Marelius Invest OÜ hagi Zircon Group OÜ vastu 14.09.2020 osanike otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.12.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Zircon Group OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Marelius Invest OÜ (registrikood 12510752), lepingulised esindajad vandeadvokaat Piret Kergandberg ja vandeadvokaadi abi Liis Venelaine Kostja (apellant): Zircon Group OÜ (registrikood 11694520), lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaadi abi Katarina Talumäe
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 11.05.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 08.12.2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Zircon Group OÜ kanda.
3.Välja mõista Zircon Group OÜ-lt 3324 eurot Marelius Invest OÜ kasuks ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
2-20-13481 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Marelius Invest OÜ (hageja) esitas 16.09.2020 Harju Maakohtule hagi Zircon Group OÜ (kostja) vastu 14.09.2020 osanike otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
2.Kostja on äriühing, mille juhatuse liige on XX ning osanikud ALK Group OÜ (edaspidi ALK või enamusosanik) ja hageja (vähemusosanik). ALK-le kuulub kostja osa nimiväärtusega 2 556 eurot (2556 häält), mis moodustab 80% osakapitalist. Hagejale kuulub osa nimiväärtusega 639 eurot (639 häält), mis moodustab 20% kostja osakapitalist. ALK-i ainuosanik ja tegelik kasusaaja on XX. Seega on nii Zircon kui ka ALK XXi kontrolli all.
3.2020. aasta alguses on hagejale saanud teatavaks, et kostja juhatus on teinud kostjat ja vähemusosanikku kahjustavaid tehinguid ning vähemusosaniku eest varjatakse teavet. Sellest tulenevalt esitas hageja 04.02.2020 XXile päringu, milles nõudis teavet kostja tegevuse kohta. Hageja soovis enda osaluse väljaostu. XX väljaostuga ei nõustunud, vaid soovis hageja osa tasuta üleandmist. Hageja teabega tutvumise nõudele XX sisuliselt ei reageerinud. 11.05.2020 palus hageja edastada kostjal 2016-2019 kasumi jaotamise otsused ja raamatupidamise tõendi dividendi väljamaksete kohta. Kostja vastas kirjale alles 08.06.2020 ning seadis hagejale ebamõistlikult piiravaid tingimusi kostja dokumentidega tutvumiseks.
4.27.08.2020 edastas kostja hagejale teate, milles sisaldusid järgnevad juhatuse ettepanekud: (a) muuta osaühingu põhikirja ja kinnitada see uues sõnastuses, mille kohaselt osaühingu miinimumkapital on 50 000 eurot ning maksimumkapital on 200 000 eurot ja (b) suurendada osaühingu osakapitali 3195 eurolt 163 195 eurole, lastes täiendavalt välja kaks osa nimiväärtusega 128 000 eurot ja 32 000 eurot. 27.08.2020 teatele vastamise tähtajaks määras kostja 07.09.2020 ja rahaliste sissemaksete teostamise tähtajaks 17.09.2020.
5.27.08.2020 teatas hageja soovist tutvuda dividendi puudutavate dokumentidega kostja asukohas. Kostja ei võimaldanud hagejale dokumentidega tutvumist. 31.08.2020 saatis hageja kostjale kirja, milles küsis selgitusi osakapitali suurendamise põhjuste kohta. Kostja sellele kirjale ei vastanud. 03.09.2020 esitas hageja kostjale ja ALK-le taotluse erikontrolli korraldamiseks ja erikontrolli läbiviija määramise otsustamiseks. Ka sellele kirjale kostja ei reageerinud. 09.09.2020 esitas hageja kostjale nõude, millega palus teavitada, kas kostja osanikud võtsid 07.09.2020 vastu otsuse osakapitali suurendamiseks ning edastada otsuse hääletusprotokolli.
6.14.09.2020 esitas kostja hagejale kostja osakapitali suurendamise hääletusprotokolli, millest nähtub, et osanike koosolekut kokku kutsumata võeti 14.09.2020
2-20-13481 enamusosaniku häältega vastu osanike otsused põhikirja muutmiseks (otsus nr 1) ja osakapitali suurendamiseks (otsus nr 2).
7.Kostja 14.09.2020 osanike otsused nr 1 ja 2 on äriseadustiku (ÄS) § 1771 lg 1 alusel tühised, sest need ei vasta headele kommetele. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et osanike otsused või üks neist ei ole tühised, tuleb osanike otsused vastavas osas tunnistada kehtetuks (ÄS § 178 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 38 lg 1).
8.Osanike otsused kahjustavad hageja huve, sest nendega vähendatakse hageja osaluse osakaalu, et pahatahtlikult vältida vähemusosaniku õiguste teostamist, eelkõige teabe nõudmist ja erikontrolli korraldamise nõudmist, aga ka muude ÄS-st tulenevate vähemusosaniku õiguste teostamist.
9.Osakapitali suurendamine põhjustab hagejale olulist kahju. Äriregistrisse osakapitali suurendamise kohta kande tegemisega väheneks hagejale kuuluva osaluse väärtus 90% ulatuses. Osanike otsused on vastuolus TsÜS § 138 lg-ga 2, sest kostja eesmärk on vähendada hageja osaluse ehk vara väärtust.
