Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused (19.03.20) 22.10.2014 sõlmisid Swedbank AS (Hageja) ja Laig Estonia OÜ (registrikood 11057285) (laenusaaja) laenulepingu nr xxxxxxxx (Leping 1), mille alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 70 000,00 eurot (lepingu 1, punkt 2.1.), intressimääraga 6 kuu Euribor + 4,000% aastas (punkt 2.7) ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 30.09.2019 (punkt 2.4). Laenusumma tagasimaksete tähtpäevadeks iga kuu 30. kuupäev, v.a veebruar, kui nimetatud tähtpäevaks on kuu viimane päev. Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata laenusumma tagasimaksed. Hageja ütles lepingu 12.06.2019 ennetähtaegselt ühepoolselt üles. Tulenevalt lepingu 1 punktist 2.16.1, 2.16.2 ja 2.16.3 olid lepingu tagatisteks kommertspant laenusaaja vallasvarale, Sihtasutuse KredEx käendus (mille maht on 75% pangale tagasi maksmata laenusummast) ja R. V. käendus vastavalt käenduslepingule nr xxxxxxxxx. Laenusaaja kohustus iga kvartal maksma Sihtasutusele KredEx käendustasu 2,100% aastas laenusumma sihtasutuse poolt käendatud osalt üks kvartal ette. Laenusaaja pidi tagama, et iga kvartal sihtasutusele maksmisele kuuluv käendustasu on panga poolt laenusaajale teatatud kuupäeval arvelduskontol. Pank võtab iga kvartal laenusaaja poolt maksmisele kuuluva käendustasu arvelduskontolt maha ning kannab Sihtasutuse KredEx arvelduskontole (lepingu 1 p 2.17.3). 22.10.2014 sõlmisid hageja ja R. V. käenduslepingu nr xxxxxxxxx (käendusleping 1). mille alusel võttis käendaja endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga lepingust 1 tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 35 000,00 eurot (käenduslepingu 1 punkt 1). Hageja saatis laenusaajale ja võlgnikule ning käendajale teatised (maksenõuded) võlgnevuse kohta, milles palus kõik lepingust 1 tulenevad võlgnevused hagejale tasuda. Kostja ei ole kohustust täitnud. Hageja nõue on kokku 12125,13 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 8324,85 eurot, intressist summas 125,17 eurot ja põhiosalt arvestatud viivistest summas 3 675,11 eurot. Hageja palub R. V. ́ilt hageja kasuks välja võlgnevus summas 12125,13 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 8324,85 eurot, intressist summas 125,17 eurot ja põhiosalt arvestatud viivistest summas 3675,11 eurot. Menetluskulud palub jätta kostjas ja mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõuete täitmiseni. Kostja vastus (11.05.20, 31.03.21) Vastuses märkis kostja, et ta ei saa esita hageja nõudele vastuväiteid. Laen oli võetud äriühingu poolt seadme soetamiseks, see on müüdud. Järjekorras kolmas käendaja oli Kredex, kelle vastu nõue esitatakse siis, kui teistelt käendajatel ei saa võlga sisse nõuda (ebaõnnestub) ja pank on loonud hea ärimudeli. Kostja soovib võlga likvideerida ja soovib saada maksegraafikut, sest tema palk vähenes eriolukorra tõttu. Menetluskulud palub jätta poolte endi kanda. Istungil selgitas, et viivised tuleks üle vaadata, kuid hagile vastu ei vaielnud (03.03.2021). Kohus andis tähtja kostjale viiviste kohta oma vastus esitada 31.03.21. Oma vastuses 31.03.21 pakkus kompromissi, märkis, et põhivõlg on 8324,85 €, viivis 20.03.20-31.02.2021 4695,22 kokku 13020,07 € 31.03.21, millele lisandub viivis 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni. 2 (5)

Kohtu põhjendused Hageja esitas solidaarnõude ka põhivõlgniku Laig Estonia AS vastu, kelle suhtes tegi kohus tagaseljaotsuse 29.09.2020. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisel laenu ja teine pool kohustub selle tagastama. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid. VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ja p 2 alusel, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Lepingu lõppedes (ülesütlemisel) on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmist – võlgnetava krediidi tagastamist ning lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 399 lg 1 p 1, 2, § 401 lg 1, § 396 lg 1, 397 lg 1 järgi. VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu ja seadusega. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täiutmist, viivist VÕS §101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi. Vaidlustamata asjaolud 22.10.2014 sõlmisid hageja ja Laig Estonia OÜ (laenusaaja ehk põhivõlgnik) laenulepingu nr xxxxxxxx, mille alusel andis hageja laenusaajale laenu 70 000,00 eurot, intressimääraga 6 kuu Euribor + 4,000% aastas laenusumma tagastamise lõpptähtaeg on 30.09.2019 (punkt 2.4). Laenusumma tuli tagastada graafikujärgselt koos intressidega iga kuu 30. kuupäevaks, v.a veebruar, kui nimetatud tähtpäevaks on kuu viimane päev. Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata laenusumma tagasimaksed. Hageja ütles lepingu 12.06.2019 ennetähtaegselt ühepoolselt üles. Lepingu tagatisteks oli kommertspant laenusaaja vallasvarale, Sihtasutuse KredEx käendus (mille maht on 75% pangale tagasi maksmata laenusummast). Lisaks tagas laenulepingust tulenevaid R. V.i V. käendus vastavalt käenduslepingule nr xxxxxxxxx. Laenusaaja kohustus iga kvartal maksma Sihtasutusele KredEx käendustasu 2,100% aastas laenusumma sihtasutuse poolt käendatud osalt üks kvartal ette. Laenusaaja pidi tagama, et iga kvartal sihtasutusele maksmisele kuuluv käendustasu on panga poolt laenusaajale teatatud kuupäeval arvelduskontol. Pank võttis iga kvartal laenusaaja poolt maksmisele kuuluva käendustasu arvelduskontolt maha ning kandis Sihtasutuse KredEx arvelduskontole (lepingu 1 p 2.17.3). Hageja saatis laenusaajale ja võlgnikule ning käendajale maksenõuded võlgnevuse kohta, milles palus kõik lepingust 1 tulenevad võlgnevused hagejale tasuda. Põhivõlgnik ehk laenusaaja võlgneb hagejale kokku 12 125,13 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 8 324,85 eurot, intressist summas 125,17 eurot ja põhiosalt arvestatud viivistest summas 3 675,11 eurot. Käendaja R. V. ei ole võlga, intressi ega viivist hagejale tasunud. Kuna ülalviidatud asjaolude üle ei olnud vaidlust, ei ole kohtul vaja anda hinnangut laenulepingule, e-kirjavahetusele võla tasumisteks, võla teatistele, ülesütlemise avaldusele, 3 (5)

väljastusteadetele (võla teatiste saatmise kohta põhivõlgnikule ja käendajale, võla arvestusele, hagiavalduse lisad 1-3, lk 5-9,12-31). Eeltoodud asjaolusid arvestades, leiab kohus, et hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud leping nr xxxxxxxx oli sõlmitud VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, VÕS § 401 lg 1 järgi krediidileping (nr xxxxxxxx), kuivõrd põhivõlgnik sai laenu, millelt tuli maksta intressi. Lisaks leiab kohus, et põhivõlgnik ei täitnud oma lepingust tulenevat laenu tagasimaksete kohustust, mille põhivõlgnikule lepingu üles. Seega on hagejal õigus nõuda põhivõlgikul kohustuse täitmist, so võla ja intressi tasumist ning täitmisega viitamis eest viivist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1, § 396 lg 1, 397 lg 1 järgi. Käendus, käenduskohustuse rikkumine Kohus kontrollib omal algatusel, kas käenduskohustus on kehtiv, sest kui käenduskohustus pole kehtiv (sõltumata sellest, kas käenduslepingu kehtivust on vaidlustatud) ei ole hagejal nõuet kostja vastu. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 144 lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. Kohtule esitatud hageja ja kostja vahelisest käenduslepingust nr xxxxxxxxx (sõlmitud 22.10.14) nähtub, et see on kostja R. V.i poolt alla kirjutatud 22.10.14 digitaalselt (lk 10-11). Lepingu p 1 nähtuvalt on käendaja maksimumsumma 35000 € ning et käendaja vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr xxxxxxxx ning tema vastutus põhivõlgnikuga on solidaarne. Seega on kostja käenduskohustus kehtiv VÕS § 143 lg 1, 2, § 144 lg 1 järgi ja on põhivõlgnikuga solidaarne. Nii ei oma asjas tähtsust kostja väide, mitu tagatist oli hagejal nõude tagamiseks või mis moodi otsustas hageja nõudeid tagada ja kas see on hea ärimudel. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kuna põhivõlgnik rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi ja pank ütles talle lepingu üles , siis on pangal on õigus nõuda põhivõlgnikult põhivõla tasumist 324,85 eurot, intressi 125,17 eurot ja viiviseid 3675,11 eurot. Kuna kostja ei ole samuti hagejale midagi tasunud, siis on kostja rikkunud VÕS § 100 mõttes oma käenduslepingust tulenevat kohustust – täita põhivõlgniku kohustus panga ees ja kostja on kohustuse täitmisega ka viivituses. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1, § 396 lg 1, 397 lg 1 järgi võlgnetava võla, intressi ja viivise tasumist. Kostja ei ole täpsustanud, mis osas tema arvates pole viivis ega intress põhjendatud ega ole esitanud tõendeid oma varandusliku olukorra kohta. Kostja poolt kohtule 07.05.20 esitatud tõendist nähtub, et kostja tööandja muutis kostja töötasu 50 %, kuid milline on kostja sissetulek 4 (5)

või muu varanduslik olukord, sellest tegelikult ei nähtu. Kostja ei ole vaidlustanud hageja nõuet sisuliselt ja on arvestanud oma 31.03.21 vastuses, et põhivõlg on 8324,85 €, viivis on 20.03.20 31.02.2021 perioodi eest 4695,22 €, kokku 13020,07 €, millele lisandub viivis 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Intressi kohta ole kostja sisulisi vastuväited esitanud. Seega on kostja enda arvestuse järgi viivis suurem kui hageja seda hagis nõuab. Kuna hageja poolt nõutav viivis on väiksem kui põhivõlg ega ole seega ebamõistlikult suur, siis ei ole alust viivist vähendada VÕS § 113 lg 8, § 162 järgi; peale selle ei ole kostja ka selget viivise vähendamise taotlust esitanud. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 401 lg 1, § 396 lg 1, 397 lg 1 järgi võlgnevus kokku 12 125,13 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 8 324,85 eurot, intressist summas 125,17 eurot ja põhiosalt arvestatud viivistest summas 3 675,11 eurot. Kostja on vastusega koos esitanud e-kirjavahetuse hagejaga 2018.a. -2019.a, mis puudutab hageja nõudeid kostja vastu ja millest nähtub küll kostja soov kohustusi täita, ent need ei oma vaidluses tähtust, sest pooled ei saavutanud nii ehk nii kompromissi. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda. Kohus ei määra seetõttu kindlaks kostja menetluskulude suurust, lisaks ei ole kostja menetluskulude taotlust esitanud. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks vaid lõiv 600 € ja see kulu jääb kostja kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt TsMS § 162 lg 1, 2, § 138 lg 1, 2, § 177 lg 4 alusel hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 600 € ja kostjal tuleb tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlgu oletavatelt menetluskuludelet viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.