Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

täitnud PankrS § 173 nimetatud võlgniku kohustusi ega ole kahjustanud võlausaldajate huve, on täitnud PankrS § 172 sätestatud kohustusi ning on esitanud kohtule seaduses sätestatud nõuetele vastavalt viis aruannet, on usaldusisikule ja usaldusisik omakorda võlausaldajale üle andnud võlgniku töösuhtest saadud tulu arvel kokku 1 828,39 eurot. Võlgnik palub end pankrotimenetluses täimata jäänud kohustusest vabastada ja menetluse lõpetada. Kohus edastas võlgniku taotluse 8.11.2019 võlausaldajale seisukohavõtuks. Võlausaldaja Swedbank AS ei nõustu 15.11.2019 (III kd lk 207-210 k.a pöördel) esitatud seisukohas võlgniku taotlusega kohustustest vabastamiseks ja vaidleb sellele vastu. Alternatiivselt taotleb võlausaldaja menetluse pikendamist seitsmele aastale, et anda võlgnikule siiski võimalus oma nõuete suuremaks rahuldamiseks. Arvestades asjaolu, et vastavalt viimasele aruandele on võlgniku töötasu alates oktoobrist 2019 suurenenud, siis on järgmise kahe aasta jooksul võlgnikul võimalus ka suuremas ulatuses nõudeid täita. Lisaks töötab võlgnik üksnes 20 tunnise koormusega – kui võlgnik ka seda suurendaks, siis oleks võimalik veelgi suuremas ulatuses võlausaldaja nõuete täitmine. Praegusel juhul esineb võlausaldajal kahtlus, et võlgnik teadlikult ei suurenda oma sissetulekut, et ei peaks võlausaldajale makseid tegema. Samuti esineb kahtlus, et võlgnik varjab oma tegelikke tulusid. Võlgniku kontoväljavõtetelt ei nähtu piisavas ulatuse kodukulutuste (üür, kommunaalid jms) tasumist. Seega on tekkinud võlausaldajal küsimus, kas võlgnikul on varjatud tulusid. Kohustustest vabastamise menetluse mõtte kohaselt tuleks võlgnikul tegeleda kogu aeg aktiivselt tasuvama töö leidmisega, mis võimaldaks võlausaldajate nõuded menetluse kestel rahuldada. Võlgnik seda teinud ei ole, vaid töötab üksnes vähendatud koormusega ja miinimumtasu eest. Nimetatud tasu ei tundu olevat ka kooskõlas võlgniku teadmiste ja ametipositsiooniga. Võlgnik ei ole tõendatult senise menetluse jooksul teinud midagi selleks, et leida tasuvamat tööd ja täiendavaid vahendeid võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Seega ei ole võlgnik teinud oma parimat ega täitnud ka PankrS § 173 lg 1 tulenevaid kohustusi tasuvama töö leidmiseks. Võlausaldaja leidis 18.11.2019 täiendavas seisukohas, et usaldusisiku poolt esitatud aruanne ja võlgniku konto väljavõte ei ole omavahel kooskõlas. Kontoväljavõte annab alust arvamuseks, et võlgnikul on ka täiendavaid sissetulekuid, mida võlgnik varjab. Nimelt vastavalt usaldusisiku aruandele on võlgniku ainsaks sissetulekuks töötasu ettevõttest K OÜ. Võlgniku elukohaks on vastavalt esitatud andmetele xxxx. Samas üüriks ja kommunaalideks on kokku märgitud usaldusisiku aruandes üksnes 130 eurot. Võlausaldajale ei tundu usutav, et Tallinna kesklinnas asuva korteri üür ja kommunaalkulud on ühes kuus kokku üksnes 130 eurot. Samas võlgniku kontoväljavõttest ei nähtu üldse kodukulude/muude püsikulude eest tasumist. Lisaks on usaldusisiku aruandes märgitud, et võlgnikul puuduvad transpordikulud. Samas nähtuvad kontoväljavõttest arvukad bensiinijaamade/tanklate külastused erinevates Eesti paigus, mis viitavad, et võlgnik liikleb autoga, kuid sellekohast infot