus kokku 33 tundi ja 55 minutit. Esindaja tunnitasu määr oli 120 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Hageja menetluskulud maakohtus olid kokku 4104,17 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Hageja esitas 15. jaanuaril 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus kokku 18 tundi. Esindaja tunnitasu määr on 130 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Hageja menetluskulud olid ringkonnakohtus kokku 2340 eurot. Kostja esitas 4. juulil 2018 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli kostja esindaja ajakulu ringkonnakohtus kokku 28,3 tundi. Esindaja tunnitasu määr oli 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja menetluskulud olid maakohtus kokku 4245 eurot. Kostja palub mõista hagejalt välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus rahuldas 20. mai 2020. a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5186,61 eurot. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 182,99 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ja mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja 5003,62 eurot. Maakohus kohustas kostjat tasuma hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik. Hageja palub lepingulise esindaja kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja esindaja ajakulu 2 (5)
maakohtus on põhjendatud 32 tunni ja 30 minuti ulatuses ehk 3900 eurot (32,5×120). Maakohus vähendas 3. juuli 2018 seisukoha koostamise ajakulu kolmelt tunnilt kahe tunnini ning jättis rahuldamata 4. juuli 2019 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 25 minutit, sest menetluskulude nimekirja koostamise kulu ei ole lepingulise esindaja kulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 tähenduses. Kostja kanda jäid hageja menetluskulud maakohtus 95,49% ulatuses ehk 3724,11 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus on põhjendatud 11 tunni ja 15 minuti ulatuses tunnitasuga 130 eurot ilma käibemaksuta, kokku 1462,50 eurot. Maakohus ei pidanud põhjendatuks: -
4.juulil 2019 ja 5. juulil 2019 apellatsioonkaebuse koostamise, lõpliku vormistamise ja kohtule esitamise kulu 3 tunni ja 15 minuti ulatuses. Hageja esindajal ei saanud kaebuse koostamiseks kuluda rohkem kui 1 tund ja 30 minutit;
-
6.augustil 2019 ja 7. augustil 2019 kostja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu 6 tunni ja 45 minuti ulatuses. Hageja esindajal võis vastuse koostamiseks kuluda kõige rohkem 5 tundi;
-
7.jaanuaril 2020 ja 13. jaanuaril 2020 seisukoha koostamise, täiendamise ja kohtule esitamise kulu 2 tunni ja 40 minuti ulatuses. Hagejal esindajal ei saanud seisukoha koostamiseks kuluda rohkem kui 1 tund ja 30 minutit;
-
13.jaanuaril 2020 ja 15. jaanuaril 2020 kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumise, vastuse koostamise ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 2 tunni ja 5 minuti ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamine ei ole lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 tähenduses.
Kokku jäid kostja kanda hageja menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 5186,61 euro (3724,11+1462,50) ulatuses. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot käibemaksuga on põhjendatud ja vastab tsiviilasja keerukusele. Tegemist oli mahuka tsiviilasjaga. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kostja esindaja: -
menetlusliku positsiooni kujundamist ja kliendi edastatud tõendite analüüsi 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kuna esindaja oli juba eelnevalt kujundanud menetlusliku positsiooni ning arvestades 22. märtsi 2018 lisade mahtu, võis lepingulisel esindajal kuluda tõendite analüüsimisele 45 minutit;
-
menetlusliku positsiooni kujundamist 30 minuti ulatuses. Tegemist oli põhjendamatu ajakuluga, sest esindajal peaks poole menetluse kestel olema menetluslik positsioon kujundatud.
Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja mõistlik ja põhjendatud ajakulu maakohtus 27 tundi ja 3 minutit ehk 4057,50 eurot (27,05×150), millest jääb hageja kanda 4,51% ehk 182,99 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte nõuded ning mõistis tasaarvestuse tulemusel hagejalt kostja kasuks välja 5003,62 eurot (5186,61–182,99).
