Tallinna linna hagi XXi vastu YY 28.10.2016 koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt tuvastamiseks, et XX ei ole YY pärija
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. augusti 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XXi apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Tallinna linn, lepingulised esindajad Inge Lumiste ja Andres Aas Kostja: XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata väljatrükk Xxxxxxxxxxxxx Maakohtu 1.04.2020 otsusest X-x xx xx/xx.
2.Tühistada Harju Maakohtu 31. augusti 2020 otsus osas, milles kohus rahuldas Tallinna linna hagi XXi vastu YY 28.10.2016 koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi testamendi tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ja jaotada menetluskulud teisiti.
3.Jätta kohtuotsuse resolutsioon muutmata osas, milles kohus jättis rahuldamata Tallinna linna hagi XXi vastu tuvastamiseks, et XX ei ole YY pärija, muutes otsuse põhjendusi. Samuti jääb muutmata kohtuotsus osas, milles kohus tühistas 12.06.2017 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
5.Kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta hageja, Tallinna linna kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinna linn esitas 09.06.2017 Harju Maakohtule hagi XXi vastu YY 28.10.2016 koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Alternatiivselt palus hageja tuvastada, et kostja ei ole YY pärija. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja 17.12.2016 surnud AA (pärandaja) seadusjärgne pärija, sest pärandajal ei olnud esimese ringi pärijaid ning üleskutsemenetluses ei ole ükski teise ja kolmanda ringi pärija endast teada andnud. Notar teavitas hagejat, et kostja esitas notarile pärandaja poolt 28.10.2016 tunnistajate juuresolekul allkirjastatud koduse testamendi, millega pärandaja pärandas kogu oma vara kostjale.
3.Pärimisregistri andmetel on pärandaja teinud aastatel 1984-2008 notariaalseid testamente ja neid tühistanud 13 korral. 28.10.2016 testamenti ei allkirjastanud pärandaja, sest tema allkiri erineb pärandaja varasemal notariaalsel testamendil olevast allkirjast. Testament on koostatud eesti keeles, kuid pärandaja ei osanud eesti keelt. Pärandaja ei teatanud tunnistajatele, et ta soovib teha testamenti, mis sisaldab tema viimset tahet. Testamendist ei nähtu, et selle tegemise algatus oleks tulnud pärandajalt. Testament ei ole koostatud pärandaja tahte kohaselt. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja ei ole tõendanud, et testamendil ei ole pärandaja allkiri. Pärandaja isikutunnistusel ja testamendil olevad allkirjad on sarnased. Testamendi koostamise juures olid tunnistajad RR ja VV. Pärandaja allkirjastas testamendi omakäeliselt. Pärandaja oskas nii eesti kui ka vene keelt. Pärandaja avaldas tunnistajatele RRile ja VVle soovi ja tahet määrata oma pärijaks kostja.
6.Eksperdid ei leidnud, et testamendi allkirjastas keegi teine. Tunnistajad kinnitasid, et pärandaja allkirjastas dokumendi; pärandaja teadis, mida ta teeb; tunnistajad olid pärandaja poolt testamendi allkirjastamise juures; pärandaja ootas neid ja jäi mulje, et ta oli teadlik, milleks tuldi. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas AA 28.10.2016 koduse testamendi tühisuse. Hageja alternatiivse nõude jättis kohus rahuldamata ning tühistas 12.06.2017 määrusega kohaldatud
hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 350 eurot koos viivisega.
8.AA on 28.10.2016 kuupäeva kandva testamendiga pärandanud kogu oma vara kostjale. Testament on koostatud arvutikirjas ja allkirjastatud käsitsi. Testamendi allakirjutajaks on märgitud pärandaja AA. Testamendile on alla kirjutanud kaks tunnistajat VV ja RR. Tegemist on pärimisseaduse (PärS) § 23 järgse koduse testamendiga.
