lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-19109/24

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-19109/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.06.2019
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
11 544
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Riigimetsa Majandamise Keskus70004459(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Nele Atonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.06.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-19109

Tsiviilasi

Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu hagi T K vastu nõude tunnustamiseks Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu (registrikood 70004459), lepinguline esindaja vandeadvokaat esindajad Aarne Akerberg Kostja T K (isikukood xxxx), lepinguline esindaja advokaat Stig Hendrikson Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tunnustada Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu nõuet Baram Pangkalan OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 677 124,30 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta hageja Eesti Vabariigi menetluskulud 86% ulatuses kostja T K kanda ning 14% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätta kostja kanda, Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul kohtumäärusega peale käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hageja nõue ja põhjendused

1.Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu (edaspidi hageja) palub tunnustada hageja nõuet Baram Pangkalan OÜ (endise ärinimega OÜ Tarmoprojekt, edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses summas 786 100,09 eurot teises rahuldamisjärgus PankrS § 153 lg 1 p 2 mõttes.
2.Harju Maakohus kuulutas 21.06.2017 kell 15.00 välja võlgniku pankroti. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses 04.08.2017 nõudeavalduse, millele vaidles vastu T K (edaspidi kostja). Kostja esitas vastuväite hageja nõudele pärast 27.11.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul nõuete ettekandmist. Pankrotihaldur rahuldas kostja taotluse ja võttis arvesse tema vastuväite hageja nõudele. Selle tulemusena hageja nõuet ei tunnustatud.
3.Hageja nõude kohaselt sõlmisid hageja tellijana ja võlgnik töövõtjana: 1) hankemenetluse nr 171983 „xxxx tee ja xxxx tee rekonstrueerimine“ tulemusena 18.03.2016 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18510619 (edaspidi 18.03.2016 töövõtuleping), mille kohaselt võlgnik kohustus teostama Vändra metskonna Xxxx tee ja Xxxx tee rekonstrueerimise ehitustöid. Võlgnik pidi andma hagejale lõplikult valmis töö üle hiljemalt 01.09.2016. Hageja pidi maksma võlgnikule tööde teostamise eest tasu vastavalt edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud ühikuhindadele. Võlgniku hinnapakkumuses esitatud ühikuhindade ja töömahtude kohaselt kujunes hageja poolt võlgnikule makstavaks tasuks 106 641,80 eurot + km; 2) hankemenetluse nr 172070 „Xxxx tee rekonstrueerimine“ tulemusena 19.04.2016 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501623 (edaspidi 19.04.2016 töövõtuleping), mille kohaselt võlgnik kohustus rekonstrueerima Xxxx metskonna Xxxx tee. Võlgnik pidi valmis töö üle andma hiljemalt 01.10.2016. Hageja pidi võlgnikule tasuma teostatud tööde eest 402 473,21 eurot + km. 3) hankemenetluse nr 172274 „Xxxx tee rekonstrueerimine“ tulemusena 20.04.2016 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501624 (edaspidi 20.04.2016 töövõtuleping), mille kohaselt võlgnik kohustus rekonstrueerima Xxxx metskonna Xxxx tee. Võlgnik pidi valmis töö üle andma hiljemalt 01.10.2016. Hageja pidi võlgnikule tasuma teostatud tööde eest tasu 248 800,31 eurot + km; 4) hankemenetluse nr 172694 „Xxxx teede rekonstrueerimine“ tulemusena 04.05.2016 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501630 (edaspidi 04.05.2016 töövõtuleping), mille kohaselt võlgnik kohustus teostama Xxxx metskonna Xxxx – Xxxx tee, Xxxx – Xxxx tee, Xxxx – Xxxx tee ja Xxxx harutee rekonstrueerimise ehitustöid. Võlgnik pidi valmis töö üle andma hiljemalt 01.09.2016. Hageja pidi võlgnikule tasuma teostatud tööde eest tasu 495 828,77 eurot + km. Kõikides lepingutes leppisid hageja ja võlgnik kokku, et kui võlgnik viivitab tööde teostamisega või valmis töö lõpliku üleandmisega, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi tasumist 0,15% lepingu kohaselt võlgnikule makstavast tasust iga viivitatud kalendripäeva eest.
4.Võlgnik teatas hagejale 04.08.2016, et peatab Xxxx tee, Xxxx tee ja Xxxx teede ehitustööd alates 05.08.2016, tuues ettekäändeks eelmiste etappide tööde eest tasumata jätmise. Samas kinnitas võlgnik Xxxx tee rekonstrueerimistööde jätkamist. Võlgniku poolt Xxxx tee, Xxxx tee ja Xxxx teede ehitustööde peatamine oli põhjendamatu, kuna maksetähtajad eelmiste etappide tööde eest tasumiseks ei olnud 04.08.2016 seisuga veel saabunud. Tööde põhjendamatu peatamine tõi kaasa võlgniku kohustuse tasuda hagejale leppetrahvi 0,15% lepingu kohaselt võlgnikule makstavast tasust iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja tasus 23.08.2016 võlgnikule kõik arved varasemate etappide eest. Hoolimata sellest saatis võlgnik hagejale 16.09.2016 töövõtulepingute ülesütlemisavalduse, milles teavitas hagejat, et ütleb 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 töövõtulepingud erakorraliselt üles. Kuna hageja ei olnud tasu maksmisega viivituses, siis oli võlgniku poolt tehtud ülesütlemine alusetu ja see ei lõpetanud töövõtulepinguid.
5.Hageja teavitas võlgnikku 29.09.2016 vastuses ja nõudeavalduses, et hageja ei tunnista 16.09.2016 töövõtulepingute ülesütlemisavaldust ja selles esitatud nõudeid. Hageja nõudis 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 töövõtulepingute täitmist ning andis võlgnikule nende täitmiseks täiendava tähtaja kuni 15.11.2016. Võlgnik täiendava tähtaja jooksul lepinguid ei täitnud. 18.03.2016 töövõtulepingu järgsete tööde valmimise ja tellijale üleandmise tähtpäev oli 01.09.2016. Kuna tööd selleks ajaks ei valminud, siis andis hageja võlgnikule 18.03.2016 töövõtulepingu täitmiseks täiendava tähtaja kuni 30.09.2016. Võlgnik oma kohustust ei täitnud. Hageja teavitas võlgnikku 29.09.2016 vastuses ja nõudeavalduses sellest, et hageja nõuab arvates 05.08.2016 (k.a) võlgnikult 19.04.2016 töövõtulepingu järgsete tööde teostamisega viivitamise eest leppetrahvi 603,71 eurot päevas, 20.04.2016 töövõtulepingu järgsete tööde teostamisega viivitamise eest leppetrahvi 373,23 eurot päevas ja 04.05.2016 töövõtulepingu järgsete tööde teostamisega viivitamise eest leppetrahvi 743,74 eurot päevas.
6.Hageja tegi võlgnikule 21.11.2016 ülesütlemisavalduse, nõudeavalduse ja tasaarvestusavalduse, milles avaldas, et ütleb töövõtulepingud erakorraliselt üles, lepingud lõpevad kolme kalendripäeva möödumisel avalduse postitamise päevast. Nimetatud avaldus toimetati postiteenuse osutaja vahendusel võlgnikule kätte 23.11.2016. Hageja teavitas võlgnikku 21.11.2016 ülesütlemisavalduses, nõudeavalduses ja tasaarvestusavalduses sellest, et nõuab võlgnikult leppetrahvi kogusummas 198 790,20 eurot.
7.Töövõtulepingute sõlmimisel deponeeris võlgnik hageja pangakontole garantiisummadena kokku 125 374,41 eurot: 18.03.2016 töövõtulepingu alusel 10 664,18 eurot; 19.04.2016 töövõtulepingu alusel 40 247,32 eurot; 20.04.2016 töövõtulepingu alusel 24 880,03 eurot ja 04.05.2016 töövõtulepingu alusel 49 582,88 eurot. Hageja avaldas võlgnikule 21.11.2016 ülesütlemisavalduses, nõudeavalduses ja tasaarvestusavalduses, et tasaarvestab hageja poolt võlgnikule tagastamisele kuuluvad garantiisummad 125 374,41 eurot võlgniku poolt tellijale tasumisele kuuluvast leppetrahvist 198 790,20 eurost: 18.03.2016 töövõtu raamlepingu nr 32.6/18501619 garantiisumma 10 664,18 eurot tasaarvestati sama lepingu alusel tasumisele kuuluvast leppetrahvist 12 956,76 eurost, võlgnikul jäi tasuda hagejale leppetrahvi 2292,58 eurot; 19.04.2016 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501623 garantiisumma 40 247,32 eurot tasaarvestati sama lepingu alusel tasumisele kuuluvast leppetrahvist 65 200,68 eurost, võlgnikul jäi tasuda hagejale leppetrahvi 24 953,36 eurot; 20.04.2016 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501624 garantiisumma 24 880,03 eurot tasaarvestati sama lepingu alusel tasumisele kuuluvast leppetrahvist 40 308,84 eurost, võlgnikul jäi tasuda hagejale leppetrahvi 15 428,81 eurot; 04.05.2016 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501630 garantiisumma 49 582,88 eurot tasaarvestati sama lepingu alusel tasumisele kuuluvast leppetrahvist 80 323,92 eurost, võlgnikul jäi tasuda hagejale leppetrahvi 30 741,04 eurot. Tasaarvestuse tulemusena jäi hagejale võlgniku vastu leppetrahvi nõue kogusummas 73 415,79 eurot (2292,58 + 24 953,36 + 15 428,81 + 30 741,04). Võlgnik ei ole nimetatud summat tasunud.
8.18.03.2016 töövõtulepingu kohaselt oli tellija poolt töövõtjale tööde teostamise eest makstavaks tasuks 106 641,80 eurot + km. Nimetatud summa eest oleks võlgnik pidanud kõik tööd kohaselt teostama. Kuna võlgnik jättis tööd lõpetamata ja tööde lõpetamiseks antud täiendav tähtaeg möödus tulemusteta, siis ütles hageja lepingu erakorraliselt üles. Hageja maksis võlgnikule teostatud tööde eest tasu välja 93 278 eurot + km. Välja maksmata jäi lõpetamata tööde eest 13 363,80 eurot (arvestamata käibemaksu). Võlgniku poolt lõpetamata tööde tellimiseks viis hageja läbi uue hankemenetluse nr 182187 „Xxxx tee ja Xxxx tee rekonstrueerimine“, mille tulemusena sõlmis hageja OÜ-ga Xxxx MP 08.02.2017 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501707 maksumusega 65 636,25 eurot käibemaksuta. Hageja peab maksma võlgniku poolt lõpetamata tööde eest OÜ-le Xxxx MP 65 636,25 eurot (käibemaksuta). Hageja peab maksma 52 272,45 eurot (käibemaksuta) rohkem (65 636,25 – 13 363,80). Tegemist on kahjuga, mille põhjustas võlgnik 18.03.2016 töövõtulepingu rikkumisega. Hageja kahju nõudest tuleb maha arvata 18.03.2016 töövõtulepingu alusel võlgniku poolt hagejale tasutud ja hageja poolt leppetrahviga tasaarvestatud garantiisumma

10 664,18 eurot. Seega on hagejal 18.03.2016 töövõtulepingu alusel võlgniku vastu kahju nõue 52 272,45 – 10 664,18 = 41 608,27 eurot.

