Asjaõigus › Omandiasjad

Jõgeva vald, Saduküla, Mõisavahe tee 6 korteriühistu esitas 20.05.2021 kohtule hagi OxxxxxxxxSxxxxxxx vastu korteriomandi võõrandamiseks nõusoleku saamiseks. 28.05.2021 kirjaga selgitas kohus hagejale korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrtS) sätestatud kohustuslikku eeldust pöörduda korteri võõrandamise nõudega enne kostja poole kui kohtusse. Kohus andis hagejale võimaluse esitada tõendid võõrandamise nõude saatmisest kostjale. 28.05.2021 esitas hageja vastuse, milles märkis, et on kostja elukoha teadasaamiseks pöördunud kohaliku omavalitsuse poole. Kohalik omavalitsus võttis omakorda ühendust nii notari kui ka Ukraina saatkonnaga, kus kinnitati, et kostja ei ole viibinud pärast korteri ostmist Eestis. Saatkonnal puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Notar kinnitas ostu hetkel olevat kostja elukohta oblasti täpsusega ega avaldanud täpsemaid andmeid. Notari sõnul ei ole hagejal õigust rohkematele kostja kontaktandmetele. Politsei ei saanud hagejat aidata ja soovitati pöörduda kohtu poole. Hageja tegevused kostja leidmiseks on jäänud tulemusteta. Samuti pole olnud võimalik leida kostja lähedasi. Kostjale pole olnud võimalik edastada võõrandamise nõuet. Hageja palus siiski rahuldada hagi. Kohus leidis Kohus, vaadanud läbi kohtule esitatud hagi, leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. KrtS § 32 lg 1 koosmõjus § 33 lg-ga 1 näeb ette kohustusliku eelduse enne kohtusse pöördumist, s.o korteri võõrandamise nõue tuleb esitada esmalt korteriomanikule ning kui korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, siis võib esitada võõrandamise nõude kohtusse. Hagist nähtuvalt ei ole hageja seadusest tulenevat kohustuslikku eeldust täitnud. Kohus andis hagejale võimaluse esitada tõendid selle kohta, et ta on võõrandamise nõude enne kohtusse pöördumist korteriomanikule ehk kostjale saatnud. Hageja on püüdnud välja selgitada kostja kontaktandmeid, kuid reaalselt ei ole ta nõuet kostjale kuhugi saatnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik hagi menetlemisega saavutada, sest hageja ei ole täitnud seaduses sätestatud kohustuslikku eeldust esitada kostjale võõrandamisnõue enne kohtusse pöördumist. Antud asjaolude pinnalt tuleks hagi menetlusse võtmisel jätta ka kindlasti rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Kohus selgitab hagi menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi: TsMS § 372 lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus täiendavalt selgitab, et antud määruses on esitatud kostja võimalik elukoha aadress, mis õnnestus välja selgitada kohtul. Hagejal on võimalus esitada korteri võõrandamise nõue sellele aadressile ja sealt saadud tagasiside alusel otsustada võimalikud järgnevad tegevused. Kohus rõhutab, et tagasiside saamiseks tuleb nõue saata tähitult so. allkirja vastu üle andmise nõudega. Kohus selgitab ka, et kui ilmneb, et kostja elukoht on teadmata (st ta ei ela enam nimetatud aadressil), siis saab hageja esitada taotluse äraolija varale hooldaja määramiseks. Kui aga selgub, et kostja on surnud (nagu muuseas hagis võimalikuks peeti), siis saab avaldaja esitada avalduse pärandvara hooldaja määramiseks. Mõlema hoolduse korral on teatud eelduste esinemise korral võimalik lõpuks ka vara võõrandada.

Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, siis jätab kohus kostja menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd käesolevas menetluses ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus riigilõivu tagastusele. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada taotlus, milles on märgitud, kellele riigilõiv kanda tuleb ja millisele pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.