Tallinn, Lubja tn 7b korteriühistu avaldus E R vastu võlgnevuse 1104,66 euro saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Lubja tn 7b korteriühistu (registrikood 80399660, asukoht Lubja tn 7b ,Tallinn) Avaldaja seaduslik esindaja A L (e-post xxx) Puudutatud isik: E R (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isiku lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski (SPB ESTONIA Õigusbüroo, Tartu mnt 6/10, Tallinn; e-post [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Mõista E R’lt välja Tallinn, Lubja tn 7b korteriühistu kasuks 463,04 eurot.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Tallinn, Lubja tn 7b korteriühistu esitas kohtule avalduse E R vastu võlgnevuse 1104,66 euro saamiseks.
Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule aadressil Lubja 7b, Tallinn kaks korteriomandit, s.o nr xx ja xxx.
1.2.Korteriomanikele, sh puudutatud isikule on avaldaja poolt edastatud majandamiskulude arvetel välja toodud kululiigid, mille eest peab omanik avaldajale tasuma, kululiikidega seotud rahalised kohustused ja arve maksetähtaeg. Puudutatud isik ei ole korteriomanditest xx ja xxx tulenevaid kohustusi perioodil märts 2018 kuni aprill 2018 nõuetekohaselt täitnud.
1.3.Avaldaja nõuab tasumata makseid veetrassi ehituse eest.
1.4.KÜ erakorralisel üldkoosolekul 20.05.1016 otsustati Xxx OÜ hinnapakkumise veetrassi projekteerimisteenuste summa 1462,34 jagada vastavalt korteriomandi ruutmeetrile ja tasumine toimub kolme kuu jooksul alates aprillist 2016. Nõustuti ettepanekuga korjata veeprojektiga jätkamiseks 2,3503 eurot ruutmeetri kohta. Erakorralise üldkoosolekul 13.01.2017 kinnitati veetrassi ehituse rahastamise tariifiks 1,8704 eurot ruutmeetri kohta.
1.5.25.08.2017 üldkoosolekul otsustati, et juhul kui tööde lõppedes selgub, et ühistu kontol pole piisavalt raha, tehakse korjandus.
1.6.01.11.2017 palus avaldaja korteriomanikel tasuda ära oktoobrikuu kommunaalteenuste arve, mille tähtaeg oli 30.11.2017 hiljemalt 05.11.2017, mis oli ehitajale esimese osamakse ülekandmise tähtaeg. Tasumine pidi toimuma neljas osas. 05.02.2018 ei olnud korteriühistu arvel ülekandmiseks vajaminevat summat, kuna puudutatud isik ei tasunud arveid õigeaegselt. Puudutatud isik ei ole oma viimaseid osamakseid veetrassi ehituse eest siiani tasunud.
1.7.22.04.2018 üldkoosolekul kinnitati uus majanduskava, milles kaob rida “veetrassi ehitus”. Otsustati veetrassi ehitusest üle jäänud enamkogutud raha liita KÜ remondifondi jäägile, s.o summas 1221,13 eurot.
1.8.Märtsi arvel kajastusid veebruari kulud, millest osa oli makse veetrassi ehitajale. Uue majanduskava vastuvõtmiseni kehtib vana majanduskava ning kuna puudutatud isik on läbi aastate olnud suvalise finantskäitumisega, tuli ettenägematute kulude tarbeks koguda remondifondi.
1.9.22.04.2018 võeti vastu uus majanduskava. Kuna veetrassiga oli liitutud, kõik kulud selle eest tasutud, puudus edaspidi vajadus sihtotstarbeliseks kogumiseks.
1.10.22.04.2018 üldkoosolekul lubas puudutatud isik võla likvideerida 15.05.2018. Sellega tunnistas ta võla olemasolu.
1.11.Asjaolul, et KÜ on otsustanud, et omanikelt kogutud raha suunatakse remondifondi, ei muuda KÜ nõuet alusetuks, s.t varem vastuvõetud otsuste õiguslikku tähendust see otsus ei mõjutanud. See, et raha otsustati suunata remondifondi, ei saa kuidagi ka puudutatud isiku õigusi ja huve kahjustada, sest remondifondi kogutud vahendid on ühistule katteallikaks seaduse ja põhikirja järgsete kohustuste täitmisel. Puudutatud isik ei ole otsuseid, mille alusel makseid nõutakse, vaidlustanud.
2.Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda ning mõista puudutatud isikult välja riigilõiv summas 50,09 eurot. Puudutatud isiku vastuväited ja põhjendused
3.Puudutatud isik avaldust ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
3.1.Alates märtsist 2018 tänase päevani peab puudutatud isik korteriühistuga läbirääkimisi, mis on seotud veetrassi ehitamise kuludega. Arved 1804-007032 ja 1803-007032 sisaldavad kulusid „veetrassi ehitus“ summas 205 eurot. Kahe kuu eest on summa kokku 410 eurot, mis vastab avaldaja nõudele korteri nr xxx osas. Arved 1804-007045 ja 1803007045 samuti sisaldavad kulusid „veetrassi ehitus“ summas 347,33 eurot. Kahe kuu eest on summa kokku 674,66 eurot, mis vastab avaldaja nõudele korteri nr xxx osas.
Kohtule esitatud avaldusest ei nähtu, et avaldaja teaks, millised kulud jäid puudutatud isikul tasumata.
3.3.Puudutud isik tunnistab, et 2016. aastal otsustasid korteriühistu liikmed ehitada veetrassi, mille jaoks koguda eraldi raha. Vastavalt 2017.a majanduskavale pidi raha kogunema kuni 2017 oktoobrikuuni.
3.4.Juhatus teavitas liikmeid sellest, et on vaja teha veel 4 osamakset veetrassi ehitamiseks (novembris, detsembris 2017, jaanuaris ja veebruaris 2018). Puudutatud isik nõustus sellega ning on need osamaksed teinud.
3.5.Puudutatud isik on seisukohal, et ei pea tasuma 2018 märtsis ja aprillis väljastatud arveid täiel määral (jääb tasumata veetrassi ehitusega seotud kulud), kuna puudub selle nõudmiseks õiguslik alus ja korteriühistu üldkoosoleku otsus.
3.6.22.04.2018 esitas avaldaja üldkoosolekul juhatus aruande, mille kohaselt „Kuna veetrassi ehitus on lõppenud, kaob see rida majanduskavast. Otsustati, et veetrassi ehitusest üle jäänud raha kantakse remondifondi“. Protokollist ja otsusest saab järeldada, et veetrassi ehitamiseks oli kogutud rohkem raha kui vajalik. Seega 2018 märtsi ja aprilli osamaksed ei olnud üldse vajalikud tegelike kulude kandmiseks. 22.04.2018 üldkoosolekul kinnitatud 2018.a majanduskava ei kajasta veetrassi ehitusele kuuluva raha kogumist.
3.7.Arve väljastamisega ei teki korteriühistul nõuet ja puudutatud isikul selle arve tasumise kohustust. Avaldaja peab tõendama ka nõude esitamise õigusliku aluse olemasolu, mis on tegemata.
4.Puudutatud isik palub menetluskulud jätta avaldaja kanda ning mõista avaldajalt välja esindajakulu summas 450 eurot.
Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus rahuldamisele ei kuulu.
7.Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: 1) Puudutatud isik on Tallinn, Lubja tn 7b korteriühistu liige; 2) Puudutatud isikule kuuluvad aadressil Lubja 7b korteriomandid nr xx ja xx (dtl 39-40, avalduse lisa nr 2); 3) 2016. aastal otsustasid korteriühistu liikmed ehitada veetrassi, mille jaoks otsustati koguda eraldi raha.
8.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes ja lg 2
kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu võlgnevuse nõude, mis on tekkinud seoses veetrassi ehitamisega tekkinud kuluga (dtl 34-37) veebruar 2018 summas 205 eurot (arve nr 1803-007032), veebruar 2018 summas 347,33 (arve nr 1803-007045), märts 2018 summas 347,33 eurot (arve nr 1804-0070459 ja märts 2018 summas 205 eurot (arve nr 1804-007032). Vaidlust ei ole, et puudutatud isik on eelpool viidatud arvetel ülejäänud tasud avaldajale tasunud.