ei ole edastatud. Konto väljavõtte põhjal võib väita, et ka võlgniku tööiseloom on liikuv ning sellega kaasnevad muuhulgas ka väliskomandeeringud. Seega ei ole usutav, et tööajaks on üksnes 4 tundi päevas, nii nagu märgitud töölepingus. Võlgniku kontoväljavõte koosneb peamiselt kohvikute, restoranide ja tanklate külastamisest. Seega jääb arusaamatuks, mille arvelt tasub võlgnik suuremaid kulutusi (sh kodukulud, sõidukulud jms). Võlausaldaja on ka pankrotimenetluses varasemalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et K OÜ juhatuse liige I. J. on ettevõtte juhatuse liige ja osanik üksnes seetõttu, et K. T. on pankrotis ning tegelikuks juhiks ja kasusaajaks antud ettevõttes on siiski K. T.. Seda kinnitab praegu ka asjaolu, et ettevõtte kontakt-telefoniks ettevõtte koduleheküljel xxxx on K. T. telefoni number ja kontaktid. Seal viitab, et K. T. tegeleb ostu, müügi ja tootmisega. Internetist Google otsinguga leitavatel K OÜ töökuulutustel on märgitud kontaktis just nimelt K. T.. Kusjuures töökuulutustes otsitakse ilma hariduseta lihtsaid nö tavatöötajaid (lattu, tootmisliinile vms), kuid töötasuks pakub K. T. kuulutuses 5-7 eurot tunnis. Samas ta ise töötab kõrget kvalifikatsiooni nõudval ametikohal ekspordi, värbamistega, ostu, müügi ja tootmisega, kuid palka saab vähem või võrdselt lihttöölisega. Ettevõtte käive on 1 437 121 eurot ja puhaskasumiks 111 191 eurot. Nimetatud müügitulu ja kasum võimaldavad kindlasti maksta ka suuremat töötasu. Kõik eeltoodu

viitab sellele, et K. T.le makstakse miinimumtöötasu üksnes seetõttu, et ta ei peaks võlausaldajale väljamakseid tegema. K. T. tegelik töömaht on kindlasti suurem kui üksnes 4 tundi päevas ning kindlasti ei vasta miinimumtöötasu tema kvalifikatsioonile ja tööülesannete iseloomule. K. T. esitas 5.12.2019 vastuväited ja tõendid (III kd lk 216-217) võlausaldaja seisukohtadele. Swedbank AS on taotlust põhjendades avaldanud kahtlust justkui ei suurendaks võlgnik oma sissetulekut teadlikult, et ei peaks võlausaldajale makseid tegema ja justkui võlgnik varjaks oma tegelikke tulusid. Swedbank AS ei ole seejuures esitanud tõendeid ega täpsemaid selgitusi, millele tuginedes ta sellised kahtlused on esile toonud. Võlgnik kinnitab, et ta ei ole rikkunud oma kohustusi võlgnikuna. Swedbank AS poolt esitatud avaldustes sõnastatud rikkumistele viitavad väited on olnud kogu aja, läbivalt paljasõnalised ja tõendamata. Kõikide menetluse aastate jooksul ei ole Swedbank AS tõendanud mitte ühtegi väidet, esitades vaid alusetuid paljasõnalisi tõlgendusi ja kahtlusi, millede osas on võlgnik alati esitanud omapoolsed põhjendatud vastuväited, tegelikele asjaoludele tuginevad selgitused ja tõendid. Kohus ja usaldusisik on kontrollinud kõnealuseid asjaolusid korduvalt seoses aastate jooksul esitatud usaldusisiku aruannetega - viie aasta jooksul on esitatud viis aruannet. Kohus ja usaldusisik ei ole kogu menetluse vältel tuvastanud kohustuste rikkumist võlgniku poolt. Võlgnik leiab, et Swedbank AS taotlus tema kohustustest vabastamata jätmiseks kui alternatiivne taotlus kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks tuleb seetõttu rahuldamata jätta. Seda põhjusel, et oleks kohatu, ka lubamatu ja ebainimlik lasta hävitada inimese tervist, elu ja ka