Määruse tegemise aeg ja koht 09. mai 2022. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-143904
Kohtuasi
Tallinn, Lubja tn 7b korteriühistu avaldus X vastu majandamiskulude nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.06.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Lubja tn 7b korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Tallinn, Lubja tn 7b korteriühistu (registrikood 80399660), seaduslikud esindajad AL ja MV Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Sofja Pevzner-Belošitski ja Jelena Karžetskaja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta täiendava tõendina asja materjalide juurde kaebusele lisatud väljatrükk avaldaja raamatupidaja 02.11.2017 e-kirjast. Ülejäänud määruskaebusele lisatud tõendid jätta vastu võtmata. Samuti võtta asja materjalide juurde puudutatud isiku 25.04.2022 seisukoha lisad (v.a 12.06.2018 maksekorraldus nr 617, väljatrükk avaldaja raamatupidaja 02.11.2017 e-kirjast ja korteriühistu arved nr 1803-007032, 1804-007032, 1803-007045, 1804-007045).
2.Jätta Harju Maakohtu 29.06.2021 määrus muutmata.
3.Maakohtu määrus on edasi kaebamata jõustunud osas, milles puudutatud isikult mõisteti avaldaja kasuks välja 463,04 eurot.
5.Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda.
6.Rahuldada puudutatud isiku taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata puudutatud isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 240 eurot ja mõista see summa Tallinn, Lubja tn 7b korteriühistult X kasuks välja.
2-20-143904 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Lubja tn 7b korteriühistu (avaldaja) esitas X (puudutatud isik) vastu avalduse majandamiskulude 1104,66 euro nõudes.
1.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isik avaldaja liige ja Lubja tn 7b, Tallinn korterite nr 3 ja 4 omanik. Puudutatud isik ei ole korteriomanditest tulenevaid kohustusi perioodil märts 2018 (arved 1803-007032 ja 1803-007045) kuni aprill 2018 (arved 1804-007032 ja 1804-007045) nõuetekohaselt täitnud. Avaldaja nõuab tasumata makseid veetrassi ehituse eest.
1.2.Korteriühistu 13.01.2017 üldkoosolekul kinnitati veetrassi ehituse rahastamise tariifiks 1,8704 eurot ruutmeetri kohta. Kooskõlas kinnitatud majanduskavaga on arvetel märgitud veetrassi ehituse tariif 1,87 eurot m2 kohta. Korrutades tariifi puudutatud isiku korteriomandi nr 3 pindalaga 109,6 m2 on igakuise makse suuruseks 205 eurot. Korteriomandi nr 4 pindala on 185,7 m2 ning igakuine makse 347 eurot. 25.08.2017 üldkoosolekul otsustati, et juhul, kui tööde lõppedes selgub, et ühistu kontol pole piisavalt raha, tehakse korjandus.
1.3.01.11.2017 palus avaldaja korteriomanikel tasuda oktoobrikuu kommunaalteenuste arve, mille tähtaeg oli 30.11.2017, hiljemalt 05.11.2017, mis oli ehitajale esimese osamakse tasumise tähtajaks. Ehitajale tasumine pidi toimuma neljas osas. Puudutatud isik ei ole viimaseid osamakseid veetrassi ehituse eest tasunud. 22.04.2018 üldkoosolekul kinnitati 2018. a majanduskava, milles kaob rida „veetrassi ehitus“. Veetrassi ehitusest üle jäänud 1221,13 eurot (ei sisalda puudutatud isiku poolt tasumata jäänud osamakseid) otsustati liita korteriühistu remondifondile. Kuna puudutatud isik on läbi aastate olnud suvalise finantskäitumisega, tuli ettenägematute kulude tarbeks koguda remondifondi. Asjaolu, et avaldaja on otsustanud, et omanikelt kogutud raha suunatakse remondifondi, ei muuda nõuet alusetuks, st varem vastuvõetud otsuste õiguslikku tähendust see otsus ei mõjutanud. Puudutatud isik ei ole otsuseid, mille alusel makseid nõutakse, vaidlustanud. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik nõuet ei tunnista ja vaidleb avaldusele vastu.
2.1.Arved 1804-007032 ja 1803-007032 sisaldavad kulusid „veetrassi ehitus“ summas 205 eurot. Kahe kuu eest on summa kokku 410 eurot, mis vastab avaldaja nõudele korteri nr 3 osas. Arved 1804-007045 ja 1803-007045 sisaldavad kulusid „veetrassi ehitus“ summas 347,33 eurot. Kahe kuu eest on summa kokku 694,66 eurot, mis vastab avaldaja nõudele korteri nr 4 osas. 2016. a otsustasid korteriomanikud ehitada veetrassi, mille jaoks koguti eraldi raha. Vastavalt 2017. a majanduskavale pidi raha kogutama kuni oktoobrikuuni. Juhatus teavitas liikmeid sellest, et on vaja teha veel neli osamakset veetrassi ehitamiseks (novembris ja
2-20-143904 detsembris 2017, jaanuaris ja veebruaris 2018). Puudutatud isik nõustus sellega ning on need osamaksed tasunud.
2.2.Puudutatud isik on seisukohal, et ei pea tasuma 2018. a märtsis ja aprillis väljastatud arveid osas, milles need sisaldavad jätkuvalt veetrassi ehitusega seotud kulusid, kuna sellisel nõudel puudub õiguslik alus (korteriühistu üldkoosoleku otsus). 22.04.2018 üldkoosoleku protokollist saab järeldada, et veetrassi ehitamiseks on kogutud rohkem raha kui vajalik. Seega 2018. a märtsi ja aprilli osamaksed ei olnud tegelike kulude kandmiseks vajalikud ning on vastuolus korteriomanike poolt novembris 2017 kokkulepituga. Ka 22.04.2018 üldkoosolekul kinnitatud 2018. a majanduskava ei kajasta veetrassi ehitusele kuuluva raha kogumist. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 29.06.2021 määrusega avalduse osaliselt, mõistes puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 463,04 eurot. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle menetlusosalistel vaidlus puudus: − puudutatud isik on avaldaja liige, kellele kuuluvad Lubja 7b, Tallinn korteriomandid nr 3 (pindalaga 109,6 m2) ja nr 4 (pindalaga 185,7 m2); − 2016. aastal otsustasid korteriühistu liikmed ehitada veetrassi, mille jaoks otsustati koguda eraldi raha; − avaldaja nõuab puudutatud isikult korteri 3 osas veebruaris ja märtsis 2018 väljastatud arvete nr 1804-007032 ja 1803-007032 alusel 410 euro ning korteri 4 osas veebruaris ja märtsis 2018 väljastatud arvete nr 1804-007045 ja 1803-007045 alusel 694,66 euro tasumist – viidatud arvete ülejäänud kuluread on puudutatud isik avaldajale tasunud; − 25.08.2017 üldkoosolekul (p 4) otsustati, et juhul, kui tööde lõppedes selgub, et ühistu kontol olev raha pole piisav tööde eest tasumiseks, tehakse ühekordne korjandus; − 22.04.2018 üldkoosolekul (p 3) otsustati, et veetrassi ehitusest üle jäänud raha kantakse remondifondi. Samal koosolekul kinnitati korteriühistu 2018. a majanduskava, milles veetrassi ehitamise kulud ei kajastunud.
3.2.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 alusel teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 3 kohaselt kehtestab majanduskava korteriomanike üldkoosolek. Avaldaja väitel (dtl 120-121, avaldaja 23.03.2021 seisukoht) kinnitati 13.01.2017 üldkoosolekul veetrassi ehituse rahastamise tariifiks 1,8704 eurot m2) kohta (protokoll punkt 4.1; 2017. a majanduskava). Seega tugineb avaldaja nõuet esitades asjaolule, et õiguslikuks aluseks puudutatud isikult raha nõudmisel on 13.01.2017 üldkoosolekuga kinnitatud remondifondi makse tariifiga 1,8704 €/m2), mis korteri 3 puhul on 205 eurot kuus ja korteri 4 puhul 347,33 eurot kuus. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et avaldaja 13.01.2017 üldkoosolekul oleks otsustatud, et korteriomanikel on kohustus tasuda veetrassi ehitusega seoses 1,8704 €/m2 remondifondi. Avaldaja viidatud 13.01.2017 üldkoosoleku protokolli p-s 4.1 vastavat otsustust ei sisaldu ning 2017. a majanduskavast seda tariifi ei nähtu. Selleks, et korteriühistu saaks oma liikmelt nõuda täiendava kohustuse täitmist, tuleb vastav otsus võtta vastu korteriühistu üldkoosolekul. Antud juhul sellist otsust vastu võetud ei ole. Üksnes arvel selle tariifi kajastamisest ei piisa korteriühistu liikmel vastava kohustuse tekkimiseks. Seega ei ole avaldaja nõue puudutatud isiku vastu tervikuna põhjendatud ning esitatud mahus rahuldamisele ei kuulu.
