EstFin Renew OÜ hagi ECD Kiinteistöt Oy ja Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selbergi vastu nõude tunnustamiseks Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. juuni 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
EstFin Renew OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja EstFin Renew OÜ (registrikood 12150093), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Kostja ECD Kiinteistöt Oy (välismaine registrikood 2526353-6), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja Est Building Partner OÜ (pankrotis, registrikood 12072045) pankrotihaldur Eve Selberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 5. juuni 2020. a otsus tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
2-19-14226 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.EstFin Renew OÜ (hageja) esitas 16. septembril 2019 Harju Maakohtule hagi ECD Kiinteistöt Oy (kostja I) ja Est Building Partner OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Eve Selbergi (kostja II) vastu nõude 254 210 eurot 34 senti tunnustamiseks II järgu nõudena Est Building Partner OÜ pankrotimenetluses. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati 20. märtsil 2019 tsiviilasjas nr 2-18-18018 välja Est Building Partner OÜ pankrot ning määrati pankrotihalduriks Eve Selberg. CC (Est Trading Partner OÜ (hageja õiguseelneja) seaduslik esindaja) esitas 3. aprillil 2019 nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses. 15. augustil 2019 võlgniku pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet ei tunnustatud. Vastuväidete tõttu jäi hageja nõue alusetult tunnustamata.
2.1.Est Trading Partner OÜ (võlausaldaja) ja võlgnik sõlmisid 22. detsembril 2016 lepingu, mille kohaselt pidi võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,4% päevas, kui võlgnik ei tasu talle esitatud arveid tähtaegselt. Samuti oli võlausaldajal lepingu alusel õigus nõuda leppetrahvi 10% arve summast, kui arvet ei tasuta tähtaegselt. Võlausaldaja müüs võlgnikule erinevaid kaupu ja teenuseid, mille eest väljastati võlgnikule arved. Arvete kohaselt on võlgniku põhivõlg kokku 127 105 eurot 17 senti. Tasumata arvete kokkuvõte oli lisatud nõudeavaldusele. Võlausaldaja loovutas nõudeõiguse võlgniku vastu 15. septembril 2018 hagejale. Seda tõendab nõudeavaldusele lisatud teade. Arvestades, et teate on allkirjastanud võlausaldaja juhatuse liige CC, kes oli samaaegselt ka võlgniku juhatuse liige, võib teadet pidada võlatunnistuseks.
2.2.Hageja esitas ka leppetrahvi ja viiviste nõude. Arve nr MA1800052 alusel on viivise nõue 3506 eurot 70 senti ja leppetrahvi nõue 277 eurot 43 senti. Arve nr MA1800056 alusel on viivise nõue 23 964 eurot 1 sent ja leppetrahvi nõue 2102 eurot 11 senti. Arve nr MA1800061 alusel on viivise nõue 4172 eurot 17 senti ja leppetrahvi nõue 409 eurot 4 senti. Arve nr MA1800034 alusel on viivise nõue 21 466 eurot 10 senti (vt lisa 1) ja leppetrahvi nõue 1551 eurot 2 senti. Arve nr MA1800051 alusel on viivise nõue 50 535 eurot 42 senti (vt lisa 1) ja leppetrahvi nõue 3998 eurot 6 senti. Arve nr MA1800055 alusel on viivise nõue 34 384 eurot 6 senti ja leppetrahvi nõue 3016 eurot 15 senti. Arve nr MA1800060 alusel on viivise nõue 11 831 eurot 32 senti ja leppetrahvi nõue 1159 eurot 93 senti. Arve nr MA1800062 alusel on viivise nõue
2-19-14226 766 eurot 83 senti (vt lisa 1) ja leppetrahvi nõue 85 eurot 58 senti. Arve nr MA1800064 alusel on viivise nõue 858 eurot 53 senti ja leppetrahvi nõue 111 eurot 21 senti.
2.3.Pankroti väljakuulutamise seisuga võlgnes võlgnik hagejale viivistena 151 485 eurot 14 senti ja leppetrahvidena 12 710 eurot 53 senti. Lisaks põhinõudele 127 105 eurot 17 eurot esitas hageja tunnustamiseks ka viiviste nõude 114 394 eurot 64 senti ja leppetrahvide nõude 12 710 eurot 53 senti. Seega on hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega kokku 254 210 eurot 34 senti. Nõue ei ole pandiga tagatud.
