OÜ Aktiva Finants hagi A.A. ja B.B. vastu ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks A.A. ja B.B. vastuhagi OÜ Aktiva Finants vastu ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. märtsi 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (kostjad): I. A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX) II. B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (hageja): OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Krista Raudsepp
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. märtsi 2021 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt A.A. ja B.B. kanda.
3.Välja mõista solidaarselt A.A.lt ja B.B.lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud ringkonnakohtus 300 eurot (ilma käibemaksuta).
Kohustada A.A. ja B.B.t tasuma väljamõistetud menetluskuludelt OÜ-le Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Rahuldada A.A. taotlus ja võtta asja materjalide juurde 06.04.2021 kohtutäituritele esitatud aegumise avaldused täiteasjades nr XXX/XXXX/XXX, nr XXX/XXXX/XXX ja nr
XXX/XXXX/XXX.
6.Rahuldada OÜ Aktiva Finants taotlus osaliselt ja võtta asja materjalide juurde kohtutäituri täitemenetluse jätkamise teated. Jätta asja materjalide juurde võtmata OÜ Julianus Inkasso 10.02.2020 hoiatuse A.A.le ja B.B.le. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 30. aprillil 2020 Viru Maakohtule hagi ja 5. mail 2020 hagiavalduse täpsustuse A.A. (kostja I) ja B.B. (kostja II) vastu ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja avalduse alusel kohtutäitur Kristel Maalman 23. märtsil 2011 algatanud täitemenetluse nr XXX/XXXX/XXX kostja I suhtes. Täitemenetluse algatamise aluseks oli kohtulahend tsiviilasjas nr 2-10-36704. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu erinevates registrites. Vara, millele sissenõuet pöörata, puudub, või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud. Hageja nõude jääk on 5036 eurot 91 senti, millele lisandub viivis. Kohtutäitur Risto Kütt on 8. veebruaril 2007 algatanud täitemenetluse nr XXX/XXXX/XXX kostja I suhtes. Täitemenetluse algatamise aluseks oli kohtulahend tsiviilasjas nr 2/92-20611/05. Kohtutäitur kinnitas nõude täitmise võimatust. Nõude jääk on 121 eurot 92 senti.
Kohtutäitur Risto Kütt on 16. veebruaril 2009 algatanud täitemenetluse nr XXX/XXXX/XXX kostja I suhtes. Täitemenetluse algatamise aluseks oli kohtulahend tsiviilasjas nr 2-08-91717. Sissenõudjaks oli BIGBANK AS, kes on nõude loovutanud hagejale. Kohtutäitur kinnitas nõude täitmise võimatust. Nõude jääk on 2693 eurot 28 senti. Kostja I ja kostja II sõlmisid 27. septembril 2018 Jõhvi notari Tiit Juse büroos ühisvara jagamise lepingu. Nimetatud lepingu esemeks oli kostja I ja kostja II poolt varaühisuse varasuhte kestel omandatud vara: kinnisasi asukohaga X, eluruum nr X (registriosa nr X); sõiduk FORD ORION, registreerimismärk X, ehitusaasta 1992, VIN kood X; sõiduk CITROEN C 8, registreerimismärk X, ehitusaasta 2007, VIN kood X. Ühisvara jagamise tulemusel jäid korteriomand ja sõidukid kostja II lahusvaraks vastavalt lepingu punktidele 3.2.1., 3.2.2. ja 3.2.3. Kostja II ei ole ühisvara jagamise lepingu kohaselt kostjale I hüvitist saadud vara eest maksnud. Seega on kostja I loobunud olulisest osast oma varast. Hageja leidis, et olukorras, kus kostja I on olulises ulatuses loobunud oma varast ilma hüvitist saamata, on tegemist võlausaldajat äärmiselt kahjustava tegevusega. Seega on põhjendatud vara tagasivõitmine, ühisvara jagamine ja müügi tulemusena kostjale I kuuluva summa arvelt hageja nõuete rahuldamine. Hageja taotles tunnistada kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 27. septembril 2018 sõlmitud ühisvara jagamise kokkulepe; lõpetada abikaasade ühisomand kinnisasjale asukohaga X, eluruum nr X (registriosa nr X) selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras; kinnistu müügist saadud raha jagada kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades; kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt täita kostja I kohustused hageja ees, mis tulenevad Pärnu Maakohtu 15. veebruari 2011 kohtulahendist nr 2-10-36704, Harju Maakohtu 8. detsembri 2005 kohtulahendist nr 2/92-20611/05 ja Pärnu Maakohtu 6. veebruari 2009 kohtulahendist nr 208-91717, kandes summad Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE222200221015269783; kostjale II jäävate rahaliste vahendite arvelt teha väljamakse kostjale II. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Tähtsust ei oma asjaolu, et kinnistu on omandatud kostja II poolt tasutud rahaliste vahendite arvelt. Kinnistu soetamise ajal olid kostja I ja kostja II abielus (abielus alates X) ning kehtis varaühisuse režiim kuni X.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Põhjendamatu on väide, et kostja I tekitas vara jaotamisel hagejale kahju. Kostjad ei ole nõus vara müümisega. Korteris elavad kostjad ja nende kaks alaealist last.
