lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-12980/30

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 02.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-12980/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1400
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-12980

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2021, Tallinn

Tsiviilasi

S M hagi S B vastu kaasomandite lõpetamiseks ja kasutuseeliste hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

16 264,53 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: S M (isikukood xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kaidar Sultson ja vandeadvokaadi abi Maiki Virks Kostja: S B (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

Kinnitada S M ja S B vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.Lõpetada S M ja S B kaasomand korteriomandile, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx, asukohaga xxxx eluruum xxxx selliselt, et korteriomand müüakse täitemenetluses täitemenetluse seadustiku (TMS) § 102 alusel kohtutäituri kontrolli all. Avalduse täitemenetluse alustamiseks esitab S M.
1.2.Kui korteriomand on TMS § 102 sätestatud viisil 31.12.2021 seisuga müümata, on S Ml või S Bl õigus alates 01.01.2022 nõuda, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel. Enampakkumise alghind on 95 000 eurot ja enampakkumise hinna alandamine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
1.3.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Korteriomandi müügist saadud rahast tasutakse korteriomandi müügikulud, sh avaliku enampakkumisega seotud kulud ja kohtutäituri tasu, ning seejärel jagatakse korteriomandi müügitulem vastavalt kaasomandi osa suurusele, s.o S Ble 1⁄2 enampakkumise tulemist ja S Mle 1⁄2 enampakkumise tulemist.
1.4.Enne väljamaksete tegemist käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 1.3 alusel peab kohtutäitur korteriomandi müügitulemist kinni laenulepingust nr xxxx tuleneva S B ja S M solidaarkohustuse täitmata osa Swedbank AS ees. Pooled annavad tagasivõtmatu nõusoleku korteriomandi müügitulemist kinni pidada laenulepingust nr xxxx tulenev tasumata võlg ja kanda võlg otse Swedbank AS arvelduskontole.
1.5.Väljamakse tegemisel arvestatakse, millise osa solidaarkohustusest on laenulepingust nr xxxx tuleneva kohustuse katteks alates 06.04.2019 kuni korteriomandi müügitulemi väljamaksmiseni tasunud S M ja millise osa on tasunud S B. Solidaarkohustust rohkem täitnud poolele kompenseeritakse enammakstud summa müügitulemist.
1.6.Enne väljamaksete tegemist käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 1.3 alusel S Ble peab kohtutäitur müügitulemi osast, mis kuuluks väljamaksmisele S Ble, kinni ja kannab S Mle üle 15 000 eurot S B käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.9 nimetatud hüvitise maksmise kohustuse täitmiseks.
1.7.Korteriomandi kasutamisega seotud kommunaalkulude võla korteriühistule või muudele võlausaldajatele tasub S B, kes annab käesolevaga tagasivõtmatu nõusoleku, et kohtutäituril on õigus poolte esitatavate tõendite alusel võlad kindlaks teha ja need korteriomandi müügitulemi osast, mis kuuluks väljamaksmisele S Ble, kinni pidada ja kanda otse korteriühistu arvelduskontole.
1.8.Lõpetada S M ja S B kaasomand kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx, asukohaga xxxx selliselt, et kinnistu jääb S B ainuomandisse
1.9.S B tasub S Mle kinnistu ainuomandisse saamise eest hüvitist 15 000 eurot. Hüvitise kohustuse täitmise tagamiseks seatakse S B omandisse kuuluvale kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx, asukohaga xxxx neljandasse jakku S M kasuks hüpoteek esimesele järjekohale hüpoteegisummaga 20 000 eurot. Käesolevas punktis sätestatud kokkulepe on tagatiskokkulepe asjaõigusseaduses sätestatud tähenduses.
1.10.S M annab nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud kinnistu omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega S M kustutatakse kinnistu nr xxxx omanikuna kinnistusraamatust ja kinnistu omanikuna kantakse kinnistusraamatuse ainuomanikuna S B.
1.11.S B annab nõusoleku ja S M taotleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx, asukohaga xxxx, kantud kinnistu kinnistusregistriosa neljandasse jakku esimesele järjekohale hüpoteegi seadmist S M kasuks hüpoteegisummaga 20 000 eurot.
1.12.S M on kohustatud andma nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud hüpoteegikande kustutamiseks pärast käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.9 nimetatud hüvitise maksmise kohustuse täitmist.

