31. juuli 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-9022
Tsiviilasi
Tallinna linna hagi R J B’i vastu R R 28.10.2016 koduse testamendi tühisuse tuvastamise nõudes ja alternatiivses nõudes tuvastada, et R J B ei ole R R pärija
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Tallinna linn (aadress Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn) Lepingulised esindajad Inge Lumiste ja Andres Aas
Kostja
R J B (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepingulised esindajad Kuldar Kirt ja Riho Viik
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 22.06.2020.a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata R J B’i (isikukood xxxx) 14.06.2020.a kohtu tegevusele esitatud vastuväide.
2.Rahuldada Tallinna linna hagiavaldus R J B’i (isikukood xxxx) vastu.
3.Tuvastada R R (isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) 28.10.2016.a koduse testamendi tühisus.
4.Jätta rahuldamata Tallinna linna hagiavaldus R J B’i (isikukood xxxx) vastu alternatiivses nõudes tuvastada, et R J B (isikukood xxxx) ei ole R R (isikukood xxxx, surma aeg xxxx.a) pärija.
5.Tühistada Harju Maakohtu 12.06.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-17-9022 kohaldatud hagiavalduse tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud R J B’i (isikukood xxxx) kanda.
7.Välja mõista R J B’ilt (isikukood xxxx) Tallinna linna kasuks menetluskulud riigilõiv 350 (kolmsada viiskümmend) eurot ja eksperdikulud 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot.
1 (9)
8.Välja mõista R J B’ilt (isikukood xxxx) Tallinna linna kasuks viivis menetluskulude 632 (kuussada kolmkümmend kaks) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Tallinna linn (hageja) esitas 09.06.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse R J B’i (kostja) vastu xxxx surnud R R 28.10.2016 koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Hagiavaldus sisaldas hagi tagamise avaldust (I kd, tl-d 1-3). Kohus rahuldas 12.06.2017 hagi tagamise avalduse ja peatas hagi tagamise abinõuna R R pärimisasja menetluse (I kd, tl 13). Kohus võttis hagi 19.06.2017 menetlusse (I kd, tl 17). Kostja vastas hagile 25.07.2017 (I kd, tl-d 22-25). Kostja esitas 04.11.2017 menetlusdokumendi, mis sisaldas tunnistajate ülekuulamise taotlust (I kd, tl-d 42-44). Eelistung toimus 12.11.2018 (II kd, tl-d 68-71). Kostja esitas 30.11.2018 menetlusdokumendi, mis sisaldas vastuväidet kohtu tegevusele (I kd, tl-d 47-48). Hageja esitas 30.11.2018 menetlusdokumendi (I kd, tl-d 50-52). Kohus lahendas 19.02.2019 kostja vastuväite kohtu tegevusele ja määras käekirjaekspertiisi läbiviimise (I kd, tl-d 55-56). Hageja esitas 09.04.2019 taotluse tõendite kogumiseks (II kd, tl-d 2-3). Kohus lahendas 28.05.2019 hageja taotluse tõendite kogumiseks (II kd, tl 7). Eksperdid esitasid 29.08.2019 kirjaliku eksperdiarvamuse (II kd, tl-d 41-46). Kostja esitas 10.09.2019 menetlusdokumendi, milles vaidles vastu ekspertide järeldustele (II kd, tl-d 55-56). Eelistung toimus 18.09.2019 (II kd, tl-d 81-85). Kostja esitas 09.12.2019 taotluse asjatundja arvamuse vastuvõtmiseks (II kd, tl-d 142-151). Hageja esitas 16.12.2019 taotluse ekspertide ülekuulamiseks (II kd, tl-d 157-159). Eelistung toimus 17.12.2019 (IV kd, tl-d 35-43). Kostja esitas 08.01.2020 tunnistajate ülekuulamise taotluse (III kd, tl-d 101-104). Kohus lahendas 16.01.2020 kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (III kd, tl-d 115-116). Kostja esitas 04.02.2020 vastuväite kohtu tegevusele (III kd, tl-d 125-128). Kostja esitas 13.02.2020 vastuväite kohtu tegevusele (III kd, tl-d 131-133). Kohtuistung toimus 21.02.2020 (IV kd, tl-d 45-66). Kostja esitas 28.02.2020 kohtu tegevusele vastuväite (IV kd, tl-d 22-25). Hageja esitas 06.03.2020 menetlusdokumendi (IV kd, tl 2931). Kostja esitas 12.03.2020 vastuväite kohtu tegevusele ja taotluse tõendi vastuvõtmiseks (IV kd, tl-d 67-69). Kohus lahendas 16.03.2020 kostja vastuväited kohtu tegevusele (IV kd, tl 78). Kostja esitas 14.06.2020 menetlusdokumendi, mis sisaldas vastuväidet kohtu tegevusele (IV kd, tl-d 97-99). Kohtuistung toimus 22.06.2020 (IV kd, tl-d 140-144). Hageja esitas 03.07.2020 menetluskulude nimekirja (IV kd, tl-d 121-122). Kostja esitas 03.07.2020 menetluskulude nimekirja (IV kd, tl-d 124126).
