Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-20-4362

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 22.10.2014 sõlmisid Swedbank AS (Hageja) ja Laig Estonia OÜ (registrikood 11057285) (Laenusaaja) laenulepingu nr xxxxxxxx (Leping 1), mille alusel andis Hageja Laenusaajale laenu summas 70 000,00 eurot (Lepingu 1, punkt 2.1.), intressimääraga 6 kuu Euribor + 4,000% aastas (punkt 2.7) ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 30.09.2019 (punkt 2.4). Laenusumma tagasimaksete tähtpäevadeks iga kuu 30. kuupäev, v.a veebruar, kui nimetatud tähtpäevaks on kuu viimane päev. Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata laenusumma tagasimaksed. Hageja ütles Lepingu 12.06.2019 ennetähtaegselt ühepoolselt üles. Tulenevalt Lepingu 1 punktist 2.16.1, 2.16.2 ja 2.16.3 olid lepingu tagatisteks kommertspant Laenusaaja vallasvarale, Sihtasutuse KredEx käendus (mille maht on 75% pangale tagasi maksmata laenusummast) ja R. V. käendus vastavalt käenduslepingule nr xxxxxxxx. Laenusaaja kohustub iga kvartal maksma Sihtasutusele KredEx käendustasu 2,100% aastas laenusumma sihtasutuse poolt käendatud osalt üks kvartal ette. Laenusaaja tagab, et iga kvartal sihtasutusele maksmisele kuuluv käendustasu on panga poolt Laenusaajale teatatud kuupäeval arvelduskontol. Pank võtab iga kvartal Laenusaaja poolt maksmisele kuuluva käendustasu arvelduskontolt maha ning kannab Sihtasutuse KredEx arvelduskontole (Lepingu 1 p 2.17.3). 22.10.2014 sõlmisid Hageja ja R. V. (Kostja II) käenduslepingu nr xxxxxxxx (Käendusleping 1). mille alusel võttis Kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt Laenusaajaga Lepingust 1 tulenevate Laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Kostja II vastutuse maksimumsumma on 35 000,00 eurot (Käenduslepingu 1 punkt 1). Hageja saatis Laenusaajale ja Kostjale teatised (maksenõuded) võlgnevuse kohta, milles palus kõik Lepingust 1 tulenevad võlgnevused Hagejale tasuda. Kostja ei ole kohustust täitnud. Hageja nõue Kostja vastu on kokku 12 125,13 eurot, mis koosneb

2-20-4362 põhivõlgnevusest summas 8 324,85 eurot, intressist summas 125,17 eurot ja põhiosalt arvestatud viivistest summas 3 675,11 eurot. Hageja palub: 1. mõista Laig Estonia OÜ-lt ja R. V. ́ilt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks välja võlgnevus summas 12 125,13 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 8 324,85 eurot, intressist summas 125,17 eurot ja põhiosalt arvestatud viivistest summas 3 675,11 eurot; 2. jätta menetluskulud kostjate kanda (sh riigilõiv 600 eurot); 3. mõista kostjatelt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõuete täitmiseni. Kohtu selgitused Kostjale I on menetlusdokumendid kätte toimetatud 30.09.2020.a. kostja I seaduslikule esindajale AET-is (Andrey Lyagachev). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas kostjalt I. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjatelt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 600 eurot Kuna riigilõivu tasumine summas 600 eurot nähtub kohtutoimikust, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (600 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kostja II osas menetlus jätkub. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.