2-20-143904
3.3.13.01.2017 üldkoosoleku protokolli p-st 5 nähtub, et üldkoosolekul kinnitati 2017. a majanduskava. Protokolli lisaks olevas 2017. a majanduskavas (dtl 143) on kehtestatud veetrassi ehituse remondifondi maksumuseks 0,784 €/m2. Puudutatud isik seda otsust vaidlustanud ei ole ja otsuse tühisuse alust tuvastatud ei ole. Seega on tegemist kehtiva ja kõikidele korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustusliku otsuse ja majanduskavaga. Nimetatud otsuse ja majanduskava alusel on avaldajal õigus puudutatud isikult nõuda veetrassi ehituse remondifondi makseid arvestusega 0,784 €/m2, s.o vaidlusaluse perioodi eest kokku 463,04 eurot (korteri 3 eest 85,93 eurot kuus ja korteri 4 eest 145,59 eurot kuus). Puudutatud isik ei ole esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks ta üldkoosoleku otsusega kehtestatud remondifondi makse tasumisest täies ulatuses keelduda. Seega on avaldus põhjendatud osaliselt ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 463,04 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub avalduse tervikuna rahuldada. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Maakohus ei ole avaldaja esitatud tõendeid piisavalt hinnanud ja analüüsinud. Lisaks esineb määruse p-des 14 ja 16 vastuolu: 13.01.2017 üldkoosolekul kinnitati tariifiks 0,784 €/m2, mitte 1,8704 €/m2. 25.08.2017 üldkoosolekul, kus otsustati vajadusel täiendava korjanduse tegemine, osalesid kõik korteriomanikud, mistõttu on oma sisult tegemist korteriomanike kokkuleppega. Ehitajale Kaeveabi OÜ-le tasumine lepiti kokku neljas osas alates 05.11.2017. Selle osas saadeti selgitav kiri igale korteriomanikule.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis tähtaja sellele vastamiseks.
5.1.Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu. Kaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Esitatud tõenditest lähtuvalt ei saanud kohus teha teistsugust otsust. Kaebusest ei selgu, millist õigusnormi on maakohus rikkunud. Isegi kui arvestada avaldaja uue väitega, et tasumise kohustus tuleneb korteriomanike 25.08.2017 kokkuleppest, piisas ehitajale arve tasumiseks neljast osamaksest, millised on puudutatud isik perioodi november 2017 – veebruar 2018 arvete eest tasunud. Seega ei saa ka Kaeveabi OÜ väljastatud arve olla esitatud nõude aluseks. Vaatamata väidetavale kokkuleppele nõuab avaldaja ehitusega seotud summasid ka märtsi ja aprilli 2018 arvetel. Kaebaja ei ole kordagi nimetanud, missuguse üldkoosoleku otsusega peale 13.01.2017 kehtestati veetrassi ehituse kulude tariifid, mis annaks ühistule aluse nõude esitamiseks märtsis ja aprillis 2018.
6.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
8.TsMS § 659 kaudu kohalduva § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja kaebuse esitas ainult avaldaja. Seega on vaidlustatud määrus TsMS § 466 lg 3 ning § 463 lg 2 ja § 456 lg 4 alusel edasi kaebamata jõustunud osas, milles avaldus rahuldati ja puudutatud isiku menetluskulud maakohtus jäid tema enda kanda.
2-20-143904
9.Avaldaja esitas koos määruskaebusega neli täiendavat dokumentaalset tõendit (avaldaja 2017. a majanduskava, 25.08.2017 üldkoosoleku protokoll, Kaeveabi OÜ 31.10.2017 arve nr 2710025 ja väljatrükk avaldaja raamatupidaja 02.11.2017 e-kirjast). Samuti esitas puudutatud isik ringkonnakohtu nõudel koos 25.04.2022 seisukohaga täiendavaid dokumentaalseid tõendeid (maksekorraldused dtl 263–269, 271, 278–279, 281; väljatrükk avaldaja raamatupidaja 02.11.2017 e-kirjast ja avaldaja juhatuse 07.01.2018 e-kirjast; korteriühistu arved nr 1803-007032, 1804-007032, 1803-007045, 1804-007045). TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab vastu siiski ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1).
9.1.Avaldaja 2017. a majanduskava ja 25.08.2017 üldkoosoleku protokolli ei ole vaja täiendavalt vastu võtta, sest need on juba kohtule esitatud (dtl 143, 145). Kaeveabi OÜ 31.10.2017 arve vastuvõtmiseks puudub vajadus, kuna asjaolu üle, et korteriühistu juhatus teavitas 2017. a novembris korteriomanikke veetrassi ehituse maksumusest ja vajadusest teha perioodil november 2017 – veebruar 2018 neli täiendavat osamakset (arve summas 4653,60 eurot) katteks, puudub vaidlus (dtl 86). Ainsana on asjakohane väljatrükk avaldaja raamatupidaja 02.11.2017 e-kirjast, mille ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde.