tulevikku/saatust otseselt mõjutavaid otsustusi pelgalt paljasõnalistele kahtlustele rajanevalt, kuid eeskätt seetõttu, et on kohustustest vabastamise menetluse vältel täitnud võlgnikuna korrektselt PankrS-s sätestatud kohustusi, sh: on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega töötades K OÜ-s töölepingu alusel ning saanud selle eest ka lepingujärgset töötasu; on täitnud ettenähtud ulatuses oma sissetulekutest kohustusi võlausaldaja ees, andes vastavad rahasummad õigeaegselt ja korrektselt usaldusisikule, usaldusisik on summad õigeaegselt edastanud Swedbank AS-le; on alati andnud usaldusisikule ja kohtule teavet oma tegevuse kohta; ta ei ole varjanud oma tulusid ega vara. Puudutavalt Swedbank AS kahtlust, justkui ta võlgnikuna teadlikult ei suurendavat oma sissetulekut, ja viidet asjaolule, et kuna töötab vaid 20 tunnise koormusega ja võiks suurendada oma töökoormust, selgitab võlgnik järgmist, et ta töötab oma tervisele ja tegelikele võimetele vastavalt võimaliku koormusega. Tema tervislikku seisundit, vanust ja objektiivset olukorda arvestades ei saa ta enamat teha oma tervisele reaalset eluohtlikku kahju tekitamata. Aastaid kestnud kohtumenetlus on tema tervist, psüühilist ja sotsiaalset seisundit pöördumatult mõjunud negatiivses ja taastumatus suunas. Võlgnikul puudub võimekus ja võimalus tervisega olulisel määral riskimata oma tööpanust suurendada. Võlgnikuna arvab ta jätkuvalt, et taoliste küsimuste hindamisel tuleks igal üksikul juhtumil vaadelda iga konkreetse võlgnikuga seotud spetsiifilisi asjaolusid. Konkreetselt teda puudutavad asjaolud on: vanus (xxxx aastat), haridus (xxxx), perekonnaseis (xxxx pankroti järgselt) ja xxxx tervislik seisund. Nendest määravatest asjaoludest lähtub nii tema töökoormus kui ka sellega seonduv töötasu. On oma olukorras teinud parima võimaliku Swedbank AS nõude rahuldamise eesmärgil. On ilmne, et võlgniku majanduslik olukord on raske. Millega on selgitatav ka Swedbank AS poolt 15.11.2019 avalduses viidatud asjaolu, et tema kontoväljavõttelt ei nähtu piisavas ulatuses kodukulutusi (üür, kommunaalid jms). Siinkohal selgitab võlgnik, et peale lahutust elab ta tuttava juures ja tasub selle eest sümboolse tasu, olles xxxx aastane puudub tal kodu, on krediidiasutusetele kõlbmatu, on kaotanud abikaasa, on kaotanud kõik materiaalse, tal ei ole autot, ei ole mitte mingisugust vara, tal on vaid kolm kroonilist haigust ja lootusetu tulevik. Kokkuvõttes on võlgnik seisukohal, et tema puhul on täidetud kõik kohustustest vabastamise eelduseks ja aluseks olevad nõuded ning endast parima võimaliku andnuna väärib ta uut võimalust lihtsalt elamiseks ja olemiseks. Kohustustest vabastamine võimaldaks tal eluga edasi minna vaimsele ja füüsilisele tervisele soodsamas olukorras kui seda on jooksvas kohtumenetluse olukorras elamine. Senise menetluse ja tegeliku elu asjaoludel põhinevat realistlikku prognoosi aluseks võttes ja Swedbank AS nõude suurust ning tema võimalikku edaspidist (veel ca 2 a) panust arvestades on ilmne, et menetluse pikendamisega ei saavutaks Swedbank AS oma nõude olulisemal määral täitmist. On ilmne, et menetluse pikendamine pikendaks võlgniku elu jätkuva stressi olukorras, mille negatiivne mõju tema tervisele on juba realiseerunud ja suureneks veel.