9.19.04.2016 töövõtulepingu kohaselt oli tellija poolt töövõtjale tööde teostamise eest makstavaks tasuks 402 473,21 eurot + km. Selle summa eest oleks võlgnik pidanud kõik tööd kohaselt teostama. Kuna võlgnik jättis tööd lõpetamata ja tööde lõpetamiseks antud täiendav tähtaeg möödus tulemusteta, siis ütles hageja lepingu erakorraliselt üles. Hageja maksis võlgnikule teostatud tööde eest tasu kokku 361 895,24 eurot (käibemaksuta). Maksmata jäi 40 577,97 eurot (käibemaksuta). Võlgniku poolt lõpetamata tööde tellimiseks viis hageja läbi uue hankemenetluse nr 181802 „Xxxx tee rekonstrueerimine,“ mille tulemusena sõlmis hageja OÜ-ga Nurme Teedeehitus 15.02.2017 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501705 maksumusega 336 769,39 eurot (käibemaksuta). Hageja peab maksma võlgniku poolt lõpetamata tööde eest OÜ-le xxxx 336 769,39 eurot (käibemaksuta). Seega peab hageja maksma 296 191,42 eurot (käibemaksuta) rohkem (336 769,39 – 40 577,97). Tegemist on kahjuga, mille põhjustas võlgnik 19.04.2016 töövõtulepingu rikkumisega. Kahju nõudest tuleb maha arvata 19.04.2016 töövõtulepingu alusel võlgniku poolt hagejale tasutud ja hageja poolt leppetrahviga tasaarvestatud garantiisumma 40 247,32 eurot. Seega on hagejal võlgniku vastu 19.04.2016 töövõtulepingu alusel kahju nõue 296 191,42 – 40 247,32 = 255 944,10 eurot.
10.20.04.2016 töövõtulepingu kohaselt oli tellija poolt töövõtjale tööde teostamise eest makstavaks tasuks 248 800,31 eurot, millele lisandub käibemaks. Selle summa eest oleks võlgnik pidanud kõik tööd kohaselt teostama. Kuna võlgnik jättis tööd lõpetamata ja tööde lõpetamiseks antud täiendav tähtaeg möödus tulemusteta, siis ütles hageja lepingu erakorraliselt üles. Hageja maksis võlgnikule teostatud tööde eest tasu välja kahes osas kokku 231 661,10 eurot, millele lisandus käibemaks. Välja maksmata jäi võlgniku poolt lõpetamata tööde eest tasu 17 139,21 eurot (käibemaksuta). Võlgniku poolt lõpetamata tööde tellimiseks viis hageja läbi uue hankemenetluse nr 182226 „Xxxx tee rekonstrueerimine,“ mille tulemusena sõlmis hageja OÜ-ga xxxx 06.02.2017 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501708 maksumusega 231 134,86 eurot (käibemaksuta). Hageja peab maksma võlgniku poolt lõpetamata tööde eest OÜ-le xxxx 231 134,86 eurot (käibemaksuta). Hageja peab maksma 213 995,65 eurot (käibemaksuta) rohkem (231 134,86 – 17 139,21). Tegemist on kahjuga, mille põhjustas võlgnik 20.04.2016 töövõtulepingu rikkumisega. Kahju nõudest tuleb maha arvata 20.04.2016 töövõtulepingu alusel võlgniku poolt hagejale tasutud ja hageja poolt leppetrahviga tasaarvestatud garantiisumma 24 880,03 eurot. Seega on hagejal võlgniku vastu 20.04.2016 töövõtulepingu alusel kahju nõue 213 995,65 – 24 880,03 = 189 115,62 eurot.
11.04.05.2016 töövõtulepingu kohaselt oli tellija poolt töövõtjale tööde teostamise eest makstavaks tasuks 495 828,77 eurot, millele lisandub käibemaks. Selle summa eest oleks võlgnik pidanud kõik tööd kohaselt teostama. Kuna võlgnik jättis tööd lõpetamata ja tööde lõpetamiseks antud täiendav tähtaeg möödus tulemusteta, siis ütles hageja lepingu erakorraliselt üles. Hageja maksis võlgnikule teostatud tööde eest tasu kokku 415 985,72 eurot, millele lisandus käibemaks. Välja maksmata jäi võlgniku poolt lõpetamata tööde eest tasu 79 843,05 eurot (käibemaksuta). Võlgniku poolt lõpetamata tööde tellimiseks viis hageja läbi uue hankemenetluse nr 182050 „Xxxx teede rekonstrueerimine,“ mille tulemusena sõlmis hageja xxxx AS-iga 27.02.2017 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501711 maksumusega 428 858,03 eurot (käibemaksuta). Hageja peab maksma võlgniku poolt lõpetamata tööde eest xxxx AS-ile 428 858,03 eurot (käibemaksuta). Hageja peab maksma 349 014,98 eurot (käibemaksuta) (428 858,03 – 79 843,05) rohkem, kui oleks tulnud maksta nende tööde eest võlgnikule. Tegemist on kahjuga, mille põhjustas võlgnik 04.05.2016 töövõtulepingu rikkumisega. Kahju nõudest tuleb maha arvata 04.05.2016 töövõtulepingu alusel võlgniku poolt hagejale tasutud ja hageja poolt leppetrahviga tasaarvestatud garantiisumma 49 582,88 eurot. Seega on hagejal võlgniku vastu 04.05.2016 töövõtulepingu alusel kahju nõue 349 014,98 – 49 582,88 = 299 432,10 eurot.
12.Hagejal on võlgniku vastu kahju nõue 786 100,09 eurot. Võlgnik ei ole nimetatud summat tasunud. Kuna hagejal on võlgniku vastu ka leppetrahvi nõue 73 415,79 eurot, siis tulenevalt VÕS

§ 161 lg 2 saab hageja nõuda võlgnikult kahjuna 786 100,09 – 73 415,79 = 712 684,30 euro hüvitamist.

13.Arvestades eeltoodut on hagejal võlgniku vastu nõue kogusummas 786 100,09 eurot. Hageja nõue ei ole pandiga tagatud. Hageja nõue on võlgniku pankrotimenetluses esitatud tähtaegselt.
14.Kostja vastusest lähtuvalt märgib hageja, et hageja on asendustehingute sõlmimiseks korraldanud riigihanke. Hageja kohustus korraldada riigihange tulenes riigihangete seadusest, mistõttu oli see ainuvõimalik viis asendustehingu sõlmimiseks. Hageja avaldas riiklikus riigihangete registris 17.01.2017 hanketeate. Ainsaks hindamiskriteeriumiks hanketeates oli madalaim hind. Hageja sõlmis asendustehingu OÜ-ga Xxxx xxxx kui madalaima maksumusega pakkumuse esitanud pakkujaga. Asendustehing on tehtud mõistliku (ainuvõimalikul) viisil ja võlgnik vastutab kahju eest täies ulatuses. Puuduvad alused kahju hüvitise vähendamiseks. Hagejal puudus kohustus korraldada kordushange.
15.Kostja ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, et vaidlusalused töövõtulepingud oleksid võlgniku poolt tehtud ülesütlemisavalduste tulemusena lõppenud 16.09.2016. Hageja poolt esitatud aktidest nähtub, et võlgnik allkirjastas Xxxx tee tööde akti 18.08.2016, Xxxx tee tööde akti 18.08.2016 ja Xxxx teede tööde akti 18.08.2016. Võlgnik peatas objektidel tööd 05.08.2016. Tööde peatamine oli alusetu. Hagejal ei olnud kohustust maksta tööde eest, mida võlgnik ei olnud üle andnud. Hagejal oli õigus mõõta teostatud tööde mahud üle ning õigus esitada pretensioone tööde mittevastavuse osas 10 tööpäeva jooksul. Võlgnik ei saanud eeldada, et hageja võtab tööd vastu enne 10 tööpäeva möödumist nende akteerimiseks esitamist. Isegi kui kostja vastuses esitatud väited aktide edastamise kuupäevade kohta vastavad tegelikkusele, siis ei saanud võlgnik eeldada, et Xxxx tee tööd võetakse hageja poolt vastu enne 15.08.2016, Xxxx tee tööd enne 10.08.2016 ja Xxxx teede tööd enne 11.08.2016. Hageja eitab asjaolusid, et hageja objekti ülevaatajal ei oleks olnud lubatud akte allkirjastada. Hageja ei ole tuginenud kallite hindade põhjusele. Hageja ei ole võlgnikule ette heitnud liiga kalleid hindu. Hageja selgitas võlgnikule, et kui raha välja maksta võlgniku poolt soovitavates summades, siis järgi jäänud summa eest ei ole võimalik teedele katet peale ehitada. Kostja väide, et hagejapoolne lepinguliste kohustuste eiramine mõjutab paratamatult negatiivselt võlgniku ja tema alltöövõtjate lepingute täitmise võimalusi, on arusaamatu, kuna võlgnikul ei olnud lubatud kasutada alltöövõtjaid. Töövõtulepingute p 4.2.6 kohaselt võlgnikul oli kohustus mitte anda lepingu alusel saadud õigusi ja kohustusi kolmandale isikule (alltöövõtjale) ilma hageja kirjaliku nõusolekuta. Hageja ei olnud andnud võlgnikule nõusolekut alltöövõtjate kasutamiseks ning võlgnik ei ole vastavat nõusolekut taotlenud.
16.Võlgniku tehtud ülesütlemisavalduse kehtivuse hindamisel saab lähtuda üksnes võlgniku poolt ülesütlemisavalduses avaldatud põhjendustest. Kostja kui töövõtulepingute osapooleks mitteolev isik ei saa võlgniku eest asjaolusid ja põhjendusi välja mõelda. Võlgniku 16.09.2016 ülesütlemisavaldus on toimetu ja see ei lõpetanud töövõtulepinguid. Võlgnikul oli võimalik hagejale ette heita 20.04.2016 töövõtulepingu (Xxxx tee) alusel teostatud tööde vastuvõtmisega viivitamist 5 tööpäeva, 04.05.2016 töövõtulepingu (Xxxx teed) alusel teostatud tööde vastuvõtmisega viivitamist 4 tööpäeva ja 19.04.2016 töövõtulepingu (Xxxx tee) alusel teostatud tööde vastuvõtmisega viivitamist 2 tööpäeva. Võlgnikul oli võimalik teoreetiliselt hagejale ette heita 20.04.2016 töövõtulepingu (Xxxx tee) alusel teostatud tööde eest tasu maksmisega viivitamist 2 tööpäeva ja 04.05.2016 töövõtulepingu (Xxxx teed) alusel teostatud tööde eest tasu maksmisega viivitamist 1 tööpäev. 19.04.2016 töövõtulepingu (Xxxx tee) alusel teostatud tööde eest tasu maksmisega viivitamist ei olnud võimalik ette heita. Kõikide nimetatud viivituste puhul on tegemist ebaoluliste viivitustega, mis ei saanud olla aluseks töövõtulepingute ülesütlemisele isegi juhul, kui ülesütlemine oleks leidnud aset viivituste ajal. Seda enam ei saanud need viivitused olla aluseks töövõtulepingute ülesütlemisele kuu aega pärast seda, kui viivitused olid lõppenud.
17.Hageja on 21.11.2016 ülesütlemisavalduse saatnud võlgnikule töövõtulepingutes kokkulepitud aadressil Xxxx tee xxxx, Xxxx küla, Xxxx vald, Xxxx. Töövõtulepingute p 9.2 kohaselt loetakse

kirjalik teade teisele poolele üle antuks, kui postitamisest on möödunud 3 kalendripäeva. Eelnimetatud aadressilt on võlgniku esindajale avaldus ka 23.11.2016 väljastatud. Hageja on seisukohal, et tähtsust ei oma, kes nimeliselt võlgniku esindajatest avalduse vastu võttis. Samuti ei oma tähtsust võlgniku aadressi muutmine äriregistris, kuna töövõtulepingute kohaselt tuli teated saata võlgnikule aadressil Xxxx tee 18, Xxxx küla, Xxxx vald, Xxxx. Hageja on 21.11.2016 ülesütlemisavalduse koopia saatnud võlgnikule ka registriaadressil Xxxx pst xxxx, Xxxx, kuid töövõtulepingute kohaselt ei oma see tähtsust. Nimetatud aadressile saadetud kiri tuli tagasi märkega „puudub postkasti nimesilt.“ See kinnitab, et võlgnik tegelikult ei asunud ümber nimetatud aadressile. Võlgnik registreeriti formaalselt nimetatud aadressile 14.11.2016 seoses sellega, et hageja koos teise osanikuga olid oma osalused võlgniku osakapitalis vormistanud Xxxx äriühingu Xxxx nimele ja võlgniku juhatuse liikmeks oli määratud tuntud firmade likvidaator R P. Kostja poolt probleemidest vabanemise eesmärgil võlgniku vormistamine tankistide nimele ei saa anda kostjale mingeid eeliseid käimasolevas kohtumenetluses.