9.2.Puudutatud isiku täiendavatest tõenditest võtab kohus asja juurde maksekorraldused (dtl 263–269, 271, 278–279), v.a 12.06.2018 maksekorraldus nr 617 (dtl 281), mis ei oma puutumust käesoleva vaidlusega (makse saajaks on Eesti Energia AS). Samuti võtab kohus vastu väljatrüki avaldaja juhatuse 07.01.2018 e-kirjast (dtl 276). Väljatrükki raamatupidaja 02.11.2017 e-kirjast ja arveid nr 1803-007032, 1804-007032, 1803-007045, 1804-007045 ei ole vaja täiendavalt vastu võtta, sest need on avaldaja poolt varasemalt juba esitatud. Vastu võtmata jäänud dokumentaalseid tõendeid ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu menetlusosalistele vaja tagastada.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kaebuse etteheited pole põhjendatud. Maakohus on avaldaja õiguslikku tähtsust omavaid väiteid ja esitatud tõendeid piisava põhjalikkusega käsitlenud ning oma seisukohti arusaadavalt põhjendanud. Kaebusest ei nähtu, milliseid maakohtus esitatud tõendeid oleks kohus pidanud täiendavalt analüüsima ja milliseid järeldusi neist tegema.
12.Ekslik on kaebaja väide, nagu oleks vaidlustatud määruse põhjendused vastuolulised. Maakohus on lähtunud avaldaja poolt menetluses esitatud väitest, mille kohaselt kinnitati korteriühistu 13.01.2017 üldkoosolekul veetrassi ehituse rahastamise tariifiks 1,8704 €/m2 (dtl 120-121), ja tõendeid analüüsides jõudnud järeldusele, et sellist otsust 13.01.2017 koosolekul vastu võetud ei ole. Nagu maakohus õigesti tuvastas, kinnitati eelnimetatud üldkoosolekul veetrassi ehituse remondifondi maksumuse tariifiks 0,784 €/m2, millist järeldust avaldaja määruskaebuses ei vaidlusta, vaid seda sõnaselgelt kinnitab (dtl 192).
13.Isegi juhul, kui veetrassi ehituse kulutuste hüvitamise kohustus tulenes korteriühistu üldkoosoleku 25.08.2017 otsusest ja ühistu juhatuse 01.11.2017 (dtl 85) ning raamatupidaja 02.11.2017 (dtl 198) e-kirjadest, millega otsustati tööde eest tasumisele kuuluva summa (4653,60 euro) jagamine neljaks osamakseks tariifiga 1,8704 €/m2 (dtl 198), on vaidlustamata asjaoludel puudutatud isik perioodil november 2017 – veebruar 2018 väljastatud arved tasunud. Eelnev nähtub ka puudutatud isiku esitatud maksekorraldustest (dtl 265, 268, 278), mille kohaselt on 07.03.2018 väljastatud arvetel 1803-007032 ja 1803-007045 kajastatud võlgnevus (28.02.2018 seisuga korteri nr 3 eest 236,22 eurot ja korteri nr 4 eest 1302,74 eurot) tasutud.
2-20-143904
14.Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks korteriühistule aluse nõuda veetrassi ehitusega seotud kulude hüvitamist määraga 1,8704 €/m2 märtsis ja aprillis 2018 (vaidlusalused arved 1803-007032, 1804-007032, 1803007045 ning 1804-007045). Ehkki korteriühistu ettenägematute kulude katteks remondifondi kogumine võib kahtlemata olla mõistlik, saab selle aluseks olla üksnes vastav üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskava ja/või otsus. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et 13.01.2017 üldkoosolekul kinnitatud 2017. a majanduskavas sätestatud tariifi 0,784 €/m2 ületavas osas ei ole avaldaja nõue põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
16.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kulud rahaliselt kindlaks määrata puudutatud isiku kulunimekirja alusel. Puudutatud isik taotleb 240 euro hüvitamist 2 h õigusabiteenuse eest. Esindaja ajakulu kohtumääruse ja määruskaebuse analüüsi, kaebusele vastuse koostamise, avaldaja täiendavale seisukohale vastamisele ja tõendite kogumise ning selgituste koostamise eest saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Esindaja tasumäär 120 eurot/h (käibemaksuga) on asja olemust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades kohane ja kooskõlas kohtupraktikaga. Puudutatud isik kinnitas, et ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb avaldajal määruskaebuse menetlemisega seonduvalt hüvitada puudutatud isikule menetluskulud summas 240 eurot.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 617 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.