10.Puudutatud isik on asunud seisukohale, et tal puudub kohus tasuda avaldajale eelpool viidatud arvetel märgitud veetrassi ehitamisega tekkinud kulusid, kuivõrd nimetatud kulude nõudmiseks puudub õiguslik alus ja korteriühistu üldkoosoleku otsus.
11.Vaidlust ei ole, et Korteriühistu Lubja 7b 20.05.2016 erakorralise üldkoosoleku protokolli punkti 5 kohaselt muudeti 2016 majanduskava punkte alljärgnevalt: 1.Majanduskava punktid 1.; 1.1.; 1.2. (Haldusteenus; Haldur; Raamatupidaja) teenustasud jagatakse korterite vahel võrdselt (7 korterit). 2.Majanduskavas punkt 4.6. Prügivedu arved jagatakse korteriomandite vahel võrdselt (7 tk). 3.Lisada 2016a. majanduskavale punkt 5.4. Lubja 7a, veevahendustasu 110 eurot kuus, jagamine toimub vastavalt esitatud arvetele ja jagatakse korterite vahel võrdselt (7 korterit). 4.Majanduskavas punkt 6.3. Veetrassi ehitus: mitte korjata algselt määratud summat 0,50 €/m2. 5.Majanduskavas punkt 6.3. Veetrassi ehitus: jagada Xxx OÜ hinnapakkumises toodud projekteerimisteenuste summa 1 462,34 eurot vastavalt korteriomandi köetava pinna m2-le ja tasumine toimub 3 kuu jooksul alates aprill 2016. 6.Volitada K K tegelema xxx AS’iga liitumise projektiga (korraldab töödele hinnakonkursid, kindlustab vajalike tööde dokumenteerimise) (dtl 127-130, avaldaja 23.03.2021 vastuse lisa nr 1). Lisaks on Korteriühistu Lubja 7b 26.06.2016 üldkoosoleku protokolli punkti 1 kohaselt otsustatud korjata veeprojektiga jätkamiseks 2,3503 eurot korteriomandi m2 kohta (dtl 135137, avaldaja 23.03.2021 vastuse lisa nr 2).
12.KÜ Lubja 7b 13.01.2017.a erakorralise üldkoosoleku protokolli punkti 4.1 kohaselt otsustati koguda samas mahus nii remondifondi kui ka veetrassi ehituse raha. Samuti on punkti 5 raames otsustatud: a) jätta seni kehtiv majanduskava põhimõttelt samaks kui 2016. aastal b) teha allloetletud muudatused: 1. kaotada eraldiseisev halduritasu (haldur puudub) ning edaspidi koguda raamatupidamiseks vajaminev summa korteripõhiselt. 2. lisada kindlustustasu tariifiga 0,05 eurot m2 kohta ühes kalendrikuus. 3. lisada halduskulud
tariifiga 0,05 eurot m2 kohta ühes kalendrikuus (dtl 139-143, avaldaja 23.03.2021 vastuse lisa nr 3). KÜ Lubja 7b 25.08.2017 üldkoosoleku protokolli punktis 4 otsustati, et juhul, kui tööde lõppedes selgub, et ühistu kontol olev raha pole piisav tööde eest tasumiseks, otsustati teha ühekordne korjandus (dtl 145, avaldaja 23.03.2021 vastuse lisa nr 4). KÜ Lubja 7b 22.04.2018 üldkoosoleku protokolli punktis 3 (dtl 150, avaldaja 23.03.2021 vastuse lisa nr 6) on otsustatud, et veetrassi ehitusest üle jäänud raha kantakse remondifondi. Lisaks on avaldaja poolt kohtule esitatud ka korteriühistu 2018.a majanduskava (dtl 149), millisest ei nähtu, et eraldi oleks toodud välja veetrassi ehitamisega tekkinud täiendavate kulutuste hüvitamine.
13.KrtS § 35 lg 1 järgi otsustavad korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 35 lg 2 p 5 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige ka kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomist. KrtS § 40 lg 1 alusel teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 3 kohaselt kehtestab majanduskava korteriomanike üldkoosolek ja lõike 4 järgi kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. Kohtule esitatud avaldaja põhikirja punkti 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja punkti 7.2.5-7.2.7 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse majandusaasta aruande ja majandustegevuse aastakava kinnitamine, osamaksu suurendamine ja vähendamine, laenu võtmise otsustamine (dtl 44-51, avalduse lisa nr 4).
14.Avaldaja väitel (dtl 120-121, avaldaja 23.03.2021 seisukoht) kinnitati erakorralise üldkoosolekul 13.01.2017 veetrassi ehituse rahastamise tariifiks 1,8704 eurot ruutmeetri kohta (lisa 3, protokoll punkt 4.1.; 2017 a majanduskava). Kooskõlas kinnitatud majanduskavaga on arvetel märgitud veetrassi ehituse tariifiks 1,87 eurot. Korrutades vastava tariifi puudutatud isiku korteriomandi nr 3 pindalaga 109,6 ruutmeetrit on igakuise makse suuruseks 205 eurot. Korteriomandi nr 4 pindala on 185,7 ruutmeetrit ning igakuine makse 347 eurot. Puudutatud isiku korteriomandite pindalad kajastuvad avalduses esitatud arvetel (dtl 34-37). Seega tugineb avaldaja nõuet esitades asjaolule, et õiguslikuks aluseks puudutatud isikult raha nõudmisel on 13.01.2017 erakorralise üldkoosolekuga kinnitatud remondifondi makse tariifiga 1,8704 €/m2, mis korteri 3 puhul on 205 eurot kuus ja korteri 4 puhul 347,33 eurot kuus.
15.Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et avaldaja 13.01.2017 üldkoosolekul on otsustatud, et korteriomanikel on kohustus tasuda veetrassi ehitusega seoses 1,8704 €/m2 remondifondi. Avaldaja poolt viidatud 13.01.2017 erakorralise üldkoosoleku protokolli punktis 4.1 vastavat otsustust ei sisaldu ning 2017. a. majanduskavas seda tariifi ei nähtu.
Selleks, et korteriühistu saaks oma liikmelt nõuda täiendava kohustuse täitmist, tuleb vastav otsus võtta vastu korteriühistu üldkoosolekul. Antud juhul sellist otsust vastu võetud ei ole. Üksnes arvel selle tariifi kajastamisest ei piisa korteriühistu liikmel vastava kohustuse tekkimiseks. Seega asub kohus seisukohale, et avaldaja nõue puudutatud isiku vastu tervikuna põhjendatud ei ole ning esitatud mahus rahuldamisele ei kuulu.
16.Avaldaja poolt viidatud 13.01.2017 erakorralise üldkoosoleku protokolli punktist 5 nähtub, et üldkoosolekul kinnitati 2017.a. majanduskava. Protokolli lisaks olevas 2017.a. majanduskavas (dtl 143) on kehtestatud veetrassi ehituse remondifondi maksumuseks 0,784 €/m2. Puudutatud isik seda üldkoosoleku otsust vaidlustanud ei ole ja otsuse tühisuse alust tuvastatud ei ole. Seega on tegemist kehtiva ja kõikidele korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustusliku otsusega ja majanduskavaga. Nimetatud otsuse ja majanduskava alusel oli korteriühistul õigus nõuda veetrassi ehituse remondifondi makseid arvestusega 0,784 €/m2. Vaidlustamata asjaoludel on puudutatud isiku korteri nr xxx arvestuse aluseks olev pindala 109,6 m2 ja korteri nr xxx pindala 185,7 m2. Seega oli korteriühistu õigustatud nõudma korteri nr xxx eest veetrassi remondifondi 85,93 eurot kuus (0,784 € x 109,6 m2) ja korteri nr xxx eest 145,59 eurot (0,784 € x 185,7 m2). Avaldaja on esitanud nõude märtsi ja aprilli 2018 eest, seega pidi puudutatud isik tasuma kokku 463,04 eurot ((2 x 85,93€) + (2 x 145,59€)), milline summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Puudutatud isik ei ole esile toonud asjaolusid, miks ta võiks täies ulatuses keelduda tasumast üldkoosoleku otsusega kehtestatud remondifondi makset.
17.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus on põhjendatud osaliselt ning puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 463,04 eurot.
18.Kõik kohtumääruses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
19.Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.