17.12.2019 toimunud ärakuulamisel (III kd lk 222-224 pöördel) osales võlgnik, võlgniku esindaja, usaldusisik ning Swedbank AS lepinguline esindaja. Võlgnik selgitas täiendavalt, et tal ei ole muid tulusid, ega vara, ta töötab ja kõik vajalik on esitatud. Üüri tasub sularahas isikule, kellega koos elab, aga ta ei tea kellele see korter kuulub. Sularaha väljavõtted kajastuvad pangakonto väljavõtetelt. Üürisumma on erinev 130-160 eurot kuus. Swedbank ei ole läbi terve menetluse tõendanud oma väidet, et võlgnik varjab oma tulusid. Tema seisund, võimekus ja konditsioon on täpselt niisugune, nagu on tervisetõenditel deklareeritud, seda on korduvalt aastate jooksul esitatud. On menetluse vältel esitanud kompromissettepanekuid, kuid pank on sellest keeldunud. Ta ei ole K OÜ kasusaaja ega juhatuse liige, ta on seal projektijuht. K OÜ lahendus kodulehe näol on selline nagu on. Kohtute registris on kirjas ettevõtete kasusaajad, omanikud, juhatuse liikmed jmt., Võlgnik ei tea ja teda ei huvita ka, kes on K omanik. I. J. on tema ülemus. Võlgnik arvab, et ta on juhatuse liige. Võlgnik kinnitab, et on teinud ületunde, kuid pole seda kajastanud. Pank ei ole ekspert, et hinnata tema töövõimekust. Võlgnik on kaotanud tervise, ta ootab kopsu siirdamist, tal ei ole enam elu, kodu, tal ei ole mitte midagi. Ta käib iga nädal PERHis veenisisest ravi saamas, sest ei ole muud ravivõimalust. Ta käib tipp pulmonoloogide juures regulaarselt, ta teeb kõik, et elus olla. Võlgnik maksis Swedbankile korteri eluasemelaenu. Swedbank teadis võlgniku varalist võimekust, kuid nad tegid ikka otsuse ja andsid talle tagatiseta laenu 800 000 krooni. Suurema palga puhul, ka siis 2.a jooksul ei õnnestuks seda võlgnevust mingilgi mõistlikul määral vähendada. Võlgnik on täna tagasi lükanud kõik ettepanekud teha läbi töövõime hindamise komisjon. Kui ta läheks sinna, siis ta jääks töövõimetuspensionäriks. On külastanud kohvikud, restorane, tanklaid, sest tema töö on liikuv, ta vajab toitu, tualeti kasutamist, auto tankimist. Võttis lapselapse kaasa ja ostis talle jäätise kohvikus. Sõidab tööandja autoga, mistõttu tal endal ei olegi transpordikulusid. Tema tööaeg on 4 tundi päevas, aga on tulnud ette ka pikemaid päevi, kuigi see tema palgas ei kajastu, sest ta pole neid ületunde kirja pannud. Swedbank AS esindaja selgitas ärakuulamisel, et võlgniku konto väljavõtetel nähtub kohvikute, tanklate ja restoranide külastused, kuid üüritulude tasumist ei nähtu. Võlausaldaja eeldab, et K OÜ tegelik kasusaaja on K. T., sai info kodulehelt. Koduleheküljelt nähtub kõikidele teistele inimestele, kes seda külastavad, et kontaktiks on K. T. ja sellest tekkis ka võlausaldajal kahtlus. Kodulehte võlausaldaja kohtule esitanud ei ole. Võlausaldaja on analüüsinud, millised on sissetulekud kontole olnud- sinna laekunud raha on usaldusisik deklareerinud. Võlausaldajal on kahtlusi, et võlgnik ei ole vastavalt, kuidas töölepingus märgitud on, et 4 tundi päevas töötab, et kui tal on ka väliskomandeeringud, siis tekib ka kahtlus, et tööaeg ei ole ainult 4 tundi päevas. Ja lisaks on internetist leitud töökuulutus, kus makstakse samas firmas lihttöölisele 5-7 eurot tunnis, aga võlgnik saab samalaadset palka. Võlausaldaja hinnangul on võlgnikul võimalus oma haridusliku taustaga ja kogemustega võimalik töötada suurema töötasu eest. Tõendeid, et võlgnik varjab tulu, ei ole. Võlgnik esitas 31.12.2019 täiendava vastuväite võlausaldaja vastuväitele üüritulude osas, millise kohaselt tasub ta üürisumma sularahas, millise väljavõtmine on kajastatud pangakontolt. Konto väljavõttest nähtuvad võlgniku poolt tanklates tehtud pisiostud (ajalehed, snäkid vms), on Swedbank AS tuvastanud, et võlgnik on külastanud tanklaid erinevais Eesti paigus ning on sellest järelduse teinud, et „liiklen autoga, kuid ei ole sellekohast infot edastanud“. Võlgnik liikleb autoga ja külastab tanklaid seoses tööga ja seoses vajadusega autot tankida, pesta, vahest ka vajadusega külastada tualetti või osta toitu. Üldjuhul tema tööaeg summa summarum siiski enamvähem vastab töölepinguga ettenähtud mahule vaatamata sellele, et olen mõnikord teinud tasustamata jäänud ületunde kui käinud tööajal näiteks arsti vastuvõtul või meditsiinilistel protseduuridel. Täiesti põhjendamatu on kontaktandmete seostamine ettevõttest tegeliku kasusaamisega või selle juhtimisega. Selline seostamine on alusetu, meelevaldne, aga ka vastuolus õigusaktidest tulenevate andmetöötlust, informeerimiskohustusi, teabekorraldust jms reguleerivate õigusnormidega. Võlgnik kinnitab, et nii lao- kui tootmisliini töötajatelt eeldatakse nõuete- ja asjakohast spetsiifilist kvalifikatsiooni, millele vastab ka nendele töötajatele makstav tasu. Võlgniku ametikoha ülesanded aga spetsiifilist kvalifikatsiooni ei eelda. Võlgnik omab keskharidust, millist reeglina – lisaks

spetsiifilistele kutsealasele kvalifikatsioonile, omavad ka enamus Swedbank AS poolt viidatud laoning tootmisliini töötajatest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 29.08.2014. Seega on käesolevaks ajaks on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus võlgniku taotluse alusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg 3 on kohus enne võlgniku kohustustest vabastamise otsustamist ära kuulanud võlgniku ning samuti võlausaldaja, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 173 kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 175 lg 5 alusel on kohtul kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13 p. 11). Puudub vaidlus, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale tasunud 1 828,39 eurot. K. T. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise taotlusele esitanud vastuväited võlausaldaja Swedbank AS. Võlausaldaja peamiseks argumendiks on see, et võlgnik on menetluse kestel rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, rikkudes nimetatud kohustust süüliselt ning olles kahjustanud sellega võlausaldaja huve.

Järgmiselt kontrollib kohus teist PankrS § 175 lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik on vastavalt enda poolt avaldatud andmetele tegelenud menetluse kestel tulutoova tegevusega kogu menetluse aja. Võlgnik töötab osalise tööajaga, kuna tema tervislik seisund ei võimalda suurema koormusega töötamist. Tervisliku seisundi osas on võlgnik esitanud SA PERH poolt väljastatud väljavõtte haigusloost (III kd lk 218). Töölepingu nr 2-1 kohaselt töötab võlgnik tööaja kestvusega 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Tema ametinimetuseks on projektijuht (III kd lk 185). Esitatud palgatõendist nähtub kokku töötasu 531,87 eurot netos (III kd tl 186). Kohtu hinnangul on võlgnik tegelenud kohustustest vabastamise menetluses mõistlikult tulutoova tegevusega (PankrS § 173 lg 1) ja täitnud ka PankrS § 173 lg 4-s sätestatud kohustust. Kohtule pole teada, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse jooksul vara pärinud (PankrS § 173 lg 6). PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võlgnik on selgitanud, et tegeleb K OÜ-s ekspordi, värbamistega, ostu, müügi ja tootmisega. Võlgnik on välja toonud, et K OÜ aktsepteerib ja võimaldab tal käia tööl seoses tema tervisliku seisundiga ainult 4 tundi päevas nõudmata kõrgharidust ning tööalast kvalifikatsiooni. Võlgnikul on vanust xxxx aastat ning võlgnik on xxxx. Kohus leiab, et kergekäeliselt loobuda käesolevast töökohast ei oleks mõistlik, sest uue töökoha puhul ei pruugi võlgnik selliste tingimustega tööle saada. Lisaks veel asjaolu, et tegelikkuses võiks võlgnik olla hoopis töövõimetuspensionär. Võlgnik on tõendanud oma kehva tervislikku seisundit, mistõttu ei ole võimalik tal oma sissetulekut suurendada. Võlausaldaja heidab võlgnikule ette, et ta on teeninud vaid miinimumilähedast töötasu. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku suurim igakuine kindel sissetulek menetluse kestel olnud 560 eurot brutos. Võlgnikul on keskharidus, kehv tervislik seisund, kõrge vanus. Seega võttes arvesse võlgniku haridustaset, tervislikku seisundit ning osalist tööaega, ei saa üheselt asuda seisukohale, et võlgnik on mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust süüliselt rikkunud. Võlgnik on kogu menetluse perioodi töötanud, kuid tema sissetulekud ei ole võimaldanud võlausaldajale väljamakseid teha rohkem, kui ta on seda hetkel teinud. Võlgniku väitel ei ole tegemist miinimumtöötasuga, mida talle makstakse, vaid ta töötab vastavalt oma võimetele ja tervislikule seisundile kooskõlas tööandjaga päevas 4 tundi ja nädalas 20 tundi, millises osas moodustubki palgasuurus. Võlgniku kinnitusel ei peaks ta tegelikkuses üldse töötamagi, seoses oma tervisliku seisundiga, tegelikkuses võidakse talle määrata töövõimetus aga ta ei ole seda tahtnud ette võtta. Kohus märgib, et väljamakseteks kuuluvate summade arvestamisel tuleb lähtuda ka PankrS § 173 lg-st 5, mis näeb ette, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega eeltoodust tulenevalt ei saa üheselt väita, et võlgnik oleks võimeline teenima tulu nii suures ulatuses, et sellest jätkuks ka võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, võttes arvesse võlgniku töötasu ja tervislikku seisu. Samuti on kohustustest vabastamise menetluses võlgnikul kohustus esitada kohtule ja usaldusisikule teavet oma elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluses rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud informeerimiskohustust. Võlgnik on kohtule teatanud oma elukoha andmed, töökoha andmed. Võlgniku usaldusisik on esitanud vajalikud aruanded õigeaegselt või vähese viivitusega. Võlgnik on vastanud kohtu järelpärimistele seoses aruannetega ning töökohaga, võlgnik on olnud kohtuga pidevalt kontaktis. Võlausaldaja Swedbank AS kinnitas ärakuulamisel, et võlgniku tulu varjamise kohta tal tõendid puuduvad. Seega tuleb jätta tähelepanuta võlausaldaja vastuväide, et K OÜ tegelikuks kasusaajaks on võlgnik. Kohus leiab, et võlgnik ei ole saadud tulusid ning vara varjanud. Kohtule teadaolevalt on K. T. oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud keeldumise alust ei esine. Samuti on võlgnik kohtule andnud teavet oma kohustuste täitmisest ja PankrS § 175 lg-s 4 sätestatud keeldumise alust samuti ei esine. Võlgniku ainus pankrotimenetluses nõude esitanud võlausaldaja on AS Swedbank. Pankrotihalduri esitatud raugemisaruande kohaselt, mis kinnitati 29.08.2014 määrusega, on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks L OÜ (pankrotis, kuulutati välja 31.10.2011, lõpetati raugemisega 22.03.2013) kohustuste käendamine. Võlgnik oli L OÜ osanik ja juhatuse liige. Võlgnik füüsilise isikuna käendas L OÜ ees seisvaid kohustusi, mille tõttu tekkisid nõuded tema vastu, mille maksmiseks tal ei olnud vahendeid. Asjaolu, et füüsilisest isikust võlgnik käendas äriühingu kohustusi, võib pidada üheks selliseks asjaoluks, mida arvestades võib kohus tulenevalt PankrS § 175 lg 1 vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest viie aasta möödumist menetluse algatamisest. Tegemist ei ole võlgniku enda kohustusega, vaid juriidilise isiku kohustusega. L OÜ kui põhivõlgnik ei suutnud täita oma kohustusi, millest tulenevalt pidi võlgnik kui käendaja vastutama teise isiku kohustuse täitmise eest. Kohus märgib, et VÕS § 145 lg.1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 69 lg 1 järgi omavahelistes suhetes peavad solidaarvõlgnikud (s.t. käesoleval juhul põhivõlgnik ja käendaja) kohustuse täitma võrdsetes osades. Ehkki seadusandja on ette näinud solidaarvõlgnike võrdse kohustuse, on käesoleval juhul käendaja täitnud kohustust olulises suuremas ulatuses (arvestamata kinnisvara müüki) ja puudub väljavaade, et käendaja saaks selles ulatuses esitada tagasinõude põhivõlgniku vastu või et põhivõlgnik edaspidi osaleks kohustuse täitmises. Seega K. T. kui käendaja kohustustest vabastamise menetluse jätkumisel suureneks põhivõlgniku (kes on registrist kustutatud) ja käendaja kohustuste ebavõrdsus vastuolus VÕS §-ga 69 lg 1 veelgi. Sellises olukorras on õiglane, et solidaarkohustust olulises osas täitnud solidaarvõlgnikult (käendajalt) kohustuse täitmise nõudmine lõpetatakse seeläbi, et käendaja suhtes toimuv kohustustest vabastamise menetlus ja sellega kaasnev maksekohustus lõpetatakse. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-46-13 p 14). Asjaolusid arvestades leiab kohus, et antud juhul on K. T. andnud endast parima võlausaldaja nõude täitmiseks. Võlgnik ei ole võtnud uusi kohustusi ega rikkunud menetluse reegleid. Kohustustest vabastamine annab võlgnikule võimaluse uueks majanduslikuks alguseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb võlgniku käitumist tunnustada ning tema taotlus tuleb rahuldada. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et K. T. on võimalik PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et võlgniku puhul ei ole leidnud tuvastamist PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste süüline rikkumine ning seega ei esine PankrS § 175 lg-s 2 nimetatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks. K. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kuna kohus rahuldab võlgniku kohustustest vabastamise taotluse, siis jätab kohus võlausaldaja taotluse kohustustest vabastamise menetluse pikendamise taotluse rahuldamata. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. PankrS § 176 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 4 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2021 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.03.2020 kohtumäärus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.