Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

rahalised ja mitterahalised nõuded, s.h. maakohtu otsusega G.K-lt K.J-ile välja mõistetud hüvitis 2292,47 eurot ja sellelt arvestatav viivis. Hüvitis 91 000 eurot tuleb tasuda G.K pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS Swedbank) hiljemalt 31.12.2025. a. Hüvitise tasumisega viivitamisel on K.J kohustatud tasuma G.K-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lasuses sätestatud määras alates 1.01.2026 kuni võlgevuse täieliku tasumiseni. Tasumisega viivitamise korral loetakse, et täitmine toimub esmalt sissenõutavaks muutunud viivitusintressi ning alles seejärel põhikohustuse katteks. Tühistada Harju Maakohtu 23.12.2024 otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-23-17126 menetlus. Poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes jäävad poolte endi kanda. Edastada jõustunud kompromissimäärus kinnistusraamatu pidajale resolutsiooni punktis 1.3 sisalduva kinnistamisavalduse alusel kandemenetluse algatamiseks. Tagastada K.J-ile pool tema poolt apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust (630 eurot) summas 315 eurot tema pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS). Tagastada G.K-le pool tema poolt apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust (840 eurot) summas 420 eurot tema pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS). Määruse peale saab esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

2

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.K.J palus 04.12.2023. a esitatud hagis mõista kostjalt välja põhinõudena 2292,47 eurot, viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni ning kohustada kostjat andma nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kustutatakse ühine isiklik kasutusõigus Tallinnas XXX asuvalt korteriomandilt (registriosa nr XXXXXXXX) ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled 30.01.2023. a kokku korteriomandi isikliku kasutusõigusega koormamiseks selliselt, et abikaasadel on ühine tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus korterile. Korteri kasutamisega seotud kulud pidid abikaasad tasuma võrdsetes osades. Hagejale selgitati enne tehingu tõestamist ja selle ajal, et ta saab kostjalt G.K-lt igal ajal nõuda ühise isikliku kasutusõiguse lõpetamist ja selle kande kustutamist. Alates 08.02.2023. a kuulub kostjale Tallinnas XXX asuv korteriomand. Samuti kuulub kostjale Hiiumaal Y külas kinnistu, millel asub eluhoone koos kõrvalhoonete kompleksiga. Tallinnas korteri ostmise järel kolis kostja XXX korterist välja. 12.10.2023. a nõudis kostja hagejalt XXX korteri valduse üleandmist kostjale. Selle kirjaga sai hageja teada, et ta ei saa isikliku kasutusõiguse kustutamist nõuda mistahes hetkel ilma täiendavate alusteta. Hageja saatis kostjale 10.11.2023. a nõudeavalduse, milles nõudis kostjalt XXX korteri kõrvalkulude tasumist summas 2026,16 eurot ning AÕS § 224 alusel tagatist 10 000 eurot. Hageja põhjendas tagatise nõudmist asjaoluga, et eelneva kooselu vältel on kostja hageja suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. Ühtlasi ei ole kostja tasunud lepingujärgselt korteri kõrvalkulusid, mis andis täiendavalt aluse tagatise nõudmiseks AÕS § 224 järgi. Kostja keeldus 14.11.2023. a vastuses kõrvalkulude tasumisest. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja kuni 19.11.2023 kõrvalkulude tasumiseks aga kostja seda ei teinud. Hageja taganes 20.11.2023. a avaldusega 30.01.2023. a sõlmitud korteriomandi isikliku kasutusõigusega koormamise lepingust. Kostja hagile vaidles hageja vastu. KOSTJA VASTUVÄITED JA TEMA HAGI OLUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

3

teda. Menetlus hageja suhtes hiljem küll lõpetati, kuid usaldus poolte vahel lõppes, tülid sagenesid ja paarisuhet koos jätkata ei soovitud. 30.01.2023. a sõlmisid pooled ühisvara jagamise ja kaasomandi lõpetamise kokkuleppe, samuti ühise kodu isikliku kasutusõigusega koormamise ja vastava asjaõiguslepingu. Pooled leppisid kokku kõikide kinnisasjade jäämises kostja ainuomandisse ja seda kahe tingimusega – esmalt, et hageja saab kostjalt hüvitise ning teiseks, et hageja säilitab oma kodu - talle jääb tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus korterile XXX. Samas leppisid pooled omavahel kokku ka selles, et nö võtavad aja maha ja suhete parandamise eesmärgil elab hageja alates 2023. a märtsist ajutiselt mujal. Sellist valikut soovitas ka lapse heaolu spetsialist KS. Arvestades, et kostja oli beebiootel ja ehkki hageja ei olnud uue lapse tulekuga arvestanud, leppis ta sellega, leides ka, et on mõistlikum, kui pinged leevenevad. Kogu hageja mööbel ja tema isiklikud asjad jäid siiski korterisse ja on seal tänaseni. 2023. a augustis avastas hageja, et kostja oli järjekordsel ühiselt aja veetmisel salaja taskust võtnud ära hageja võtmed, mille abil korterisse pääseda. Võtmeid tagastamast kostja keeldus. Varsti pärast seda kolis kostja ise koos lastega korterist välja oma praegusesse elukohta Laagris YYY. Korter seisab tühjana. Kuna isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärgiks oli võimaldada pärast kaasomandi lõpetamist hagejale eluruum ja korter oli jäänud tühjaks, teavitas hageja kostjat 15.09.2023, et hakkab korterit ise taas kasutama oma elukohana ja palus kostjal anda üle võtmed. Kostja teatas, et mingeid võtmeid ta hagejale vabatahtlikult üle anda ei kavatse.

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

3.Harju Maakohus rahuldas K.J-i hagi G.K vastu osaliselt. Mõistis välja G.K-lt hageja K.J-i kasuks põhivõla 2292,47 eurot ja viivise põhivõlalt 2292,47 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. K.J-i hagi kostja nõusoleku andmiseks kohustamiseks ja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega jättis rahuldamata. Rahuldas G.K hagi K.J-i vastu osaliselt, mõistis K.J-i ainuvaldusest G.K kaasvaldusesse Tallinnas XXX asuv korteriomandi, milline on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXXXXXXX all. Jättis G.K nõude hüvitise kasutuseelise kaotamise eest perioodil alates 14.10.2023. a. kuni hagi esitamiseni summas 1725 eurot ja alates hagi esitamisest kuni valduse hagejale üleandmiseni 775 eurot kuus saamiseks rahuldamata. Poolte menetluskulud jättis poolte endi kanda.

APELLATSIOONKAEBUS

4.Pooled esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebused.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5.Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebused menetlusse, pooled esitasid vastused apellatsioonkaebustele, ringkonnakohus määras asjas istungi. Ringkonnakohtus toimunud istungil jõudsid pooled põhimõttelisele kokkuleppele kompromissi sõlmimiseks, kompromissileping esitati Tallinna Ringkonnakohtule 12.09.2025.a. 6.Pooled esitasid ringkonnakohtule taotluse, milles paluvad kinnitada ülaltoodud tingimustega kompromisslepingu ning selle kinnitamise korral tsiviilasjas menetluse lõpetada ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 ja 430 4

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 8.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 9.TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. 10.Hageja ja kostja on palunud kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Pooled on kinnitanud, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on pooltele teada. 11.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi osapooled on kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest teadlikud. 12.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 432 alusel kui menetlus on lõpetatud, ei saa hagejad uuesti pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 13.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt pooled teisiti kokku leppinud ei ole. 14.Pooled taotlesid käesolevas asjas apellatsioonkaebuste esitamisel tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagastamist. Ringkonnakohus rahuldab esitatud taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel ning määrab, et pooltele tuleb tagastada apellatsioonkaebuste esitamisel tasutud riigilõivust pool. 15.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani kompromissi kinnitava kohtumääruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 5

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.