2.Jätta läbi vaatamata A.L-i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
Vabastada Y.Q A.L-i usaldusisiku kohustustest.
Jätta A.L-i menetluskulud tema enda kanda.
5.Määrata A.L-i usaldusisiku Y.Q tasuks 396 eurot, millele lisandub käibemaks 95 eurot 4 senti, s.o kokku 491 eurot 4 senti.
6.Anda A.L-ile määruse resolutsiooni p-s 5 märgitud usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ning tasuda määruse resolutsiooni p-s 5 märgitud usaldusisiku tasu menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, konto nr EE742200221013804535 AS Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
7.Tühistada Tartu Maakohtu 1. aprilli 2025. a määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning A.L-i vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.
Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
9.Määrus toimetada kätte avaldajale ning saata täitmiseks usaldusisikule ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
1
Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.A.L (avaldaja, võlgnik) esitas 11. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, mida täiendas 26. juunil 2024, ning milles jätab maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada.
2.Maakohus võttis avalduse 1. aprilli 2025. a määrusega menetlusse ning nimetas usaldusisikuks Y.Q (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.
3.Usaldusisiku 2. mai 2025. a hinnangu kohaselt tuleb menetlus lõpetada või kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohus kuulas võlgniku ära 17. septembril 2025 telefoni teel ning võlgnik avaldas, et soovib maksejõuetusavalduse tagasi võtta. Võlgnik avaldas, et ei ole kohtukutset istungile ilmumiseks kätte saanud. Võlgnik nõustus ärakuulamisega telefoni teel. Esialgu võlgnik avaldas, et soovib pankrotti, kuna on asjaolusid ilmsiks tulnud ja soovib võlgadest vabaks saada. Ta ei nõustu kõikide nõuetega, kuna ei ole raha saanud, kuid ei oska öelda, millise nõudega. Kohus selgitas, et kohtulahenditega nõuetele menetluses vastu vaielda ei saa. Võlgnik avaldas, et FIE-na ta enam ei tegutse ja kustutas registrist mõni kuu tagasi. Tervis ei ole kiita, kuna nägemist üldiselt enam ei ole. Seetõttu ei saa ka autoga enam sõita. Teab, et pankrotihaldur võib auto maha müüa. Arvas, et auto võib maksta 500–600 eurot. Kinnitas, et saab aru, et kui pankrotihaldur leiab, et K. P. vastu nõuet ei ole, siis võlgnik nõude esitamist haldurilt nõuda ei saa. Seejärel võlgnik avaldas, et menetlusel mõtet ei ole, tekitab juurde lisakulusid. Võlgnikul ei ole endal võimalik saata kirjalikku avaldust avalduse tagasivõtmiseks. Võlgnik nõustus, et kohus protokollib, et võlgnik võtab avalduse tagasi. Kohus selgitas võlgnikule avalduse tagasivõtmise menetluslikke tagajärgi.
KOHTU SEISUKOHT
2
5.Kohus, tutvunud võlgniku taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks tuleb rahuldada ning maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
6.FIMS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele TsMSi hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)
2.peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMSi vastavaid sätteid.
7.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
8.Kohus arutas võlgniku nõusolekul temaga menetluse sisu ja menetluslikku olukorda telefoni teel 17. septembril 2025. Võlgnik avaldas, et ta ei soovi pankrotimenetluse jätkumist, kuna sellele menetlusel ei oleks mõtet ning tekitaks juurde kulusid. Kohus saab võlgnikust aru selliselt, et ta soovib maksejõuetusavalduse tagasi võtta. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada. Kohus märgib, et võlgnik avaldas, et tal sisuliselt nägemist enam ei ole ja tal ei ole võimalik saata avalduse tagasivõtmist kirjalikult. Seetõttu protokollis kohus võlgniku nõusolekul tema avalduse tagasivõtmise. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kohus kohaldas 1. aprilli 2025. a määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Määrus tuleb saata ka kohtutäituritele.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1), mille järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud 3
juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu seega võlgniku kanda.
11.Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest riigi vahenditest väljamõistmise korral 396 eurot, millele lisandub käibemaks, ja võlgniku pankrotivarast väljamõistmise korral 540 eurot, millele lisandub käibemaks.
11.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
11.2.PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
11.3.Kuigi avaldaja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud ning menetlustoiminguid teostanud (muu hulgas tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega, teinud ise registrites ja saatnud kolmandatele isikutele järelpärimised ning analüüsinud saadud vastuseid, koostanud vara ja võlgade nimekirja, osalenud istungil), kuna võlgnik polnud veel selleks ajaks avaldust tagasi võtnud ning usaldusisikul oli kohustus oma ülesandeid täita. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 6 tundi.
11.4.PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet tuleb kohtu hinnangul kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul avaldust läbi vaatamata jättes, kuna seadus ei näe ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud ning võlgnikul selleks raha puudub. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetlu-se ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
4
PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab usaldusisikule riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest usaldusisikule tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui usaldusisikule, sest usaldusisikul on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuigi praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, võttes oma avalduse tagasi pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt oma ülesannete täitmist, tuleb menetluskulud jätta küll võlgniku kanda, kuid kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara usaldusisiku tasu maksmiseks, arvestades ka usaldusisiku taotlust, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ulatuses, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (lisandub käibemaks). Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku põhjendatud 6 tundi tuleb hüvitada riigi vahenditest (396 eurot, s.o 6 tundi × 66 eurot (lisandub käibemaks)). Riigi arvel kuulub hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv.
11.5.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo käibemaksukohustuslane. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev-Parrest kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.