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja on 17.12.2016 surnud R R (pärandaja) seadusjärgne pärija, sest pärandajal ei olnud esimese ringi pärijaid ja üleskutsemenetluses ei ole ükski teise ja kolmanda ringi pärija endast teada andnud. Kostja on esitanud notar H K pärimisavalduse. Notar on teavitanud hagejat, et kostja on esitanud notarile pärandaja väidetavalt 28.10.2016 tunnistajate juuresolekul allakirjutatud koduse testamendi, millega pärandaja pärandas kogu oma vara 2 (9)
kostjale. Hageja on seisukohal, et testamenti ei ole allkirjastanud pärandaja, sest pärandaja allkiri erineb sedavõrd pärandaja varasemal notariaalsel testamendil olevast allkirjast. Testament on koostatud eesti keeles, aga pärandaja ei osanud eesti keelt. Pärandaja ei avaldanud tunnistajatele oma viimset tahet sisaldava testamendi tegemise soovist. Testamendist ei nähtu, et testamendi tegemise algatus oleks tulnud pärandajalt. Testament ei ole koostatud pärandaja tahte kohaselt (I kd, tl-d 1-2). Hageja taotleb pärandaja koduse testamendi tühisuse tuvastamist (I kd, tl 1). Hageja on esitanud kostja vastu alternatiivse tuvastusnõude tuvastamaks, et kostja ei ole R R pärija (IV kd, tl 36).
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub hagi jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et testamendil ei ole pärandaja allkiri. Pärandaja isikutunnistusel ja testamendil olevad allkirjad on sarnased. Testamendi koostamise juures olid tunnistajad M M ja K V. Pärandaja allkirjastas testamendi omakäeliselt. Pärandaja oskas nii eesti kui ka vene keelt (I kd, tl 23). Pärandaja avaldas tunnistajatele M Mile ja K Vle korduvalt soovi ja tahet määrata oma pärijaks kostja (I kd, tl 43). Eksperdid ei ole leidnud, et tegemist oleks olnud erinevate kirjutajatega. Tunnistajad M M ja K V on kinnitanud, et tunnistajad viibisid isiklikult kohal pärandaja poolt testamendi koostamise juures; pärandaja allkirjastas dokumendi; pärandaja teadis, mida ta teeb; tunnistajad olid pärandaja poolt testamendi allkirjastamise juures; pärandaja ootas neid ja jäi mulje, et ta oli teadlik, milleks tuldi (II kd, tl 55). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kostja esitas 14.06.2020 vastuväite kohtu tegevusele, sest kohus jättis 16.03.2020 kohtumäärusega rahuldamata kostja taotluse M I S R’i ülekuulamiseks (IV kd, tl-d 97-99). Kostja selgitas 22.06.2020 kohtuistungil, et tunnistaja ülekuulamise taotlus ei ole esitatud hilinenult (IV kd, tl 140 pöördel). Kostja esitas 14.06.2020 menetlusdokumendis korduva taotluse M R’i ülekuulamiseks. Kohus on hageja korduvad taotlused M R’i ülekuulamiseks lahendanud 21.02.2020 kohtuistungil ja 16.03.2020 määruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta menetlusosalise õigust esitada korduvaid taotlusi sama tõendi vastuvõtmiseks olukorras, kus kohus on tõendi vastuvõtmisest keeldunud ning jätnud rahuldama menetlusosalise vastuväite kohtu tegevusele. Kohus ei rikkunud kostja korduva taotluse rahuldamata jätmisel menetlusõigust, mistõttu jätab kohus vastuväite rahuldamata.
