Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-2495
Kohtuasi
XXi avaldus KK, JJ, AA ja DD vastu nõusoleku saamiseks ja kinnistusraamatust märkuse kustutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.05.2021 võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XXi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: XX (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik I KK (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik II: JJ (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik III: AA (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isik IV: DD (isikukood xxxxxxxxxx) Puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
avalduse
menetlusse
RESOLUTSIOON
1.Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 10.05.2021 määrus osas, milles kohus keeldus menetlusse võtmast XXi avaldust nõudes kohustada KK, JJ, AA ja DD andma nõusolek kaasomandis olevas kandvas seinas ukseava suurendamiseks ja asendada nõusolek kohtulahendiga ning saata tsiviilasi selles osas tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Jätta muutmata Harju Maakohtu 10.05.2021 määrus osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast XXi nõuet tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx esialgse õiguskaitse korras registriosa nr xxxxxxxxxxxxx kolmandasse jakku kantud märkuse kustutamiseks.
2-21-2495 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata (resolutsiooni p 2) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus..
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (avaldaja) esitas 16.02.2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada KK, JJ, AA ja DD (puudutatud isikud) andma nõusolek menetlusosaliste kaasomandis olevas kandvas seinas ukseava suurendamiseks ja asendada puudutatud isikute nõusolek kohtulahendiga ning kustutada esialgse õiguskaitse korras registriosa nr xxxxxxxxxxxxx kolmandasse jakku kantud märkus: „Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr x-xx-xxxxx KK, JJ, AA, DD, Tallinn, xxxxxxx tn xx korteriühistu avalduses XXi vastu kaasomandi rikkumise lõpetamise ja endise olukorra taastamise nõudes ning kaasomandiosale juurdepääsu tagamise nõudes“.
2.Avalduse kohaselt tegi avaldaja remonti temale kuuluva korteri nr x (Tallinn, xxxxxxx tn xx) eriomandis. Renoveerimistööde käigus suurendati köögi ja toa vahelist ukseava. Puudutatud isikud pöördusid 17.06.2020 kohtusse endise olukorra taastamise nõudega. Harju Maakohtu 24.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx rahuldati puudutatud isikute avaldus osaliselt ning kohustati avaldajat eriomandi esemeks olevas eluruumis taastama määruse lisaks 1 oleval joonisel punase joonega märgitud eemaldatud seinad, mis on määruse lisaks 2 oleval joonisel tähistatud kui väljafreesitav seinaosa. Viidatud määruse põhjendustes leidis kohus, et kandva seina muutmiseks vajab avaldaja kõigi kaasomanike nõusolekuid, mida on võimalik saada kas kohtuväliselt või kohtu kaudu nõudes. Kuivõrd puudutatud isikud kohtuväliselt ei ole nõusolekuid andnud, esitab avaldaja kohtule avalduse nõusolekute saamiseks. Harju Maakohus kohaldas tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx esialgset õiguskaitset ja kandis avaldaja korteriomandi kohta avatud registriossa märkuse, mille kustutamist avaldaja soovib. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus keeldus 10.05.2021 määrusega avaldust menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
4.Kohtute infosüsteemi järgi on tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohtulahend jõustunud 11.12.2020. Avaldusest ja nimetatud lahendist nähtub, et tsiviilasjades nr x-xx-xxxxx ja nr 2-21-2495 on menetluse pooled samad. Riigikohus on lahendi nr 2-16-9016 p-s 10 märkinud, et väljendi "sama nõue samal alusel" all mõeldakse TsMS § 371 lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga). Maakohtu arvates on avaldaja esitanud praeguses asjas avalduse, mille ese ja alus on samad, mis olid arutluse all samade poolte vahel tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, mille kohta tehtud lahend
2-21-2495 on jõustunud. Avaldaja poolt avalduse resolutsiooni punktis 1.3 esitatud nõue ei ole menetletav seetõttu, et teises kohtuasjas seatud esialgset õiguskaitset saab tühistada vaid samas asjas. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta avaldus menetlusse ning saata see läbivaatamisele maakohtusse.
6.Harju Maakohtu 24.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohustati avaldajat eriomandi esemeks olevas eluruumis taastama eemaldatud kandva seina osa. Samas asus kohus seisukohale, et olukorras, kus kandvate seinte osas on juba muudatused tehtud ning on olemas ka riiklikult tunnustatud eksperdi kui asjatundja arvamus, et tehtud tööd ei kujuta elamu konstruktsioonidele ohtu, on esialgse olukorra taastamise otstarbekus küsitav. Maakohus märkis, et puudutatud isikul võib olla õigus esitada kaasomanike vastu avaldus ning seeläbi hankida heakskiit (TsÜS § 111 lg 1) kandvate seinte osas tehtud muudatustele ning vastavad nõusolekud on võimalik saada ka kohtuvälisel kaasomanike vahelisel kokkuleppel, mille sõlmimine on kohtumenetlusega kaasnevat aja- ja rahakulu ning asja olemust arvestades tungivalt soovitatav.
7.Eeltoodud maakohtu seisukoht oli põhjuseks, miks avaldaja ei vaidlustanud Harju Maakohtu 24.11.2020 määrust. Jäädes usukuma kohtu seisukohta, arvas avaldaja, et tal õnnestub ukseava suurendamise kohta saada puudutatud isikute nõusolekud, kuna kohus oli jõudnud seisukohale, et puudutatud isikud on kohustatud ukseava suurendamisega nõustuma. Puudutatud isikud keeldusid kohtuväliselt nõusolekute andmisest, mistõttu esitas avaldaja avalduse kohtule.
8.Maakohtu põhjendus avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta on ebaõige, sest kuigi osa asjaoludest kattuvad, on avaldaja pöördunud kohtusse nõusoleku andmiseks kohustamise nõudega, kuid tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx esitasid puudutatud isikud endise olukorra taastamise nõude.
9.Avaldajal oli õiguspärane ootus, et ümberehituse seadustamine on võimalik kohtumääruses toodud viisil. Nüüd on tekkinud olukord, kus ümberehitus, millega on puudutatud isikud kohustatud nõustuma, jääb seadustamata. Avaldaja ei saanud ette näha, et kohtunike seisukohad võivad nii oluliselt erineda. Menetlusosaliste seisukohad
10.Puudutatud isikud asusid seisukohale, et ei soovi sekkuda maakohtu otsustusse jätta avaldus menetlusse võtmata. Menetluse edasine käik
11.Seoses avaldaja nõudega kustutada esialgse õiguskaitse korras kinnistusraamatusse kantud märkus, selgitas maakohus avaldajale 20.05.2021 kirjas, et esialgse õiguskaitse tagamise tühistamiseks tuleb avaldajal pöörduda kohtu poole tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-21-2495
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast avaldaja nõuet kohustada puudutatud isikuid andma nõusolek kaasomandis olevas kandvas seinas ukseava suurendamiseks ja asendada nõusolek kohtulahendiga, ja asi tuleb saata eeltoodud osas maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtul ei ole võimalik avaldust maakohtu eest menetlusse võtta. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast avaldust tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx esialgse õiguskaitse korras registriosa nr xxxxxxxxxxxxx kolmandasse jakku kantud märkuse kustutamiseks.
14.Maakohus keeldus vaidlustatud määrusega nõude nõusoleku andmiseks kohustamiseks menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, s.t põhjusel, et on olemas jõustunud määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
15.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus on eeltoodud nõude osas põhjendamatult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta üksnes selles, et mõlema vaidluse menetlusosalised ja faktilised asjaolud on samad.
16.Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx esitasid puudutatud isikud avaldaja vastu endise olukorra taastamise nõude ja vaidlesid muu hulgas selle üle, kas avaldaja tehtud ehitustööd kandvas seinas vajavad kõigi kaasomanike nõusolekuid. Harju Maakohtu xx.xx.xxxx määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx rahuldati puudutatud isikute avaldus osaliselt ning kohustati avaldajat eriomandi esemeks olevas eluruumis taastama määruse lisaks 1 oleval joonisel punase joonega märgitud eemaldatud seinad, mis on määruse lisaks 2 oleval joonisel tähistatud kui väljafreesitav seinaosa. Maakohus leidis, et ukseava suurendamine kandva seina arvelt on käsitatav kaasomandi eseme olulise muutmisena AÕS § 74 lg 1 mõttes, mis eeldab kõigi kaasomanike nõusolekut. Seega lahendati viidatud tsiviilasjas muu hulgas küsimus, kas vaidlusalusteks töödeks vajas avaldaja kõigi kaasomanike nõusolekuid või mitte.
17.Praeguses asjas esitas avaldaja avalduse puudutatud isikute kui sama elamu teiste korteriomanike vastu nõusoleku saamiseks eluruumi kandva seina (kaasomandi) muutmiseks. Kui ühised omanikud ei jõua omavahel kaasomandiosade kasutuses kokkuleppele, on omanikul õigus pöörduda probleemi lahendamiseks kohtusse. Korteriomanditega seotud küsimusi reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Korteriomandite puhul tuleb kohaldada eelkõige asjaomast eriseadust ning korteriomandi koosseisu kuuluva kaasomandi osa suhtes saavad kohalduda AÕS-i kaasomandi sätted (kui üldnormid) üksnes juhul ja ulatuses, mis on erinormidega reguleerimata. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad korteriomanikud korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid KrtS-is sätestatust erinevalt juhul, kui nad sõlmivad vastava kokkuleppe (KrtS § 13 lg 1). Kõnealune kokkulepe eeldab kõikide korteriomanike sellekohast tahteavaldust. Juhul kui mõni korteriomanikest ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust andma, võib korteriomanik nõuda kohase tahteavalduse andmist KrtS § 13 lg-st 2 tulenevalt KrtS § 9 alusel. KrtS § 9 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on tahteavalduse asendamise eeldusteks, et olemasoleva olukorra säilitamine ei oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega ning muudatustega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Kohtulahend asendab teiste korteriomanike tahteavaldusi (TsÜS § 68 lg 5).
18.Eeltoodust järeldub, et kuigi mõlema vaidluse menetlusosalised on samad ja kattuvad ka avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud, ei ole avalduste nõuded samad. See, et teises
2-21-2495 tsiviilasjas on kohus leidnud, et avaldaja vajas tehtud töödeks kõigi korteriomanike nõusolekuid ja nende puudumise korral on kohustatud endise olukorra taastama, ei tähenda, et avaldaja ei võiks neid nõusolekuid kohtu kaudu nõuda. Seega ei ole tegemist TsMS § 371 lg 1 p-s 4 sätestatud olukorraga, kus on olemas jõustunud kohtu lahend, mis on tehtud vaidluses samade poolt vahel sama eseme kohta samadel alustel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
19.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et Harju Maakohtu xx.xx.xxxx määruses tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ei asunud kohus seisukohale, et puudutatud isikud on kohustatud ukseava suurendamisega nõustuma. Maakohus leidis, et endise olukorra taastamise otstarbekus on küsitav olukorras, kus riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangul ei kujuta tehtud tööd elamu konstruktsioonidele ohtu ja seetõttu võiks olla mõistlik saavutada kaasomanike vahel kokkulepe. Avaldajal võib küll olla õiguspärane ootus, et ümberehituse seadustamine on võimalik kohtumääruses toodud viisil, kuid enne asja sisulist lahendamist ei saa avaldaja teiste kaasomanike nõusolekuid eeldada.
20.Maakohus on õigesti jätnud menetlusse võtmata avaldaja nõude tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx avalduse tagamiseks esialgse õiguskaitse korras xx.xx.xxxx määrusega kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxxxxxxx kolmandasse jakku kantud märkuse kustutamiseks. TsMS § 386 järgi tühistab hagi tagamise hagi tagamist kohaldanud kohus ja tavapäraselt toimub see sama tsiviilasja menetluses. Maakohus on õigesti selgitanud avaldajale, et tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohaldatud avalduse tagamise abinõude tühistamiseks tuleb pöörduda kohtu poolt taotlusega asjas, milles tagamise abinõu kohaldati. Seega tuleb nõue jätta menetlusse võtmata TsMS § 370 lg 2 p 2 järgi.
21.Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis jaotab menetluskulud maakohus menetlust lõpetavas lahendis. Arvestades, et menetlus jätkub maakohtus, siis pole osas, milles keelduti avaldust menetlusse võtmast, otstarbekas käesolevas määruses menetluskulusid jagada. Menetlus lõpetavas lahendis saab maakohus arvestada menetluskulude jaotamisel sellega, avaldust ei võetud osaliselt menetlusse.
22.Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1 peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.