18.Hageja maksis võlgnikule välja 18.03.2016 töövõtulepingu alusel 93 278 eurot (87,5% lepingujärgsest tasust), 19.04.2016 töövõtulepingu alusel 361 895,24 eurot (89,9% lepingujärgsest tasust), 20.04.2016 töövõtulepingu alusel 231 661,10 eurot (93,1% lepingujärgsest tasust) ja 04.05.2016 töövõtulepingu alusel 415 985,72 eurot (83,9% lepingujärgsest tasust), kuid nimetatud asjaolud ei tähenda, et tööd said olulises mahus täidetud. Hageja maksis võlgnikele välja vastavalt töövõtulepingutejärgsetele hindadele, kuid hageja ei saanud vastu vastavas turuväärtuses töid. Võlgnik esitas riigihangetele pakkumused manipuleeritud hindadega. Ehkki võlgniku pakkumused olid kogumaksumustelt kõige odavamad, siis näitas võlgnik esimestes etappides tehtavaid töid ülimalt kallitena ja viimases etapis teostavaid teekatendite ehitus- ja rekonstrueerimistöid ülimalt odavatena. Sellega saavutas võlgnik olukorra, kus ta sai enamuse rahast kätte, kuid kõige kulukamad tööd jättis tegemata. Kuna viimase etapi töid polnud võlgnikul majanduslikult mõttekas teha, siis ta lahkus objektidelt ja jättis tööd lõpetamata. Samal ajal teenis võlgnik korraliku kasumi esimestes etappides tehtud tööde eest. Võlgniku poolt pakkumuste tegemise manipuleeritud hindadega saab tuvastada võlgniku hinnapakkumuste ja asendustehingute hinnapakkumuste võrdlemisel.
19.Kostja ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt võiks asuda seisukohale, et võlgnik poolt toime pandud töövõtulepingute rikkumised oleks olnud mittesüülised. Võlgniku rikkus töövõtulepinguid tahtlikult. Võlgnik lahkus 05.08.2016 kõikidelt objektidelt ja jättis tööd lõpetamata tahtlikult. Seejuures on võlgnik kinnitanud Xxxx tee rekonstrueerimistööde jätkamist, kuid võlgnik lahkus ka sellelt objektilt ega esitanud mitte ühtegi põhjendust, miks ta Xxxx tee rekonstrueerimistöid ei jätka. Ülejäänud kolme töövõtulepingu osas tegi võlgnik avalduse, et peatab tööde teostamise, kuid võlgnik pidi seejuures teadma, et see on põhjendamatu. Võlgniku juhatuse liikme poolt Harju Maakohtule tsiviilasja nr 2-17-5877 raames vande all antud ütlusest nähtub, et võlgnik teadis suurepäraselt, et ta rikub töövõtulepinguid tahtlikult ning, et rikkumine toob kaasa tellijapoolsed leppetrahvide ja kahjude nõuded, mis viivad võlgniku pankrotini.
20.Kostja on palunud kohtul leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni. Hageja on seisukohal, et VÕS § 162 lg-st 1 tulenevalt võib kohus leppetrahvi vähendada üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel. Käesoleval juhul ei ole võlgnik taotlenud leppetrahvi vähendamist. Kostja ei ole töövõtulepingute pool. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja on õigustatud taotlema leppetrahvi vähendamist, siis ei ole kostja esitanud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid leppetrahvi vähendamiseks aluse. Võlgnik jättis tööd olulises mahus teostamata. Võlgniku pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud hageja leppetrahvi nõude suuruseks on 73 415,79 eurot, ülejäänud 712 684,30 eurot on kahju nõue, kusjuures hageja on algset kahju nõuet leppetrahvi nõude ulatuses vähendanud. Seega puudub alus leppetrahvi vähendamiseks.
21.Kostja väited hageja vanemraamatupidaja poolt saadetud saldokinnituste kohta ei ole asjakohased. Hageja teostas tasaarvestuse pärast kostja poolt nimetatud kuupäevi. Hageja 21.11.2016 tasaarvestusavaldus on võlgnikule kätte toimetatud 23.11.2016 ja sellega on

tasaarvestus toimunud. Seadus ei näe ette, et tasaarvestuse toimumise (täiendavaks) eelduseks oleks tasaarvestuse kajastamine raamatupidamises.

22.Hageja ei ole võlgnikult 18.03.2016 töövõtulepingu alusel teostatud töid vastu võtnud. Kostjal lasub seega kohustus tõendada, et tööd vastasid lepingule. Kostja on esitanud tõendid, millest nähtuvalt kasutas võlgnik nõuetele mittevastavat teekattematerjali.
23.Uue hankemenetluse nr 181802 „Xxxx tee rekonstrueerimine“ tulemusena 15.02.2017 sõlmitud töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501705 alusel teostatud tööde eest on hageja tasunud OÜ-le Xxxx koos käibemaksuga 402 809,47 eurot käibemaksuga ehk 335 654,56 eurot käibemaksuta. Uue hankemenetluse nr 18226 „Xxxx tee rekonstrueerimine“ tulemusena 06.02.2017 sõlmitud töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501708 alusel teostatud tööde eest on hageja tasunud OÜ-le Xxxx koos käibemaksuga 277 361,84 eurot ehk 231 134,87 eurot käibemaksuta. Uue hankemenetluse nr 182050 „Xxxx teede rekonstrueerimine“ tulemusena 27.02.2017 sõlmitud töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501711 alusel teostatud tööde eest on hageja tasunud Xxxx AS-ile koos käibemaksuga 519 963,59 eurot ehk 433 302,99 eurot käibemaksuta. Hageja tehtud asendustehingud ei ole kahjulikud ja võlgnik vastutab kahju eest kogu ulatuses. Kahju hüvitamine ei ole hageja rikastumise allikaks, vaid üksnes katab asendustehingutest tuleneva hinnavahe. Hageja on seisukohal, et võlgnik teadis, et ta on esitanud riigihangetele pakkumused manipuleeritud hindadega. Võlgnik teadis, et tema poolt tegemata jäetud viimase etapi tööd on kõige kulukamad ja võlgniku poolt pakutud hindadega pole neid majanduslikult mõttekas teha. Seega nägi võlgnik ette, et tema poolt viimase etapi tööde teostamata jätmisel tuleb hagejal maksta teistele ettevõtjatele viimase etapi tööde tegemise eest märgatavalt rohkem kui oleks tulnud maksta võlgnikule.
24.Uue hankemenetluse nr 182187 „Xxxx tee ja Xxxx tee rekonstrueerimine“ tulemusena OÜ-ga Xxxx 08.02.2017 sõlmitud töövõtu raamleping nr 3-2.6/18501707 käibemaksuta maksumuseks on 65 636,25 eurot. Võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga oli hageja 08.02.2017 töövõtu raamlepingu sõlminud, mistõttu oli võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga hagejal tekkinud kohustus maksta 08.02.2017 töövõtu raamlepingu alusel OÜ-le Xxxx tasu 65 636,25 eurot (käibemaksuta). OÜ Xxxx on esitanud 15.09.2017 arve nr 3001 summas 36 223,50 eurot (sh käibemaks), mille hageja tasus 20.09.2017 maksekorraldusega. Xxxx teele ja Xxxx teele oli võlgnik paigaldanud nõuetele mittevastava teekattematerjali. Nõuetele mittevastava teekattematerjali eemaldamise käigus oleks saanud kahjustada teekatte alla võlgniku poolt paigaldatud geotekstiil, mille asendamine oleks tähendanud kahjusumma märgatavat suurenemist. Seetõttu otsustas hageja asendustehingu täitmise käigus, et teekatet täies ulatuses vahetama ei hakata, vaid võlgniku poolt paigaldatud ebakvaliteetse teekattematerjali peale paigaldab OÜ Xxxx täiendava 10cm paksuse nõuetele vastava kattekruusa kihi. Kostja vastuväited ja põhjendused
25.Kostja ei tunnista hageja nõuet ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.
26.Kostja leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue on tõendamata. Tasaarvestus ei ole kehtiv, mistõttu ei ole ka leppetrahvi nõuet esitatud mõistliku aja jooksul. 18.03.2016 töövõtulepingu kohaselt oli hageja poolt töövõtjale tööde teostamise eest makstavaks tasuks 106 641,80 eurot + km. Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus võlgnikule teostatud tööde eest tasu summas 93 278 eurot (käibemaksuta). Seega täideti lepingujärgsed tööd olulises mahus (teostatud tööde osakaal 87,5%). Riigihangete registri avalike andmete kohaselt oli Xxxx tee ja Xxxx lepingu uue hanke tegelik maksumus 30 186,25 eurot, mitte hageja poolt välja toodud 65 636,25 eurot. Seega on kahju hüvitamise ulatus ebaõigesti määratletud. Küsitav on, kas hageja tegi asendustehingu mõistlikel tingimustel arvestades a) asendustehingu hinda ning lepingujärgset kohustuse) hinda, mis on ligi 5 korda kõrgem ning b) asjaolu, et hankemenetluses tehti ainult 2 pakkumust, mistõttu turuhinda ei ole objektiivselt kajastatud. Kostja hinnangul on vastav asendustehing tehtud ilmselgelt ebamõistliku hinnaga ning võlgnik ei pea selle eest vastutama. Kostja, kes oli ühtlasi ka lepingu

sõlmimise ajal võlgniku seaduslik esindaja, möönab, et ei näinud ka VÕS § 127 lg 3 kohaselt ette, et hageja sõlmib asendustehingu ligi 5 korda kallimalt.