5.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste väidetega: pärandaja testament ei ole allkirjastatud pärandaja poolt; pärandaja ei avaldanud tunnistajatele oma viimset tahet sisaldava testamendi tegemise soovist; testamendist ei nähtu, et testamendi tegemise algatus oleks tulnud pärandajalt; testament ei ole koostatud pärandaja tahte kohaselt. Kostja vaidleb hagile vastu. Kohus kontrollib, kas hageja nõue on põhjendatud ja lahendab hageja nõude.
6.Pärimisseaduse (PärS) § 23 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. PärS § 23 lg 2 sätestab, et tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. PärS § 23 lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. 3 (9)
R R on 28.10.2016 kuupäeva kandva testamendiga pärandanud kogu oma vara kostjale. Kohtule esitatud 28.10.2016 kuupäeva kandev testament on koostatud arvutikirjas ning allkirjastatud käsitsi (I kd, tl 5). Testamendi alla kirjutajaks on märgitud pärandaja R R. Samuti on testamendile alla kirjutanud kaks tunnistajat: K V ja M M. Kohus leiab, et 28.10.2016 kuupäeva kandva testamendi puhul on tegemist testamendiga PärS § 23 kohaselt. Kohus alljärgnevalt kontrollib hageja väidete põhjendatust.
7.TsMS § 232 lg 1 kohaselt 1 kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vaidlustatud kodune testament on tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament (PärS § 23 lg 1). Vaidlustatud testamendile on tunnistajatena alla kirjutanud K V ja M M. See nähtub testamendi dokumendist, millele on märgitud tunnistajate nimed ja allkirjad (I kd, tl 5). Tunnistaja M Mi 07.03.2017 ärakuulamise protokoll ei sisalda teavet selle kohta, kas tunnistajad allkirjastasid testamendi (I kd, tl 82). Ärakuulamise protokollis on mainitud testamendi allkirjastamist umbisikuliselt, mistõttu ei välista protokoll, et testament on tunnistajate allkirjastatud (I kd, tl 81). Testamendi allkirjastamist kinnitas tunnistaja M M kohtule 17.12.2019 istungil antud ütlustes (IV kd, tl 38). Testamendi allkirjastamist kinnitas tunnistaja K V kohtule 21.02.2020 istungil antud ütlustes (IV kd, tl-d 62-63). Tunnistajad kinnitasid ühtlasi, et testamendil olevad allkirjad kuuluvad neile (I kd, tl 5). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber testamendi allkirjastamise tunnistajate poolt. Kohus leiab, et testamendi allakirjutamine K V ja M Mi poolt on tõendatud.
8.PärS § 23 lg 3 sätestab, et tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. PärS § 23 lg 3 sätestab testamendile antud tunnistaja allkirja tõendamisfunktsiooni. Kui tunnistaja on kirjutanud tunnistajate juuresolekul allakirjutatud kodusele testamendile allkirja, tõendab see testamendi allkirjastamist testaatori poolt. Kohus leiab, et tulenevalt tunnistajate allkirja tõendamisfunktsioonist on testament iseseisvaks dokumentaalseks tõendiks, mis tõendab testamendi allakirjutamist R R poolt. Tunnistaja M M on notarile 07.03.2017 ärakuulamisel avaldanud järgmist: „Kuna T allkirjastas dokumendi, siis sellest järeldas tunnistaja, et ju ta teab, mida teeb. T allkirjastamise juures T kohalolijatega väga ei suhelnud. [---] Enne allkirjastamist vaatasid pärija ja t testamendi läbi ja pärija selgitas mõningaid asju vene- ja eesti keeles“ (I kd, tl 82). Kohtu hinnangul nähtub M Mi kinnitusest, et testamendile kirjutas alla pärandaja. Tunnistaja ärakuulamise protokoll on dokumentaalne tõend, milles sisalduva teabe kohaselt nägi tunnistaja testamendi allkirjastamist R R poolt. Tunnistaja K V on 10.03.2017 ärakuulamisel sõna-sõnalt andnud samasisulise seletuse, mille andis tunnistaja M M (I kd, tl 81). Kohtu hinnangul ei ole usutav, et K V sai ärakuulamisel anda täpselt samas sõnastuses vastused notari küsimustele, nagu andis M M. Kohus peab võimalikuks, et vastuste sama sõnastus on tekkinud notari poolt K V ärakuulamise protokolli koostamisel M Mi ärakuulamise protokolli aluseks võtmise tõttu või seetõttu, et K V on kohandanud oma vastuseid teadlikult M Mi antud vastustega. Kohus leiab, et mõlemal juhul on protokoll tõendina ebausaldusväärne. Esimesel juhul ei kajasta tõendi koostamise viis usaldusväärselt K V poolt ärakuulamisel avaldatut. Teisel juhul ei saa ärakuulamisel avaldatut pidada usaldusväärseks. Kohus jätab seetõttu K V ärakuulamise protokolli tõendina arvestamata selle ilmse ebausaldusväärsuse tõttu (TsMS § 238 lg 5).
