I. S.i hagi Auto 1 Polska SP. Z.o.o. vastu töövaidluses
Menetlustoiming
Kohtulahend Hageja : I. S. isikukood xxx, elukoht: xxx Hageja lepinguline esindaja : vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul, Advokaadibüroo Küllike Namm, Lai 9, 10133 Tallinn, Eesti, e-post: [email protected] Kostja: Auto 1 Polska SP. Z.o.o. registrikood 0000500583, asukoht: Polcynska 31A, 01-377 Varssavi, Poola e-post: [email protected] Kostja lepinguline esindaja : vandeadvokaat Aleksei Forstiman, Advokaadibüroo Narlex, e-post: [email protected]; tel 372 55 10 402
RESOLUTSIOON
1.Hagi jätta rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata I. S.i nõue Auto 1 Polska SP. Z.o.o. vastu tuvastada I. S.i töölepingu erakorraline, TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ülesütlemise tühisus ning lõpetada I. S.i tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.03.2020.
3.Jätta rahuldamata I. S.i nõue mõista Auto 1 Polska SP. Z.o.o. `lt I. S.i kasuks välja TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis summas 2 851,54 eurot
4.Jätta rahuldamata I. S.i nõue mõista Auto 1 Polska SP. Z.o.o. `lt I. S.i kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas 7 748, 52 eurot
5.Jätta rahuldamata I. S.i nõue mõista Auto 1 Polska SP. Z.o.o. `lt I. S.i kasuks välja viivis 8 % aastas perioodi eest 24.03.2020 kuni hagi esitamiseni 22.04.2020 summas 50,80 eurot ning edasiselt mõista Auto 1 Polska SP. Z.o.o. `lt I. S.i kasuks välja põhivõlgnevuslt summas 7 748, 52 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.04.2020 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni
6.Jätta rahuldamata I. S.i nõue mõista Auto 1 Polska SP. Z.o.o. `lt I. S.i kasuks välja sissenõudmiskulud summas 40 eurot
7.Poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD Hageja seisukohad
1.Hageja alustas tööd kostja juures töölepingu alusel 03.12.2018 a. Hageja asus tööle müügiesindaja ametikohal. Hageja asus tööle täistööajaga, töötasuks lepiti kokku 1050 eurot bruto, hageja töösisuks oli : uute äripartnerite otsing, planeeritud müügitulemuste saavutamine, äripartneritega suhtlemine, tööandja esindamine, läbirääkimiste läbiviimine ning tööandja teiste tööülesannete täitmine (t 6-7).
2.Hageja viibis korralisel puhkusel 19.03.2020 -29.03.2020. 23.03.2020 helistas tööandja kostja prokurist/volitatud esindaja P. B. hagejale, teavitas ootamatult, et hagejaga töösuhe lõpetatakse, kostja esindaja põhjendusi ega selgitusi ei jaganud, kostja esindaja teatas et töösuhte lõpetamise põhjused edastatakse elektronkirjaga (t 8-9). Peale telefonikõne edastas kostja 23.03.2020 elektronkirjaga hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse (t 10) mille kohaselt ütleb tööandja üles töölepingu alates 23.03.2020, ülesütlemise aluseks on TLS § 88 lg 1 p 5 ehk töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Ülesütlemise avalduses on märgitud ajendina: osalemine organiseeritud rühmas, mis on nõudnud Eesti kaupmeestelt põhjendamatut tasu AUTO1.com platvormi kasutamise eest. Osalemine oli teadlik, kuna saatsite uutele kaupmeestele võltsitud AUTO1 hinnakirju (t 10).
3.Hageja ülesütlemisavaldust ei allkirjastanud ega saatnud seda tagasi kostjale, kuna see oli ootamatu ja hageja ei nõustunud ülesütlemise alusega. Samuti polnud kostja hagejale selgitanud ülesütlemise põhjuseid. Hageja pole tasunud kostja nõutud 94,31 eurot puhkusetasu kuivõrd kostja tasaarvestas nimetatud summa hageja 2020 märtsikuu töötasust.
4.Hageja on seisukohal, et ei esine TLS § 88 lg 1 p 5 sätestatud töölepingu erakorralise ülesütlemise alust. Hageja leiab, et ülesütlemisavalduses toodud rikkumiste väited on paljasõnalised, konkretiseerimata ja tõendamata. Hageja kinnitab, et pole kostja dokumenti (hinnakirja) võltsinud ning on teinud tööd kohusetundlikult, kooskõlas töölepingus ja
töökorralduse reeglites sätestatuga ning vastavalt tööandja juhistele. Kostja ei ole nimetanud ülesütlemisavalduses ühtegi konkreetset asjaolu sh põhjendamatu tasu nõudmise, väidetavalt võltsitud hinnakirja saatmise aega, kes olid kaupmehed, kellele kostja viitab avalduses jms, millega seonduvalt on hageja valeandmeid esitanud või milles valeandmete esitamine on seisnenud. Hageja kinnitab et organiseeritud rühmas osalemist, põhjendamatu tasu küsimist kaupmeestelt ning valeandmete esitamist pole toimunud. Kostja pole hagejat noominud, esitanud hoiatust, hageja pole kordagi töökohustusi rikkunud. Hageja töötulemused olid eeskujulikud, hagejal suurendati töötasu, hageja pälvis tööandjalt auhinna ( karikas t 12-20). Eeltoodu näitab hageja lojaalsuskohustuse täitmist, vastupidist pole kostja tõendanud. Samuti ei teinud hagejale etteheiteid K. K. (Baltikumi ja Ukraina müügijuht). Hageja on seisukohal, et ta on täitnud nõuetekohaselt töölepingust tulenevaid kohustusi, samuti ei ole hageja eiranud TLS § 15 lg 2 sätestatud töötaja kohustusi. Täiendavalt märgib hageja et kasutas töösuhte kestel e-posti xxx. Kostja kasutab seda senini, kuigi selleks alust pole. Hageja nimega e-posti sulgemata jätmine kostja poolt on hageja tahte vastane, kostjal tulnuks hagejaga töösuhte lõppemise järgselt postkast sulgeda. Hageja vastav nõue sulgeda postkast on jäänud kostja poolt tagajärjeta. Ülesütlemise avalduses puudub viide ilma eelneva hoiatuseta ülesütlemisele. Tööandja pole põhjendanud, millisel põhjusel ei eelnenud töölepingu ülesütlemisele tööandja hoiatust.
5.Eelnevast tulenevalt on hageja nõuded järgmised: rahuldada I. S.i hagi Auto 1 Polska SP. z o.o. vastu ning tuvastada I. S.i töölepingu erakorralise, TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, ülesütlemise tühisus ning lõpetada I. S.i tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.03.2020; 2) mõista Auto 1 Polska SP. z o.o.'lt I. S.i kasuks välja TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis summas 2851,54 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend üks eurot ja viiskümmend neli senti) eurot; 3) mõista Auto 1 Polska SP. z o.o.'lt I. S.i kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas 7748,52 (seitse tuhat seitsesada nelikümmend kaheksa eurot ja viiskümmend kaks senti) eurot; 4) mõista Auto 1 Polska SP. z o.o.'lt I. S.i kasuks välja viivis 8 % aastas perioodi eest 24.03.2020 kuni hagi esitamiseni 22.04.2020 summas 50,80 eurot (viiskümmend eurot ja kaheksakümmend senti) eurot ning edasiselt mõista Auto 1 Polska SP. z o.o.'lt, I. S.i kasuks välja põhivõlgnevuselt summas 7748,52 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.04.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni; 5) mõista Auto 1 Polska SP. z o.o.'lt I. S.i kasuks välja sissenõudmiskulud summas 40 (nelikümmend) eurot; 6) jätta kõik menetluskulud Auto 1 Polska SP. z o.o. kanda ja rakendada menetluskulude väljamõistmisel VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud viivisemäära kuni kohustuse kohase täitmiseni; 7) rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui Auto 1 Polska SP. z o.o. ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ning kuulutada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kostja seisukoht
6.Kostja leiab, et hagi pole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
7.Kostja ütles hagejaga töölepingu üles erakorraliselt 23.03.2020 tulenevalt usalduse kaotusest hageja vastu. Põhjuseks oli kostja juurdluse tulemusena tuvastatud asjaolu, et hageja tööülesannete täitmise raames kooskõlastatult teise kostja töötajaga (K. K.) nõudsid Eesti kaupmeestelt põhjendamatut tasu AUTO1.com platvormi kasutamise eest ja teadlikult saatsid uutele kaupmeestele võltsitud AUTO1 hinnakirju, rikkudes seeläbi töölepingut ja tööandja usaldust. Auto 1 Polska SP Zoo on AUTO1 Group GmbH osa. AUTO1 Group GmbH on kasutatud autode vahendaja-hulgimüüja ( t 43-50). Viimane müüb autosid teistele autode müügi vahendajatele - pakkumises on pidevalt 30 000 autot. Ettevõttele kuulub veebiportaal www.auto1.com – veebiturg autode müümiseks, kuhu pannakse välja ettevõttele Auto1 Group GmbH kuuluvate autode müügipakkumised, veebiportaal on mõeldud isikutele, kes
tegutsevad autode edasimüüjatena. Auto1 Polska SP Zoo tegeleb autode müügiga kesk ja Ida Euroopas, omab 6 kohalikku kontorit sh Eestis (kontor asub Tallinnas). Auto1 Polska SP Zoo Tallinna kontoris töötavad mh ka hageja - I. S. ja K. K.. Hageja töösisu oli uute äripartnerite otsing, planeeritud müügitulemuste saavutamine, äripartneritega suhtlemine, tööandja esindamine, läbirääkimiste läbiviimine. Auto1 Polska SP Zoo on kehtestanud Tallinna kontori jaoks oma teenuste hinnakirja, viimane värske hinnakiri oli kehtestatud 21.01.2020 (t 51). 2020 a märtsis sai Auto1 Polska SP Zoo juhatus ühe kliendi st autovahendaja kaudu teada, et Auto1 Polska SP Zoo Tallinna kontoris võetakse klientidelt tasu, mis polnud Auto1 Polska SP Zoo (kostja) poolt kehtestatud hinnakirjaga ettenähtud. Kostja tutvunud oma e-posti serveris hoitavate dokumentidega tuvastas, et Tallinna kontoris on pikka aega kasutusel muudetud-võltsitud hinnakirjad sh oli muudetud ka kostja poolt uus äsja teatavaks tehtud 21.01.2020 kehtestatud hinnakiri ( t 52). Võltsimine tuli esile hinnakirjade võrdlemise tulemusena (t 52-53). Võltsitud hinnakirja tabeli viimases veerus on märgitud oksjoni tasu, mille sõiduki ostja tasub ettevõttele Auto1 Polska SP Zoo. Oksjoni tasu on hinnavahemik ja täpne tasu suurus kuvatakse tellimuse kinnitamisel. Oksjoni tasu sisaldub lõpphinna kujundamisel ostjale esitavas koondarves sõiduki eest (t 67-68). Tallinna kontori töötajad : hageja I. S. ja K. K. muutsid hinnakirja selliselt, et hinnakirjas oleva lause Tähtis: sinu panus alati sisaldab neto oksjoni tasu asemel on pandud sõna Teenusetasu. Samuti on muudetud tabeli viimases veerus summasid ning tabeli all olevaid seletusi. Kokkuvõttes tuleneb hinnakirjast pärast muutmist, et sõiduki ostja peab maksma täiendavalt teenustasu 1% auto (neto) hinnast või igal juhul minimaalselt 50 eurot. Hageja ja K. K.i 22.01.2020 kirjavahetusest (tõend t 53-66) tuleneb et nimetatud isikud otsustasid kohe 22.01.2020 muuta kostjalt kätte saadavaks tehtud - alates 21.01.202 kehtima hakkavat hinnakirja ja arutasid detailselt kuidas seda muudatust- võltsimist teha. Kostja Tallinna kontori töötajate kirjavahetusest autode ostjatega selgus et hageja selgitas ostjatele, et peale auto ostu lisanduvad hinnale logistikakeskuse tasu ja Eesti filiaali teenustasu . Vt 02.03.2020 kirja kliendile (tõend t 70) kus hageja selgitab et peale auto ostu lisanduvad järgmised tasud (hinnakiri manuses) : 1 dokide tasu; 2. LC (logistikcentrum); 3. meie filiaali teenustasu (ei lisandu esimese ostu puhul) ning kirjaga saadab hageja kliendile ka võltsitud hinnakirja (t 72).Tegelikkuses polnud nimetatud „meie filiaali teenustasu“ kostja poolt mitte kunagi kehtestatud. Kostja Tallinna kontori töötajate kirjavahetuses tehakse juttu Auto Üks Eesti OÜ –st (registrikood: 12929847, uus nimi Auto Oksjonid OÜ). Hageja märgib oma kirjas kostja kliendile vt 25.02.2020 X OÜle saadab hageja arve nr 4497 teenuste arve koos hoiatusega, et arve mittetasumise korral blokeeritakse ostja AUTO1 konto. Nimetatud arve nr 4497 kohaselt pidi kostja klient: X OÜ tasuma teenustasu igal juhul 50 eurot lisaks käibemaks – kokku 60 eurot Auto1 Eesti OÜ le, mis oli loodud ainuüksi selleks, et alusetu summa sissenõudmiseks klientidelt. Võltsitud hinnakirja kasutades lõi hageja I. S. Auto1 Polska SP Zoo kõigile (nii olemasolevatele kui ka uutele) kliendtidele vale ettekujutuse tegelikest asjaoludest ehk auto ostu tingimustest, nimelt – et võltsitud hinnakirja alusel tuleb tasuda lisaks auto hinnale nn Eesti filiaali teenustasu 1% auto (neto) hinnast või minimaalselt 50 eurot Auto1 Polska SP Zoo filiaalisel, samas kui AUTO1 Group GmbH ei oma Eestis filiaali ning hageja poolt klientidelt nõutavat teenustasu kostja ei ole kehtestanud. Vaatamata sellele saatis hageja I. S. kostja klientidele Auto Üks Eesti OÜ (registrikood 12929847) arved viidatud alusetu teenustasu maksmiseks. Viimane muutis äriregistris nime 25.03.2020 uus ärinimi on Auto Oksjonid OÜ, mis kuulub tänaseks kostja endise töötaja K. K.i (isik kellega hageja arutas kuidas 22.01.2020 kostja poolt kehtestatud hinnakirja muuta/võltsida) elukaaslasele A. T.le. Viimane oli kuni 25.03.2020 osaühingu Auto Üks Eesti OÜ juhatuse liikmeks, hiljem kanti uueks juhatuse liikmeks K. K. ise. Äriregistri andmete kohaselt kasutas Auto Üks Eesti OÜ sidevahendina ettevõttele Auto1 Polska SP Zoo kuuluvat K. K.ini eposti aadressi : xxx ( t 75-76). Selleks et luua Auto1 Polska SP Zoo klientidele ekslik ettekujutus et nad tasuvad raha ettevõttega AUTO1 Polska SP Zoo seotud Eesti firmale, oli loodud äriühing nimega kus numbri „ 1“ asemel oli äriühingu nimes sõnadega märgitud „Üks“ ja lisatus sõna „Eesti“.
8.Tuginedes eeltoodud tuvastatud faktidele esitas kostja hagejale I. S.ile erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, sest juurdluse tulemusena tuvastati et hageja on tööülesannete täitmise raames kooskõlastatult teise sama äriettevõtte töötajaga nõudnud Eesti klientidest kaupmeestelt põhjendamatut tasu AUTO1.com platvormi kasutamise eest, hageja oli teadlikult saatnud uutele kaupmeestele võltsitud Auto1 hinnakirju, tegevus mis tõi kaasa kostja usalduse kaotuse hageja suhtes ning kujutas endast ka erinevate töölepingu seaduse nt § 15 lg 1 p 9 , kui ka töölepinguliste kohustuste rikkumise (vt 22.04.2020 hagiavalduse lisa 1 punkt 2.6). Kostja leiab, et hageja poolt hagis märgitud seisukohad on taotluslikult eksitavad ning möödapääsmatult väärad. Vastupidiselt hageja väidetele kinnitavad kostja sisejuurdluse käigus tuvastatud ning käesolevas menetluses tõendatud asjaolud seda, et hageja I. S. arutas detailselt K. K.iga kehtestatud hinnakirja tabeli muutmist/võltsimist omakasu eesmärgil ning seega teadis, et saadab kostja klientidele (kaupmeestele) võltsitud AUTO1 hinnakirja. Hageja ülalkirjeldatud tegevus on olemuslikult kuritegeliku iseloomuga ning kahjustab nii hageja ja kostja vahelist usaldust, samuti kostja ning lepinguliste partnerite (kolmandate isikute) vahelist usaldust - pöördumatult. Pidades silmas hageja tegevuse iseloomu ei saa juttu olla millegist vähemast kui kavatsetud ning sihipärasest läbiviidud petvast tegevusest, mille ilmnemisel ei saa töötaja ega tööandja vaheline usaldussuhe säilida ühelgi juhul. Kostja hinnangul on hageja eelpool märgitud tegevusega oma kohustusi rikkunud niivõrd rängalt ja üheselt mõistetavalt et kostjalt ei saanuks ega saa oodata töösuhte jätkamist ning riskimist sellega et hageja kahjustab kostja majandustegevust veelgi, kostja leiab et hageja rikkumine oli eriti ränga iseloomuga tegu. Hageja toimepandud tegevus käsitletakse töökorralduse reeglite punktide 10.4.5 ja 10.4.6 kohaselt töökohustuste rikkumisena , mis annab tööandjale õiguse töötajaga sõlmitud tööleping ilma hoiatuseta ja etteteatamisetähtaega järgimata üles öelda. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
II KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, hinnanud esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Vaidlus puudub, et : 03.12.2018 sõlmisid tööandja Auto1 Polska SP Zoo (edaspidi: kostja) I. S.iga (edaspidi hageja) töölepingu. Lepiti kokku et hageja asub töökohustusi täitma alates 03.12.2018, töötegemise kohaks on : Tallinn. Töölepingu p 2.1. kohaselt asus hageja tööle müügiesindaja ametikohale ning töö sisuks on uute äripartnerite otsing, planeeritud müügitulemuste saavutamine, äripartneritega suhtlemine, tööandja esindamine, läbirääkimiste läbiviimine ning tööandja teiste tööülesannete täitmine (vt tlp p 2.2).
11.Hageja viibis korralisel puhkusel 19. märts 2020 mis pidi algselt kestma kuni 29.03.2020.
12.Kostja edastas elektronkirjaga 23.03.2020 kell 19:06 hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse (t 11). Vaidlust pole et hageja sai ülesütlemisavalduse kätte. Ülesütlemisavalduse kohaselt öeldi tööleping üles 23.03.2020. Töölepingu üles ütlemise alusena on märgitud TLS § 88 lg 1 p 5 (töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu). Töölepingu ülesütlemisele ei eelnenud hageja hoiatamist ega etteteatamist. Töölepingu ülesütlemise alus
13.Töölepingu seaduse (TLS) § 88 (töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel) lõige 1 punkt 5 sätestab – tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse
kaotuse enda vastu. Hageja kirjavahetuse käsitlemine tõendina.
14.Hageja on seisukohal (t 89 p 9), et kostja poolt kohtule esitatud hageja kirjavahetus (kostja seisukoht lisa 4 ) on lubamatu tõend, kuna igasuguste isikuandmete töötlemiseks on vajalik isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6 tulenevat alust. Antud juhul saaks hageja hinnangul olla selleks vaid hageja enda nõusolek, mida hageja ei ole kirjavahetuse lugemiseks kostjale andnud.
15.Kohus tutvunud poolte seisukohtadega kirjavahetuse käsitlemisena tõendina lubatavuse kohta - nõustub kohus kostja käsitlusega õigustatud huvi esinemise kohta kostjal tutvuda, avaldada ja esitada kohtule hageja kirjavahetus tõendina käesolevas kohtuasjas. Kohus märgib, et kohus pole tõendina esitatud kirjavahtusega tutvudes tuvastanud et kirjavahetus sisaldaks hageja või kolmanda isikuga seotud delikaatseid isikuandmeid, tegemist on ainuüksi töösuhet puudutava informatsiooniga. Kohus leiab, et kostja tegevus on õigustatud ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27.aprilli 2016 aasta määruse (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja sellise andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta isikuandmete kaitse üldmäärus). Nimetaud määruse artikli 6 lõike 1 punktis f on sätestatud, et töötlemine on seaduslik, kui – isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral.../. Seega see piirang -keeld pole absoluutne ning rakendades kaalutlusõigust on siiski teatud olukordades lubatud töödelda töötajate omavahelist kirjavahetust kuid kindla eesmärgipäraselt. Kohus leiab, et kostjal puuduvad muud praktilised ja efektiivsed võimalused hankida informatsiooni poolte koostöö ja kokkulepete kohta hinnakirja muutmisel/võltsimisel ja saadud tulemust kasutada eesmärgipäraselt st kasutada tulemit tõendina käesoleva vaidluse lahendamisel. Juurdepääs hageja ja kolmanda isiku (kes on mõlemad ka kostja töötajad ja võltsimisega otseselt seotud isikud) e-posti aadressile oli kohtu hinnangul põhjendatud selleks et koguda hageja tegevuse tuvastamiseks vajalikku infot ja seda hiljem kohtuvaidluses oma väidete kinnitamiseks ja hageja väidete ümberlükkamiseks tõendina kasutada. Kohus märgib, et kostja jaoks hageja rikkumise tuvastamiseks muud võimalused praktiliselt puuduvad, sest pooled arutasid detailselt muudatuse võltsimise asjaolusid ainult nimetatud kirjavahetuse käigus, seega ainus võimalus info saamiseks oli tutvuda hageja ja kolmanda isiku (kaastöötaja) kirjavahetusega. Kostja on tutvunud hageja e-postis asuva kirjavahetusega keskkonnas mis on loodud kostja enda poolt kostja klientide hankimiseks ja klientidega ärisuhete säilitamiseks st töökohustuste täitmisega seonduvalt. Tuvastatud on , et e-kirjad loodi domeeni auto1.com all ja kujutab endast sellisena kostja vara. Kohus leiab, et kostja võib seda vara kui see sisaldab ka töötajate kirjavahetust teatud mööndustega siinkohal kasutada. Olukord oleks teistsugune kui kostja oleks esitanud tõendina hageja kirjavahetuse mõnes muus e-posti keskkonnas mis pole seotud kostjaga või pole seotud töösuhtega või sisldaks vaidlusega mitteseotud isikute delikaatseid isikuandmeid. Kostja on tutvunud ja kasutanud kirjavahetuse seda osa proportsionaalselt st kirjavahetuse seda osa mis on hädavajalik selle kohtuasja asjaolude tuvastamiseks ja tõendamiseks. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud hageja kirjavahetuse hädavajalikus ulatuses (t 53-66, 128-129, 157-158) esitamine on lubatud ja põhjendatud ja kohus käsitleb nimetatud kirjavahetust lubatud dokumentaalse tõendina (TsMS § 272). Oluline on, et määrava tähtsusega põhjused usalduse kaotuse alusel töölepingu ülesütlemiseks sisalduvad üksnes kostjale kuuluva domeeni all olevas e-posti kirjavahetuses, muid konkureerivaid tõendeid kostjal esitada pole võimalik. Kohus leiab, et antud juhul kaaluvad kostja huvid enda suhtes rikkumise tuvastamiseks ja lõpetamiseks üle hageja privaatsuse tagamise põhimõtte. Töölepingu ülesütlemise põhjus
16.Vaidlus puudub, et kostja Auto1 peakontor kehtestas ja edastas 14.01.2020 kell 18.28 kirja kõigile kohaliku piirkonna meeskondadele (t 174-175, 183-184) muutmata kujul täitmiseks, mis sisaldas informatsiooni, et 20.01.2020 õhtul avaldab Auto1 uue hinnakirja, mis hakkab
kehtima alates 21.01.2020 kõikidele riikidele ühtemoodi koos uuendatud Kasutatud sõidukite müügitingimustega (inglise keeles Terms and conditions of sale used vehicles, edaspidi TC) (t 130-135, 148-153). Kohus märgib, et peakorter ei saada mitte uusi müügitingimusi ega uut hinnakirja vaid juhib kõigi töötajate tähelepanu, et uus hinnakiri ja uued müügitingimused avaldatakse veebilehel ja muudetakse kõigile võrdselt kättesaadavaks. Kohus on tuvastanud ja on tõendatud et järgmisel päeval so 15.01.2020 kell 08:32 kirjutab K. K. hagejale suhtlusprogrammis Hangouts (t 128-129, 157-158), et uues TC-ga (müügitingimused mis sisaldavad ka viidet uuele hinnakirjale ja on kätte saadav veebikeskkonnas, hinnakiri on K.K.i enda poolt saadetud kirjas märgitud kui müügitingimuste osa vt t 177) seonduvalt on vaja muuta või täiendada uut hinnakirja viisil - nt 1 % netohinnast või 50 eur miinimumtasu. Viidatud kirjavahetusest saab teha järelduse et hageja arutab K. K.iga uue peakorteri poolt kehtima hakkava versiooni muutmist või täiendamist (kuidas hinnakirja tabelis viimast tulpa muuta vt t 53-66), mis kehtestatakse peakorteri poolt 21.01.2020. Kohtule pole hageja esitanud ühtegi tõendit mis kinnitaksid hageja õigust või piirkonnajuhi õigust muuta peakorteri poolt kehtestatud ja kasutamiseks edastatud või kätte saadavaks tehtud hinnakirja mingilgi määral, sellist õigust hagejal kohus ei tuvastanud. Kostja muutis müügitingimused ja selles sisalduva hinnakirja kõigile kättesaadavaks selle avaldamisega vastavas veebikeskkonnas. Samuti on hageja kirjavahetusega - läbirääkimiste sisuga tutvumise järel kohtumenetluses tuvastatud ja tõendatud hinnakirja muudatuste tegemise aeg ja sisu, samuti see et hageja ei tegutsenud üksi eesmärgil muuta/täiendada enda kasu silmas pidades peakorteri poolt juba kehtestatud kõigile regioonidele ühtsed müügitingimused ja hinnakirja. Nimetatud kirjavahetusega tutvudes ja seda hinnates saab teha järelduse et hageja tegutses kooskõlastatult K. K.iga oma kasu eesmärgil, eesmärgiga omastada alusetult kaupmeeste/ klientide vara (tasu näol mis polnud peakorteriga kooskõlastatud), määrates ilma õigusliku aluseta, ilma enda poolt mingi lisateenuse täiendava osutamiseta tasusid, mida tööandja töökorraldajana pole kunagi kehtestanud ega kooskõlastanud. Hagejal puudusid igasugused volitused tööandja eest või tema nimel rakendada peakorterist edastatud erinevat hinnakirja. Kohus leiab, et tsiviilõiguslikus mõttes (erinevalt süüteost) on alus usalduse kaotamiseks olemas ka juba siis kui sellise muudatuse täideviimist pole veel alustatud kuid seda alles arutatakse, olukorras, kuna töötajatel puudusid igasugused õigused hinnakirja muuta polnud mingit põhjust isegi sellist arutelu töötajatel omavahel pidada.
17.Tõendatud on, et hageja läks tegudega kaugemale - hageja koostöös teise töötajaga reaalselt rakendas võltsitud hinnakirja ja esitas sellest tulenevalt klientidele arveid. Vaidluse lahendamise seisukohalt vähem tähtis, kuid siiski – ei osutatud ka mingisugust muud täiendavat teenust Eestis mille eest teatud tingimustel siiski kliendilt tasu võtta ja seda kas kostja arvelduste kaudu või eraldi arveldusena kolmanda äriühingu kaudu kaupmeestelet/klientidelt sisse nõuda. Hinnakirja võltsimise tulemusel loodi vale ettekujutus koostöö partneritele tasust mida kostja polnud kunagi kehtestanud, kasutati võltsitud kostja hinnakirja ja võltsitud tasu eest saadud raha ei edastatud mitte kostjale vaid loodi kõrvale uus Eestis äriühing mille kaudu kaupmeestelt/klientidelt alusetult sisse nõutud rahasummad jagati ka hagejale. Kõige eelmärgituga kahjustati pöördumatult hageja ja kostja lojaalsussuhteid sh usaldussuhteid, samuti pandi kostja kaupmeeste/klientide suhtes toime pettus, millega mõjutati kostja ja klientide suhteid, kuna nõuti sisse tasu viisil ja kostja nimel mida kostja ise polnud kunagi kehtestanud, sellega kompromiteeriti ka kaupmeeste/klientide ja kostja suhteid, sest kliendi jaoks tegutses hageja kostja esindajana.
18.Kohtu menetluses tuvastatud asjaoludest lähtuvalt saab teha järelduse, et kostja usalduse kaotuse põhjustab hageja vastu juba hageja arutelu K. K.iga hinnakirja muutmise teemal, sest kostja peakontor oli uue hinnakirja kehtestanud ja edastanud kõigile ühtemoodi kasutamiseks ja hagejal puudusid mistahes põhjused ja volitused hinnakirja muutmiseks. Hageja töölepingu p 2.5 viidates tuleb märkida et hageja töökohustuste hulka ei kuulunud müügitingimuste ega hinnakirja muutmine seetõttu ei saanud sellist õiguspärast korraldust anda ka ei juhatuse liikmed ega esindajad ega sh ka mitte K. K., kui teda käsitleda nt kostja piirkonna esindajana tlp p 2.5 mõttes. Kohtumenetluses on tuvastatud et hageja tegi koostööd
kostja töötaja K. K.iga ühise eesmärgi nimel ja koos viidi ellu hinnakirja muutmiseks läbirääkimiste käigus kokkulepitud viisil hinnakirja muudatused/võltsimised ja loodi võimalus teise äriühingu kaudu omastada muudetud/võltsitud hinnakirja alusel makstud summad. Nimetatud maksed toimusid ja omastamine toimus ka reaalselt, kuni kostja selle sisekontrolli käigus tuvastas . Hagejal oli võimalus igal ajal sellest ebaseaduslikust kostjaga kooskõlastamata tegevusest loobuda, see tegevus lõpetada kuid hageja seda ei teinud. Usalduse olemasolu või selle puudumise üle saab otsustada eelkõige kostja ise, kohus kontrollib kas esinesid tegevused – põhjused - alused sellise usalduse kadumiseks ja kohus leiab et need tegevused - alused - põhjused selgelt esinesid. Kohus leiab, et hageja eelpool kirjeldatud käitumine annab põhjuse töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu hageja suhtes. Hoiatus
19.Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena olukorras, kus töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes lojaalsuspõhimõttele peab tööandja teatud määral sallima ka sellist tööandja käitumist, mis ei ole tööandjale kõige meelepärasem. Rikkumise esinemisel tuleb sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Kohus leiab, et töötaja hoiatamine pole eesmärgipärane olukorras, kus töötaja tahtlikult teadlikult planeeritud koostööna eesmärgipäraselt rikub tööandja juhist ja korraldusi, mõistab teo õigusvastasust, tegutseb omakasu eesmärgil. Just selliselt hindab kohus hageja tegevust töösuhte ajal hinnakirja muutmise/võltsimisega seonduvat hinnates, mõistlikult ei saa hagejal tekkida ootust et pärast selliste tegevuste ilmnemist andestaks tööandja töötajale ja annaks talle veel ühe uue võimaluse ennast parandada. Kohus leiab, et tööandja eriline pettumus hageja suhtes tekkis ka asjaolust et tööandja oli hagejat varasemalt kuni rikkumise ilmsiks tulekut täielikult usaldanud toetanud preemiatega auhinnanud esiletõstmisega heade töötulemuste eest, mis tööandjale nüüd pärast hageja poolt toimepandud võltsimist ja omastamist erilist pettumust ja usaldamatust valmistas.
20.Kohus leiab, et käesoleval juhul saab rakendada VÕS § 196 lg 2 ja TLS § 88 lg 3 2. lauset koostoimes. Nimelt arvestades kostja poolt tuvastatud hageja rikkumise iseloomu ja raskust ei saa hea usu põhimõtte järgi tööandjalt töösuhte ülesütlemise eeldusena eelnevat hoiatamist eeldada. Põhjendatud pole teise tööpakkumine, kuna usaldus lepingupoolte vahel puudub ning kostja on töölepingu ülesöelnud ka mõistliku ajajooksul hetkest kui kostja hageja rikkumised tuvastas.
21.Kohus ei nõustu hageja esindaja käsitlusega, et hageja ei teadnud uue hinnakirja muutmisest midagi, hageja ja K. K.i kirjavahetusega on tõendatud, et pooled arutasid kuidas, mil viisil, milline sõnastus on parem, kuidas seda hinnakirja muuta/võltsida, kuidas seda uut hinnakirja teistele töötajatele ja klientidele presenteerida. Kohus juhib poolte tähelepanu, et hagejal polnud mingit põhjust üldse peakorterist edastatud ja kehtestatud hinnakirja teksti muutmist arutada olenemata sellest kas hinnakiri laekus hagejale otse peakorterist või läbi kolmanda isiku. Lojaalselt tegutsev töötaja - hageja oleks pidanud mingil hetkel tõstatama küsimuse – millisel alusel või põhjusel soovitakse hinnakirja muuta ja kas see on kooskõlastatud kostjaga - nt hetkel kui K. K. väidetavalt pöördus tema poole ettepanekuga uut hinnakirja muuta. Hageja kirjavahetuse sisu hinnates on võimalik jõuda järelduseni, et hageja teadis et uus kostja poolt kehtestatud hinnakiri on saadetud kõigile ühtemoodi samadel alustel kasutamiseks ja hageja mõistis selgelt et, seda uut hinnakirja soovitakse tema kaasabil ja osalusel algsest hinnakirjast erinevalt sõnastada, et seda uue hinnakirjana kaupmeestele/klientidele edastada/kasutada ja teenida sel viisil alusetut tulu. Hageja mõistis, et eesmärgiks oli uue hinnakirja sõnastus muuta selliselt, et tekiks tasu nõudmise alus mida on võimalik tööandjale mitte edastada vaid see omastada kokkuleppel K. K.iga läbi Eestis registreeritud äriühingute, mille juhatuse liikmed olid kas K. K.i elukaaslane või hiljem K.K. ise. Sellise tasu sissenõudmise skeemi loomine oli võimalik ainult hagejaga teadliku tahtliku eesmärgipärase koostöö kaudu, samuti oli lubadus hagejale, et hageja saab selle skeemi toimise õnnestumise
järgselt täiendavat majanduslikku kasu. Sellele järeldusele on võimalik jõuda hageja ja K. K.i kirjavahetust hinnates. Usalduse kaotuse põhjuseid hinnates pole oluline kas hageja ka reaalselt kasu sellest hinnakirja muutmisest sai või mitte.
22.Kohus on eelpool avaldanud oma seisukoha hageja kirjavahetuse kui lubatud tõendi kohta ega pea vajalikuks seda siinkohal korrata.
23.Kohus on seisukohal, et arvestades kohtumenetluse käigus tuvastatud asjaolusid ja hinnates esitatud tõendeid on hagejaga töölepingu ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel õiguspärane ja põhjendatud. Kostja on tõendanud hageja tegevust mis võis kaasa tuua kostja usaldamatuse tema suhtes. Kostja pole töölepingut üles öeldes rikkunud materiaalõigust ega formaalõigust. Seega puuduvad tööandjale etteheited töölepingu ülesütlemise osas ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
24.Arvestades eeltoodut jätab kohus hageja nõude - tuvastada ja lugeda tühiseks kostja 04.05.2020 esitatud töölepingu ülesütlemine – rahuldamata. Rahuldamata jääb hageja nõue – lõpetada tööleping kohtu poolt 05.06.2020 võttes aluseks TLS § 107 lg 2, rahuldamata jääb hageja nõue – mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ehk 3510 eurot TLS § 109 lg 1 alusel.
25.Kuna hagi jääb rahuldamata - jäävad rahuldamata ka hageja esitatud hüvitise nõuded summas 2 851, 54 eurot ja 7 748, 52 eurot, viivise nõuded, sissenõudmiskulud ja menetluskulud. III Menetluskulud
26.TsMS § 162 (menetluskulude jaotus hagimenetluses) lg 1 sätestab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesolev hagi jäi rahuldamata, jäävad poolte kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab põhjendatud menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi kohtulahendiga.
Allkirjastatud digitaalselt
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.