Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anne-Riin Kütt Võlausaldaja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Triin Kihuoja Usaldusisik Y (isikukood XXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. märtsi 2020. a määrus osas, milles maakohus vabastas X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta X kohustustest vabastamata.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X kanda. Mõista X-lt Swedbank AS-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 15 eurot. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Swedbank AS esitas 3. oktoobril 2012 avalduse X (edaspidi võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Harju Maakohtu 31. mai 2013. a määrusega Pankrotihalduriks määrati Peeter Sepper.
kuulutati
välja
võlgniku
pankrot.
3.Pankrotihaldur P. Sepper esitas 13. augustil 2014 kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, milles mh tegi ettepaneku otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
4.Maakohus lõpetas 29. augusti 2014. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, otsustas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras võlgniku usaldusisikuks Y.
5.Võlausaldaja esitas 23. augustil 2016 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgnik ei ole võlausaldajale midagi tasunud. Võlgnik ei ole teinud midagi selleks, et leida tasuvam töö ja täiendavad vahendid võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgnik tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 alusel jätta kohustustest vabastamata.
6.Maakohus jättis 22. septembri 2016. a määrusega võlausaldaja taotluse rahuldamata ja jätkas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
7.Võlgnik esitas 22. veebruaril 2018 taotluse tema kohustustest vabastamiseks enne PankrS § 175 lg-s 1 ettenähtud tähtaja möödumist. Võlgnikku ei ole võlgadest vabastamise kestel süüdi mõistetud pankrotikuriteos, võlgnik on täitnud nõuetekohaselt PankrS § 173 sätestatud kohustusi ega ole kahjustanud võlausaldajate huve ning usaldusisik on esitanud kohtule nõuetekohaselt aruanded. Usaldusisik on võlausaldajale üle andnud 1476,45 eurot.
8.Võlausaldaja palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on võlausaldajale tasunud vähem kui 1% kogu nõudest. Võlgnik ei ole nõuet täitnud arvestatavas ulatuses. Võlgnik ei ole tema konto väljavõttest nähtuvalt tasunud usaldusisikule makseid piisavas ulatuses. Seega on võlgnik rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi.
9.Maakohus jättis 20. mai 2019. a määrusega võlgniku taotluse tema ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks rahuldamata ning otsustas jätkata kohustustest vabastamise menetlusega.
10.Võlgnik esitas 5. novembril 2019 taotluse PankrS § 175 lg 1 kohaselt tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks.
11.Võlausaldaja palus menetluse lõpetada ja jätta võlgnik kohustest vabastamata, alternatiivselt pikendada menetlust seitsme aastani. Võlausaldaja väitel esineb kahtlus, et võlgnik ei suurenda teadlikult oma sissetulekut, et ta ei peaks võlausaldajale tasuma. Võlgniku töömaht on kindlasti suurem kui neli tundi päevas ning miinimumtasu ei vasta tema kvalifikatsioonile ega tööülesannete iseloomule. Võlgnik ei ole teinud midagi selleks, et leida tasuvam töö ja täiendavad vahendid võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgniku kontolt ei nähtu piisavas ulatuse kodukulutuste (üür, kommunaalid jms) tasumist. Võlgnik võib varjata tulu. Usaldusisiku aruanne ja võlgniku konto väljavõte ei ole kooskõlas. Konto väljavõte annab alust arvata, et võlgnikul on täiendavad sissetulekud, mida ta varjab. Nimelt on usaldusisiku aruande kohaselt võlgniku ainsaks sissetulekuks töötasu ettevõttest W OÜ. Võlgniku elukoht on aadressil XXX. Usaldusisiku aruandes on võlgniku üüriks ja kommunaalkuludeks märgitud üksnes 130 eurot. Ei tundu usutav, et Tallinna kesklinnas asuva korteri üür ja kommunaalkulud on ühes kuus üksnes 130 eurot kuus. Lisaks on usaldusisiku aruandes märgitud, et võlgnikul puuduvad 2 (7)