Võtta vastu S M järgmistest nõuetest loobumine ja lõpetada nende osas menetlus otsust tegemata: kasutuseelise hüvitis perioodi 16.01.2020 kuni 31.08.2021 eest 1575,60 eurot, kasutuseelise hüvitis 210,08 eurot kuus alates 01.09.2021 kuni

korteriomandi (registriosa nr xxxx) kaasomandi lõppemiseni, viivis kasutuseelise hüvitiselt (1575,60 eurolt) alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Keelduda S B 03.02.2021 S M vastu esitatud vastuhagi menetlusse võtmisest seoses hagi tagasivõtmisega.

Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-12980 menetlus.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Jätta rahuldamata poolte taotlus kohtumääruse ärakirja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale edastamiseks.

Tagastada S Mle enamtasutud riigilõiv, s.o 225 eurot ja kanda see S M arvelduskontole xxxx.

Tagastada S Mle pool tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot ja kanda see S M arvelduskontole xxxx.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

1.S M esitas 07.09.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse (täiendatud 05.10.2020) S B vastu kaasomandite lõpetamiseks ja kasutuseeliste hüvitamiseks.
2.Pooled esitasid 17.06.2021 (täiendatud 02.07.2021) Harju Maakohtule kompromissilepingu. Kompromissi kohaselt lõpetavad pooled kaasomandi korteriomandile selliselt, et see müüakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri vahendusel. Kaasomand xxxx kinnistule lõpetatakse selliselt, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse ja kostja kohustub tasuma selle eest hagejale hüvitist 15 000 eurot. Ühtlasi lepiti kokku kohtutäituri vahendusel müüdava korteriomandi müügist saadva tulu jaotamises ja kostja kinnistule hüpoteegi seadmises. Pooled palusid, et kohus kompromissilepingu määrusega kinnitaks ja lõpetaks tsiviilasja menetluse. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikult menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotleb enamtasutud ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Koos kompromissilepinguga esitas hageja avalduse kostja vastu esitatud kasutuseeliste hüvitamise nõudest loobumiseks ja kostja võtab tagasi hageja vastu esitatud vastuhagi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 ja p 4 kohaselt lõpetab kohus tsiviilasja menetluse otsust tegemata kui hageja loobub hagist, samuti kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled jõudsid kokkuleppele kaasomandite lõpetamise osas ja kasutuseeliste hüvitamise nõudest hageja loobus.
4.Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohtu hinnangul puuduvad kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud. Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus kinnitab seega poolte kompromissi, võtab vastu hageja osalise hagist loobumise ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
5.TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimisega ja nõude loobumisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest.
6.Kohus leiab, et kostja vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 373 lg 3 esimese lause kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuna kostja ei soovi vastuhagi menetlemist kohtu poolt, siis puudub tal õiguskaitsevajadus ja vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Eeltoodust tulenevalt ei võta kohus vastuhagi menetlusse ka eraldi hagina. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
7.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et käesoleva tsiviilasjas menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda.
8.Arvestades hageja nõudeid on käesoleva tsiviilasja hind 16 264,53 eurot. Juhindudes riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 tuli hagejal tasuda hagiavalduse esitamisel riigilõivu 700 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 925 eurot, tagastab kohus TsMS § 150 lg 1 p 1 ja hageja taotluse alusel enamtasutud riigilõivu 225 eurot hageja arvelduskontole.
9.Lisaks tagastab kohus TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale seoses kompromissi saavutamisega pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 350 eurot, mis tuleb vastavalt taotlusele kanda hageja arvelduskontole (TsMS § 150 lg 4).
10.Pooled paluvad, et kohus saadaks kompromissi kinnitamise määruse täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kompromissi kinnitava määruse kohtu vahendusel registripidajale täitmiseks edastamist, jätab kohus vastava taotluse rahuldamata.
11.Kohus lühendab poolte kokkuleppe alusel ja tuginedes TsMS § 661 lg 4 käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega 1 päevani. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja