Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

Hageja tegutses kooskõlastatult teise töötajaga kasu saamise eesmärgil, sh eesmärgiga omastada alusetult klientide vara, määrates ilma õigusliku aluseta, ilma enda poolt mingi lisateenuse täiendava osutamiseta tasusid, mida tööandja töökorraldajana polnud kunagi kehtestanud ega kooskõlastanud. Hagejal puudusid volitused tööandja eest või tema nimel rakendada peakorterist edastatust erinevat hinnakirja. Hageja kasutas koostöös teise töötajaga võltsitud hinnakirja ja esitas sellest tulenevalt klientidele arveid, millega loodi koostööpartneritele tasust vale ettekujutus. Klientidelt alusetult sissenõutud rahasummad ei laekunud tööandjale, vaid loodud uuele äriühingule ja jagati ka hagejale. Hageja käitumine andis põhjuse töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu. Hagejal ei saanud mõistlikult tekkida ootust, et pärast sellise tegevuse ilmnemist andestaks tööandja töötajale ja annaks talle veel ühe uue võimaluse ennast parandada (hoiatuse tegemine). Põhjendatud polnud ka teise töö pakkumine, kuna lepingupoolte vahel puudus usaldus. Apellatsioonkaebus

24.05.2021. Hagejal oli võimalus 23.04.2021 tõenditega tutvuda ja nende osas arvamust avaldada kuni 24.05.2021. Seega nähtub, et maakohus tugines otsuses tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli neil võimalik oma arvamust avaldada. Viidatud tõenditele tuginemine kohtuotsuses ei saanud olla hageja jaoks üllatav. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka otsuse põhjendused p-des 16. ja 17. olla hageja jaoks üllatuslikud, sest tegemist oli kohtu järeldusega kogutud tõenditest, mis põhinesid poolte toodud asjaoludel, kas töölepingu ülesütlemiseks oli olemas põhjus. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt polnud vajalik tuvastada hageja süü olemasolu (VÕS § 104 lg 1). Seega ei toimunud üllatuslike asjaolude tuvastamist, mis tingiksid otsuse tühistamist. Hageja leidis mh, et kohus tugines lubamatutele tõenditele (kirjavahetus) ja tõendite hankimisel rikkus kostja hageja põhiõigusi. TsMS § 239 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 238 lg 3 p 1 alusel võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest, kui tegemist on kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga. Tõendi vastuvõtmist ja lubatavust hindas asja menetlev kohus. Tegemist oli maakohtu kaalutlusotsusega. Ringkonnakohus leiab, et hageja vastuväited ei anna alust lugeda tõendit lubamatuks. Hageja kaebuse vastuväited ja selles toodud asjaolud on esile toodud üldistatult ja ei viita hageja põhiõiguste sellisetele rikkumistele, mis annaksid aluse jätta tõendid vastu võtmata. Maakohus andis otsuse p-des 14. ja 15. põhjaliku hinnangu, kas hageja kirjavahetust sai käsitleda praeguses menetluses tõendina. Maakohus jõudis järeldusele, et antud juhul kaalusid kostja huvid enda suhtes rikkumise tuvastamiseks ja lõpetamiseks üle hageja privaatsuse tagamise põhimõtte. Ringkonnakohus ei tuvasta selles osas maakohtupoolset rikkumist ning ei pea võimalikuks sekkuda maakohtu otsustusse. Seega võis maakohus tõendid (kirjavahetus) vastu võtta, neid hinnata kooskõlas TsMS § 232 lg 1 korras ja neile TsMS § 436 lg 2 korras tugineda.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.