transpordikulud. Samas nähtuvad võlgniku kontol arvukad tanklate külastused erinevates asukohtades. Järelikult liikleb võlgnik autoga, kuid sellekohast infot ei ole edastatud. Võlgniku konto väljavõttest nähtuvad peamiselt kohvikute, restoranide ja tanklate külastused. Seega jääb arusaamatuks, mille arvelt tasub võlgnik suuremaid kulutusi (sh kodukulud, sõidukulud jms). Konto väljavõtte põhjal võib väita, et võlgniku töö on liikuv ning sellega kaasnevad väliskomandeeringud. Seega ei ole usutav, et võlgniku tegelik tööaeg on töölepingus märgitud 4 tundi. W OÜ juhatuse liige Q on ettevõtte juhatuse liige ja osanik üksnes seetõttu, et võlgnik on pankrotis. Ettevõtte tegelik juht ja kasusaaja on võlgnik. Seda kinnitab asjaolu, et koduleheküljel ZZZ on ettevõtte kontakttelefoniks märgitud võlgniku telefoninumber ja kontaktid. Lisaks on samal kodulehel märgitud, et võlgnik tegeleb ostu, müügi ja tootmisega, st praktiliselt kogu ettevõtte tegevusega. Peale tema on koduleheküljel eraldi välja toodud üksnes D (finants ja logistika) nimi ja kontakt. Kusagilt ei nähtu, et Q on ettevõttes tegev. Ka leheküljel TTT, mis on Eesti ekspordi andmebaasiks, on märgitud ainsa W OÜ kontaktisikuna võlgnik. Lisaks on Google’i otsinguga leitavatel W OÜ töökuulutustel märgitud kontaktisikuna võlgnik. Kusjuures töökuulutustes otsitakse ilma hariduseta nö tavatöötajaid (lattu, tootmisliinile vms), kuid töötasuks pakub võlgnik kuulutuses 5–7 eurot tunnis. Samas ta ise töötab kõrget kvalifikatsiooni nõudval ametikohal, tegeledes nii ekspordi, värbamiste, ostu, müügi ja tootmisega, kuid palka saab vähem või võrdselt lihttöölisega. Vastavalt W OÜ 2017. a majandusaasta aruandele oli ettevõtte müügitulu 1 437 121 eurot ja puhaskasum 111 191 eurot. Nimetatud müügitulu ja kasum võimaldavad kindlasti maksta võlgnikule suuremat töötasu. 2018. a andmeid ei ole äriregistris kajastatud.
12.Võlgnik vaidles võlausaldaja taotlustele vastu ning leidis, et võlausaldaja väited ja kahtlused on paljasõnalised, alusetud ja tõendamata. Võlgniku väitel on ta tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, töötades W OÜ-s töölepingu alusel ning saanud selle eest ka lepingujärgset töötasu. Võlgnik on täitnud ettenähtud ulatuses oma sissetulekutest kohustusi võlausaldaja ees, andes raha üle usaldusisikule ning usaldusisik on selle õigeaegselt edastanud võlausaldajale. Võlgnik on usaldusisikule ja kohtule andnud teavet oma tegevuse kohta. Võlgnik ei ole varjanud oma tulu ega vara. Võlgnikku ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Võlgnik on nõuetekohaselt täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ega ole kahjustanud võlausaldajate huve. Usaldusisik on esitanud kohtule seaduses sätestatud nõuetele vastavalt viis aruannet. Võlgnik on usaldusisikule ja usaldusisik on omakorda võlausaldajale üle andnud 1828,39 eurot. Võlgnik töötab oma tervisele ja tegelikele võimetele vastava koormusega. Võlgnikul puudub võimekus ja võimalus tervisega riskimata oma tööpanust suurendada. Võlgniku töökoormus ja töötasu on sõltuvad järgmistest asjaoludest: võlgnik on 57-aastane, tal on keskharidus, ta on lahutatud ning tema tervislik seisund on kehv. Võlgniku majanduslik olukord on raske. Võlgnikul puudub kodu, ta elab tuttava juures ja tasub selle eest sümboolset tasu. Võlgnikul ei ole vara ja ta on krooniliselt haige. Võlgnik on andnud endast parima võimaliku ning väärib pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist.
13.Maakohus korraldas istungi võlgniku ärakuulamiseks 17. detsembril 2019. Ärakuulamisel osalesid võlgnik ning võlausaldaja.
MAAKOHTU MÄÄRUS
14.Maakohus lõpetas 25. märtsi 2020. a määrusega PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Kohus vabastas Y usaldusisiku kohustustest. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud võlausaldajale 1828,39 eurot. Võlgnikku ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Võlgnik on kogu menetluse kestel tegelenud tulutoova tegevusega. Võlgnik töötab osalise tööajaga, kuna tema tervislik seisund ei võimalda 3 (7)
suurema koormusega töötamist. Tervisliku seisundi osas on võlgnik esitanud SA PERH väljavõtte haigusloost. Töölepingu nr 2-1 kohaselt töötab võlgnik projektijuhina 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Esitatud palgatõendist nähtub netotöötasu 531,87 eurot kuus. Võlgnik on tegelenud kohustustest vabastamise menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 173 lg 1) ja täitnud ka PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud kohustust. Võlausaldaja heidab võlgnikule ette, et ta on teeninud vaid miinimumilähedast töötasu. Võlgniku igakuine suurim keskmine brutosissetulek on menetluse kestel olnud 560 eurot. Võlgnikul on keskharidus, kehv tervislik seisund ning kõrge vanus. Arvestades võlgniku haridustaset, tervislikku seisundit ning osalist tööaega, ei saa üheselt asuda seisukohale, et võlgnik on mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust süüliselt rikkunud. Võlgnik on kogu menetluse käigus töötanud, kuid tema sissetulekud ei ole võimaldanud võlausaldajale väljamakseid teha rohkem, kui ta on seda teinud. Võlgniku väitel ei ole tema töötasu miinimumtöötasu, vaid ta töötab vastavalt oma võimetele ja tervislikule seisundile kooskõlas tööandjaga 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Võlgnik on selgitanud, et ta ei peaks oma tervisliku seisundi tõttu üldse töötama. Temale võidaks määrata töövõimetus, aga ta ei ole seda tahtnud ette võtta. Väljamakseteks kuuluvate summade arvestamisel tuleb lähtuda PankrS § 173 lg-st 5, mis näeb ette, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Eeltoodust tulenevalt ei saa üheselt väita, et võlgnik oleks võimeline teenima tulu nii suures ulatuses, et sellest jätkuks ka võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, arvestades ka võlgniku töötasu suurust ja tema tervislikku seisundit. Samuti on võlgnik menetluse käigus täitnud PankrS § 173 lg 2 kohast informeerimiskohustust. Võlgnik on kohtule teatanud oma elukoha ja töökoha andmed. Võlgnik on olnud kohtuga pidevalt kontaktis. Lisaks on usaldusisik esitanud kohtule aruanded õigeaegselt või vähese viivitusega. Võlausaldaja kinnitas ärakuulamisel, et võlgniku tulu varjamise kohta tal tõendid puuduvad. Seega tuleb jätta tähelepanuta võlausaldaja vastuväide, et W OÜ tegelikuks kasusaajaks on võlgnik. Võlgnik ei ole tulu ega vara varjanud. Võlgnik on andnud endast parima võlausaldaja nõude täitmiseks. Võlgnik ei ole võtnud uusi kohustusi ega rikkunud menetluse reegleid. Seega tuleb võlgnik PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku puhul ei ole leidnud tuvastamist PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste süüline rikkumine. Seega ei esine PankrS § 175 lg-s 2 nimetatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks. Kuna kohus vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest, siis jättis kohus rahuldamata võlausaldaja taotluse kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS
15.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta rahuldamata võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks. Alternatiivselt palub võlausaldaja rahuldada taotluse menetluse pikendamiseks. Määruskaebuse rahuldamise korral palub võlausaldaja tagastada temale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Võlausaldaja ei nõustu maakohtuga, et võlgnik ei ole sissetulekuid varjanud ning olukorras, kus võlgnik ei ole otsinud tasuvamat töökohta, ei ole tegemist süülise rikkumisega. Võlgniku kontolt ei nähtu piisavas ulatuses kodukulutuste (üür, kommunaalkulud) tasumist. Seega võib võlgnikul olla varjatud tulu. Maakohtu määrus tuleb tühistada, sest kohus ei ole kontrollinud, kas võlgnik täitis kohaselt PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Võlgnik ei ole tegelenud tasuvama töö leidmisega, vaid töötab üksnes vähendatud koormusega ja miinimumtasu eest. Lisaks ei ole võlgniku 4 (7)
töötasu kooskõlas võlgniku teadmiste ja ametipositsiooniga. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta oleks teinud senise menetluse jooksul midagi selleks, et leida tasuvam töö. Seega ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgnik on üksnes väitnud, et tal ei ole võimalik saada paremini tasustatud töökohta, kuid kohtumääruse põhjendustest ei nähtu, millised on need võlgniku pingutused, mida maakohus on pidanud piisavaks tasuvama töö leidmiseks. Võlgnik ei ole avaldanud, millisele töökohale ja millal ta kandideeris. Võlgniku haridustase, elukorraldus ning teadmised võivad küll raskendada tasuvama töökoha leidmist, kuid ei välista seda. Kui võlgnik isegi ei proovi tasuvamat töökohta leida, ei saa ta ka väita, et paremini tasustatud töökoha leidmine ei ole võimalik. Põhjendatud ei ole vabastada täitmata kohustustest isikut, kes ei ole reaalselt teinud mingeid pingutusi enda majandusliku olukorra parandamiseks ega võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgniku tegevus või tegevusetus on süülise iseloomuga, mistõttu tuleb jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata või pikendada menetlust, et võlgnikul oleks võimalus kohustusi täita. Võlausaldaja jäi ka enda maakohtu menetluses esitatud väidete juurde. Usaldusisiku aruanne ja võlgniku konto väljavõte ei ole kooskõlas. Konto väljavõte annab alust arvata, et võlgnikul on täiendav sissetulek, mida ta varjab. Nimelt on usaldusisiku aruande kohaselt võlgniku ainsaks sissetulekuks töötasu ettevõttest W OÜ. Võlgniku elukoht on aadressil XXX. Usaldusisiku aruandes on võlgniku üüri- ja kommunaalkuluks märgitud üksnes 130 eurot kuus. Ei tundu usutav, et Tallinna kesklinnas asuva korteri üür ja kommunaalkulud on ühes kuus kokku üksnes 130 eurot. Samas võlgniku kontolt ei nähtu üldse kodukulude ega muude püsikulude tasumist. Lisaks on usaldusisiku aruandes märgitud, et võlgnikul puuduvad transpordikulud. Samas nähtuvad võlgniku konto väljavõttest arvukad tanklate külastused erinevates asukohtades. Järelikult liikleb võlgnik autoga, kuid sellekohast infot ei ole edastatud. W OÜ juhatuse liige Q on ettevõtte juhatuse liige ja osanik üksnes seetõttu, et võlgnik on pankrotis. Ettevõtte tegelik juht ja kasusaaja on võlgnik. Seda kinnitab asjaolu, et koduleheküljel ZZZ on ettevõtte kontakttelefoniks märgitud võlgniku telefoninumber ja kontaktid. Lisaks on samal kodulehel märgitud, et võlgnik tegeleb ostu, müügi ja tootmisega, st praktiliselt kogu ettevõtte tegevusega. Peale tema on koduleheküljel eraldi välja toodud üksnes D (finants ja logistika) nimi ja kontakt. Kusagilt ei nähtu, et Q on ettevõttes tegev. Ka leheküljel TTT, mis on Eesti ekspordi andmebaasiks, on W OÜ ainsa kontaktisikuna märgitud võlgniku nimi. Lisaks on ka Google’i otsinguga leitavatel W OÜ töökuulutustel märgitud kontaktisikuna võlgniku nimi. Kusjuures töökuulutustes otsitakse ilma hariduseta nö tavatöötajaid (lattu, tootmisliinile vms), kuid töötasuks pakub võlgnik kuulutuses 5–7 eurot tunnis. Samas ta ise töötab kõrget kvalifikatsiooni nõudval ametikohal, tegeledes nii ekspordi, värbamistega, ostu, müügi ja tootmisega, kuid palka saab vähem või võrdselt lihttöölisega. Vastavalt W OÜ 2017. a majandusaasta aruandele oli ettevõtte müügitulu 1 437 121 eurot ja puhaskasum 111 191 eurot. Nimetatud müügitulu ja kasum võimaldavad kindlasti maksta ka suuremat töötasu. 2018. a andmeid ei ole äriregistris kajastatud. Arvestades asjaolu, et vastavalt viimasele aruandele on võlgniku töötasu alates 2019. a oktoobrist suurenenud, siis on järgmise kahe aasta jooksul võlgnikul võimalus ka suuremas ulatuses nõudeid täita. Lisaks töötab võlgnik üksnes 20-tunnise koormusega. Kui võlgnik töökoormust suurendaks, siis oleks tal võimalik suuremas ulatuses võlausaldaja nõudeid täita.
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis usaldusisikule tähtaja sellele vastamiseks.
17.Usaldusisik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
18.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 5 (7)
19.Ringkonnakohus andis võlgnikule tähtaja määruskaebusele vastamiseks.
20.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 kohaselt tühistada osas, milles maakohus vabastas võlgniku kohustustest. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega jätab võlgniku kohustustest vabastamata.
22.Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud seisukohtadest ja tõenditest nähtub, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Samuti on võlgnik oma sissetulekuid varjanud. Seetõttu tuleb ta jätta PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamata.