27.Võlgniku poolsed lepingute ülesütlemised on kehtivad. Võlgnik tegi 16.09.2019 hagejale töövõtulepingute ülesütlemisavaldused, mis on kehtivad, mistõttu lõppesid hageja ja võlgniku vahel 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 töövõtulepingud 16.09.2016. Hagejal ei olnud enam võimalik nõuda juba ülesöeldud töövõtulepingute täitmist. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja esitanud nõuet töövõtulepingute ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Vastavalt kokkulepitud ajagraafikule oli Xxxx tee rekonstrueerimistööde esimene etapp (kraavide kaeve ja truupide paigaldus) lõpetatud 29.07.2016, mille kohta edastas võlgnik lõpetatud tööde akti hagejale 01.08.2016. Xxxx tee rekonstrueerimistööde esimene etapp (kraavide kaeve ja truupide paigaldus) on lõpetatud 26.07.2016, mille kohta edastas võlgnik lõpetatud tööde akti hagejale 27.07.2016. Xxxx teede rekonstrueerimistööde esimene etapp (kraavide kaeve, truupide paigaldus, teede mulde ehitus ja tihendamine) on lõpetatud 27.07.2016, mille kohta edastas võlgnik lõpetatud tööde akti hagejale 27.07.2016.
28.Hageja oli kohustatud töö üleandmisel selle viivitamata üle vaatama. Xxxx tee objekti töö ülevaatamine lepiti kokku 29.07.2016. Tööde ülevaatamisel hageja esindaja kinnitas, et tööd on teostatud küll nõuetekohaselt, kuid hageja akte ei allkirjastanud. Hageja ei viidanud aktide allkirjastamata jätmisel töö kvaliteedi osas ühelegi puudusele. Hageja töötaja Xxxx 29.07.2016 teavitust võlgniku juhatuse liikmele, et ta põhimõtteliselt ei allkirjasta akte, andis võlgnikule selge signaali, et hageja ei kavatse lepinguga võetud kohustusi (töö viivitamatu vastuvõtmise kohustus, millega omakorda kaasneb tellija olulisim kohustus ehk tasumiskohustus) täitma hakata. Hageja võttis tööd vastu hiljem saates võlgnikule allkirjastatud aktid alles 17.08.2016 vaatamata sellele, et vastavad aktid allkirjastasid 05.08.2016. Kui võlgniku üleantud töödel oleks esinenud puudused oleks hageja sellele ka koheselt viidanud peale 01.08.2016, 27.07.2016 ja 28.07.2016 aktide kättesaamist. Hageja oli kohustatud tööd viivitamatult üle vaatama ja edastama pretensioonid seoses töö mittevastavusega 10 tööpäeva jooksul. Võlgnikul oli õigus tasule pärast töö vastuvõtmist hageja poolt ning tasu tuli tasuda vastavalt ühikuhindadele ja vastuvõetud töömahtudele vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele 7 tööpäeva jooksul. Hagejapoolne teavitus, kus hageja väljendas sõnaselgelt, et ei hakka enda lepingulisi kohustusi täitma ning et ta põhimõtteliselt ei maksa, andis võlgnikule VÕS § 111 lg-st 1 tulenevalt aluse täitmisest keelduda, kuniks teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud et ta kohustuse täidab. 04.08.2016 saatis võlgnik hagejale teate ehitustööde peatamise kohta, millega teatas, et peatab Xxxx, Xxxx ja Xxxx teede järgmiste etappide ehitustööd alates 05.08.2016, kuna hageja ei olnud nõus ülevaadatud ja nõuetekohaselt teostatud tööde akte kinnitama ning seega ka tööde eest tasuma, vaatamata asjaolule, et hageja ei esitanud ühtegi pretensiooni teostatud tööde (s.h kvaliteedi) osas. Tööde vastuvõtmisega põhjendamatu, enam kui 2-nädalane viivitamine, kuigi tööde aktid olid töövõtja poolt edastatud juba 27.07, 28.07 ja 01.08.2016, koostoimes tellija poolse sõnaselge 29.07.2016 väljendusega, et ta ei kavatse maksta põhimõtteliselt, oli töövõtulepingute mõistes oluline ja äärmuslik tellija poolne kõrvalekalle.
29.17.08.2016 kirjaga on võlgnik hagejat teavitanud, et hageja ei ole endiselt kolme objekti töid vastu võtnud ega nende eest tasunud, millest tulenevalt on võlgniku töö häiritud. Võlgnik palus tehtud tööd vastu võtta ning selle eest tasuda. Samuti märkis võlgnik, et soovib lepingutega seotud tagatisraha tagastamist. Kokku palus võlgnik tasuda 791 372,65 eurot hiljemalt 19.08.2016. 17.08.2016 edastas hageja võlgnikule tööde vastuvõtmise aktid, mis olid digitaalselt allkirjastatud juba 05.08.2016. Peale tööde vastuvõtmise aktide saamist saatis võlgnik hagejale arved tehtud tööde eest. Kostja on seisukohal, et juba 05.08.2016 allkirjastatud aktide tööde teostajale edastamisega viivitamisega lükkas hageja kunstlikult edasi tasumise tähtaega. Kostja on seisukohal, et kuna hageja akteeris tööd tegelikkuses 05.08.2016, siis saabus tasu maksmise viimane tähtpäev 11.08.2016. Kostja leiab, et hageja rikkus töövõtulepinguga võetud kohustust tasuda tähtaegselt peale töö vastuvõtmist.
30.16.09.2016 edastas võlgniku esindaja hagejale töövõtulepingute ülesütlemisavalduse, milles ütles töövõtulepingud erakorraliselt üles VÕS § 652 lg 2, § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Ülesütlemisavaldusega luges võlgnik pooltevahelised õigussuhted lõppenuks alates 16.09.2016 ning palus lepingute alusel tasutud tagatis summa 114 710,23 eurot tagastada hiljemalt 19.09.2016. Kostja on seisukohal, et 16.09.2016 ülesütlemisavaldus on kehtiv, sest hageja rikkus oluliselt töövõtulepingutega võetud kohustusi. Kostja leiab, et hageja 21.11.2016 mittenõustumine ülesütlemisavaldusega on sisutu ega muuda võlgniku poolset ülesütlemisavaldust kehtetuks. Eeltoodu tõttu lõppesid pooltevahelised töövõtulepingust tulenevad õigussuhted 16.09.2016, mistõttu ei olnud hagejal võimalik enam nõuda lepingu täitmist.
31.Kostja leiab, et hageja poolsed leppetrahvi nõudmise alused ei ole täidetud. Hageja poolne leppetrahvi nõue eeldaks võlgniku poolset rikkumist, mis oleks süüliselt toime pandud kuna pooled leppisid kokku süülises vastutuses. Juhul, kui kohus leiab, et leppetrahvi nõudmine oli siiski õigustatud, palub kostja kohtul kaaluda leppetrahvi summa vähendamist. Antud juhul oli nelja töövõtulepingu summaline maht kokku 1 332 507,50 eurot. Võlgnik jõudis lepinguga hõlmatud objektidel teha töid kokku summas 1 102 820 eurot, mille eest hageja ka tasus. Seega protsentuaalselt tegi võlgnik ära enamus töödest ehk kokku ca 89%. Kostja on veendumusel, et neid asjaolusid arvesse võttes oleks lepingute kogusummalt leppetrahvi arvestamine ebamõistlik ja ebaproportsionaalne, sest võlgnik jõudis enne lepingute ülesütlemist ära teha valdava osa töödest ehk keskmiselt 89% kogu tööde mahust.
32.Hageja kahjunõue on alusetu ning tõendamata. Hagejal oleks olnud võimalik täielikult kahju tekkimist vältida, kui ta ise oleks endale töövõtulepingutega võetud kohustusi korrektselt täitnud. Hageja poolt töövõtulepingute oluliste tingimuste pahatahtlik rikkumine ei anna hagejale õigust kahju hüvitamist võlgnikult nõuda. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, et kahju oleks tekkinud võlgniku rikkumise tõttu. Hageja ei ole ka tõendanud, et kahju oleks tekitatud ka võlgniku tahtluse või raske hooletuse tõttu. Võlgniku poolt tööde peatamist objektidel põhjuse tõttu, et hageja keeldub eelmiste etappide nõuetekohaselt tehtud töid vastu võtma ja nende eest tasuma, ei ole tõlgendatav võlgniku poolse rikkumisena, millega kaasneks õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Internetis avaldatud andmete kohaselt ei ühti hageja hagiavalduses toodud arvandmed ning väidetavad kahju arvutamise aluseks olnud summad. Kõikide objektide uuteks valmimistähtaegadeks märgiti uute töövõtjatega sõlmitud lepingutel valdavalt 01.09.2017 ning ühel korral 01.08.2017. Sama kuupäeva ehk 01.09.2017 pakkus ka võlgnik enda esindaja vahendusel hagejale objektide lõpetamiseks, kuid millest hageja keeldus. Nimetatust nähtub, et hageja oleks saavutanud sama tulemuse võlgnikuga, kui ta oleks nõustunud võlgniku esindaja 26.08.2016 ettepanekuga pikendada töö valmimise tähtaegu. Lepingujärgsed tööd olid rahalises mahus ca 89% ulatuses teostatud, mistõttu puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks pidi hageja korraldama nn asendustehingutega uued riigihanked kogusummas 789 100,09 eurot. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kahju ulatuse põhjendatuse kohta. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, et kahju oleks tekkinud võlgniku rikkumise tõttu.
33.Hagejal puudub nõue ning tasaarvestus pole kehtiv. 23.11.2016 saatis hageja vanemraamatupidaja Anne Ulm kostjale saldokinnituse, milles teatas, et hageja raamatupidamise andmetel seisuga 31.10.2016 on võlgniku tagatisraha 125 374,41 eurot. Seega hageja kinnitas, et on võlgnikule võlgu eelnimetatud summa 31.10.2016 seisuga. 21.11.2017 e-kirjaga saatis hageja vanemraamatupidaja Anne Ulm kostjale saldokinnituse, milles teatas, et hageja raamatupidamisega andmetel seisuga 31.10.2017 on võlgniku tagatisraha 125 374,41 eurot. Seega kinnitas hageja ka 2017, et seisuga 31.10.2017 on võlgnikul alles selles summas nõue hageja vastu. Eeltoodust tulenevalt nähtub kostja hinnangul, et leppetrahvi nõude tasaarvestust pole toimunud.
34.Hageja täiendavatest seisukohtades tulenevalt leiab kostja, et hinnapakkumised ei tõenda kahju tekkimist ega selle ulatust. Kuna Xxxx tee ja Xxxx lepingu kohaselt oli tellija (hageja) poolt töövõtjale tööde teostamise eest makstavaks tasuks 106 641,80 eurot, millele lisandus käibemaks, ning vaidlust pole selles, et hageja tasus võlgnikule teostatud tööde eest tasu summas 93 278 eurot

(käibemaksuta), siis seega oli lõpetamata tööde eelduslik maksumus 13 363,80 eurot. Hageja sõlmis aga vastavate tööde teostamiseks uue hankelepingu maksumusega 65 636,25 eurot, mis on ligi 5 korda kallim varasema lepinguesemeks olevastest tööde mahust. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, et võlgniku poolt teostatud tööd oli puudustega mis oleks tinginud tööde ümbertegemist 65 636, 25 euro ulatuses.

35.Hageja hagiesemeks ei ole tuvastushagi tuvastamaks, kas võlgniku lepingute ülesütlemised olid kehtivad või mitte kuigi vastava tuvastushagi oleks hageja pidanud pärast võlgniku poolset lepingute ülesütlemisavaldust esitama. Samuti ei saa nõustuda hagejaga, et käesoleval juhul ei saa kostja esitada selgitusi lepingute ülesütlemise kohta – kostja oli võlgniku seaduslik esindaja, kes vastavad tahteavaldused tegi. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks ei saa kostja (kui endine võlgniku juhatuse liige) juhul esitada täiendavaid selgitusi lepingute ülesütlemise kohta. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et tööde vastuvõtmise ja tööde eest tasumise viivituste puhul oli tegemist ebaoluliste viivitustega, mis ei saanud olla aluseks töövõtulepingute ülesütlemisele. Kostja on seisukohal, et võlgnikul ei olnud enam objektiivselt võimalik töid tähtaegselt teostada tulenevalt hageja poolsest lepingu rikkumisest.
36.Võlgnik esitas hagejale Xxxx tee tööde akti 01.08.2016, Xxxx tee akti 27.07.2016 ja Xxxx teede tööde akti 27.07.2016. Ehituses on tavapärane, et töövõtja allkirjastab akti pärast tellija poolt allkirjastamist. Hageja etteheide, justkui olid võlgniku poolt hagejale 01.08.2016, 27.07.2016 ja 27.07.2016 edastatud aktid allkirjastamata, ei muuda olematuks seda, et just vastavatel kuupäevadel edastas võlgnik tööde aktid tellijale. Poolte vahel sõlmitud lepingud ei sätesta nõuet, et töövõtja peab akti edastamisel selle (digitaalselt) allkirjastama. Vaidlust ei ole selles, et tellija allkirjastas aktid 05.08.2016. Tööde peatamise teade tuli 04.08.2016, pärast seda kui tellija alusetult keeldus tehtud tööde eest maksmast. Hageja edastas allkirjastatud aktid võlgnikule 18.08.2016 ning soovib jätta kohtule muljet nagu oleks võlgnik tööd üle andnud alles 18.08.2016. Eluliselt ei ole usutav, et võlgnik annab tööd üle ajaliselt hiljem, kuid hageja võtab need samad tööd vastu ja aktsepteerib akti enda allkirjaga ajaliselt 2 nädalat varem. Kuna tellija allkirjastas aktid 05.08.2016, siis tuleb eeldada, et hageja on tööd eelnevalt, s.o enne 05.08.2016, üle vaadanud. Seega pidi hageja akteeritud tööde tasud välja maksma järgneva seitsme tööpäeva jooksul. Hageja seda aga ei teinud, vaid pahausklikult viivitas tasu maksmisega mistõttu võlgnik, kooskõlas VÕS §-ga 111, keeldus omapoolsete kohustuste täitmisest. Kuna hageja esindajad allkirjastasid aktid 05.08.2016, vaatamata sellele, et tööde vastuvõtmisest ei teavitanud sihilikult võlgnikku, vaid seda tehti alles 17.08.2016 ehk 2 nädalat hiljem, muutus tasu õiguslikus mõttes sissenõutavaks 7 tööpäeva pärast peale tööde akteerimist tellija esindaja poolt.
37.Ekslik on hageja käsitlus, et töövõtja ei tohi oma lepinguliste kohustuste täitmiseks kasutada alltöövõttu. Arvestades tööde olemust ja lepingu iseloomu, puudub mõistlik põhjendus miks ei tohi oma kohustuste täitmisel töövõtja kasutada alltöövõttu kuna lepinguesemeks ei ole eriliigiline asi mis eeldaks konkreetse isiku poolt teenuse osutamist. Võlgnik ei tohtinud lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi loovutada ega lepingut üle anda VÕS § 179 tähenduses. Vastavat tõlgendust kinnitab ka lepingute punkt 4.2.6 sõnastus, mis käsitleb õiguste ja kohustuste üleandmist.
38.Võlgnik ei manipuleerinud hindadega. Leppetrahvi nõudmiseks puudub õiguslik alus. Hageja on arvestanud leppetrahvi alates 05.08.2016, s.o ajast, mil võlgnik õigustatult keeldus omapoolsete kohustuste täitmisest tulenevalt arvete tasumata jätmisest. Samas jätkas võlgnik Xxxx tee rekonstrueerimistöid, mistõttu on ekslik ka hageja väide, et alates 05.08.2016 Xxxx tee rekonstrueerimistöid ei jätkatud. Kuna kostja ei olnud alates 14.11.2016 enam võlgniku juhatuse liige, puuduvad kostjal andmed selle kohta kuidas Xxxx tee rekonstrueerimistöid jätkati. Hageja kahju hüvitamise nõue on tõendamata. Võib küll nõustuda, et hankija RHS tähenduses peab kaupade ja teenuste tellimiseks teostama riigihanked ja hankelepingute muutmise regulatsioon on range kuid käesoleval juhul on hageja ilmselgelt asjaolusid kogumis ning uute tehingute sõlmimise asjaolusid arvestades teinud kahjulikud tehingud mille eest võlgnik ei saa vastutada. Kostjale, kui võlgniku endisele juhatuse liikmele, ei saa olla ettenähtav, et hageja sõlmib sedavõrd kahjulikud