9.Tunnistaja M M andis 17.12.2019 kohtus järgmise sisuga ütlused: „Ma ei ole tundnud R Rt. Ma olen seda isikut näinud oma elu jooksul üks kord. [---] R kirjutas dokumendile alla ja siis mina tema järgi [---] Mina ei küsinud R dokumenti. Mina ei teadnudki, kas tegemist on selle isikuga. [---] 4 (9)
See isik on kindlasti sarnane testamendi allkirjastanud isikuga [isikutunnistuse koopia kohta I kd, tl 27 – kohtu märkus]“ (IV kd, tl-d 38-39). Kohus leiab, et tunnistaja ütlused sisaldavad teavet, mille kohaselt tunnistaja nägi testamendi allkirjastamist isiku poolt, kes on sarnane R R isikutunnistuse fotol oleva isikuga. Tunnistaja K V andis 21.02.2020 kohtus järgmise sisuga ütlused: „Seda prouat ei olnud ma varem kohanud. Ma ei teadnud otseselt, kes ta on, ma lihtsalt teadsin, et pidin olema testamendi tunnistaja. [---] Mina kindlasti esimesena ei allkirjastanud. Minu meelest vanaproua täitis ära, siis kirjutasime meie alla ilmselt. [---] Ma sain selle proua nime teada seal majas, aga ma ei mäleta täpselt, spekuleerin praegu. Ma ei küsinud tema isikut tõendavat dokumenti, ma ei tulnud selle peale. [---] Enne, kui R.R alla kirjutas, luges ta selle dokumendi läbi. [---] Ma nägin ise, kuidas R.R sellele dokumendile ise alla kirjutas. [---] Tunnistaja kinnitab, et tegemist on sama vanaprouaga [isikutunnistuse koopia kohta I kd, tl 27 – kohtu märkus]“ (IV kd, tl-d 61-63). Kohus leiab, et tunnistaja ütlused sisaldavad teavet, mille kohaselt tunnistaja nägi testamendi allkirjastamist isiku poolt, kes on sarnane R R isikutunnistuse fotol oleva isikuga. Kohtu ette ei ole toodud ega tõendatud asjaolusid, millest nähtub tunnistajate isiklik huvi asja lahendamise tulemuse vastu või nende mõjutatus menetlusosaliste poolt. Seetõttu ei jäta kohus nende ütlusi kõrvale. Tunnistajate ütlused ei ole omavahel olulises osas vastuolus, mistõttu ei saa kohus pidada ütlusi kogumis ebausaldusväärseks.