3.20. jaanuaril 2020, 27. veebruaril 2020 ja 14. mail 2020 esitas hageja täiendavad seisukohad seoses kostja I vastuväidetega. Hageja palus tunnistajana üle kuulata CC, kes saab anda ütlusi müüdud kaupade ja osutatud teenuste kohta ning selgitada muid vaidluse asjaolusid. Samuti palus hageja Maksu- ja Tolliametilt välja nõuda võlgniku ja Est Trading Partner OÜ käibemaksudeklaratsioonid koos lisadega perioodi jaanuar 2018 – september 2018 kohta, millega saab tõendada arvetel kajastatud kaupade tarnimist ja teenuste osutamist. 14. mai 2020. a menetlusdokumendiga esitas hageja kohtule CC teate, milles CC kinnitab, et allkirjastas 22.12.2016 lepingu. Viidatud kirja saab käsitada dokumentaalse tõendina. Kostjate vastuväited
4.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I vastuväited on kokkuvõttes järgmised. 1) Hagi alus ei ole selge. Hageja nõudeavaldus põhineb asjaolul, et Est Trading Partner OÜ on loovutanud hagejale võlgnikule esitatud arvetest tulenevad nõuded. Arvest ei saa tuleneda tsiviilõiguslikku nõuet. Nõude aluseks saab olla arvele eelnenud või arve aluseks olev tehing. Ei ole selge, milliste kaupade ja teenuste eest on arved esitatud ning tõendamata on kaupade üleandmine ja teenuse osutamine. Seega on nõude aluseks olevad asjaolud ebaselged. Arvetelt müüdud kaupu ei nähtu. Arvetel on üldsõnaline selgitus „Ehitusmaterjalid“. Teenuseid on kajastatud üksnes arvel nr MA1800064 ja arvest nähtuvalt on arve esitatud nii „transpordi“ kui ka „transporditeenuse eest Soome“. Ei ole selge, mida või keda transporditi ja miks on transpordi eest esitatud justkui topelt tasu, sest nimetatud teenus kajastub kahel arvereal. 2) 22. detsembri 2016. a nõude loovutamise lepingu ehtsus on kaheldav.
22.detsembri 2016. a leping on esmakordselt esitatud nõudeavalduse lisana. Pankrotihaldurile ei ole võlgnik seda dokumenti esitanud. Samuti on viidatud lepingu tingimused vastuolus hilisemalt väljastatud arvetel kajastatud tingimustega. 22. detsembri 2016. a lepingu kohaselt on viivisemäär 0,4% päevas tähtaegselt tasumata summalt, kuid arvetel, mis loogiliselt võetuna pidanuks kajastama 22. detsembril 2016 sõlmitud lepingus sätestatud viivisemäära, on viivisemäär 0,2% päevas. See asjaolu on oluline 22. detsembri 2016. a lepingu ehtsuse vaidlustamise kontekstis ning kostja põhistab sellega dokumendi võltsitust. Kui 22. detsembri 2016. a leping oleks sõlmitud enne arvete väljastamist, siis oleks arvetel kajastatud viivisemääraks 0,4% päevas. Kui dokumendi suhtes on esitatud võltsimise vastuväide, tuleb dokumendi esitajal tõendada dokumendi ehtsust. Ekspertiisi määramist peab taotlema pool, kes soovib vaidlustatud dokumenti tõendina kasutada. Kostja I hinnangul on siinsel juhul küsimus selles, kas dokument on koostatud selles märgitud ajal. Kostja I on seisukohal, et hagi lisana 1 esitatud 22. detsembri 2016. a leping on koostatud tagantjärele ehk sellist lepingut
2-19-14226 lepingus märgitud ajal ei sõlmitud. Nimetatud leping tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 277 lg 4 alusel jätta tõendina arvestamata, sest tegemist ei ole ehtsa dokumendiga. Kuna 22. detsembri 2016. a leping ei ole ehtne, siis ei ole nõude loovutamist toimunud, mistõttu hagejal puuduvad võlgniku vastu mistahes nõuded. 3) Hageja ei saa nõuda kohustuse täitmist (põhivõla tasumist). Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. 22. detsembri 2016. a lepingus kokkulepitud leppetrahv on ette nähtud kohustuse täitmise asendamiseks, mitte kohustuse täitmisele sundimiseks. Kohustuse täitmisele sundimiseks ette nähtud leppetrahvi iseloomustab see, et tegemist on ajas kasvava summaga. 22. detsembri 2016. a lepingus on leppetrahv fikseeritud protsendina põhinõudest, mis tuleks igal juhul maksta sõltumata sellest, kas tasumisega on hilinetud üks päev või 100 päeva. Kuna täitmisnõude esitamine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 1 teise lause alusel välistatud, saab võlausaldaja esitada leppetrahvi nõude kõrval üksnes kahjunõude osas, milles leppetrahv kahju ei korva. Kahjunõuet ei ole esitatud. Seega ei saa hageja nõuet esitatud kujul õigusliku võimatuse tõttu rahuldada (vt Riigikohtu 10.01.2012 lahend nr 3-2-1-144-11, p 14). Võlgnikku ei ole leppetrahvinõuetest teavitatud. 4) Võlgnik on perioodil 03.04.2018–27.08.2018 teinud Est Trading Partner OÜ-le makseid 99 850 euro ulatuses. Seega peab hageja nõue olema 99 850 euro võrra väiksem kui hageja on avaldanud, s.t põhinõue ei saa olla suurem kui 38 026 eurot 4 senti (137 876,04 - 99 850). Seda asjaolu tõendab kostja I Luminor panga konto väljavõttega, mis kajastab Est Trading Partner OÜ-le tehtud makseid perioodil 03.04.2018– 27.08.2018. Kostja I palus jätta hageja tunnistaja ülekuulamise ja tõendite väljanõudmise taotlused rahuldamata.
5.Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjal II puudub võimalus kontrollida nõude õigsust võlgniku (pankrotis) raamatupidamises, sest kostjale II ei ole võlgniku raamatupidamisdokumente üle antud. Kostjal II puudub ülevaade võlgniku majandustehingutest, võimalikest lepingupartneritest ja muudest asjaoludest. Võlgniku vastu on alustatud kriminaalmenetlust (asja nr 19730000316) karistusseadustiku (KarS) § 3811 lg-s 2 (raamatupidamise kohustuse teadva rikkumisega seoses) sätestatud kuriteo tunnustel. Hageja on hagiavaldusele tõenditena lisanud arved, millest ei nähtu, milliseid kaupu täpselt müüdi ning milliseid teenuseid osutati, mistõttu ei ole kostjal II võimalik kaupade saamist ja teenuste osutamist kontrollida. Kostja II hinnangul ei ole hageja tõendanud kaupade müüki ja teenuste osutamist.
6.Maakohus jättis 27. veebruari 2020. a määrusega hageja tunnistaja ülekuulamise ning Maksu- ja Tolliametilt tõendite väljanõudmise taotlused rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 5. juuni 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale I hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 1155 eurot ning viivise menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-19-14226 Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: -
20.märtsil 2019 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-18018 välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Eve Selbergi;
-
hageja esitas 3. aprillil 2019. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude 254 210 eurot 34 senti tunnustamiseks tema pankrotimenetluses. Nõudeavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Est Trading Partner OÜ ja võlgniku vahel
22.detsembril 2016 sõlmitud lepingust ning hageja kinnitusest nõude temale loovutamise kohta 15. septembril 2018;
-
15.augusti 2019. a võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud hageja nõuet võlgniku vastu.
8.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei tõenda Est Trading Partner OÜ kinnituskiri, et tal oli tegelikkuses 15. septembri 2018. a seisuga nõudeid, mida hagejale loovutada. Maakohtule on esitatud tõendid selle kohta, et CC oli võlgniku juhatuse liige ja osanik perioodil 10.03.2011– 24.09.2018 ning Est Trading Partner OÜ juhatuse liige perioodil 14.12.2009–14.12.2018. Est Trading Partner OÜ muutus 2018. aastal maksejõuetuks ning Harju Maakohtu 21. veebruari 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-257 kuulutati välja Est Trading Partner OÜ pankrot. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2018. aastal ja kohus kuulutas tsiviilasjas nr 2-18-18018 võlgniku pankroti välja 20. märtsil 2019. Kostjale II ei ole ühtegi raamatupidamise dokumenti üle antud. Äriregistri väljavõttest nähtub, et võlgniku viimane majandusaasta aruanne on esitatud registripidajale 2016. aasta kohta. Ainuüksi juhatuse liikme CC kinnitus selle kohta, et arvete mittetasumisel on õigus nõuda viivist ja leppetrahvi, ei tõenda tegelikkuses täitmata lepinguliste kohustuste olemasolu Est Trading Partner OÜ ja võlgniku vahel. Võlasuhe ei teki arvete esitamisega. Kuna Est Trading Partner OÜ (pankrotis) ja võlgniku halduritele ei ole esitatud tõendeid väidetava teenuse osutamise ja kaupade müügi kohta, peaks hageja esitama dokumentaalsed tõendid selle kohta, miks ja millistel tingimustel Est Trading Partner OÜ (pankrotis) ja võlgnik omavahel kaupu vahetasid ja teenuseid osutasid. Hageja ei ole kohtule selliseid tõendeid esitanud. Mõlema vaidlusaluse äriühingu arvete väljastamine ja tasumine oli täielikult CC kontrolli all. Est Trading Partner OÜ (pankrotis) ja võlgniku vaheline kokkulepe 0,4% viivise tasumiseks ja 10% leppetrahvi tasumiseks arve tähtaegselt tasumata jätmise puhul on CC poolt sisuliselt iseenda kohustamine. Menetluses ei ole tõendatud, et hageja või Est Trading Partner OÜ (pankrotis) oleks kohustuse täitmist võlgnikult nõudnud või esitanud leppetrahvi nõude enne pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamist. Hageja ei ole kohtule põhistanud ega tõendanud 22. detsembri 2016. a lepingu tegelikku majanduslikku sisu. 22. detsembri 2016. a leping ei ole ehtne, see ei ole koostatud 22. detsembri 2016. a, vastasel juhul oleks Est Trading Partner OÜ (pankrotis) saanud nõuda viivise ja leppetrahvi tasumist võlgnikult kohe pärast arve tasumata jätmist. Praeguses menetluses ei ole tõendatud, et Est Trading Partner OÜ (pankrotis) oleks võlgnikule selliseid nõudeid esitanud.
22.detsembri 2016. a lepingu ainus eesmärk oli saada eeliseid pankrotimenetlustes.
9.Arvetel kajastatud summa suurust arvestades pidi tegemist olema suuremas koguses ehitusmaterjali müügi ja vahendamisega. Ühtegi tõendit ehitusmaterjalide tegelikkuses üleandmise kohta ei ole esitatud. Puudub ka selgitus, miks pidi Est Trading Partner OÜ (pankrotis) juhatuse liige CC vahetult enne äriühingu pankrotiavalduse esitamist maksejõuetu äriühingu väärtusliku nõude loovutama. Arvete väljastamise eesmärgiks 2018. aastal sai olla üksnes pankrotimenetluses eeliste (sh hääled) saamine ning tegelikku majanduslikku sisu nendel arvetel ei olnud. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda.
2-19-14226 Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud 1155 eurot. Kostja II menetluskulude nimekirja ei esitanud. Maakohus leidis, et kostja I menetluskulud on tervikuna põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja sisuga kooskõlas. Maakohus leidis, et kostja I lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 140 eurot on põhjendatud. Maakohus mõistis TsMS § 177 lg 4 kohaselt kostja I menetluskuludelt välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
10.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi tervikuna rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ning saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja hinnangul jättis maakohus põhjendamatult tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata. See võis kaasa tuua ebaõige otsuse tegemise. Muus osas jäi hageja oma varasemate seisukohtade ja tõendite juurde. Kuna CC oli nii Est Trading Partner OÜ kui ka võlgniku seaduslik esindaja, ei saanud oodata, et äriühingud vormistavad arvetel kajastatud kaupade ja teenuste üleandmise ja kättesaamise kohta mingeid täiendavaid akte vms. Äriühingute vahel puudus vaidlus kaupade ja teenuste kättesaamise kohta ning vastupidist ei ole tõendatud. Maakohus ei selgitanud hagejale, et ta peab esitama dokumentaalsed tõendid selle kohta, miks ja millistel tingimustel äriühingud omavahel kaupu müüsid ning teenuseid vahetasid. Seetõttu on maakohtu seisukoht hagejale üllatuslik. 14. mai 2020. a menetlusdokumendis selgitas hageja, et võlgnik on oma pankrotimenetluses võlga suurusega 127 105 eurot 17 senti tunnistanud, mistõttu kostjad peavad tõendama võla puudumist. Maakohus ei ole seda hageja väidet hinnanud. Maakohtu otsuse p-des 20–22 esitatud maakohtu põhjendused on hagejale üllatuslikud. Vastustajate seisukohad
11.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tervikuna tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
13.Hageja on esitanud hagi nõude tunnustamiseks Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Vaidlust ei ole selles, et 20. märtsil 2019 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-18-18018 välja Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Eve Selbergi. EstFin Renew OÜ esitas 3. aprillil 2019. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude 254 210 eurot 34 senti tunnustamiseks (tl 7). Nõudeavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Est Trading Partner OÜ (pankrotis) ja Est Building Partner OÜ (pankrotis) vahel 22. detsembril 2016 sõlmitud lepingust viiviste ja leppetrahvi kohta (tl 9) ning 15. septembri 2018. a Est Trading Partner OÜ (pankrotis) kinnitusest selle kohta, et Est Trading Partner OÜ (pankrotis) on loovutanud nõuded suurusega 127 105 eurot 17 senti (koos kõigi võimalike kõrvalnõuetega) EstFin Renew OÜ-le (tl 29). 15. augusti 2019. a nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tervikuna tunnustamata, kuna
2-19-14226 sellele vaidles vastu Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotihaldur ning ECD Kiinteistöt OY (tl 37-38).
14.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, muu hulgas on vaidlus selle üle, kas maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotluse tunnistaja üle kuulamiseks.
15.Kolleegium leiab, et maakohtul ei olnud alust jätta hageja taotlust tunnistaja CC ülekuulamiseks rahuldamata põhjendusega, et tõend ei ole usaldusväärne. Maakohus refereeris
27.veebruari 2020. a määruses kostja I esile toodud asjaolusid, mis viitasid, et CC ei pruugi anda tõeseid ütlusi ning asus seisukohale, et CC ütlused ei saa olla usaldusväärsed.
16.Kohus ei saa tunnistajat, kellel on tugev motiiv anda mittetõeseid ütlusi, jätta üle kuulamata TsMS § 238 lg 1 järgi põhjendusega, et tõend ei ole usaldusväärne või asjakohane. TsMS § 238 lg 1 tähenduses asjakohatu on selline tõend, mis ei seondu kohaldatava õigusnormi eeldustega või mille kogumine oleks selges vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Kuigi TsMS § 238 lg 1 järgi võib kohus keelduda sellise tõendi vastuvõtmisest, mis on nii kaudsest allikast, et selle tõendi kogumine raiskaks menetlusressurssi, siis praegusel juhul ei olnud see eeldus täidetud. CC oli isiklikult seotud arvete väljastamisega ning oli väidetava kaupade müügi ja teenuste osutamisega kõige enam seotud isik.
17.TsMS § 238 lg 5 teise lause järgi võib kohus jätta tõendi arvestamata põhjusel, et tõend on ilmselt ebausaldusväärne. Kohtupraktikas on selgitatud, et TsMS § 238 lg 5 võimaldab kohtul jätta tõendi arvestamata ebausaldusväärsuse tõttu pärast seda, kui ta on tõendit hinnanud, mitte enne hindamist (Riigikohtu 18. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61664, p 20).
18.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja saab arvete majandusliku sisu kohta esitatud väiteid tõendada üksnes „usaldusväärsete“ kirjalike tõenditega. Kooskõlas TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Üksnes juhul, kui pooled on vastavalt TsMS § 230 lg 1 sõlminud kokkuleppe selle kohta, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, on alus esitatavate tõendite ringi piirata.
19.Seadusele vastav ei ole kostja I seisukoht, et kauba müügi või teenuse osutamise tõendamiseks sätestab käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 1 tõendi liigi nõude TsMS § 238 lg 2 mõttes. Asjaolu, et KMS § 37 lg 1 kohustab tehing osapoolt väljastama arve, ei tähenda, et tehingu sisu ei saaks tõendada mistahes TsMS-s nimetatud tõenditega.
20.Kolleegium leiab, et maakohtu eksimust tunnistaja ülekuulamata jätmise osas ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, sest see eeldab uute asjaolude tuvastamist sellisel määral, mis väljub apellatsioonimenetluse raamidest (vt nt Riigikohtu 19. detsembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58411, p 15.5).
21.Hageja palus 20. jaanuari 2020. a seisukohas tunnistaja CC üle kuulata järgmise põhjendusega: „CC saab eelduslikult anda ütlusi selle kohta, milliseid kaupu ja teenuseid ning kuidas Est Trading Partner OÜ võlgnikule müüs ning samuti saab ta selgitada muid käesoleva vaidlusega seotud asjaolusid.“
22.Hageja taotlus ei ole piisavalt põhistatud TsMS § 238 lg 3 p 4 mõttes ja asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus taotluse täiendavaks põhistamiseks, kuna taotlus ei vasta TsMS § 236 lg 3 nõuetele. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 236 lg-le 1 on tõendi esitamine menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel. Vastavalt TsMS § 236 lg-le 3 peab menetlusosaline
2-19-14226 tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb.
23.Viidatud sätetest tuleneb, et menetlusosaline peab tõendi, sh tunnistaja ütluste, esitamisel selgitama, millise tema väitega on tõend seotud. TsMS §-dest 230 jj tuleneb ka, et kuna tõendiga tõendatakse faktilist asjaolu, mitte õiguslikku hinnangut, saab väide, mis on seotud tõendiga, puudutada vaid faktilist asjaolu. See tähendab väite esitamist mingi faktilise asjaolu esinemise või mitteesinemise kohta. Seejuures tuleb väide asjaolu esinemise kohta esitada piisavalt konkreetselt, et teisel poolel oleks võimalus otsustada, kas asjaolu omaks võtta või mitte. TsMS § 262 kohaselt võib kohus tunnistaja ülekuulamisel piirduda ainult nende faktiliste asjaoludega, mille tõendamiseks on menetlusosaline tunnistaja ülekuulamist taotlenud. Nii ei piisa taotluse põhistamisel väitest, et tunnistaja saab selgitada, kuidas toimus mingi tegevus või missugused olid kokkulepped, vaid taotluses tuleb esitada faktiväide tegevuse kohta ja esitada kokkuleppe täpne sisu niivõrd, kuivõrd see peab menetlusosalisele enne tunnistaja küsitlemist teada olema. Lisaks tuleb menetlusosalisel põhistada tõendatava faktiväite puutumust asjaga, v.a juhul, kui puutumus on ilma igasuguse kahtluseta iseenesest mõistetav.
24.Menetlusosaline ei pea iga tunnistaja puhul täpselt teadma, mida viimane rääkima hakkab. Samas peab menetlusosaline selgelt välja tooma, millist konkreetset asjaolu (või asjaolusid) ta iga tunnistaja ütlusega tõendada soovib. Tunnistaja ülekuulamise taotluse lahendamine olukorras, kus hageja väidete aluseks olevad asjaolud olid vajaliku detailsusega esitamata, olnuks kolleegiumi arvates vastuolus hagimenetluse võistlevuse (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2) ja poolte võrdõiguslikkuse (TsMS § 7) põhimõtetega. Tunnistajat saab üle kuulata asjaolude kohta, mida pool on eelnevalt esitanud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-16293, p 33).
25.Hageja tõi nõude alusena esile, et „võlausaldaja müüs võlgnikule erinevaid kaupu ja teenuseid, mille eest väljastati võlgnikule arved. Arvete kohaselt on võlgniku põhivõlg kokku 127 105 eurot 17 senti.“ Maakohtu menetluses ei toonud hageja esile, milliseid kaupu Est Trading Partner OÜ müüs Est Building Partner OÜ-le ja milliseid teenuseid osutas. Maakohtul puudus igasugune teave tehingute majandusliku sisu kohta.
26.Tehingute majanduslik sisu ei nähtu esitatud arvetelt ning ei maa- ega ringkonnakohus ei peaks ka arvetelt ise andmeid otsima ja sellega hagi sisustama. Kohtupraktikas on selgitatud, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (Riigikohtu 16. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 18).
27.Kolleegiumi arvates ei ole võimalik sellises olukorras tõendeid esitada ega nende vastuvõtmist otsustada ilma tehingute majanduslikku sisu esile toomata. Ilma selle teadmiseta oli maakohtul raskendatud ka tehingute kohta esitatud muude tõendite, sh CC kinnituse (tl 9) ja nõude loovutamise dokumendi sisuline hindamine. Tehingute majandusliku sisu ehk selle, mida ja mis asjaoludel müüdi ja mis teenust osutati, esile toomine ja tõenditega seostamine on hagi põhiline asjaolu. Haginõude peamiste asjaolude esile toomine ja tõenditega seostamine on otstarbekas korraldada maakohtu eelmenetluses asja uuel läbivaatamisel.
28.Eeltoodust tulenevalt on poolte menetlusõigusi asja lahendamisel maakohtus oluliselt rikutud. Need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ning neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum annab aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmiseks. TsMS § 656 lg 4
2-19-14226 järgi tuleb tühistada maakohtu otsus tervikuna. Kuna maakohtu minetused tuleb kõrvaldada eelmenetluses, siis tuleb saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt Riigikohtu
12.oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-16, p 17). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.