tehingud uute pakkujatega; sisuliselt on hageja sõlminud uued hankelepingud summalises ulatuses, mis kattuksid, arvestades tööde rahalist mahtu, täiesti uute hangete teostamisega vaatamata sellele, et võlgnik täitis lepingutejärgsed tööd ca. 89% ulatuses. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, eelkõige kuludokumente, mis annaks alust väita, et hageja oleks kahju kandnud. Uued hankelepingud ja hinnapakkumised ei tõenda kahju kandmist ega selle ulatust. Kohtu põhjendused

39.Kohus, arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjustel.
40.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
41.PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Kuna käesoleval juhul vaidles hageja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastu kostja, siis esitas hageja kooskõlas PankrS § 106 lg-ga 1 hagi kostja vastu.
42.Kohus on tuvastanud järgmised vaidluse all mitteolevad asjaolud: 1) Hankemenetluse nr 171983 „Xxxx tee ja Xxxx tee rekonstrueerimine“ tulemisena sõlmisid hageja ja võlgnik töövõtjana 18.03.2016 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501619, mille kohaselt võlgnik kohustus teostama Xxxx metskonna Xxxx tee ja Xxxx tee rekonstrueerimise ehitustööd tähtajaga hiljemalt 01.09.2016 ning hageja kohustus võlgnikule teostatud tööde eest tasuma 106 641,80 eurot + km (I kd tl 7-12); 2) Hageja maksis võlgnikule 18.03.2016 töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest välja 93 278 eurot + km (I kd tl 48); 3) Hankemenetluse nr 172070 „Xxxx tee rekonstrueerimine“ tulemusena sõlmisid hageja ja võlgnik 19.04.2016 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501623, mille kohaselt võlgnik kohustus rekonstrueerima Xxxx metskonna Xxxx tee tähtajaga hiljemalt 01.10.2016 ning hageja kohustus võlgnikule tasuma teostatud tööde eest 402 473,21 eurot + km (I kd tl 14-19); 4) Hageja maksis võlgnikule 19.04.2016 töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest välja 361 895,24 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd tl 54-55); 5) Hankemenetluse nr 172274 „Xxxx tee rekonstrueerimine“ tulemusena sõlmisid hageja ja võlgnik 20.04.2016 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501624, mille kohaselt võlgnik kohustus rekonstrueerima Xxxx metskonnas Xxxx tee hiljemalt 01.10.2016 ning hageja kohustus võlgnikule tasuma teostatud tööde eest 248 800,31 eurot + km (I kd tl 20-25): 6) Hageja maksis võlgnikule 20.04.2016 töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest välja 231 661,10 eurot + km (I kd tl 62-63); 7) Hankemenetluse nr 172694 „Xxxx teede rekonstrueerimine“ tulemusena sõlmisid hageja võlgnik 04.05.2016 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501630, mille kohaselt võlgnik kohustus teostama Xxxx metskonna Xxxx – Xxxx tee, Xxxx – Xxxx tee, Xxxx – Xxxx tee ja Xxxx harutee rekonstrueerimise ehitustööd hiljemalt 01.09.2016 ning hageja kohustus võlgnikule tasuma teostatud tööde eest 495 828,77 eurot + km (I kg tl 26-33);

8) Hageja maksis võlgnikule 04.05.2016 töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest välja 415 985,72 eurot + km (I kd tl 70-71); 9) 04.08.2016 edastas võlgnik hagejale teate ehitustööde peatamise kohta. Võlgnik teatas, et vastavalt kokkulepitud ajagraafikule on teostatud Xxxx tee rekonstrueerimise tööde esimene etapp (kraavide kaeve ja truupite paigaldus), Xxxx tee rekonstrueerimise tööde esimene etapp (kraavide kaeve ja truupite paigaldus) ning Xxxx teede rekonstrueerimise tööd (kraavide kaeve ja truupite paigaldus). Võlgnik teatas, et peatab Xxxx tee, Xxxx tee ja Xxxx teede järgmiste etappide ehitustööd alates 05.08.2016 seoses eelmiste etappide tööde eest tasumata jätmisega (I kd tl 34); 10) Hageja tasus 23.08.2016 võlgnikule kõik varasemate etappide eest võlgniku poolt esitatud arved (I kd tl 36); 11) 16.09.2016 edastas võlgnik hagejale töövõtulepingute ülesütlemisavalduse, mille kohaselt võlgnik ütles hagejaga 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 sõlmitud töövõtulepingud erakorraliselt üles ning luges nimetatud pooltevahelised õigussuhted lõppenuks alates 16.09.2016 (I kd tl 37-39); 12) 29.09.2016 vastuses ülesütlemisavaldusele ja nõudeavalduses teatas hageja, et ei tunnista võlgniku 16.09.2016 ülesütlemisavaldust, nõudis 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 töövõtulepingute täitmist ning andis võlgnikule täiendava tähtaja kuni 15.11.2016. Samuti teavitas hageja võlgnikku, et nõuab arvates 05.08.2016 (k.a) võlgnikult 19.04.2016 töövõtulepingu järgsete tööde teostamisega viivitamise eest leppetrahvi 603,71 eurot päevas, 20.04.2016 töövõtulepingu järgsete tööde teostamisega viivitamise eest leppetrahvi 373,23 eurot päevas a 04.05.2016 töövõtulepingu järgsete tööde teostamisega viivitamise eest leppetrahvi 743,74 eurot päevas (I kd tl 40-43); 13) 21.11.2016 edastas hageja võlgnikule tähitult aadressile Xxxx tee xxxx, Xxxx küla, Xxxx vald, Xxxx maakond ülesütlemisavalduse, nõudeavalduse ja tasaarvestusavalduse, millega ütles võlgnikuga sõlmitud töövõtulepingud erakorraliselt üles, samuti esitas võlgnikule nõudeavalduse ja tasaarvestusavalduse ning teavitas, et nõuab võlgnikult leppetrahvi kogusummas 198 790,20 eurot (I kd lk 44-46); 14) Hageja ja OÜ Xxxx XXXX sõlmisid 08.02.2017 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501707, mille kohaselt töövõtja kohustus rekonstrueerima Xxxxkonna Xxxx tee ja Xxxx tee (I kd tl 49-53); 15) Hageja ja OÜ Xxxx sõlmisid 15.02.2017 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501705, mille kohaselt töövõtja kohustus rekonstrueerima Xxxx metskonna Xxxx tee (I kd tl 56-61); 16) Hageja ja OÜ Xxxx sõlmisid 06.02.2017 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501708, mille kohaselt töövõtja kohustus rekonstrueerima Xxxx maakonnas Xxxx tee (I kd tl 64-69); 17) Hageja ja AS Xxxx sõlmisid 27.02.2017 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/3-2.6/18501711, mille kohaselt töövõtja kohustus teostama Xxxx metskonna Xxxx – Xxxx tee, Xxxx – Xxxx tee, Xxxx-Xxxx tee ja Xxxx harutee rekonstrueerimise ehitustöid (I kd tl 72-78); 18) 21.06.2017 kell 15:00 kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku XxxxOÜ (endise ärinimega OÜ Xxxx) pankroti (I kd tl 81); 19) 04.08.2017 esitas hageja võlgniku pankrotihaldurile nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses (I kd 82-87); 20) Pärast 27.11.2017 toimunud võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul vaidles hageja nõudele vastu kostja, millest tulenevalt hageja nõuet ei tunnustatud (I kd tl 88-90).

43.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja rikkus tööde viivitamata ülevaatamise ja aktide allkirjastamise kohustust ning samuti võlgnikule tasu maksmise kohustust. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas võlgniku poolt 16.09.2016 hagejaga 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 sõlmitud töövõtulepingute ülesütlemised on kehtivad, kas hageja 21.11.2016 ülesütlemisavaldus, nõudeavaldus ja tasaarvestusavaldus on kehtiv, kas see on võlgnikule kättetoimetatud ning kas hagejal on õigus nõuda leppetrahvi ja kahju hüvitamist.
44.Kohus on seisukoha, et esmalt tuleb kohtul anda hinnang, kas kostja on 16.09.2016 hagejaga 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 sõlmitud töövõtulepingud üles öelnud.
45.Kostja on esitanud hagile vastuväite, väites, et võlgnik on 16.09.2016 hagejaga 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 sõlmitud töövõtulepingud kehtivalt üles öelnud, mistõttu lõppesid hageja ja võlgniku vahel 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 sõlmitud töövõtulepingud alates 16.09.2016 ning sellest tulenevalt ei ole hagejal õigus esitada hagiavalduses esitatud nõudeid. Hageja on leidnud, et kuna hageja ei olnud tasu maksmisega viivituses, siis oli võlgniku poolt tehtud ülesütlemine toimetu ja see ei lõpetanud töövõtulepinguid.
46.Kohtule esitatud töövõtulepingute ülesütlemisavaldusest nähtuvalt ütles võlgnik 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 sõlmitud töövõtulepingud üles juhindudes VÕS § 196 lg 1 ja 2 põhjusel, et hageja viivitas tööde vastuvõtmisega ning ei tasunud tehtud tööde eest õigeaegselt, mistõttu ei olnud võlgnikul võimalik tasuda alltöövõtjatele, kes lahkusid objektilt ning, mis tegi võlgnikule võimatuks tööga jätkata.
47.Esmalt märgib kohus, et tulenevalt VÕS § 196 lg 1 kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 196 lg 2 järgi mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. VÕS § 655 lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Riigikohus lahendi kohaselt saab üles öelda üksnes kestvuslepinguid (vt VÕS § 116 lg 6 ja § 196). Töövõtuleping ei ole kestvusleping (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-126-13, p 13). Seega ei saanud töövõtja käesoleval juhul erakorraliselt üles öelda hagejaga 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 sõlmitud töövõtulepinguid. Tulenevalt VÕS § 116 lg 1 lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kohus, arvestades 16.09.2016 ülesütlemisavalduse sisu, on seisukohal, et avaldusest võib aru saada, et võlgnik ei soovinud seoses hageja väidetava olulise lepingurikkumise tõttu enam lepingu täitmist jätkata, mistõttu võib avalduse sisust aru saada, et võlgnik on soovinud lepingust taganeda. Seega kontrollib kohus, kas taganemise eeldused on täidetud. Puudub vaidlus, et hageja on võlgniku 16.09.2016 avalduse kätte saanud, mistõttu on lepingust taganemise formaalsed eeldused täidetud.
48.Edasi kontrollib kohus, kas hageja rikkus 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 sõlmitud töövõtulepinguid oluliselt, mis tõi kaasa võlgniku õiguse lepingust taganemiseks. VÕS § 116 lg 2 p 1 ja 2 järgi olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Võlgnik on põhjendanud 16.09.2016 avalduses, et hageja kui tellija on jätnud alusetult võlgniku poolt teostatud esimese etapi tööd vastu võtmata ning hagejale edastatud 27.07.2016 (Xxxx tee), 28.07.2016 (Xxxx teed) ja 01.08.2016 (Xxxx teed) aktid allkirjastamata ja keeldus tööde eest tasumast, mistõttu kadus võlgnikul võimalus kasutada tööde teostamiseks vajalikke alltöövõtjaid ja tehnikat. Hageja sattus valminud tööde osas vastuvõtuviivitusse ja rikkus raha maksmise kohustust. Kostja on seisukohal, et hageja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt võlgniku huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.
49.19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 sõlmitud töövõtulepingute punktide 3.3.3 ja 3.3.4 kohaselt kohustus tellija akteerima teostatud tööd, võtma võlgnikult aktiga vastu lepingujärgsed