9.Tulenevalt PärS § 23 lg-s 3 sätestatud tunnistajate allkirja tõendamisfunktsioonist on testament iseseisvaks dokumentaalseks tõendiks, mis tõendab testamendi allakirjutamist AA poolt. Kuna RRi ärakuulamise protokoll, tunnistajate RRi ja VV ütlused, ekspertide EE ja KKi ekspertarvamus ja ütlused on vastuolulised ja vastuolu ei ole võimalik kõrvaldada muid tõendeid hinnates, tuleb jätta eelnimetatud tõendid arvestamata osas, mis puudutab vaidlusküsimust, kas AA on testamendi allkirjastanud. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevat faktiväidet, et pärandaja ei allkirjastanud testamenti.
10.PärS § 23 lg 2 kohaselt peab testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. PärS § 23 lg 2 mõistes teatamine on testaatori tahteavaldus, mille testaator võib teha ka kaudse tahteavaldusena.
11.Tunnistaja RRi ärakuulamise protokolli ja ütlustega on tõendatud, et pärandaja ei teinud otsest tahteavaldust ega teatanud tunnistajatele sõnaselgelt, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Tunnistaja avaldas, et pärandaja midagi sellist ei teatanud. Tunnistaja VV ei andnud ütlusi, millest nähtub otsese tahteavalduse tegemine või mittetegemine. Seega on tunnistajate ütlustega tõendatud, et pärandaja ei teinud kaudset tahteavaldust, st tegu, millega pärandaja avaldas tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Selliseks teoks ei saa pidada testamendi allkirjastamist testaatori poolt, sest vastasel juhul muudaks see PärS § 23 lg-s 2 sätestatud teatamise vorminõude sisutühjaks. Tunnistajate ütlustest ei nähtu ühtegi pärandaja tegu, mida oleks võimalik tõlgendada kaudse tahteavaldusena. Kuna testamendi tegemisel on rikutud vorminõudeid, on see tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 alusel tühine.
12.Kuna eelnevalt on tuvastatud testamendi tühisus, jääb hageja alternatiivne nõue rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 8 p 4 alusel. Apellatsioonkaebus
13.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
14.Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Pärandaja konkludentsetes tegudes väljendus nii tema tahteavaldus kui ka tunnistajate teavitamine, mis järeldub tunnistajate ütlustest.
15.Edastades läbi loetud ja arutatud ning enda poolt alla kirjutatud teksti tunnistajatele, lastes neil teksti enne kinnitamist läbi lugeda ja siis alla kirjutada, on testaator oma soovist teha testamenti ilmselt teavitanud ka tunnistajaid. Tegemist on otsese tahteavalduse ja kirjaliku teavitamisega.
16.Isegi kui testaatori poolt allkirjastatud teksti edastamine tunnistajatele allkirjastamiseks ei ole kirjalik teavitamine, oleks tegemist tunnistajate teavitamisega kaudse tahteavalduse ehk teoga. Kaudne tahteavaldus tuleneb sellest, et kõik koos on ühiselt dokumendi läbi lugenud ja kahtlust ei ole selles, et testaator ja tunnistajad said loetust aru. Samuti ei ole kahtlust testaatori vaimses tervises. Seda, et ta teksti luges, kinnitab asjaolu, et ta seda juuresolijatega ka arutas.
17.Teavitamise viisi hindamisel on otsustava tähtsusega mitte objektiivne teavitamine, vaid subjektiivne külg, st kas tunnistajad said aru sellest, et testaator on endale teadvustanud, et ta kirjutab alla oma testamendile ning on teo- ja otsusevõimeline. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tunnistajad said selgelt aru, millele testaator alla kirjutas.
18.Maakohus oleks pidanud lähtuma eeldusest, et testament on kehtiv. Vastupidist peab tõendama hageja, kuid seda ta teinud ei ole.