MÄÄRUSKAEBUS
4.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Kostja palub teha uue määruse, millega rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ning vähendada hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist. Kostja põhjendatud menetluskulude suurus on 4245 eurot ning hageja põhjendatud menetluskulu maakohtus 2450,4 eurot ja ringkonnakohtus 1202,5 eurot. 3 (5)
Kostja leiab, et maakohus vähendas põhjendamatult kostja esindaja menetluskulude suurust. Kostja menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud. Maakohus vähendas põhjendamatult menetlusliku positsiooni kujundamise ja kliendi edastatud tõendite analüüsi ajakulu 1 tunnilt ja 30 minutilt 45 minutini ning luges menetlusliku positsiooni kujundamise ajakulu 0,5 tundi põhjendamatuks. Kostjal ei pidanud menetluse kestel olema menetluslik positsioon kujundatud. Menetluslik positsioon kujunes vastavalt menetluslikule olukorrale. Järelikult ei saanud kostja esindaja menetluslikku positsiooni menetluse alguses ette näha. Seisukoha kujundamise vajadus muutub vastavalt menetluslikule olukorrale ning on sõltuv nii mahus kui ka ulatuses sellest, mida vastaspool esitab. Täiendavalt ei nõustu kostja maakohtuga, et kostja esindajal ei saanud kuluda kostja esitatud tõendi analüüsimisele rohkem kui 45 minutit. See toiming hõlmas mh vaidluse all olnud ehitustööde kohta riigihangete registrisse märgitud andmete analüüsi (9. märtsi 2018 kostja menetlusdokumendi lisa 1). Maakohus ületas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Hageja järgmised õigusabi kulud on ülepaisutatud ja põhjendamatult suured: -
15. veebruar 2018 kuni 20. veebruar 2020 hagi vastuse arvamuse koostamine, tõendite kogumine, lõplik vormistamine ja kohtule edastamine 16 tundi. Arvestades juba hagis esitatut, on põhjendatud ajakulu hagi vastuse kohta arvamuse koostamiseks 8 tundi;
-
13.märtsi 2018 e-kiri kliendile seoses täiendavate tõendite kogumisega 20 minutit ja
16.märtsil 2018 kliendi edastatud täiendavate tõenditega tutvumine ja nende süstematiseerimine 1 tund ja 15 minutit. Nende toimingute ajakulu kokku 1 tund ja 35 minutit ei ole põhjendatud, sest tegemist ei ole toimingutega, mis eeldaksid erialaseid teadmisi;
-
21. märts 2018 kuni 22. märts 2018 seisukoha koostamine, täiendavate tõendite kogumine ja kohtule esitamine 6 tundi ja 30 minutit. Kostja hinnangul võis toimingu ajakulu olla 4 tundi.
Lisaks on järgmised hageja ringkonnakohtus kantud esindajakulud ülepaisutatud ja põhjendamatult suured: -
maakohtu otsusega tutvumine ja selgitav e-kiri kliendile 1,5 tundi. Selle toimingu ajakulu tuleb vähendada vähemalt tunni võrra kuna maakohtu otsusega tutvumisele ei saanud kuluda rohkem kui 0,5 tundi;
-
6.augusti 2019 ja 7. augusti 2019 vastuse koostamine kostja apellatsioonkaebusele ja vastuse lõplik vormistamine ja kohtule esitamine 6 tundi ja 45 minutit. Apellatsioonkaebuse vastuse koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu on 3 tundi.
Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja mõistlik ja põhjendatud ajakulu maakohtus 28 tundi ja 18 minutit ehk 4245 eurot (28,3×150) ning hageja esindaja ajakulu maakohtus 20 tundi ja 25 minutit (20,42×120) ehk 2450,4 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtus 9 tundi ja 15 minutit (9,25×130) ehk 1202,5 eurot.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4995,16 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 4995,16 eurot ületavas osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 4 (5)
8.Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ei ole objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata täpselt kindlaks esindaja ajakulu põhjendatust mingi konkreetse menetlusdokumendi koostamisel. Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
9.Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus on põhjendatud osas, milles kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus luges kostja maakohtus kantud esindajakulud maakohtus osaliselt põhjendamatuks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja esindaja ajakulu menetlusliku positsiooni kujundamiseks on põhjendamatu. Kostja esindaja on kujundanud oma menetluslikku positsiooni kahel korral: pärast hageja menetlusdokumendi ja kohtu selgitava määruse saamist. Ringkonnakohus leiab, et vajalikuks saab pidada esindaja ajakulu hindamaks, kuidas pärast uut infot sisaldavate dokumentide saamist menetluses edasi toimida. Ajakulu selleks vastavalt 30 ja 45 minutit ei ole ebamõistlikult pikk. Seega tuleb kostja esindajakulu maakohtus lugeda täiendavalt põhjendatuks 187,5 euro ulatuses (1,25×150). Sellest hageja kanda jääb 4,51%, st 8,46 eurot. Selle võrra tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitist vähendada.
10.Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus on põhjendamatu osas, milles kostja vaidlustab hageja menetluskulude põhjendatust. Maakohus ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Maakohtu põhjendused on selged ja arutluskäik jälgitav. Maakohtu antud hinnangud hageja esindaja ajakulule ei ole ilmselgelt põhjendamatud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et osad hageja esindaja toimingud ei olnud vajalikud, kuna nende tegemiseks ei ole vaja erialaseid teadmisi. Nii kliendiga suhtlemine kui ka tõenditega tutvumine ja nende süstematiseerimine on toimingud, mis on vajalikud esindaja ülesannete täitmiseks.
11.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
12.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Liis Arrak
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.