valmis tööd ning tasuma õigeaegselt ja kvaliteetselt teostatud tööde eest. Töövõtulepingute punkti 3.3.3 kohaselt on tellija kohustatud akteerima töövõtja esindaja juuresolekul teostatud tööd ja võtma töövõtjalt aktiga vastu lepingujärgsed valmis tööd (kogu töö valmisolekul). Tellijal on õigus akteerida teostatud tööd töövõtja esindaja juuresolekuta, kui töövõtjaga on kokku lepitud akteerimise aeg ja koht, kuid töövõtja esindaja ei ole ilmunud kohale. Töövõtulepingute punkti 5.2 kohaselt on tellija kohustatud töö üleandmisel selle viivitamata üle vaatama. Lepingute punkti 3.2.6 kohaselt on tellijal õigus mõõta teostatud tööde mahtusid üle töövõtja juuresolekul. Ning lepingute punkt 5.6 kohaselt esitab tellija töövõtjale oma pretensioonid seoses töö mittevastavusega lepingule 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates mittevastavuse avastamisest tellija poolt. Lepingute punkti 3.3.4 kohaselt on tellija kohustatud tasuma töövõtjale õigeaegselt ja kvaliteetselt teostatud tööde eest. Lepingu punki 6.2 kohaselt tellija tasub töövõtjale vastavalt tööde-üleandmise vastuvõtmise aktidele 7 tööpäeva jooksul peale tööde akteerimist tellija esindaja poolt.

50.Kohtule esitatud e-kirjast nähtuvalt on võlgnik edastanud hageja esindajale K R Xxxx tee tööde akti 27.07.2016 (II kd tl 12) ja Xxxx tee tööde akti 01.08.2016 (II kd tl 13) ning hageja esindajale E R Xxxx teede tööde akti 28.07.2016 (II kd tl 11). Kohus on seisukohal, et hageja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingute punktidest 3.2.6, 5.2 ja 5.6 koosmõjust tulenevalt oli hagejal õigus ning kohustus võtta tööd vastu 10 tööpäeva jooksul alates aktide saamisest. Nimetatut ei väära hagejale lepingu punktist 5.2 tulenev kohustus vaadata töö üle viivitamata. Asjaolu, et pooled vaatasid tööd üle ja hageja ei esitanud kostjale koheselt nõudeid puuduste kõrvaldamiseks töös, ei võtnud hagejalt lepingu punktist 5.6 tulenevat õigust esitada pretensioone 10 tööpäeva jooksul. Seega ei saanud võlgnik eeldada, et tema poolt edastatud aktid allkirjastatakse koheselt hageja poolt. Võlgnik pidi eeldama, et tema poolt 27.07.2016 akteerimiseks esitatud Xxxx tee teostatud tööde akt võetakse hageja poolt vastu 10.08.2016, 01.08.2016 akteerimiseks esitatud Xxxx tee teostatud tööde akt võetakse hageja poolt vastu 15.08.2016 ja 28.07.2016 akteerimiseks esitatud Xxxx teede teostatud tööde akt võetakse hageja poolt vastu 11.08.2016. Kohus ei toeta kostja seisukohta, et 29.07.2016 koosoleku protokollist (II kd tl 14) ja 29.07.2016 e-kirjast (II kd tl 121) saab lugeda, et hageja keeldus võlgnikule tööde eest tasumast. Protokollis nähtub, et hageja on üksnes märkinud, et ei kooskõlasta koheselt akte, kuna rahaline maht on liiga suur ja vajab kontrollimist. Sama nähtub ka e-kirjast. Kohus leiab, et nimetatud õigus tuli hagejale töövõtulepingute punktist 5.6. Seega ei saanud võlgnik peatada tööde tegemist ja tugineda VÕS § 111 lg 1 ning seda juba 05.08.2016. Puudub vaidlus, et hageja allkirjas aktid 05.08.2016 (II kd tl 165-189) ja tagastas need võlgnikule 17.08.2016 (II kd tl 135). Seega on hageja allkirjastanud aktid tähtaegselt. Kohus möönab, et hagejale võib ette heita allkirjastatud aktide tagastamisega viivitamist võlgnikule, kuid nimetatu ei saa olla aluseks peatada tööde tegemine ja taganeda lepingust, kuna tegemist on mitteolulise viivitamisega, mis ei saa tuua kaasa kohest võlgniku poolset huvi kaotust lepingu täitmise osas. Lisaks ei saanud võlgnik eeldada, et aktid allkirjastatakse varem kui vastavalt 10.08.2016, 15.08.2016 ja 11.08.2016, mis näitab samuti, et hageja ei olnud olulises viivituses akteeritud aktide tagastamisel võlgnikule. Töövõtulepingute punktist 6.2 tulenevalt oli hagejal pärast tööde akteerimist kohustus 7 tööpäeva jooksul tasuda kostjale teostatud tööde eest. Kuna hageja akteeris aktid 05.08.2016, siis oli hagejal kohustus tasuda tasu võlgnikule hiljemalt 16.08.2016. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on aga võlgnik edastanud hagejale 17.08.2016 teostatud tööde arved 15, 16, 17 (I kd tl 55, 63, 71), märkides maksetähtajaks 24.08.2016. Hageja tasus võlgnikule teostatud tööde eest 23.08.2016 (I kd tl 36). Seega on hageja tasunud arved tähtaegselt vastavalt arvetes toodud tähtajal. Ning isegi, kui lugeda, et hageja tasus arved viivitusega, siis tegemist ei ole nii olulise viivitamisega.
51.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi hageja oli küll allkirjastatud aktide võlgnikule tagastamisega viivituses, siis kohtu hinnangul ei olnud see piisavaks aluseks 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 töövõtulepingutest taganemiseks. Tegemist ei olnud olulise lepingurikkumisega ning lisaks ei olnud võlgnik andnud hagejale tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal esinesid VÕS § 116 lg 2 p 2-4 sätestatud tingimused, millest tulenevalt võlgnik ei pidanud andma hagejale täiendavat tähtaega väidetavate

rikkumiste lõpetamiseks. Lisaks oli hageja lepingust taganemise hetkeks oma lepingust tulenevad kohustused täitnud, aktid allkirjastanud ja tasud tasunud. Samuti leiab kohus, et võlgniku poolt 05.08.2016 tööde peatamine oli põhjendamatu, kuna kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks selgesõnaliselt keeldunud tehtud töö eest tasu maksmisest ning saabunud ei olnud ka teostatud tööde eest tasu maksmise tähtaeg. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka kostja väide, et võlgnik ei saanud töödega jätkata, kuna võlgnik ei saanud hagejast tuleneva viivituse tõttu tasuda alltöövõtjatele ning alltöövõtjad lahkusid seetõttu objektilt. Lepingute punkti 4.2.6 kohaselt oli töövõtja kohustatud mitte üle andma lepingu alusel saadud õigusi ja kohustusi kolmandale isikule (alltöövõtjale) ilma tellija kirjaliku nõusolekuta. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et võlgnik ei tohtinud lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi loovutada ega lepingut üle anda VÕS § 179 tähenduses. Lepingute punktid 4.2.6 ütleb selgelt, et võlgnik ei tohtinud ilma hageja nõusolekuta kasutada alltöövõtjaid. Kostja ei ole käesolevas menetluses tõendanud, et võlgniku ja hageja vahel oli sõlmitud kirjalik nõusolek alltöövõtjate kasutamiseks.

52.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku 16.09.2016 tehtud 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 sõlmitud töövõtulepingutest taganemine ei ole kehtiv, mistõttu ei lõppenud hageja ja võlgniku vahel nimetatud töövõtulepingud 16.09.2016. Seoses kostja väitega, et hageja ei esitanud tuvastushagi võlgniku vastu tuvastamaks, kas lepingud on kehtivad, mistõttu eeldas võlgnik, et lepingud on lõppenud, märgib kohus, et vastavad väited on alusetud. Hageja ei pidanud tuvastushagi esitama ning kohus saab nimetatut kontrollida käesolevas menetluses.
53.Edasi hindab kohus, kas hageja on võlgnikuga sõlmitud töövõtulepingu üles öelnud.
54.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja 21.11.2016 ülesütlemisavalduse, nõudeavalduse ja tasaarvestusavaldusega erakorraliselt üles öelnud hageja ja võlgniku vahel sõlmitud 18.03.2016, 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 töövõtulepingud ja lugenud lepingud lõppenuks kolme kalendripäeva möödumisel avalduse postitamise päevast (I kd tl 44-46). Avalduse kohasel on hageja märkinud, et võlgnik on rikkunud oluliselt nimetatud töövõtulepinguid sellega, et peatas põhjendamatult tööde teostamise, jättis tööd lõpetamata ja hagejale üle andmata. Lepingute rikkumise tõttu jäi hageja ilma rekonstrueeritud teedest.
55.Tulenevalt VÕS § 655 lg 1 tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 655 lg 2 tulenevalt tuleb VÕS § 655 lg 1 teist lauset kohaldada siis, kui töövõtulepingut ei ole rikutud. Kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Sellisel juhul kohalduvad asjas lepingust taganemise üldsätted (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 32-1-59-13, p 14). Praegusel juhul on hageja küll oma 21.11.2016 avalduses märkinud, et kostja on oluliselt rikkunud töövõtulepinguid, viidates, et ütleb seetõttu lepingu üles, siis on kohus seisukohal, et kohtul tuleb tuvastada antud asja lahendamiseks, kas eeldused lepingust taganemiseks olid täidetud või mitte ja kas hageja avaldust võiks tõlgendada lepingust taganemise avaldusena.
56.Riigikohus on selgitanud, et töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kui tellija on aga töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles öelnud, on töövõtjal jätkuvalt õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu

teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-64-11, p 12).

57.Kostja on esitanud vastuväite, et hageja 21.11.2016 ülesütlemisavaldus, nõudeavaldus ja tasaarvestusavaldus ei ole võlgnikule kätte toimetatud.
58.Töövõtulepingute punkti 9.1 kohaselt edastab üks pool lepinguga seotud teated teise poole lepingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist lepingu poolt. Lepingute punkti 9.2 kohaselt toimub teadete edastamine telefoni, e-posti või faksi teel, va juhtudel, kui lepingus on ette nähtud teate kirjalik vorm. Kirjalikud teated saadetakse teisele poolele posti teel tähitud kirjaga või antakse teisele poolele üle allkirja vastu. Kirjalik teade loetakse teisele poolele üle antuks, kui postitamisest on möödunud 3 kalendripäeva. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja 21.11.2016 ülesütlemisavaldus, nõudeavaldus ja tasaarvestusavaldus (I kd tl 44-46) edastatud võlgnikule poolte vahel sõlmitud töövõtulepingutes märgitud aadressile Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt, edastas hageja võlgniku 21.11.2016 aadressile Käärsoo tee 18, Xxxx küla, Xxxx vald, Xxxx maakond. Omniva saadetise teekonna jälgimise informatsiooni kohaselt on hageja poolt 21.11.2016 võlgnikule saadetud kiri väljastatud saajale 23.11.2016 (I kd tl 47). Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et võlgnik teatas vastavalt poolte vahel lepingutes kokkulepitule aadressi muutusest, tuleb lugeda, et võlgnik on hageja 21.11.2016 ülesütlemisavalduse, nõudeavalduse ja tasaarvestusavalduse kätte saanud ning ülesütlemisavaldus, nõudeavaldus ja tasaarvestusavaldus formaalsed eeldused on täidetud.
59.Puudub vaidlus ning tõendatud on, et 04.08.2015 avaldusega peatas võlgnik Xxxx tee, Xxxx tee ja Xxxx teede järgmiste etappide ehitustööd alates 05.08.2016 seoses eelmiste etappide tööde eest tasumata jätmisega (I kd tl 34-34). Puudub vaidlus, et 16.09.2016 edastas võlgnik hagejale 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 töövõtulepingute ülesütlemisavalduse/taganemisavalduse (I kd tl 37-39). Kohus on eelnevalt tuvastanud käesoleva otsuse punktides 50, 51 ja 52, et kuna hageja ei rikkunud nimetatud töövõtulepinguid oluliselt, siis ei olnud võlgniku taganemine kehtiv. Kuna võlgniku taganemine lepingutest ei olnud kehtiv, siis peatas võlgnik alusetult Xxxx tee, Xxxx tee ja Xxxx teede järgmiste etappide ehitustööd ning Xxxx tee rekonstrueerimise tööd, väites ise, et Xxxx tee töödega jätkatakse, mida aga ei tehtud. Tõendatud on, et 29.09.2016 vastusega ülesütlemisavaldusele ja nõudeavaldusega andis hageja võlgnikule täiendava tähtaja 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 töövõtulepingute täitmiseks kuni 15.11.2016 (I kd tl 40-43). Puudub vaidlus, et võlgnik täiendava tähtaja jooksul lepinguid ei täitnud. 18.03.2016 töövõtulepingu järgsete tööde valmimise ja tellijale üleandmise tähtpäev oli 01.09.2016. Kuna tööd selleks ajaks ei valminud, siis andis hageja võlgnikule 18.03.2016 töövõtulepingu täitmiseks täiendava tähtaja kuni 30.09.2016, mille osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Ka nimetatud tähtajaks võlgnik oma kohustusi ei täitnud, mille osas puudub vaidlus. Seega on tõendatud ja puudub vaidlus, et peale 05.08.2016 võlgnik oma lepingust tulenevaid kohustusi enam ei täitnud. Seega olid töövõtulepingutest taganemise eeldused täidetud, kuna võlgnik rikkus oluliselt töövõtulepingute tingimusi ja peatas põhjendamatult tööde teostamise ja jättis tööd lõpetamata ja hagejale üle andmata. Võlgnik ei täitnud lepinguid ka hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Seega taganes hageja 18.03.2016, 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 töövõtulepingutest põhjendatult ning taganemine on kehtiv.
60.Edasi annab kohus hinnangu, kas hagejal on õigus nõuda võlgnikult lepingute rikkumisest tulenevat leppetrahvi.
61.Hageja on nõudnud võlgnikult lepingu rikkumise tõttu leppetrahvi hageja ja võlgniku vahel sõlmitud töövõtulepingute punkti 7.2 alusel. Hageja nõuab võlgnikult leppetrahvi kogusummas 198 790,20 eurot.
62.Kostja leiab, et hagejal puudub leppetrahvi nõudeõigus, kuna leppetrahvi nõue eeldab võlgniku poolset rikkumist, mis oleks süüliselt toime pandud. Alternatiivselt taotleb kostja kohtult

leppetrahvi nõuete vähendamist nullini. Kostja leiab, et kuna võlgnik tegi töövõtulepingutega kokku lepitud töödest ära ca 89%, siis oleks lepingute kogusummalt leppetrahvi arvestamine ebamõistlik ja ebaproportsionaalne.

63.VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja ja võlgniku vahel sõlmitud töövõtulepingute punkti 7.1 kohaselt vastutavad pooled oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on põhjustatud süüliselt. Punkti 7.2 kohaselt juhul, kui töövõtja viivitab ehitustööde tellimuse teostamisele asumisega, töö teostamisega või valmis töö lõpliku üleandmisega üle lepingu ja/või graafikuga kokkulepitud tähtaja või lepingu punktis 4.2.9 nõutud garantii andmise või pikendamisega, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,15% lepingu kohaselt töövõtjale makstavast tasust graafikus ettenähtud töö teostamisele asumisega või valmis töö lõpliku üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 30 (kolmkümmend) % töövõtjale makstavast tasust.
64.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingud nägid ette leppetrahvide kohaldamise. Pooled vaidlevad selle üle, kas võlgniku rikkumine oli põhjustatud süüliselt, mis õigustaks hagejal nõuda võlgnikult leppetrahvi. Hageja on leidnud, et võlgniku süü esines kõige raskemas ehk tahtluse vormis, kuna võlgnik lahkus 05.08.2016 kõikidelt objektidelt ning jättis tööd lõpetamata tahtlikult. VÕS § 104 lg-test 2-5 tulenevalt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtluse all tuleb aga mõista õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul ei anna esitatud asjaolud põhjust kahelda, et võlgniku tööde mittelõpetamine on toimunud vähemalt võlgniku hooletusest tingituna. Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et võlgniku 05.08.2016 tööde peatamine ei olnud põhjendatud, hageja ja võlgniku vahel oli kehtiv lepinguline võlasuhe ning võlgnik rikkus oma lepingulist kohustust. Võlgnik rikkus tööde tähtaegset lõpetamist ning seda ka täiendavalt antud tähtaja jooksul. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik jätnud tööd tähtaegselt lõpetamata vähemalt võlgniku süülise käitumise tõttu ning hagejal on õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi tasumist.
65.Hageja nõuab võlgnikult leppetrahvi 18.03.2016 töövõtulepingu järgsete tööde teostamisega viivitamise eest perioodil 01.09.2016-20.11.2016 summas 12 956,76 eurot, 19.04.2016 töövõtulepingu järgsete tööde teostamisega viivitamise eest perioodil 05.08.2016-20.11.2016 summas 65 200,68 eurot, 20.04.2016 töövõtulepingu järgsete tööde teostamisega viivitamise eest perioodil 05.08.2016-20.11.2016 summas 40 308,84 eurot ning 04.05.2016 töövõtulepingu järgsete tööde teostamisega viivitamise eest perioodil 05.08.2016-20.11.2016 summas 80 323,92 eurot. Kokku nõuab hageja võlgnikult leppetrahvi kogusummas 198 790,20 eurot.
66.Kostja on taotlenud juhul, kui kohus leiab, et leppetrahvi nõudmine oli siiski õigustatud, vähendada leppetrahvi nõuet nullini. Kostja leiab, et kuna võlgnik tegi töövõtulepingutega kokku lepitud töödest ära ca 89%, siis oleks lepingute kogusummalt leppetrahvi arvestamine ebamõistlik ja ebaproportsionaalne. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi vähendamise taotluse esitamisel tuleb leppetrahvi vähendamist soovival poolel esile tuua asjaolusid, mis annaksid alust leppetrahvi vähendada koos vastavate arvutustega (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-139-10, p 13). Leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1132-12, p 12). Kohus leiab, et kostja alternatiivne taotlus leppetrahvi vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd täidetud ei ole VÕS § 162 lg 1 esmane eeldus – leppetrahvi ebamõistlik suurus. Kohus on seisukohal, et leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur võrreldes lepingute esemete koguhinnaga.
67.Eeltoodust tulenevalt on hagejal võlgniku vastu leppetrahvi nõue 198 790,20 eurot.
68.VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
69.Puudub vaidlus, et töövõtulepingute sõlmimisel deponeeris võlgnik hageja pangakontole garantiisummadena kokku 125 374,41 eurot: 18.03.2016 töövõtulepingu alusel 10 664,18 eurot; 19.04.2016 töövõtulepingu alusel 40 247,32 eurot; 20.04.2016 töövõtulepingu alusel 24 880,03 eurot ja 04.05.2016 töövõtulepingu alusel 49 582,88 eurot.
70.Kohtule esitatud tõendiga on tõendatud, et 29.09.2016 teavitas hageja võlgnikku, et nõuab arvates 05.08.2016 (k.a) võlgnikult leppetrahvi (I kd tl 40-43). Puudub vaidlus, et võlgnik on avalduse kätte saanud. 21.11.2016 ülesütlemisavalduses, nõudeavalduses ja tasaarvestusavalduses teavitas hageja võlgnikku, et tasaarvestab hageja poolt võlgnikule tagastamisele kuuluvad garantiisummad 125 374,41 eurot võlgniku poolt tellijale tasumisele kuuluvast leppetrahvist 198 790,20 eurost. Seega on täidetud tasaarvestuse formaalsed eeldused VÕS § 198 lg 1 järgi.
71.Kuna kohus on tuvastanud, et hagejal on võlgniku vastu leppetrahvi nõue ning puudub vaidlus, et võlgnik on tasunud töövõtulepingute sõlmimisel hagejale garantiisummad, siis on hageja õigustatud tasaarvestama enda leppetrahvi nõude võlgniku poolt tasutud garantiisummadega. Kohus toetab hageja seisukohta, et kostja väited hageja vanemraamatupidaja poolt saadetud saldokinnituste (II kd tl 141-143) kohta ei ole asjakohased. Seadus ei näe ette, et tasaarvestuse toimumise (täiendavaks) eelduseks oleks tasaarvestuse kajastamine raamatupidamises. Kohus leiab, et saldokinnitus tõendab üksnes, et võlgnik oli tasunud tagatisraha. Kohus leiab, et hageja on põhjendatult ja õigustatult tasaarvestanud: 18.03.2016 töövõtulepingu garantiisumma 10 664,18 eurot sama lepingu alusel tasumisele kuuluvast leppetrahvist 12 956,76 eurost, mille tulemusel võlgnikul jäi tasuda hagejale veel leppetrahvi 2292,58 eurot; 19.04.2016 töövõtulepingu garantiisumma 40 247,32 eurot sama lepingu alusel tasumisele kuuluvast leppetrahvist 65 200,68 eurost, võlgnikul jäi tasuda hagejale veel leppetrahvi 24 953,36 eurot; 20.04.2016 töövõtulepingu garantiisumma 24 880,03 eurot sama lepingu alusel tasumisele kuuluvast leppetrahvist 40 308,84 eurost, võlgnikul jäi tasuda hagejale veel leppetrahvi 15 428,81 eurot; 04.05.2016 töövõtulepingu garantiisumma 49 582,88 eurot sama lepingu alusel tasumisele kuuluvast leppetrahvist 80 323,92 eurost, võlgnikul jäi tasuda hagejale leppetrahvi veel 30 741,04 eurot. Seega tasaarvestuse tulemusena jäi hagejale võlgniku vastu leppetrahvi nõue kogusummas 73 415,79 eurot ((2292,58 (18.03.2016 töövõtuleping) + 24 953,36 (19.04.2016 töövõtuleping) + 15 428,81 (20.04.2016 töövõtuleping) + 30 741,04 (04.05.2016 töövõtuleping)). Puudub vaidlus, et võlgnik ei ole nimetatud summat tasunud.
72.Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas hagejal on võlgniku vastu kahju nõue.
73.Hageja on esitanud võlgniku vastu kahju hüvitamise nõude. 18.03.2016 töövõtulepingust tulenevalt on hagejal võlgniku vastu kahju hüvitamise nõue 52 373,45 eurot (käibemaksuta), 19.04.2016 töövõtulepingu alusel 336 769,36 eurot (käibemaksuta), 20.04.2016 töövõtulepingu alusel 231 134,86 eurot (käibemaksuta) ja 04.05.2016 töövõtulepingu alusel 428 858,03 eurot (käibemaksuta). Hageja kahju hüvitamise nõue tuleneb võlgniku poolt töövõtulepingute rikkumisest – tööde kohasest lõpetamata jätmisest. Kuna võlgnik jättis töövõtulepingutest tulenevad kohustused täitamata ja tööd lõpetamata, siis oli hageja sunnitud korraldama uued hanked tööde lõpetamiseks ning tasuma täiendavat töövõtutasu.
74.Kostja leiab, et kahju hüvitamise nõue on alusetu ning tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et kahju oleks tekkinud võlgniku rikkumise tõttu. Võlgnik tegi hagejale 26.08.2016 e-kirjaga ettepaneku, et lõpetab tööd 01.09.2017, millest hageja keeldus, samas on isikud, kellega hageja on

sõlminud uued töövõtulepingud pidanud tööd lõpetama valdavalt 01.09.2017. Tõendamata on kahju suurus. Puudub ka põhjendus, miks pidi hageja uued riigihanked kogusummas 786 000,09 eurot, kui tööd olid 89% ulatuses nõuetekohaselt teostatud.