23.Ringkonnakohus märgib, et enda sissetulekute varjamine on oma olemuselt varjatud tegevus, mille kohta ei ole seetõttu kohustustest vabastamise menetluses üldjuhul võimalik otseseid tõendeid leida. Seetõttu tuleb seda, kas võlgnik on tegutsenud menetluse kestel ausalt ja teinud endast sõltuva kohustuste täitmiseks või varjanud enda sissetulekuid, hinnata arvestades kõiki asjaolusid koostoimes.
24.Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas esile toodud asjaolud ja tõendid on piisavad selleks, et tuvastada asjaolu, et võlgnik on käitunud menetluses pahatahtlikult ning enda sissetulekut varjanud. Võlgnik on töötanud terve menetluse kestel W OÜ-s projektijuhina. Tema töövaldkondadeks on äriühingu kodulehelt nähtuvalt müük, ost ja tootmine. Kodulehelt nähtuvalt on ta äriühingu ainus kontaktisik nendes valdkondades. W OÜ aastakäive on 2017. a majandusaasta aruande kohaselt peaaegu 1,5 miljonit eurot ja kasum üle 100 000 euro. Samas on kostja sissetulek olnud vaid natuke suurem kui miinimumpalk. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et arvestades W OÜ käivet ja kasumit ning seda, milline osa on hagejal ühingu töö korraldamisel, oleks sellise töö eest tavapärane tasu oluliselt suurem.
25.Täiendavalt annab alust arvata, et võlgnik võib varjata W OÜ-st saadavat sissetulekut asjaolu, et enne võlgniku pankroti väljakuulutamist tegutses samas asukohas, kus praegu tegutseb W OÜ ja samal tegevusalal O OÜ (endise ärinimega Osaühing O), mille juhatuse liige ja ainuosanik oli võlgnik. Arvestades asjaolu, et tegemist on samas kohas ja samal tegevusalal tegutseva ning sarnase nimega äriühinguga, on ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline, et võlgnik viis enne enda pankroti väljakuulutamist O OÜ tegevuse üle W OÜ-sse, jäädes ise seda äriühingut varjatult kontrollima, et vältida tegutseva ettevõtte võõrandamist pankrotimenetluses.
26.Sellele, et võlgnik varjab oma sissetulekut, viitab ka asjaolu, et võlgnik oli võimeline enne tema pankroti väljakuulutamist teenima kordades suuremat töötasu kui kohustustest vabastamise menetluse kestel. Võlgniku enda 21. veebruari 2018. a avalduse kohaselt oli tema töötasu suurus aastatel 2008 ja 2009 vahemikus 1683,47 kuni 3105,2 eurot kuus. Ka ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnik töötas enne pankroti väljakuulutamist kõrgepalgalisel töökohal. Sellise töötasu saamist ei takistanud kuidagi võlgniku madal haridustase. Võlgnik jäi küll majanduskriisi ajal enne pankroti väljakuulutamist töötuks, kuid ringkonnakohtu hinnangul viitab asjaolu, et võlgnik oli võimeline varem tunduvalt kõrgemat töötasu saama, sellele, et hiljemalt majanduskriisi lõppedes oleks ta olnud võimeline enda varasema töökogemuse pinnalt leidma endale miinimumpalgast oluliselt kõrgemalt tasustatava töökoha.
27.Võlgnik on väitnud, et ta ei ole võimeline suuremat sissetulekut teenima oma tervise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see väide tõendatud. Võlgnik on küll esitanud väljavõtteid haiguslugudest, kuid neist nähtub üksnes asjaolu, et võlgnikul on mõningaid probleeme tervisega, eelkõige kopsudega. Kas ja kuidas see mõjutab võlgniku võimet töötada, 6 (7)
haiguslugudest ega muudest tõenditest ei nähtu. Probleemid kopsudega võiksid ilmselt takistada füüsilise töö tegemist. Võlgnik töötab aga sisuliselt juhtival töökohal, kus peamine on eelduslikult vaimne, mitte füüsiline võimekus. Ka see, et võlgnik oli kohustustest vabastamise menetluse ajal 50. eluaastates, ei ole asjaolu, mis võiks usutavalt välistada kõrgema tasu teenimist. Asjaolu, kas võlgnik on abielus või lahutatud, ei saa samuti kuidagi mõjutada võlgniku võimet sissetulekut teenida.
28.Menetluskulud on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 1 järgi võlgniku kanda. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuluks kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot, mis tuleb võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Villem Lapimaa
Ande Tänav
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.