Hageja O L (isikukood xxxxxxxxxxx), volitatud esindaja N B Kostja A A (isikukood xxxxxxxxxx), volitatud esindaja
K N-A
Asja läbivaatamine
Eelistung 14. jaanuaril menetluses
2021,
edasi
kirjalikus
RESOLUTSIOON
1.Jätta O L hagi A A vastu rikkumise kõrvaldamiseks rahuldamata.
2.Jätta maakohtus kantud menetluskulud O L kanda.
3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
1.O L (hageja) esitas 12. oktoobril 2020 Pärnu Maakohtule A A (kostja) vastu hagiavalduse, mida menetluse kestel korduvalt täpsustas, sh esitas 27. jaanuaril 2021 hagi tervikteksti. Lõplikuks nõudeks, mida kohus menetleb, jäi hageja nõue kostja vastu rikkumise kõrvaldamiseks. Hageja palub kostjat kohustada eemaldama täielikult tiigi veepinnal olevad metallpiirded ning nõuda kostjalt sisse kõik kohtu- ja kohtuvälised kulud. Kohtule esitatud avaldustes, mida on vähemalt 24 tükki, on välja toodud järgmised asjaolud ja väited. Kinnistusraamatu järgi on hageja kinnistu aadressiga xxxxx xxxx x, xxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx omanik alates 8. novembrist 2000. Hageja naaber – kostja – on hageja krundiga külgneva kinnistu aadressiga xxxxx xx x, xxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx omanik alates 19. septembrist 2000 (kohtu märkus: kinnistusraamatust nähtub, et kostja on omanik kinnistusraamatu kande järgi alates 4. detsembrist 2001, tl 10). Kinnistute vaheline piir kulgeb nii mööda maapinda kui ka veekogu (tiigi) pinda. Tiik asub kinnistute piiril ja suurem osa tiigist on hageja ja väiksem osa kostja kinnistul. Pooled on tiigi kaasomanikud. Tiik on poolte ühine omand (tl 58). Tiik on piirirajatis ja on naabrite ühiskasutuses (tl 119). Tiiki ei saa jagada ilma selle otstarvet muutmata. Kostja asus 9. oktoobril 2020 tiigi veepinnale paigaldama metallpiiret, kuigi hageja saatis kostjale tegevust keelavaid hoiatusi SMSi teel. Selliseid piirdeid ei paigaldata kunagi veekogu pinnale. Selline piire takistab vajalike tööde tegemist tiigi veealal, sh veekogu pinnal ja põhjas. Pikka aega (1998-2020, kohtu märkus: mõnes dokumendis nimetab hageja ajavahemikku 1988-2020, vt nt tl 119, 137 ja 173 pöördel) oli tiik ühtne looduslik maastikuobjekt. Kostja tegevus rikub hageja kui kaasomaniku õigusi tiigi suhtes. Alates ajast, kui hageja sai kaasomandi valdajaks rohkem kui 20 aastat tagasi, on üksnes tema tegelenud korrapäraselt tiigi puhastamisega, mis tagab veekogu optimaalse puhtusastme ja hoiab ära selle soostumise. Veekogus on loomulikul teel kujunenud välja loomastik ja taimestik, mis tagab normaalse toimimise ja korrektse välisilme (esteetilise kaldajoone). Hageja perekond kasutab pidevalt tiiki – tarvitab selle vett, supleb ja puhkab selle kaldal. Naabrid ei ole veekogu alalhoidmisse oma panust andnud. Hageja soovis 2020. a septembris-oktoobris Läti firma abiga tiiki puhastada, kuid piire takistas. Metallpiire muudab objekti majanduslikku otstarvet puhkekohana ja maastikukujundusobjektina - kostja kavatseb tiiki kasutada veelindude kasvatamiseks ja koduloomade ujutamiseks. Loodushoidu käsitlevate seaduste kohaselt teeb hageja kõik selleks, et tagada selle veekogu alalhoid. Kostja tegevus on õigusvastane ja omavoliline. Rippaia paigaldamiseks puudub kostjal ehitusluba. Isegi kui kostja on tiiki puhastanud, siis ei ole see olnud veekogu bioloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast oluline. Kostja selgitused koduloomade isoleerimise kohta ei ole asja õigusliku aspektiga seotud. Piire on vähendanud hageja krundi turuväärtust. Hagi põhiküsimus on, et piirde paigaldamise seaduslikkus. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kaasomandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist. Hageja pöördumised teistesse asutustesse on tingitud kostja käitumisest. Hageja on tegutsenud õigusväljas. Praegusel hetkel on Keskkonnaamet kiitnud tiigi kaitse alla võtmise meetmed ja on valmis vormistama dokumendid, millega tiik kui loodusobjekt võetakse kaitse alla. Hageja viitas korduvates dokumentides järgmistele (olemasolevatele ja mitte olemasolevatele) seaduse sätetele: veeseaduse (VeeS) § 3, § 4 lg 1; asjaõigusseaduse (AÕS) § 70-75 erinevad
2(8)
sätted, § 89 lg 1, § 131, § 143 lg 1, § 144 lg-d 1-2, § 151 lg-d 1-3; karistusseadustiku § 257; ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg-d 2 ja 4, § 12 lg 3. Lisaks esitas hageja 12. jaanuaril 2021 omapoolse kompromissiettepaneku, mille kohaselt kostja peaks eemaldama tiigi kohal oleva piirdeaia.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta see rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja hageja pakutud kompromissiga ei nõustunud. Vastuse kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks tema õigusi kuidagi rikkunud. Samuti ei ole kahju tekkimine hagejale tõendatud. Vaidlusalune tiik on tehisveekogu, mille sihtotstarve on tuletõrje veevõtukoht. Hagejale kuuluv kinnistu oli esialgselt aiandusühistu kogunemiskoht, mida hoiti korras, et vajadusel saaks tuletõrje vett võtta. Hageja ei ole pidevalt piiki puhastanud, sest hageja käib oma kinnistul (suvilas) ainult suveperioodil paar korda kuus. Hoopis kostja on tiiki pidevalt puhastanud, kuna tema elab oma perega oma kinnistul alates 2005. a-st aastaringselt. Kahel korral on tulnud tiigist ka vett võtta, kuna hageja saun on põlenud. Kostja abikaasa on näinud, kuidas hagejal külas olnud väikesed lapsed tiiki urineerivad, hageja ja tema külalised tiigis ujuvad ning hageja kostja tiigipoolelt hundinuiasid ja tiigi äärde istutatud kõrrelisi välja kisub. Kostja on oma kuludega tiiki süvendanud ja muda eemaldanud, et tuletõrje veevõtukoht ei soostuks. 2014. a hakkas kostja tegelema suvila ümberprojekteerimisega elamuks, milleks oli mh vajalik teostada maa mõõdistus. Kuna tol ajal oli kostjal kaks suurt koera, kes üle tuletõrje veevõtukoha krundi piirilt lahkusid, rajas kostja abikaasa loomade liikumise takistamiseks tiigi piirile ajutise aia, et täita koerte ja kasside pidamise eeskirja nõudeid. 2017. a külastas valla esindaja kostjat, kuna neile oli laekunud hagejalt kaebus, et kostja koerad pääsevad oma kinnistult välja ja ehmatavad oma suurusega inimesi. Ka hageja teavitas kostjat, et kostja koer on jälle üle tiigi ujunud. 2017. a-l kooskõlastas kostja hageja ehitusprojekti, mille tingimuseks suulise kokkuleppe alusel oli, et hageja maja ehitatakse 3 m kaugusele kinnistu piirist ning hageja rajab ka kinnistule piirdeaia mööda õiget kinnistu piiri, k.a aia üle tiigi. Nimelt kui hageja sai oma kinnistu (xxxxx xxxx x) omanikuks, siis nihutas ta omavoliliselt, kui naabreid ei olnud kohal piirdeaedu, tehes oma kinnistu kolmest küljest suuremaks. Poolte tüli sai alguse sellest, et hageja suulist kokkulepet ei järginud, vaid trükkis omavoliliselt kooskõlastuslehele projekti, mille kohaselt ehitas oma maja 70 cm kaugusele kinnistu piirist. Kõik sademed (sh lumi) hageja maja katuselt langevad kostja aeda. Hageja elukaaslane teatas ka, et ei kavatsegi piirdeaeda ehitada ega lasta mitte kunagi oma maja vastu võtta. Seejärel pöördus kostja abikaasa valla poole murega, et kuidas ise paigaldada seadusega kooskõlas olev piirdeaed, mis takistaks koduloomade kinnistult väljapääsemise ning metsloomade ja hulkuvate loomade kinnistule sissepääsemise. Valla esindaja leidis, et kostjal tuleb tellida oma kinnistu piirdeaia projekt, kooskõlastada see naabritega ja ehitada see välja ning vajadusel nõuda kohtu kaudu naabritelt nende osa ehitussummalt välja. Kostja koostas piirdeaia projekti ning sai kahelt naabrilt kooskõlastuse, kuid hageja keeldus piirdeaia projekti kooskõlastamast. Kostja pöördus taas valla poole ja küsis, mida teha. Sealt vastati, et kostja
3(8)
peaks ehitama vajamineva aia oma kinnistule, kuna sel juhul pole tegemist piirdeaiaga, mis jookseks mööda kinnistu piiri ja naabrite kooskõlastus ei ole vajalik. Seega, kuigi kostja soovis rajada korraliku kinnistut ümbritseva piirdeaia, siis hageja ei olnud sellega nõus, mistõttu rajas kostja omale maale rippaia (loomatõkke), mis ulatub u 15 cm vette, et täita valla ettekirjutust ning takistada oma aiast koerte väljapääsemist ja aeda metsloomade sissepääsemist. Rippaed ei takista hagejal tuletõrje veevõtukohta eesmärgipäraselt kasutamast tema kinnistu piires. Kostja maa ei ole ühiskasutuse objekt. Hageja ei ole selgitanud, mis on tiigi praegune majanduslik otstarve. Hagejal tuleb leppida sellega, et kostja koerad kasutavad tiiki kostja enda maal. Kostja esitas järgmised tõendid: oma kinnistu (xxxxx xx x) piiriprotokolli koos asendiplaaniga, mis on koostatud 21. jaanuaril 1998 (tl 54-55); pildid, kuidas kostja korrastab tuletõrje veevõtukohta ja, kuidas hageja maja katusel on lumi ning pildid hageja ehitusprahist (tl 49-52) ja koerast kostja või hageja kinnistul (kohtu märkus: menetlusdokumendis on selgitatud, et tegemist on kostja kinnistul oleva koeraga, kuid lisa ja pildi pealkiri nimetavad koera hageja kinnistul oleva koerana, tl 166); valla 3. septembri 2019 vastuse aia ehitamise kohta oma kinnistule (tl 48) ja kostja 23. aprillil 2020 hagejale kirjutatud selgituskirja (tl 53). Menetluse käik
3.Hageja esitas maakohtule kogu menetluse vältel korduvaid menetlusdokumente pealkirjastatuna „Avaldus“ või „Taotlus“ (kokku vähemalt 26 dokumenti), millest enamiku on allkirjastanud hageja O L ja mõned ka N B. Menetlusdokumentide (avalduste) põhjendava osa sisu suures ulatuses kordub, kuid samas on hageja sõnastanud oma mõningaid väiteid korduvalt ringi.
4.Maakohus jättis hageja hagiavalduse korduvalt käiguta (tl 18-19, 23) ning selgitas hagejale mh, et tema nõue ei ole selge. Samuti selgitas kohus, et ei otsi ise hagis esitatud väidetele kinnitust lisatud dokumentidest (tõenditest), vaid hagejal tuleb lisad nummerdada ning viidata ja täpselt välja tuua, mida (millist faktilist asjaolu) ta iga tõendiga tõendada soovib.
5.Kohus võttis hagi 22. oktoobri 2020 määrusega menetlusse (tl 41-42) rikkumise kõrvaldamise nõudes. Kuna hageja jätkas haginõuete lisamist ja muutmist (nt tl 72, 86), määras kohus asjas eelistungi 15. detsembriks 2020, kuid hageja palus asja kirjalikult menetleda (tl 77). Kohus selgitas hagejale 30. novembri 2020 e-kirjas (tl 79), et peab vajalikuks eelistungi pidamist, et saaks hageja nõuded paika. Kohus määras uue eelistungi aja.
6.Kohus selgitas 14. jaanuari 2021 eelistungil (tl 101-105) hagejale, et kohus on võtnud
22.oktoobril 2020 menetlusse hageja nõude kostja vastu rikkumise kõrvaldamiseks ja juhul, kui hageja soovib esitada lisanõudeid (piiri kindlaksmääramiseks vm tuvastusnõudeid või kahju hüvitamise nõuded) tuleb need kohtu antud tervikhagi esitamise tähtajaks, s.o
28.jaanuariks 2021 sõnaselgelt välja tuua ning nende eest riigilõiv tasuda. Hageja teatas istungil, et ei soovi seda teha (tl 103) ning hilisemates dokumentides ka täiendavat riigilõivu ei tasunud. Samuti selgitas kohus hagejale korduvalt, et tal on mõistlik võtta endale juuraharidusega lepinguline esindaja (tl 103-104), kuna hagimenetlus on võistlev menetlus, milles kohus ei saa poolele anda õigusnõu ega tema eest nõudeid välja mõelda ja sõnastada. Täiendavalt rõhutas kohus, et hageja peab kõiki esitatud väited tõendama (tl 103).
7.Kohus määras 14. aprilli 2021 määrusega (tl 208) asjas lõplikud tähtajad.
4(8)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Maakohus, tutvunud kõikide tsiviilasja toimikus olevate tõendite ning menetlusdokumentidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata rikkumise kõrvaldamise nõudes. Poolte menetluskulud jäävad hageja kanda.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
10.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: hageja on 8. novembri 2000 avalduse alusel alates 3. jaanuarist 2001 kinnistusraamatusse sisse kantud kinnistu (registriosa nr xxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, pindala 960 m2, sihtotstarve elamumaa 100%, asukoht xxxxx xxxx x, xxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx) omanikuna (tl 9); kostja on 19. septembri 2001 avalduse alusel alates 4. detsembrist 2001 kinnistusraamatusse sisse kantud kinnistu (registriosa nr xxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, pindala 2473 m2, sihtotstarve elamumaa 100%, asukoht xxxxx xx x, xxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx) omanikuna (tl 10); hageja ja kostja on naabrid ning mõlema kinnisasjale ulatub ühine veekogu – tiik (tl 31), st tiik asub nii hageja kui ka kostja kinnisasja piires; kostja paigaldas oma kinnisasjale tiigi kohale rippaia.
11.Kohus selgitab, et ei ole seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust (vt Riigikohtu 31. märtsi 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 16). Nimetatu tähendab, et kohus ei ole seotud hageja viidetega kõikvõimalikele seaduse paragrahvidele, vaid kvalifitseerib poolte esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust.
12.Hageja on tuginenud peamiselt järgmistele asjaoludele. Hageja ja kostja kinnisasjadel paiknev ühine veekogu – tiik – on nii poolte kaasomandis, ühises omandis kui ka ühiskasutuses olev piirirajatis. Kostja paigaldas ebaseaduslikult ilma hageja nõusolekuta ja ehitusloata 9. oktoobril 2020 tiigi veepinnale kostja enda maale rippaia (metallpiirde), mis rikub hageja õigusi. Hageja ei saa tiiki korrastada ja puhastada, mistõttu tiik soostub, tiigis elav loomastik ja taimestik hävineb ja tiik kaotab oma esteetilise kaldajoone. Hageja ei saa tiiki kasutada suplemiseks ja selle kaldal puhkamiseks. Tiigi majanduslik otstarve puhkekohana muutub, kuna kostja võib seal veelinde kasvatama hakata ja koduloomi ujutama hakata. Hageja kinnisasja väärtus on vähenenud kostja maal asuva rippaia tõttu. Eelneva tõttu palub hageja kohustada kostjat eemaldama rippaed ja kõrvaldama rikkumine.
13.Kostja on palunud jätta hagi rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine on tõendamata. Kostja rajas valla teadmisel ja soovitusel tiigi kohale oma kinnisomandile rippaia takistamaks oma koerte kinnisasjalt väljapääsemist ja teiste loomade kinnisasjale sissepääsemist. Rippaed tuli kostjal oma maale rajada, kuna hageja ei ole andnud kostjale kooskõlastust naabrite
5(8)
vahelise kinnistu piirdeaia projektile. Rippaia kui loomatõkke paigaldamisega sai kostja täita valla ettekirjutust ning koerte ja kasside pidamise eeskirja.
14.Kohus märgib esmalt järgmist.
14.1.Vaidlusalune tiik (varasem tuletõrje veevõtukoht) ei ole veeseaduse mõttes veekogu (VeeS § 3) ning tiigi kaitseks ei kohaldata veeseaduses sätestatud vee ja veekogu kasutamise ning vee ja veekogu kaitsenõudeid. Seda on hagejale tema enda esitatud tõendites selgitanud nii Keskkonnaministeeriumi kui ka Keskkonnaameti esindajad (vt tl 135, 185).
14.2.Nõustuda ei saa hageja õigusliku hinnanguga, et hageja ja kostja kinnisasja piires olev veekogu oleks asjaõigusseaduse mõttes kaasomandis või ühises omandis ning sellele kohalduksid AÕS § 70 jj sätted. Omand saab tekkida vaid seaduses sätestatud juhtudel (AÕS § 68 lg 3). Kinnisasi on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 lg 1 järgi maapinna piiritletud osa (maatükk). Maatükk (maaüksus) on maakatastriseaduse § 2 p 8 järgi maa või veeala piiritletud osa. Lähtudes kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 8 lg-st 1 tuleb kinnistusraamatusse kanda kõik kinnisasjad ning kõigi kohta avatakse iseseisev registriosa ja neile antakse eraldi number (kinnistu number). Asjas puudub vaidlus, et hagejale kuulub kinnistusraamatu järgi kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxx omand ja kostjale kinnisasja registriosa numbriga xxxxxxx omand. Vaidlust ei ole ka selle üle, et nii hageja kui kostja maatükil asub veekogu (tiik). Vaidlusalune tiik kuulub samuti kinnisomandi (kui omandi kinnisasjale) koosseisu. Kinnisomandi ulatust veekogule reguleerib AÕS § 131. Juhul kui vaidlusalune tiik oleks kaasomandis, peaks nimetatud omand kajastuma ka kinnistusraamatus (KRS § 9 lg 1). Kuivõrd kinnistusraamatust ei nähtu, et veekogu oleks kaasomandis, tuleb veekogu ulatuse kindlaksmääramisel praeguses asjas lähtuda AÕS §-st 131. Selle paragrahvi lõike 2 järgi kuulub mitme kinnisasja piires olevast veekogust igale kaldaomanikule see osa, mis on veekogu keskele tõmmatava mõttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel või veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.
14.3.Iseenesest saab pidada poolte kinnisasjadele ulatuvat veekogu (inimtekkelist tuletõrje veevõtukohta, mitte rippaeda) piirirajatiseks AÕS § 151 mõttes. Piirirajatis on naabrite ühiskasutuses ning selle kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega (s.o olla tuletõrje veevõtu koht) ega tekitada kahju naabrile. Seejuures tuleb piirirajatise korrashoiukulud kanda võrdselt.
15.Kuigi hageja on oma vähemalt 24 avalduses kohtule esitanud mitmesuguseid seisukohti ja väiteid, siis 14. jaanuari 2021 eelistungil avaldatut ja avaldustes toodut arvestades saab kohus aru, et hagejat segab kostja poolt tiigi kohale paigaldatud rippaed ja ta soovib, et kostja selle eemaldaks. Muid nõudeid hageja esitada ei ole soovinud ning riigilõivu muude nõuete menetlemiseks ei ole tasunud, vaatamata kohtu korduvatele selgitustele (vt ka otsuse p 6). Eeltoodut arvestades lahendab kohus hageja nõude kostja vastu rikkumise kõrvaldamiseks, s.o kostja kohustamiseks eemaldama tiigi veepinnalt rippaed (metallpiire, loomatõke).
16.AÕS § 89 järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. AÕS § 144 lg 1 kohaselt on kinnisasja
6(8)
omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. AÕS § 144 on erinormiks § 89 suhtes ning selle eesmärgiks on laiendada kinnisasja omanikule §-ga 89 antud kaitset valdusega mitteseotud omandi kahjustamise eest.
17.Kohus leiab, antud asja lahendamisel võiks kuuluda kohaldamisele AÕS § 144 lg 1, mille alusel on võimalik hagejal kui kinnisasja omanikul nõuda mitte üksnes tegelike mõjutuste kõrvaldamist, vaid ka mõjutuste allikaks oleva rajatise või seadeldise (praeguses asjas rippaia) kõrvaldamist kostja kinnisasjalt, sh ennetavalt. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas paigaldatud rippaed lugeda EhS § 3 lg 1 ning lg 2 kolmanda lause järgi rajatiseks, st ehitiseks, mis on inimtegevuse aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi või seadeldiseks, mis ei ole rajatis. Nii rajatise kui seadeldise puhul saab hageja nõuda selle kõrvaldamist, kui ta tõendab ära kahjuliku mõjutuse olemasolu oma kinnisasjale ja selle lähtumise kostja kinnisasjalt ning kahjuliku mõjutuse põhjusliku seose püstitatud rippaiaga.
18.Hageja hinnangul on kostja tegu - rippaia paigaldamine kostja enda kinniasjale – põhjustanud hageja kinnisasjale kahjulikke mõjutusi. Nendeks mõjutusteks on hageja sõnul tiigi hooldustööde takistamine (Läti firma ei saanud tiiki puhastada), et kaitsta tiigi loomastikku ja taimestikku, ära hoida tiigi soostumist, tagada veekogu optimaalne puhtusaste ja korrektne välisilme. Samuti on hageja kahjuliku mõjutusena väljatoonud tema kinnisasja turuväärtuse märkimisväärse langemise (tl 213 p) ning tiigi majandusliku otstarbe, milleks on olla puhkekoht ja maastikukujunduse element, muutumise, sh veelindude kasvatamise ja koerte ujutamise tõttu. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kinnistusraamatu väljavõtted, maaüksuse plaani, kruntide piiristamise plaani (tl 28-34); tiigi fotod (tl 35-36, 59-62, 214-215); hoiatused kostjale (tl 87); Keskkonnaministeeriumi 12. jaanuari 2021 vastus hageja päringule (tl 135); hageja 27. jaanuari 2021 päring xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx (tl 156) ja valla 29. jaanuari 2021 vastus (tl 157-158); Keskkonnaameti 27. jaanuari ja 1. märtsi 2021 vastuskirjad (tl 185, 223).
19.Kohus selgitas hagejale 14. jaanuari 2021 eelistungil, et ta peab kõiki oma väiteid ja neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded tõendama (TsMS § 230 lg 1).
20.Praegusel juhul leiab kohus, et hageja esitatud avalduste arv on küll muljetavaldavalt suur, täites pea terve kohtutoimiku köite, kuid üksi etteheidetud kahjulik mõjutus ei ole tõendatud.
20.1.Hageja ei ole tõendanud, et Läti firma pidi tulema tiiki puhastama ja ta seda rippaia tõttu teha ei saanud. Tõendamata on üldse väide, et u 15 cm ulatuses vette ulatuva rippaia olemasolu tiigi puhastamist takistab. Tõendatud ei ole, milline loomastik ja taimestik tiigis elab ning nüüd kostja paigaldatud loomatõkke tõttu või selle puhastamist takistava mõju tõttu kahjustada saab. Kohus nõustub, et tiiki tuleb hooldada selleks, et veekogu olemasolev ökosüsteem säiliks ning see ei soostuks ja kinni ei kasvaks, kuid hageja ei ole tõendanud ka oma väidet, et vaid tema on ligi 20 aastat tiiki puhastanud või et ta üldse on seda puhastanud. Samas on kostja esitanud omalt poolt pildi, millest nähtub tuletõrje veevõtukoha puhastamine (vt tl 51 p). Lisaks ei ole hageja tõendanud, et tema kinnisasja väärtus on praeguseks märkimisväärselt vähenenud või tulevikus väheneks märkimisväärselt, kui kostja kinnisomandil paikneb u 15 cm vette ulatuv rippaed. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, mis on tiigi praegune majanduslik otstarve ja millest nähtuvalt see kostja tegevuse järel muutub.
7(8)
20.2.Mis puudutab hageja etteheidet kostjale rippaia ehitamisel ehitusloa puudumisele, siis hageja ei ole samuti tõendanud, et kostja ehitas rippaia ebaseaduslikult ja vajas selle ehitamiseks ehitusluba. xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx tehtud päringule esitatud vastusest (tl 157-158) ei nähtu, et kostja vajas rippaia püstitamiseks ehitusluba.
20.3.Kostja on seejuures välja toonud, et tema suured koerad ujuvad ilma rippaiata üle tiigi ja pääsevad koduhoovist välja, mistõttu ehitas ta oma kinnisasjale rippaia koerte ja kasside pidamise eeskirja täitmiseks. xxxxxx xxxxxxxxxxxxx 31. augusti 2010 määruse nr 13 § 2 lg 1 järgi on looma lubatud pidada piiratud territooriumil nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks ning loomapidajal tuleb välistada looma ärajooksmise ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimalus. Kostja väitel ei andnud hageja kinnistu piirdeaia projektile kooskõlastust, mistõttu küsis kostja vallalt nõu, kuidas toimida aia ehitamisel, et takistada koduloomade väljapääsemine aiast ja teiste loomade sissepääsemine aeda. xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx ehituskonsultant selgitas 3. septembri 2019 e-kirjas (tl 48) kostjale, et „Kui ehitate aia oma kinnistule, mitte piirile, siis ei ole see piirirajatis ja naabritelt arvamuse küsimine ei ole vajalik“. Hageja ei ole kinnistu piirdeaia projektile kooskõlastuse andmata jätmist ümber lükanud, mistõttu leiab kohus, et hageja ise on oma tegevusega ilmselt kaasa toonud kostjale olukorra, kus loomade pidamise nõuete täitmiseks tuli tal loomatõke tiigi kohale oma maale paigaldada.
21.Kokkuvõttes jääb hagi selle tõendamatuse tõttu rahuldamata.
22.Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud asjas tehti kohtuotsus hageja kahjuks. Seega jäävad kõik maakohtus kantud, sh kostja kantud menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p-st 2 ja lg-st 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.