75.Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:  võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);  võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav;  hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);  kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);  kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);  rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
76.VÕS § 135 lg 1 järgi, kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. VÕS § 161 lg 2 kohaselt, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud.
77.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgnik on süüliselt lepingut rikkunud ning lepingu rikkumine ei olnud vabandatav. Võlgnik jättis põhjendamatult endale 18.03.2016, 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 töövõtulepingutega võetud kohustused täitmata ja tööd lõpule viimata ning seda ka täiendava tähtaja jooksul, mille tulemusena hageja taganes lepingutest. Asjakohatud on kostja väited, et võlgnik pakkus oma 26.08.2016 e-kirjas, et lõpetab tööd hiljemalt 01.09.2017, kuid hageja keeldus põhjendamatult. Kohus toetab hageja seisukohti, et võlgnikuga sõlmiti töövõtulepingud hankemenetluses ning hageja oli seotud nende lepingutega. Lepingute sõlmimise ajal kehtinud riigihangete seaduse § 69 lg 3 kohaselt võis hankija sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Võlgniku poolt põhjendamatult tööde peatamine ei saanud olla objektiivseks aluseks lepingutähtaja muutmisel. Lisaks taotles võlgnik lepingute tähtaja pikendamist ühe aasta võrra, mis ei ole põhjendatud. Võlgnik ei näidanud ka üles tahet lepinguid täita, kuigi hageja andis võlgnikule 26.09.2016 avalduses selleks täiendava tähtaja 15.11.2016. Asjaolu, et võlgnik ei soovinudki lepinguid täita näitab ka kohtule esitatud 02.06.2017 ajutise halduri aruanne, kust nähtub, et võlgnik on lõpetanud ekskavaatorite liisingulepingud 2016, võõrandanud enamuse endale kuuluvast 11 sõidukist 2016 oktoobris, võõrandanud kinnistu registriosa nr 4002006 30.06.2016 ja kinnistu registriosa nr 3737606 22.09.2016 ning võlgnik ei soovinud majandustegevust jätkata ega tervendada (II kd tl 198-203). Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks täitnud oma kohustusi korrektselt, siis ei oleks hageja pidanud korraldama uusi hankemenetlusi ja sõlmima tööde lõpetamiseks uusi töövõtulepinguid kolmandate isikutega. Seega pidi võlgnikule olema ettenähtav kahju tekkimine. Kohus nõustub hagejaga, et võlgnikule ei pidanud VÕS § 127 lg 3 tähenduses ettenähtav olema kahjusumma, vaid üksnes kahju tekkimine. 18.03.2016 töövõtuleping (Xxxx tee ja Xxxx tee)
78.Tulenevalt 18.03.2016 töövõtulepingu kohaselt pidi võlgnik teostama lepingu alusel tööd hiljemalt 01.09.2016 ning hageja pidi tasuma võlgnikule tööde teostamise eest 106 641,80 eurot + km (I kd tl 7-12). Hageja on tasunud võlgnikule 93 278 eurot + km (I kd tl 36, 48), maksmata jäi 13 363,80 eurot (käibemaksuta). Puudub vaidlus, et võlgnik jättis 18.03.2016 töövõtulepingu alusel tööd nõuetekohaselt teostamata. Kostja esitatud 14.10.2016 e-kiri ei tõenda, et võlgnik jätkas tööde teostamist (II kd tl 13-15). Kiri näitab üksnes, et võlgnik oli valmis valmistama segu. Kostja ei ole

tõendanud, et võlgnik reaalselt teostas töid ja tööd lõpetas 01.09.2016. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja viis läbi uue hankemenetluse 182187 „Xxxx tee ja Xxxx tee rekonstrueerimine,“ (II kd tl 159-159) mille tulemusena sõlmis hageja OÜ-ga Xxxx XXXX 08.02.2017 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501707 maksumusega 65 636,25 eurot (käibemaksuta) (I kd tl 49-53). Nimetatud summa on märgitud ja riigihangete registris (II kd tl 156, p II 2.1). Hageja on tõendanud, et leping sõlmiti madalaima pakkujaga (II kd tl 160-164). Hageja ei ole aga tõendanud, et hageja on reaalselt uuele töövõtjale tasunud 65 636,25 eurot (käibemaksuta). Kostja ja hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli lepingu tegelik maksumus 30 186,25 eurot (II kd tl 9-10, 105). Seega pidi hageja maksma uuele töövõtjale 16 822,45 eurot (käibemaksuta) (30 186,25-13 363,80) rohkem, millest kuulub VÕS § 161 lg 2 alusel mahaarvamisele leppetrahviga tasaarvestatud garantiisumma 10 664,18 eurot. Seega on hageja kahuks 6158,27 eurot (16 822,45 – 10 664,18). 19.04.2016 töövõtuleping (Xxxx tee)

79.Tulenevalt 19.04.2016 töövõtulepingu kohaselt pidi võlgnik teostama lepingu alusel tööd hiljemalt 01.10.2016 ning hageja pidi tasuma võlgnikule tööde teostamise eest 402 473,21 eurot + km (I kd tl 14-19). Hageja on tasunud võlgnikule 361 895,24 eurot + km (I kd tl 36, 54-55), maksmata jäi 40 577,97 eurot (käibemaksuta). Puudub vaidlus, et võlgnik jättis 19.04.2016 töövõtulepingu alusel tööd nõuetekohaselt teostamata ja peatas tööde tegemise 05.08.2016. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja viis läbi uue hankemenetluse 181802 „Xxxx tee rekonstrueerimine,“ (II kd tl 58-59) mille tulemusena sõlmis hageja OÜ-ga Xxxx 15.02.2017 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501705. Hageja on tõendanud, et leping sõlmiti madalaima pakkujaga (II kd tl 60-71). Hageja pidi lepingu kohaselt OÜ-le Xxxx tasuma 336 769,39 eurot (käibemaksuta) (I kd tl 56-61). Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on vastava summa OÜ-le Xxxx tasunud (II kd tl 32-41). Seega pidi hageja maksma uuele töövõtjale 296 191,42 eurot (käibemaksuta) (336 769,39-40 577,97) rohkem, millest kuulub VÕS § 161 lg 2 alusel mahaarvamisele leppetrahviga tasaarvestatud garantiisumma 40 247,32 eurot. Kohus on seisukohal, et 255 944,10 euro (296 191,42 -40 247,32) näol on tegemist kahjuga. 20.04.2016 töövõtuleping (Xxxx tee)
80.Tulenevalt 20.04.2016 töövõtulepingu kohaselt pidi võlgnik teostama lepingu alusel tööd hiljemalt 01.10.2016 ning hageja pidi tasuma võlgnikule tööde teostamise eest 248 800,31 eurot + km (I kd tl 20-25). Hageja on tasunud võlgnikule 231 661,10 eurot + km (I kd tl 36, 62-63), maksmata jäi 17 139,21 eurot (käibemaksuta). Puudub vaidlus, et võlgnik jättis 20.04.2016 töövõtulepingu alusel tööd nõuetekohaselt teostamata ja peatas tööde tegemise 05.08.2016. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja viis läbi uue hankemenetluse 182226 „Xxxx tee rekonstrueerimine,“ (II kd tl 72-73), mille tulemusena sõlmis hageja OÜ-ga Xxxx 06.02.2017 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501708. Hageja sõlmis lepingu madalaima pakkujaga (II kd tl 74-87). Hageja pidi tasuma lepingu alusel OÜ-le Xxxx 231 134,86 eurot (käibemaksuta) (I kd tl 64-69). Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on vastava summa OÜ-le Xxxx tasunud (II kd tl 42-47). Seega pidi hageja maksma uuele töövõtjale 213 995,65 eurot (käibemaksuta) (231 134,86 – 17 139,21) rohkem, millest kuulub VÕS § 161 lg 2 alusel mahaarvamisele leppetrahviga tasaarvestatud garantiisumma 24 880,03 eurot. Kohus on seisukohal, et 189 005,62 euro (213 995,65 – 24 880,03) näol on tegemist kahjuga. 04.05.2016 töövõtuleping (Xxxx teed)
81.Tulenevalt 04.05.2016 töövõtulepingu kohaselt pidi võlgnik teostama lepingu alusel tööd hiljemalt 01.09.2016 ning hageja pidi tasuma võlgnikule tööde teostamise eest 495 828,77 eurot + km (I kd tl 26-33). Hageja on tasunud võlgnikule 415 985,72 eurot + km (I kd tl 36, 70-71), maksmata jäi 79 843,05 eurot (käibemaksuta). Puudub vaidlus, et võlgnik jättis 04.05.2016 töövõtulepingu alusel tööd nõuetekohaselt teostamata ja peatas tööde tegemise 05.08.2016. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja viis läbi uue hankemenetluse 182050 „Xxxx teede rekonstrueerimine,“ (II kd tl 88-89) mille tulemusena sõlmis hageja Xxxx AS-iga 27.02.2017 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501711. Hageja sõlmis lepingu madalaima pakkujaga

(II kd tl 90-97). Hageja pidi Xxxx AS-ile maksma lepingu alusel 428 858,03 eurot (käibemaksuta) (I kd tl 72-78). Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja on vastava summa Xxxx ASile tasunud (II kd tl 48-57). Seega pidi hageja maksma uuele töövõtjale 349 014,98 eurot (käibemaksuta) (495 828,77 – 79 843,05) rohkem, millest kuulub VÕS § 161 lg 2 alusel mahaarvamisele leppetrahviga tasaarvestatud garantiisumma 49 582,88 eurot. Kohus on seisukohal, et 299 432,10 euro (349 014,98 – 49 582,88) näol on tegemist kahjuga.

82.Eeltoodust tulenevalt on hagejal võlgniku vastu kahju nõue 750 540,09 eurot (6158,27 + 255 944,10 + 189 005,62 + 299 432,10), millest kuulub VÕS § 197 lg 1 ja § 161 lg 2 mahaarvamisele leppetrahvinõue 73 415,79 eurot ehk hageja kahjunõue on 677 124,30 eurot (750 540,09-73 415,79). Kostja ei ole põhistanud ja tõendanud, et kahju suurus ei vasta tegelikkusele. Kohtule esitatud hinnapakkumistega (II kd tl 207-219) on tõendatud, et hageja on tellinud uute hangetega üksnes nende tööde teostamise, mis jäid võlgnikul üldse teostamata või nõuetekohaselt teostamata. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
83.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja tunnustab hageja nõuet XxxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 677 124,30 eurot II rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
84.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
85.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda 86% ulatuses ja 14% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda.
86.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik

osaliselt tühistatud Tallinna RK 27.01.2020 lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja