Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul
esindaja
Kostja Y (välisriigi registrikood XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Aleksei Forstiman Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.06.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
1.X (hageja/töötaja) esitas 22.04.2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja/tööandja) vastu järgmiste nõuetega: − tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 alusel ning lõpetada hageja tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.03.2020; − mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis 2 851,54 eurot, TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 7 748,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 50,80 eurot, edasiulatuv viivis seadusjärgses määras alates 23.04.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni 7 748,52 eurolt ning sissenõudmiskulud 40 eurot; − menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt alustas hageja kostja juures täistööajaga tööd töölepingu alusel 03.12.2018 müügiesindaja ametikohal. Töötasuks lepiti kokku 1 050 eurot (bruto). Hageja tööülesanneteks oli uute äripartnerite otsing, planeeritud müügitulemuste saavutamine, äripartneritega suhtlemine, tööandja esindamine, läbirääkimiste läbiviimine ning tööandja teiste tööülesannete täitmine. Hageja puhkuse ajal helistas talle 23.03.2020 tööandja ja teavitas töösuhte lõpetamisest. Peale telefonikõnet edastas tööandja 23.03.2020 elektronkirjaga töölepingu ülesütlemiseavalduse, mille kohaselt ütles tööandja töölepingu üles alates 23.03.2020 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel (töötaja oli pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu). Lepingu lõpetamise põhjuseks oli märgitud: hageja osalemine organiseeritud rühmas, mis nõudis Eesti kaupmeestelt põhjendamatut tasu XXX.com platvormi kasutamise eest (hageja saatis uutele kaupmeestele võltsitud XXX hinnakirju). Hageja ülesütlemisavaldust ei allkirjastanud. Hageja polnud lepingu lõpetamisega nõus - ta täitis tööülesandeid nõuetekohaselt ja ta polnud oma kohustusi rikkunud. Tööandja ei teinud enne lepingu lõpetamist hagejale hoiatust ega pakkunud teist tööd. Kostja vastuväited hagile
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Tööandja ütles lepingu üles, kuna kaotas usalduse töötaja vastu. Viidi läbi juurdlus ja selgitati välja, et hageja kooskõlastatult teise töötajaga nõudis tööülesannete täitmise käigus Eesti kaupmeestelt põhjendamatut tasu XXX.com platvormi kasutamise eest. Nad saatsid teadlikult uutele kaupmeestele võltsitud XXX hinnakirju, rikkudes seeläbi töölepingut ja tööandja usaldust. Võltsitud hinnakirjast tulenes, et sõiduki ostja peab maksma täiendavalt teenustasu 1% auto (neto) hinnast või igal juhul minimaalselt 50 eurot. Võltsitud hinnakirja kasutades lõi hageja kõigile klientidele vale ettekujutuse tegelikest asjaoludest (auto ostu tingimustest). Seega oli töösuhte lõpetamine põhjendatud. Maakohtu otsus
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Kohus tuvastas, et kostja peakontor kehtestas kõigile kohaliku piirkonna meeskondadele täitmiseks uue hinnakirja. 20.01.2020 õhtul avaldas tööandja uue hinnakirja koos uuendatud müügitingimustega, mis hakkas kehtima alates 21.01.2020 kõikidele riikidele ühtemoodi. Uus hinnakiri ja müügitingimused avaldati veebilehel. Sellega muudeti need kõigile võrdselt kättesaadavaks. Järgmisel päeval kirjutas kostja töötaja Q hagejale suhtlusprogrammis Hangout, et oli vaja muuta/täiendada uut hinnakirja viisil - nt 1 % netohinnast või 50 eurot miinimumtasu. Kirjavahetusest nähtus, et hageja arutas uue kehtima hakkava hinnakirja muutmist.
Hageja tegutses kooskõlastatult teise töötajaga kasu saamise eesmärgil, sh eesmärgiga omastada alusetult klientide vara, määrates ilma õigusliku aluseta, ilma enda poolt mingi lisateenuse täiendava osutamiseta tasusid, mida tööandja töökorraldajana polnud kunagi kehtestanud ega kooskõlastanud. Hagejal puudusid volitused tööandja eest või tema nimel rakendada peakorterist edastatust erinevat hinnakirja. Hageja kasutas koostöös teise töötajaga võltsitud hinnakirja ja esitas sellest tulenevalt klientidele arveid, millega loodi koostööpartneritele tasust vale ettekujutus. Klientidelt alusetult sissenõutud rahasummad ei laekunud tööandjale, vaid loodud uuele äriühingule ja jagati ka hagejale. Hageja käitumine andis põhjuse töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu. Hagejal ei saanud mõistlikult tekkida ootust, et pärast sellise tegevuse ilmnemist andestaks tööandja töötajale ja annaks talle veel ühe uue võimaluse ennast parandada (hoiatuse tegemine). Põhjendatud polnud ka teise töö pakkumine, kuna lepingupoolte vahel puudus usaldus. Apellatsioonkaebus
5.Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtusse või alternatiivselt teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et töölepingu ülesütlemine ei olnud tühine. Kohus laiendas töötajale etteheidetavate tegude loetelu. Kohus tuvastas hageja süü seda küsimust hagejaga arutamata (otsuse p-d 16. ja 17.). Pooled soovisid asja lahendamist kohtuistungil. Maakohus rikkus poolte ärakuulamise põhimõtet, kuna lahendas asja kirjalikus menetluses. Selle rikkumise tõttu jäid olulised seisukohad ja tõendid esitamata ning uurimata, sh jäi tunnistaja ülekuulamata. Lisaks tugines kohus tõenditele, millised oleks tulnud jätta vastu võtmata, kuna kostja esitas need 23.04.2021 hilinenult. Kohus ei otsustanud uute tõendite vastuvõtmist määrusega ega teavitanud sellest hagejat. Hageja sai uutest tõenditest teada kohtuotsusest. Töötaja kirjavahetus oli lubamatu tõend, mida kohus poleks tohtinud vastu võtta ja otsuses sellele tugineda. Tööandja esitas väljavõtted töötaja kirjavahetusest elektronpostist ja suhtlusprogrammist Hangout. Tõendite kogumise ajal oli töösuhe lõppenud. Tööandjal tuli võimalusel hoiduda töösuhte ülesütlemisest või kasutada seda viimase võimalusena. Lepingu lõpetamine oli ebaproportsionaalne. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Hageja kordab kaebuses enamuses maakohtu menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid hageja väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, millega ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). TsMS § 652 lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus asja kirjalikus menetluses lahendades menetlusnorme, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja etteheited alusetud. Hageja märkis 13.04.2021 menetlusdokumendis asja läbivaatamise viisi kohta järgmist: „Kuivõrd hageja taotleb tunnistaja ülekuulamist, siis peab hageja vajalikuks asja arutamist istungil. Kui kohus ei pea vajalikuks tõendi esitamist, siis on hageja nõus kirjaliku menetlusega.“ Kohus jättis hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks 06.05.2021 rahuldamata. Seejärel teatas maakohus pooltele 17.05.2021, et menetleb asja edasi kirjalikult. Kumbki pool vastuväidet kohtu tegevusele selles osas ei esitanud (TsMS § 333). TsMS § 652 lg 6 järgi ei või pool apellatsiooniastmes tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele õigeaegselt vastuväidet (TsMS § 333). Hageja arvates oleks maakohus nõuetekohasel tegutsemisel lahendanud asja teisiti, kuivõrd hageja tunnistaja saanuks anda ütlusi. Apellandi selline seisukoht on alusetu, kuna tunnistaja ülekuulamise taotlus jäi rahuldamata põhjusel, et see tõend polnud asja lahendamise seisukohalt asjakohane. Alles pärast taotluse lahendamist määras kohus kirjaliku menetluse. Seega poleks asja läbivaatamine suulises menetluses taganud hagejale võimalust kohtuistungil tunnistaja ülekuulamiseks, st asja läbivaatamine kirjalikus menetluses ei mõjutanud taotluse lahendamise ega lõpplahendi tulemust. Asjaoludest ja menetluse käigust nähtub, et hagejal oli võimalus kõiki oma seisukohti esitada kirjalikult. Hageja esitas tunnistaja ülekuulamise taotluse ka ringkonnakohtule ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtupoolset rikkumist, mis oleks võimaldanud tunnistaja ülekuulamist apellatsiooniastmes. Hageja saab kohtusse pöörduda vaid enda huvide kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Kostja selgitas vastuses kaebusele, et tema oli maakohtus nõus kirjaliku menetlusega ja asja istungil arutamise vajadust polnud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud hageja kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
10.Ringkonnakohus leiab, et edukas ei ole ka hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt võttis maakohus vastu kostja poolt hilinenult ja selleks mõjuvat põhjust omamata 23.04.2021 esitatud tõendid. Asja materjalidest nähtuvalt ei vaielnud pooled, et maakohus määras 23.03.2021 eelmenetluse lõppetähtajaks 13.04.2021. Pooled järgisid tähtaega ja esitasid 13.04.2021 oma seisukohad ja taotlused. Kostja palus 14.04.2021 kohtul anda talle võimalus vastata hageja esitatule, samuti esitada tõendid hiljemalt 23.04.2021. TsMS § 331 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS § 329 või § 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Eelnimetatud normi kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus diskretsiooni piire. Kostja selgitas, mis põhjusel ta soovis tõendeid 23.04.2021 esitada ja maakohus ei lükanud kostja tõendeid tagasi. Ringkonnakohtul puudub praegusel juhul alus sekkuda maakohtu otsustusse. Lisaks näeb see säte ette võimaluse tõendeid vastu võtta ka juhul, kui nende menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist. Praegusel juhul nähtub, et pärast 23.04.2021 pidas kohus pooltega kirjavahetust ja määras täiendavaid tähtaegu. Kohus teatas alles 02.06.2021 lahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Seega nähtub asjaoludest, et tõendite esitamine 23.04.2021 ei venitanud asja menetluse lahendamise viibimist. Ringkonnakohtul ei ole selles osas maakohtule etteheiteid. Igal juhul pole tegemist sellise rikkumisega, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamist. Kostja tõendid olid hagejale nähtavaks tehtud ja asjaoludest nähtub, et hageja teadis nende olemasolust. Maakohus teatas 17.05.2021 uuesti, et määrab eelmenetluse lõplikuks tähtajaks
24.05.2021. Hagejal oli võimalus 23.04.2021 tõenditega tutvuda ja nende osas arvamust avaldada kuni 24.05.2021. Seega nähtub, et maakohus tugines otsuses tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli neil võimalik oma arvamust avaldada. Viidatud tõenditele tuginemine kohtuotsuses ei saanud olla hageja jaoks üllatav. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka otsuse põhjendused p-des 16. ja 17. olla hageja jaoks üllatuslikud, sest tegemist oli kohtu järeldusega kogutud tõenditest, mis põhinesid poolte toodud asjaoludel, kas töölepingu ülesütlemiseks oli olemas põhjus. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt polnud vajalik tuvastada hageja süü olemasolu (VÕS § 104 lg 1). Seega ei toimunud üllatuslike asjaolude tuvastamist, mis tingiksid otsuse tühistamist. Hageja leidis mh, et kohus tugines lubamatutele tõenditele (kirjavahetus) ja tõendite hankimisel rikkus kostja hageja põhiõigusi. TsMS § 239 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 238 lg 3 p 1 alusel võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest, kui tegemist on kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga. Tõendi vastuvõtmist ja lubatavust hindas asja menetlev kohus. Tegemist oli maakohtu kaalutlusotsusega. Ringkonnakohus leiab, et hageja vastuväited ei anna alust lugeda tõendit lubamatuks. Hageja kaebuse vastuväited ja selles toodud asjaolud on esile toodud üldistatult ja ei viita hageja põhiõiguste sellisetele rikkumistele, mis annaksid aluse jätta tõendid vastu võtmata. Maakohus andis otsuse p-des 14. ja 15. põhjaliku hinnangu, kas hageja kirjavahetust sai käsitleda praeguses menetluses tõendina. Maakohus jõudis järeldusele, et antud juhul kaalusid kostja huvid enda suhtes rikkumise tuvastamiseks ja lõpetamiseks üle hageja privaatsuse tagamise põhimõtte. Ringkonnakohus ei tuvasta selles osas maakohtupoolset rikkumist ning ei pea võimalikuks sekkuda maakohtu otsustusse. Seega võis maakohus tõendid (kirjavahetus) vastu võtta, neid hinnata kooskõlas TsMS § 232 lg 1 korras ja neile TsMS § 436 lg 2 korras tugineda.
11.Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas maakohus oma otsuses piisavalt, miks hagejaga töölepingu erakorraline lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel oli seaduslik ning miks praeguse vaidluse asjaolusid arvestades ei olnud töötaja eelnev hoiatamine ja teise töö pakkumine juhul võimalik. Maakohus ei laiendanud hagejale etteheidetavate tegude loetelu. Kostja hinnakirja muutmine ja selle kasutamine oligi üks vaidluse asjaoludest, millele maakohus pidi hinnangu andma. Hageja kaebuse etteheited on sisult samad, mis maakohtus. Asjaolu, et apellant pole nõus maakohtu otsusega, ei ole alus selle tühistamiseks. Praegusel juhul oli tööandjal õigus tööleping lõpetada lepingu ülesütlemise avalduses toodud alustel ja maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks maakohtu otsuse tühistamist apellatsioonkaebuse motiivide alusel. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
132.Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus vastavalt TsMS § 174 lg-le 4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.