19.Maakohus sisustas PärS § 23 lg-t 2 ebaõigesti, leides, et tunnistajate teavitamisnõude täitmiseks ei pidada testamendi allakirjutamist testaatori poole. Selline käsitlus läheb vastuollu Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt on PärS § 23 lg 2 esmane eesmärk see, et testaator teadvustab endale, et ta avaldab oma viimset tahet. Tunnistajate teavitamine koduse testamendi tegemisel ei ole eesmärgiks omaette, seda eriti testamendi kehtivuse seisukohast. Vastasel juhul ei oleks seadusandja koduse testamendi teise liigina sätestanud omakäeliselt kirjutatud testamenti, kus tunnistajaid ei pea juures olema.
20.Koduse testamendi vorminõuete kehtestamise mõte on tagada testamendi ehtsus ja vältida selle võltsimist. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud testamendi ebaehtsust ega võltsimist, millega on seaduse oluline eesmärk täidetud. Vastustaja seisukoht
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud väljatrüki Xxxxxxxxxxxxx Maakohtu 1.04.2020 otsusest X-x xx xx/xx, kuna teise riigi kohtuotsuses avaldatud seisukohad ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust olenemata sellest, et Eesti ja Xxxxxxxx õigusruumid on sarnased.
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi testamendi tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ja jaotab menetluskulud teisiti.
24.Kohtuotsuse resolutsioon jääb muutmata osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada, et kostja ei ole AA pärija, kuid ringkonnakohus muudab selles osas otsuse põhjendusi. Samuti jääb kohtuotsus muutmata osas, milles kohus tühistas hagi tagamise abinõu. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
25.Vaidlusaluse 28.10.2016 kuupäeva kandva testamendiga pärandas AA kogu oma vara kostjale. Testament on koostatud arvutikirjas ja allkirjastatud käsitsi. Testamendi allakirjutajaks on märgitud pärandaja AA. Testamendile on alla kirjutanud ka kaks tunnistajat, VV ja RR. Tegemist on pärimisseaduse (PärS) § 23 järgse koduse testamendiga. Ringkonnakohtus on jätkuvalt vaidlus testamendi kehtivuse üle.
26.Maakohtus ei olnud vaidluse all asjaolu, et AA oli testamendi tegemise ajal teo- ja otsustusvõimeline. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud ka maakohtu seisukohta, et tulenevalt PärS § 23 lg-s 3 sätestatud tunnistajate allkirja tõendamisfunktsioonist on testament iseseisvaks dokumentaalseks tõendiks, mis tõendab testamendi allakirjutamist AA poolt ja hageja ei ole vastupidist tõendanud.
27.Maakohus rahuldas testamendi tühisuse tuvastamise hagi, leides, et testamendi tegemisel on rikutud PärS § 23 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt peab testaator tunnistajatele teatama, et
nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Maakohus põhjendas oma seisukohta üksnes sellega, et pärandaja ei teatanud tunnistajatele sõnaselgelt, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet, samuti ei nähtu tunnistajate ütlustest ühtegi pärandaja tegu, mida oleks võimalik tõlgendada kaudse tahteavaldusena ja selliseks teoks ei saa pidada testamendi allkirjastamist testaatori poolt. Tunnistajate ütlustele maakohus selle järelduse tegemisel sisulist hinnangut ei andnud, millega rikkus menetlusnorme.
28.PärS § 23 lg 2 oluline eesmärk on see, et testaator teadvustab endale, et ta avaldab oma viimset tahet. Selle sätte eesmärk on ka teavitada ja hoiatada tunnistajaid, et nad on kutsutud tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testaator avaldab selles oma viimset tahet. Tunnistajate teavitamise eesmärgiks on see, et tunnistajad saaksid aru, et testaator kirjutab alla oma testamendile ning et ta on teo- ja otsustusvõimeline. Tunnistajad peavad üheaegselt tajuma, millele testaator alla kirjutab. Oluline on see, et tunnistajad teavad kinnitada, et testaator otsustus- ja teovõimelisena sai aru, et ta kirjutab alla oma testamendile.
29.Tunnistajate teavitamine on testaatori tahteavaldus. Tahteavalduse võib TsÜS § 68 lg 1 kohaselt teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tahteavaldus võib olla ka kaudne. TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. Seega peab PärS § 23 lg 2 kohaselt testaator tunnistajaid teavitama küll ise oma tahtest, kuid pärimisseadus ei välista, et ta ei võiks teha seda ka muul viisil kui suuliselt või kirjalikult, sealhulgas teoga (vt ka Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-23-08, p-d 14 ja 15; nr 2-17-5110, p 19).
30.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu oleks tunnistajad kinnitanud ütlusi andes üksnes seda, et testaator allkirjastas testamendi. Tunnistajad RR ja VV andsid testamendi tegemise asjaolude kohta põhilises osas sarnaseid ütlusi (IV kd lk 38-40, lk 61-63). Tunnistaja RRi ütlustest järeldub, et testaator luges enne allkirjastamist testamendi teksti üle, noogutas ja vestles sellest kostjaga (vesteldes näidati näpuga paberi peale) ja ta sai aru, mis toimub. Tunnistajale jäi mulje, et testaator teadis täpselt, miks tunnistajad sinna tulid ja mida ta teeb. Pärast testaatori poolt testamendi allkirjastamist tutvus tunnistaja sellega ja kirjutas sellele alla, saades aru, et tegemist oli testamendiga. Ka tunnistaja VV ütluste kohaselt lugesid testaator ja tunnistajad testamendi enne allkirja andmist läbi (me kõik lugesime selle läbi enne allakirjutamist, vanaproua esimesena ja siis tunnistajad). Tunnistaja kinnitas, et ta teadis, millele ta alla kirjutab. Talle tundus, et testaator teadis, mida ta tegi ja jäi mulje, et kõik saavad aru, mida nad seal teevad.
31.Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Asjaolu, et nad aastaid hiljem ütlusi andes ei mäletanud täpselt kõiki üksikasju, on loomulik.
32.Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate ütlustega on veenvalt tõendatud, et nad said aru sellest, et pärandaja kutsus neid tunnistajatena testamendi tegemise juurde. Seega testaator teavitas neid PärS § 23 lg 2 mõttes teoga. Samuti on tõendatud, et testaator oli endale teadvustanud, et ta kirjutab alla oma testamendile, s.o avaldab oma viimset tahet pärandada oma vara hõimlasele, s.o kostjale ning ta oli teo- ja otsustusvõimeline.
33.Pärandaja testamendis väljendatud tahte õigsust ja testamendi kehtivust tuleb eeldada. Hageja ei ole neid eeldusi ümber lükanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole testament eeltoodud asjaoludel TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine ja hagi testamendi tühisuse tuvastamiseks jääb rahuldamata.
34.Kuna hageja mõlemate nõuete aluseks olid samad asjaolud ja ringkonnakohus tuvastas, et testament on kehtiv ja seega on kostja AA pärija, jääb rahuldamata ka hageja alternatiivne nõue tuvastada, et kostja ei ole AA pärija.
35.Hageja apellatsioonkaebuse vastuses esmakordselt esitatud asjaolud ja väited PärS § 23 lg 1 sätestatud nõude rikkumise kohta, mille kohaselt peab testaator märkima testamendi tegemise kuupäeva ja aasta, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Hageja ei ole põhjendanud uute asjaolude esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja väited selle kohta, et testaator ei osanud piisavalt eesti keelt. Hageja loobus sellele asjaolule tuginemisest 12.11.2018 istungil, mille tõttu jättis kohus rahuldamata ka kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks, kelle ütlustega ta soovis tõendada vastupidist (II kd lk 69-70). Apellatsioonimenetluses ei saa arendada maakohtus peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust võrreldes sellega, millises ulatuses seda peeti maakohtus.
36.Kuna ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja mõlemad hageja nõuded jäävad lõppkokkuvõttes rahuldamata, jäävad kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
37.Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.