10.Eksperdid H R ja E K andsid 29.08.2019 eksperdiarvamuse, mille kohaselt ei ole 28.10.2016 kuupäeva kandvale testamendile allkirja R R nimelt tõenäoliselt kirjutanud R R (II kd, tl 43). Eksperdiarvamuse kohaselt moodustus võrdlusmaterjal järgmistest dokumentidest: 04.01.010 ühekordse pensionilisa avaldus, 03.12.2010 ühekordse pensionilisa avaldus, isikutunnistuse koopia, 11.12.2008 notariaalne testament, 07.10.2008 notariaalne testament, 21.05.2004 notariaalne testament, 11.05.2001 notariaalne testament (II kd, tl 44). Kohtu hinnangul on eksperdid lähtunud võrdlusmaterjalist, mille osas saab olla kindel, et dokumendile kirjutatud allkiri kuulub pärandajale, sest dokumendi allkirjastamisel või esitamisel on olnud vajalik isikusamasuse tuvastamine. Kohtu hinnangul saab eeldada, et usaldusväärse võrdlusmaterjali aluseks võtmine tagab uuringutulemuse sisulise täpsuse ja õigsuse. Eksperdid on kirjeldanud uuringu läbiviimise meetodit, milleks on kummagi eksperdi poolt uuringu läbiviimine eraldiseisvalt (IV kd, tl-d 51, 56 - ekspertide ütlused). Kohtu hinnangul suurendab kahe eksperdi poolt uuringu teostamine tulemuste usaldusväärsust, sest näitab uuringutulemuse korratavust. Eksperdid on võrdlusmaterjali põhjal välja selgitanud pärandaja käekirja üldtunnused (sh suurus, spontaansus, tempo) ja eritunnused (liikumise vorm tähtede ja täheelementide kirjutamisel, liikumissuuna iseärasused, liikumise ulatus, punktide asetus, paigutus). Eksperdid on andnud arvamuste skaalal arvamuse astmel 7 – tõenäoliselt on erinevad kirjutajad (II kd, tl 46). Asjaolu, et kostja ei ole nõus ekspertide järeldustega, ei anna alust lugeda ekspertide järeldusi ebaõigeks. Kostjal on olnud võimalik taotleda kordusekspertiisi läbiviimist ning soovi korral esitada ekspertidele täiendavat võrdlusmaterjali, kuid kostja ei ole seda soovinud. Asjaolu, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ei ole kostjale väljastanud käekirjaekspertiisi läbiviimise meetodit, ei muuda eksperdiarvamust ebausaldusväärseks või ebaõigeks. Seejuures ei ole kostja taotlenud kohtu kaasabi ekspertiisi läbiviimise meetodi väljanõudmisel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt. Eksperdid on andnud arvamuste skaalal arvamuse astmel 7 (tõenäoliselt on erinevad kirjutajad). Kuigi eksperdid ei andnud arvamuste skaalal kategoorilist hinnangut, ei vähenda see kohtu hinnangul tõendi usaldusväärsust ega anna tõendile ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtu hinnangul ei nähtu eksperdiarvamusest ega ekspertide vastustest kohtuistungil, et eksperdid oleks andnud vale arvamuse või eksinud arvamuse andmisel.
5 (9)
11.Kostja on soovinud tõendada testamendi allkirjastamist pärandaja poolt M I S R’i koostatud dokumentaalse tõendiga (arvamus). Kostja esitas M R’i arvamusest väljavõtted kohtule 09.12.2019 (II kd, tl-d 145-151). Arvamus tervikuna esitati kohtule 07.01.2020 (III kd, tl-d 1-60 arvamus, III kd, tl-d 61-100 –tõlge) ja 13.02.2020 (III kd, tl-d 138-215 – arvamus koos apostilliga ja tõlkega). Kohus on kostja pool 13.02.2020 esitatud notari kinnituse põhjal veendunud, et arvamuse koostanud M R on olemas. Kuigi ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2), peab kohus tõendi usalduväärsuse hindamisel arvesse võtma tõendi loomise aega ja viisi. Kohus andis pooltele 18.11.2018 eelistungil tähtaja võrdlusmaterjali esitamiseks. Kohus kohustas 19.02.2019 määrusega pooli taluma ning võimaldama ekspertiisi läbiviimist ning esitama määratud eksperdile või ekspertidele ekspertiisi läbiviimiseks vajalikke dokumente (I kd, tl 55 pöördel). Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul ning pärast ekspertiisi määramist kohtule pärandaja allkirja võrdlusmaterjalina ühtki dokumenti. M R’i arvamusest nähtuvalt on dokument koostatud kostja tellimusel (III kd, tl 61). Võrdlusmaterjal on antud M R’i käsutusse, st M R ei ole võrdlusmaterjali ise kogunud (III kd, tl 98). Tõendist nähtuvalt on M R’ile esitatud koopiad dokumendist pealkirjaga „Членский билет No 46“ (III kd, tl 42), avaldusest perekonnaseisuametile (III kd, tl 43), R R 15.06.1993 välja antud passi allkirjaga lehest (III kd, tl 44), R R 20.03.2003 välja antud passi allkirjaga lehest (III kd, tl 46) ja 28.06.2016 vene keelsest kirjast (III kd, tl 55), milliseid ei ole kostja esitanud kohtule ega ekspertidele. TsMS § 200 lg-st 2 ja 328 lg-st 1 tuleneb menetlusosalise kaasaaitamiskohustus faktiliste asjaolude väljaselgitamisel, sh nende tõendatuse kontrollimisel. TsMS § 299 lg 1 sätestab sõnaselgelt kohtu õiguse kohustada menetlusosalist ekspertiisi läbiviimisele kaasa aitama. Kostja ei esitanud vaatamata seadusest tulenevale kaasaaitamiskohustusele tema valduses olevaid võrdlusmaterjale kohtule ega ekspertidele ekspertiisi läbiviimiseks. Kostja tegevusest nähtub, et kostja ei ole soovinud enda esitatud võrdlusmaterjali kasutamist kohtu määratud ekspertiisi läbiviimisel. Kostja esitas võrdlusmaterjali enda valitud asjatundjale M R’ile pärast seda, kui eksperdid andsid arvamuse, millega kostja ei nõustunud. Kostja esitas M R’ile kohtumenetluses koostatud kirjaliku eksperdiarvamuse (III kd, tl-d 65, 72). Kostja poolt kohtule võrdlusmaterjali mitteesitamine ning M R’ile täiendava võrdlusmaterjali ning eksperdiarvamuse esitamine muudab M R’i koostatud tõendi ebausaldusväärseks, kuivõrd kohus ei saa olla kindel, et kostja poolt tõendi hankimise viis ei mõjutanud tõendi sisu. Kohtu hinnangul tuleb asjatundja eriteadmistel põhineva dokumentaalse tõendi usaldusväärsuse hindamisel arvestada sellega, kas tagatud on järelduste sisuline täpsus ja õigsus ning uuringu tulemuse usaldusväärsus. Kostja on M R’ile esitanud koopiad dokumentides „Членский билет No 46“ (III kd, tl 42), avaldusest perekonnaseisuametile (III kd, tl 43) ja 28.06.2016 vene keelsest kirjast (III kd, tl 55). Kohtu hinnangul puudub nimetatud dokumentide osas sõltumatu kinnitus (nt notari või ametiasutuse poolt), et dokumendil sisalduvad käekirjanäidised kuuluvad pärandajale. Seetõttu ei ole võrdlusmaterjali põhjal uuringu läbiviimisel tagatud uuringutulemuse sisuline täpsus ja õigsus. Samuti seab sellise võrdlusmaterjali kasutamine kahtluse alla uuringu tulemuse reliaabluse, sest uuringu läbiviimise viis ei välista, et osundatud käekirjanäidiste kasutamata jätmisel oleks võinud jõuda teistsugusele tulemusele. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et tõend on ilmselt ebausaldusväärne ning tuleb jätta arvestamata (TsMS § 238 lg 5).
13.Kostja on esitanud N K arvamust sisaldava dokumentaalse tõendi (III kd, tl-d 70-77 – ekspertiisiakt No 131). Kostja soovis N K eriteadmiste olemasolu tõendada järgmiste tõenditega: xxxx 17.10.2019 sertifikaat (IV kd, tl 101), 19.03.1990 xxxx töötõend (IV kd, tl 104), teenistusleht (IV kd, tl-d 106-110). Kohtu hinnangul ei nähtu kostja esitatud dokumentidest, kuidas on N K omandanud eriteadmised käekirjaekspertiisi teostamiseks ning milline on nende eriteadmiste sisu ja ajakohasus. Samas on kohtule usutav, et N Kl võivad olla vajalikud eriteadmised selleks, et anda 6 (9)
hinnang selle kohta, kas testamendi on allkirjastanud pärandaja. Sellistele eriteadmistele viitab N K pikaajaline töötamine uurimisasutuse eksperdina ning töötamine ekspert-kriminalistina OÜ-s xxxx, mis pakub käekirjaekspertiisi teostamise teenust (IV kd, tl-d 111-112). Eeltoodut arvestades hindab kohus tõendit sisuliselt. N K on arvamuse andmisel võrrelnud vaidlustatud allkirja ja pärandaja isikutunnistusel olevat allkirja (I kd, tl 74 pöördel). Tõendist nähtuvalt on lisaks isikutunnistusele N Kle esitatud veel seitse dokumenti, millel on pärandaja käekirja ja allkirja näidised (III kd, tl 74). Kohus leiab, et N Kl ei olnud võimalik ainult isikutunnistusel oleva pärandaja allkirja uurimise põhjal välja selgitada pärandaja käekirja üldtunnuseid (sh suurus, spontaansus, tempo) ega eritunnuseid (liikumise vorm tähtede ja täheelementide kirjutamisel, liikumissuuna iseärasused, liikumise ulatus, punktide asetus, paigutus). Pärandaja käekirja üld- ja eritunnuste väljaselgitamine oleks eeldanud N K poolt lisaks isikutunnistusel olevale allkirjale ka ülejäänud pärandaja käekirjanäidiste uurimist. Tõendist nähtuvalt N K ülejäänud näidiseid ei uurinud ega teinud nende põhjal järeldusi pärandaja käekirja tunnuste kohta. Uuringu teostamine ebapiisava võrdlusmaterjali alusel seab kahtluse alla uuringutulemuse sisulise täpsuse ja õigsuse. Uuringu tegemisel ühe võrdlusmaterjali eelistamine seitsmele võrdlusmaterjalile muudab uuringu tulemuse ebausaldusväärseks, sest uuringu läbiviimise viis ei välista, et uuringu tegemisel teiste käekirjanäidiste kasutamisel oleks võinud jõuda teistsugusele tulemusele (uuringu ebareliaablus). Eeltoodut arvestades jätab kohus tõendi arvestamata, sest see on ilmselt ebausaldusväärne (TsMS § 238 lg 5).
14.Kohus kujundab eeltoodut arvestades vaidlusaluses küsimuses seisukoha M Mi ärakuulamise protokolli, M Mi ja K V ütluste, ekspertide H R ja E K eksperdiarvamuse ja ütluste põhjal. M Mi ärakuulamise protokollist, M Mi ja K V ütlustest nähtub teave, mille kohaselt allkirjastas testamendi R R. Eksperdiarvamusest ja ekspertide ütlustest nähtub järeldus, et testamendile ei ole allkirja R R nimelt tõenäoliselt kirjutanud R R. Eksperdid ei andnud kategoorilist vastust küsimusele, kas allkiri on kirjutatud pärandaja poolt. Seetõttu ei ole kohtul võimalik eksperdiarvamuse alusel eeldada, et tunnistajad on andnud valeütlusi testamendi allkirjastamise kohta. Eksperdiarvamus ei välista võimalust, et testamendi võis allkirjastada R R, kuigi selline tõenäosus on väike. Tunnistaja ütlustest nähtub, et tunnistajad tajusid testamendi allkirjastamist R R poolt. Seetõttu ei sisalda tunnistajate ütlused ja M Mi ärakuulamise protokoll teavet, mis koosmõjus eksperdiarvamusega võimaldaks välistada testamendi allkirjastamise pärandaja poolt. Eksperdid on olnud seisukohal, et vaidlustatud allkiri erineb pärandaja käekirja üldja eritunnuste osas. Tunnistajate ütlustest ei nähtu teavet, mis aitaks selgitada testamendil oleva allkirja erinevust pärandaja käekirja üld- ja eritunnustes. Tunnistajad ei ole välja toonud asjaolusid, millega saaks selgitada vaidlustatud käekirja erinevust – nt allkirja kirjutamine ebaharilikus olukorras, pärandaja tervislik seisund vms. Seetõttu ei lükka tunnistajate ütlused ümber ekspertide antud järeldusi. Kuivõrd kohtul ei ole võimalik pidada ühte tõendit teisest usaldusväärsemaks ega kõrvaldada tõendites sisalduvat vastuolu muid tõendeid hinnates, jätab kohus arvestamata nii M Mi ärakuulamise protokolli, tunnistajate ütlused kui ka eksperdiarvamuse osas, mis puudutab vaidlusküsimust, kas R R on testamendi allkirjastanud. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd kohus jättis arvestamata hageja tõendi (eksperdiarvamus), ei ole hageja tõendanud hagi aluseks olevat faktiväidet, mille kohaselt pärandaja ei allkirjastanud testamenti.
15.PärS § 23 lg 2 sätestab, et tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. PärS § 23 lg 2 mõistes teatamine on testaatori tahteavaldus, mille testaator võib teha ka kaudse tahteavaldusena (vt ka Riigikohtu 10.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-08, p-d 14-15). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 sätestab, et otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 68 lg 3 sätestab, et kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. 7 (9)
Hageja on põhjendanud hagiavaldust testamendi vorminõuete rikkumisega ning leidnud, et pärandaja ei avaldanud tunnistajatele oma viimset tahet sisaldava testamendi tegemise soovist. M Mi ärakuulamise protokollis on märgitud järgmist: „2. Kas tunnistaja oli teadlik, et ta oli kutsutud testamendi allkirjastamise juurde ning et testament sisaldab Testaatori viimset tahet? Jah teadis, kuid sellest teavitas teda testamendis nimetatud pärija. [---] 3. Kas testaator teataas tunnistajatele et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet? Ei, seda testaator ei teatanud“ (I kd, tl 82). M M andis tunnistajana järgmised ütlused: „Kuna mina juba teadsin, mida see kohtumine hõlmab, siis R andis paberil dokumendid R lugeda. Kuna tema vist eesti keelt väga ei rääkinud, siis ta seal noogutas ja vaatas R otsa, suhtlust meil omavahel temaga ei olnud. [---] Sain R teada, et dokument, mille allkirjastame, on testament. [---] Me kumbki koos teise tunnistajaga ei rääkinud R. [---] Ta ei küsinud küsimusi minult, teiselt tunnistajalt ega R“ (IV kd, tld 38-39). K V andis tunnistajana järgmised ütlused: „Ma teadsin, millega tegemist oli, millele ma alla kirjutasin, lugesin selle kohapeal läbi“ (IV kd, tl 63). Kohus on seisukohal, et tunnistaja M Mi ärakuulamise protokolli ja ütlustega on tõendatud, et pärandaja ei teinud otsest tahteavaldust ega teatanud tunnistajatele sõnaselgelt, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Tunnistaja M M on sõnaselgelt avaldanud, et pärandaja midagi sellist ei teatanud. Tunnistaja K V ei andnud ütlusi, millest nähtub otsese tahteavalduse tegemine või mittetegemine. Kohus on seisukohal, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et pärandaja ei teinud kaudset tahteavaldust, st tegu, millega pärandaja avaldas tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Kohus leiab, et selliseks teoks ei saa pidada testamendi allkirjastamist testaatori poolt, sest vastasel juhul muudaks see PärS § 23 lõikes 2 sätestatud teatamise vorminõude sisutühjaks. Kohtu hinnangul ei nähtu tunnistajate ütlustest ühtki pärandaja tegu, mida oleks võimalik tõlgendada kaudse tahteavaldusena. Eeltoodut arvestades on R R koduse testamendi tegemisel rikutud vorminõudeid ning testament on TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine.
16.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
17.Kohus tuvastas eelnevalt, et pärandaja kodune testament on vorminõuete rikkumise tõttu tühine. Kohus rahuldab hagiavalduse ja tuvastab, et R R (surma aeg 17.12.2016) 28.10.2016 kodune testament on tühine. TsMS § 442 lg 8 ls 4 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kohus rahuldas hageja nõude testamendi tühisuse tuvastamiseks. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude tuvastada, et kostja ei ole R R pärija.
18.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus rahuldas 12.06.2017 määrusega hagi tagamise avalduse ja peatas pärimismenetluse. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõude jõusse jätmine otsuse täitmist tagava abinõuna ei ole vajalik, kuivõrd pärimismenetluse jätkumine otsuse jõustumise järgselt ei raskenda otsuse täitmist ega muuda seda võimatuks. Kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise.
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega kostja kahjuks otsuse. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 8 (9)
20.Hageja on taotlenud menetluskulude 632 eurot kindlaksmääramist ja kostjalt väljamõistmist. Hageja nõuab menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 350 eurot ja eksperdikulust 282 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuludega, kuivõrd riigilõivu tasumine on hagi menetlemise vältimatu eeldus ning eksperdikulude kandmine ekspertiisi määramise eeldus. Kohus määrab hageja menetluskulud 632 eurot kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 632 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.