3.Kostjad esitasid vastuhagi, milles palusid lõpetada ühisomand ja määrata kostjate osad korteriomandis; tunnistada abielu kestel soetatud vara aadressil X kostja II lahusvaraks. Korteri eest maksis kostja II oma vahenditest.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 8. märtsi 2021 otsusega hagi, tunnistas kehtetuks 27. septembril 2018 sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise lepingu ja lõpetas abikaasade ühisomandi kinnisasjale asukohaga X, eluruum nr X (registriosa nr X) selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maakohus määras, et kinnistu müügist saadud raha tuleb jagada abikaasade vahel võrdsetes osades ning kostjale II jäävate rahaliste vahendite arvelt teha väljamakse kostja II pangakontole; kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt täita kostja I kohustused hageja ees, mis tulenevad Pärnu Maakohtu 15. veebruari 2011 kohtulahendist nr 2-1036704, Harju Maakohtu 8. detsembri 2005 kohtulahendist nr 2/92-20611/05 ja Pärnu Maakohtu
6.veebruari 2009 kohtulahendist nr 2-08-91717, kandes summad Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE222200221015269783. Makse sooritamisel tuleb märkida viitenumber 703703617 (selgituseks sissenõudja ja võlgniku nimi). Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata.
Viru Maakohtu 5. mai 2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jäi jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni. Maakohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2750 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras. Hagejal on kostja I vastu sissenõutavaks muutunud rahalised nõuded, mis on esitatud täitmiseks kohtutäituritele. Kohtutäiturite õienditest nähtub, et kohtutäiturid on kontrollinud võlgniku vara olemasolu erinevates registrites. Vara, millele sissenõuet pöörata, puudub või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX on nõude katteks laekunud 3 eurot 91 senti. Täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX on tasutud 15 eurot 82 senti. Täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX on tasutud 19 eurot 77 senti. Kohtutäiturid kinnitasid nõuete täitmise võimatust. Seega on tuvastatud, et sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist. Asjas ei ole vaidlust, et kostjad on abielus. Pärast täitemenetluste algatamist on kostjad
27.septembril 2018 sõlminud abikaasade ühisvara jagamise lepingu, mille esemeks on kostjate poolt varaühisuse varasuhte kestel omandatud vara (ühisomandis olev). Ühisvara jagamise kokkuleppega jagasid kostjad omavahel nii korteriomandi kui ka sõidukid. Ühisvara jagamise tulemusel jäi korteriomand ja sõidukid kostja II lahusvaraks (vastavalt lepingu punktile 3.2.1.,
3.2.2.ja 3.2.3.). Korteriomandi väärtuseks on lepingus märgitud 2000 eurot, sõidukite väärtusteks vastavalt 200 eurot ja 2900 eurot. Kostja II ei ole ühisvara jagamise lepingu kohaselt kostjale I hüvitist saadud vara eest maksnud. Seega on kostja I loobunud olulisel määral oma varast. Maakohus leidis, et vara tagasivõitmise eeldused täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg-te 1 ja 2 ning § 190 p-i 1 alusel on täidetud. TMS § 190 järgne võlausaldaja huvide kahjustamise eeldus tuleneb sellest, et täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel on ebaõnnestunud. Kostjad ei ole TMS § 190 eeldust ümber lükanud. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Maakohus leidis, et kuna 27. septembril 2018 sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise kokkulepe on kehtetu, siis on kinnisasi asukohaga X, eluruum nr X (registriosa nr X) kostjate ühisomandis. Maakohtu hinnangul ei tõenda kostjate poolt esitatud tõendid seda, et korteriomandi näol on tegemist kostja II lahusvaraga. Korteriomand omandati kostjate poolt abielu kestel, seega on perekonnaseaduse (PKS) § 25 kohaselt korteriomandi näol tegemist kostjate ühisvaraga. Asjaolu, et korteri eest toimunud makse on teostatud kostja II pangaarvelt ja/või, et kostja II sel ajal töötas (sai töötasu) ei tähenda, et tegemist oleks kostja II lahusvarasse kuuluvate vahenditega. Riigikohus on asunud seisukohale, et varaühisuse puhul lähevad PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud ühisvarasse kuuluvad varalised õigused, mh varalised nõuded töötasule (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p 39). Eeltoodu alusel jättis maakohus vastuhagi rahuldamata. Maakohus leidis, et hageja taotletud ühisvara jagamise viis on põhjendatud. Kostjate seisukoht selles, et kostjate eluaseme kaotusega satuvad kostjad ja nende alaealised lapsed raskesse olukorda, ei ole põhjuseks hagi rahuldamata jätmiseks. Maakohus nõustus hagejaga, et kinnisvara müük täitemenetluses on tavaline ja üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi või alternatiivselt vabastada kostja II menetluskuludest TsMS § 162 lg 4 alusel. Kostjad paluvad hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostjad esitasid koos apellatsioonkaebusega uued tõendid. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on TsÜS § 157 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 sätetele möödus aegumistähtaeg hageja nõuetes täitemenetluste nr XXX/XXXX/XXX ja nr XXX/XXXX/XXX raames vastavalt
8.veebruaril 2021 ja 16. veebruaril 2009. Nõudeõigus hageja nõuetes täitemenetluse nr XXX/XXXX/XXX raames lõppes 23. märtsil 2021. Hageja nõuete aegumistähtajad mööduvad tsiviilmenetluste raames 5. aprillil 2021. Aegumistähtaegade lõppemise tõttu lõpetatakse täitemenetlused ja tühistatakse ka hageja nõuded. Kostja II esitas kohtule tõendid selle kohta, et vaidlusalune korter soetati tema rahaliste vahendite eest. Korter soetati pärast täitemenetluste algatamist. Korter tuleb lugeda kostja II lahusvaraks. Maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud. Kostja II ei ole seotud kostja I võlgadega. Menetluskulude kostja II kanda jätmine on ebaõiglane.
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja lisas apellatsioonkaebuse vastuse juurde uued tõendid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 8. märtsi 2021 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kuna Viru Maakohtu 8. märtsi 2021 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
8.Eelkõige võtab ringkonnakohus seisukoha kostjate ja hageja poolt ringkonnakohtule esitatud täiendavate tõendite kohta.
8.1.Kostjad on esitanud täiendavate tõenditena ringkonnakohtule kohtutäituritele täiteasjades nr XXX/XXXX/XXX, nr XXX/XXXX/XXX ja nr XXX/XXXX/XXX esitatud avaldused täitemenetluse lõpetamiseks jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumise tõttu. Hageja on esitanud täiendavate tõenditena ringkonnakohtule kohtutäitur Risto Küti 22.04.2021 täitemenetluse jätkamise teated ning OÜ Julianus Inkasso 10.02.2020 hoiatused kostjatele.
8.2.Kostjad leiavad, et seoses seaduse muudatustega on täiteasjades nr XXX/XXXX/XXX, nr XXX/XXXX/XXX ja nr XXX/XXXX/XXX täitmisel olevad nõuded aegunud ning seetõttu puudub vajadus müüa kostjate vara. Alates 01.04.2021 on jõustunud järgmised täitemenetluse seadustiku muudatused. TMS § 481 lg 1 (jõustunud 01.04.2021) kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui: 1) võlgnik on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu; 2) jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg ja 3) sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu.
TMS § 501 lg 1 alusel edastab kohtutäitur täitemenetluse seadustiku § 481 lõike 1 punktis 1 nimetatud võlgniku avalduse sissenõudjale enda valitud viisil, kui on täidetud sama lõike punktis 2 sätestatud tingimus, ja annab tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. Võlgniku avalduse edastamise korral selgitab kohtutäitur sissenõudjale käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud võlgniku õigust esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust täitemenetluse seadustiku § 481 lõike 1 alusel, teavitab kohtutäitur võlgnikku tema õigusest esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse käesoleva seadustiku § 2231 alusel. TMS § 2231 lg 1 järgi võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kohus vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses. Antud juhul on kostja I esitanud kohtutäituritele avaldused täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäituri täitemenetluse jätkamise teate kohaselt ei ole täiteasjades nr XXX/XXXX/XXX ja nr XXX/XXXX/XXX saabunud TMS § 481 lg 1 p-s 2 nimetatud nõude täitmise aegumise tähtaeg ja seetõttu kohtutäitur ei saa lõpetada täitemenetlust. Kohtutäitur on selgitanud võlgnikule, et tal on õigus esitada kohtule TMS § 2231 alusel avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX kostja I ei ole kohtutäituri seisukohta esitanud. Tulenevalt eelviidatud TMS sätetest (sh TMS § 2231 lg 1) peaks kostja I esitama soovi korral kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, mis vaadatakse läbi hagita menetluses. Ringkonnakohus ei saa hinnata käesoleva menetluse raames seda, kas täitemenetluses olevate nõuete täitmine on aegunud või mitte. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus küll TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel kostjate taotluse võtta täiendavate tõenditena asja materjalide juurde kohtutäituritele täiteasjades nr XXX/XXXX/XXX, nr XXX/XXXX/XXX ja nr XXX/XXXX/XXX esitatud avaldused täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kuid ringkonnakohus ei võta antud menetluses seisukohta selles, ka nimetatud nõuete täitmine on aegunud või mitte.
8.3.Hageja taotluse rahuldab ringkonnakohus osaliselt ja võtab TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjalide juurde kohtutäituri täitemenetluse jätkamise teated ning jätab võtmata asja materjalide juurde OÜ Julianus Inkasso 10.02.2020 hoiatuse kostjatele.
9.Asja materjalide kohaselt esitas hageja nõude tunnistada kehtetuks kostjate vahel 27.09.2018 sõlmitud ühisvara jagamise kokkulepe ja lõpetada abikaasade ühisomandi kinnisasjale, asukohaga X, selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kostjad esitasid vastuhagi, milles taotlesid ühisomandi lõpetamist ja abielu kestel soetatud vara, asukohaga X, kostja II lahusvaraks tunnistamist.
10.Täitemenetluses tagasivõitmise nõude esitamise üldisi eeldusi reguleerib TMS § 187 lg 2, mis annab sissenõudjale võimaluse tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument, tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 190 reguleerib täitemenetluses abieluvaralepingu tagasivõitmise erikoosseisu ning võimaldab abieluvaralepingu tagasi võita eeldusel, et täidetud on ka TMS §-s 190 sätestatud eeldused. TMS § 187 lg-s 2 sätestatud tagasivõitmise üldised eeldused kohalduvad ka ühisvara jagamise lepingu või abieluvaralepingu tagasivõitmise nõude korral.
11.Maakohus on vaidlustatud otsuses õigustatult asunud seisukohale, et antud juhul on täidetud
nii TMS § 187 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tagasivõitmise üldised eeldused kui ka TMS § 190 p-s 1 sätestatud abieluvaralepingu tagasivõtmise erikoosseis.
11.1.Hageja on esitanud kohtutäituritele täitedokumendid, mis on sissenõutavad ja mille alusel on algatatud täitemenetlused kohtutäiturite Kristel Maalman ja Risto Kütt poolt. Kohtutäituri Kristel Maalman 20.04.2020 esitatud tõendiga täiteasjas XXX/XXXX/XXX (I kd tl 15-16) ning kohtutäituri Risto Kütt 07.04.2020 esitatud tõendiga täiteasjades XXX/XXXX/XXX ja XXX/XXXX/XXX (I kd tl 23) on hageja tõendanud, et sissenõude pööramine võlgniku lahusvara arvelt ei ole viinud nõude rahuldamiseni, ning täitmine on võimatu, s.o kostja I lahusvara arvelt on nõude rahuldamine täitemenetlustes ebaõnnestunud.
11.2.Pärast täitemenetluste alustamist jagasid kostjad (abikaasad) ühisvara jagamise kokkuleppega korteriomandi ja sõidukid ning jagamise tulemusel jäi korteriomand ja sõidukid kostja II lahusvaraks. Kostja II ei ole ühisvara jagamise lepingu kohaselt kostjale I hüvitist saadud vara eest maksnud. Seetõttu saab asuda seisukohale, et kostja I on loobunud olulisel määral oma varast. TMS § 190 kohaselt eeldatakse tagasivõidetava tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamist. TMS § 190 järgne võlausaldaja huvide kahjustamise eeldus tuleneb sellest, et võlausaldajal on ebaõnnestunud täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel. Kostjad ei ole TMS §-s 190 eeldust ümber lükanud. Lähtudes käeoleva otsuse p-des 11.1 ja 11.2 märgitust on maakohus põhjendatult tunnistanud kehtetuks kostjate vahel 27.09.2018 sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise lepingu.
12.Täitemenetluses abikaasade ühisvarale sissenõude pööramist reguleerib TMS § 14. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on TMS § 14 lg 1 kohaselt lubatav siis, kui võlgnikuks mitteolev abikaasa on sellega nõus, või siis, kui täitedokument kohustab kohustust täitma mõlemat abikaasat. Kui võlgnikuks mitteolev abikaasa ei ole ühisvarale sissenõude pööramisega nõus ning täitedokumendist ei tulene nõuet mõlema abikaasa vastu, peab sissenõudja nõudma võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamist, et pöörata sissenõue võlgniku osale ühisomandist (TMS § 14 lg 2). Antud juhul on hageja sissenõudjana nõudnud kostjate ühisvara jagamist.
13.PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 27 lg 6 alusel varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Vastavalt PKS § 37 lg-le 3 jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Lähtudes eelviidatud sätetest on alusetu kostja II seisukoht, et vaidlusalune korter soetati tema rahaliste vahendite eest pärast täitemenetluste algatamist ning seetõttu tuleb korter lugeda kostja II lahusvaraks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et korteri ostu eest kostja II pangaarvelt makse tegemine ning, et sel ajal kostja II töötas ja sai töötasu, ei tähenda, et korteriomandi ost oleks toimunud kostja II lahusvara arvelt ning, et seetõttu muutus korteriomand kostja II lahusvaraks. Siinkohal on maakohus õigustatult viidanud Riigikohtu seisukohale, et varaühisuse puhul lähevad PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud ühisvarasse kuuluvad varalised õigused, mh varalised nõuded töötasule (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p 39). Korteriomandi ühisvarasse omandamisel olid kostja II rahalised vahendid kostjate ühisvara, mistõttu ei oma tähtsust, kumb kostjatest tasus korteriomandi eest. Kostja II raha kostjad jaganud ei ole. Asjaolu, et kostja I väidetavalt ei omanud korteriomandi ostu ajal sissetulekut, ei muuda kostja II raha lahusvaraks. Seega on õige maakohtu seisukoht, et kostjad ei ole tõendanud korteriomandi kuulumist kostjale II lahusvarana.
14.Kostjad ei ole esitanud hageja nõutud ühisvara jagamise viisist erinevat jagamise viisi ning seetõttu on maakohus õigustatult otsustanud müüa korteriomandi avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kostjate väitega, et maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud, sest kostja II tuleks vabastada menetluskulude tasumisest. Maakohus on õigesti kohaldanud menetluskulude jagamisel TsMS § 162 lg-t 1 ning jätnud kohaldamata TsMS § 162 lg 4. Kostjate väited, et 1) võlgnik on vaid kostja I; 2) kostja II kaotab osa oma varast ja 3) kohtuotsuse jõustumisel jäävad kostja II ja tema lapsed elukohata, ei ole aluseks menetluskulude jaotamisele TsMS § 162 lg 4 kohaldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja 28. mai 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud ringkonnakohtus 300 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on osutanud õigusabiteenust 2,5 tunni ulatuses (sh apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 2,25 h ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 h). Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on koostanud vastuse apellatsioonkaebusele ning menetluskulude nimekirja, millele kulus kokku 2,5 tundi, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul ülemäärane. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud 28. mai 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on seega 300 eurot (ilma käibemaksuta). See summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et kostjatel tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt ka viivist. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.