10.Vaidlustatud otsused rikuvad osanike võrdse kohtlemise (ÄS § 154 lg 1) ja heas usus tegutsemise (TsÜS § 32) põhimõtteid.
11.Kostja rikkus vähemusosaniku tutvumisõigust ning välistas vähemusosaniku igasuguse võimaluse kujundada osakapitali suurendamise kohta teadlik ja põhjendatud seisukoht. Antud juhul ei saanud vähemusosanik kujundada oma otsust enamusosanikuga võrdsetel alustel. Võrreldes ALK-i võimalustega, on hageja juurdepääs kostja dokumentidele ja teabele olematu. Kuna kostja ei andnud hagejale informatsiooni, mis oleks võimaldanud hagejal osakapitali suurendamise üle otsustada, siis on kostja suurendanud osakapitali viisil, mis kahjustab vähemusosaniku huve.
12.Vähemusosanikult ei saanud eeldada osakapitali suurendamisel osalemist. Kostja on korduvalt rikkunud vähemusosaniku õigusi, jättes hagejale andmata teabe, mis oli hagejale vajalik osanikuõiguse teostamiseks. Seega ei saanud hageja otsustada, kas osa märkimise õigust teostada ning osakapitali suurendamisel osaleda või mitte.
13.Osakapitali suurendamise vajadus peab olema objektiivselt hinnatav ning osanikele põhjendatud ja vajadusel tõendatud. Kostja juhatuse 27.08.2020 ettepanekus esitatud osakapitali suurendamise vajaduse põhjendus on täiesti üldsõnaline, ei põhine ühelgi arvutusel ja selles ei ole analüüsitud ega kaalutud ühtegi alternatiivset finantseerimisabinõu. Majandusliku jätkusuutlikkuse tagamise eesmärki on võimalik saavutada ka muude vahenditega. Maksu- ja Tolliameti avaldatud andmetest nähtub, et võrreldes 2020. aasta I kvartaliga kostja käive 2020. aasta II kvartalis mitte ei kahanenud, vaid kasvas märkimisväärselt. Vabariigi Valitsus kuulutas eriolukorra välja 12.03.2020 ehk kaks nädalat enne I kvartali lõppu. Eriolukord lõppes 18.05.2020 ning enamus eriolukorra kestusest (47 päeva) langeb ajaliselt 2020 II kvartalisse. Müügitulu kasvu tõttu ei ole usutav kostja väide, mille kohaselt on kapitali täiendamise vajaduse tingitud covid-19 viiruse levikuga kaasnevast majanduslangusest.
14.Ilma tegeliku vajaduseta osakapitali suurendamine on ebaõige, sest selle tulemusena saaks enamusosanik põhjendamatuid eeliseid vähemusosaniku kahjuks. Kostja viimase majandusaasta aruande (2019) kohaselt oli kostjal 31.12.2019 seisuga raha kassas ja arvelduskontodel 274 020 eurot ja jaotamata kasumit 3 156 622 eurot. Sellest võib arvata, et kui mingil põhjusel on vaja ühingu osakapitali suurendada, saab seda teha ka sissemakseid tegemata, omakapitali arvel ehk ÄS §-s 195 sätestatud fondiemissioonina. Kui jaotamata kasum on teatud vara all, on käibekapitali vajaduse korral mõistlik kaaluda vara võõrandamist või koormamist. Hageja on kostjale pakkunud ka laenu andmist.
2-20-13481 Kostja vastuväited
15.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Hageja õigused osakapitali suurendamisel on olnud tagatud, kuid hageja ei ole enda subjektiivsetest huvidest lähtuvalt soovinud neid realiseerida. Kuna hageja ei soovinud kasutada temale väljastatava osa märkimise õigust (ÄS § 193 lg 1), siis ei saa sellest järeldada tema õiguste rikkumist.
17.Osakapitali suurendamise eesmärgiks oli majanduslanguse olukorras kostja igapäevase majandustegevuse jätkamise võimaldamine. Kostja on esitanud tõendid oma majandusseisu olulise halvenemise ja lisafinantseeringu vajaduse kohta. Samuti on kostjal lõppenud välised finantseerimisallikad Swedbank AS-i pangakrediidi näol.
18.Hageja juurdepääs teabele oli tagatud, kuid hageja ei ole oma õigust kasutanud. Kostja 08.06.2020 kiri tõendab hagejale soovitud dokumentidega tutvumise võimaldamist seaduses ettenähtud korras kostja asukohas. Osanik saab informatsiooni ebapiisavuse olukorras hääletada otsuse vastu. Ka osakapitali suurendamise otsusega mittenõustumisel oli hagejal õigus enda osa märkida kuni 17.09.2020 ja võimalus soovi korral tutvuda selleks kostja dokumentidega.
19.Hageja tegutseb kostjaga konkureeriva ettevõtjana ning tema eesmärgiks on takistada kostjat igal võimalikul moel, sh osaniku- ja menetlusõiguste pahauskse teostamise teel, saavutamaks temale kuuluva OÜ Sumar Tools konkurentsieelist kostja ees ja halvendada kostja turupositsiooni. Hageja on asunud halvustama kostjat tema lepingupartnerite ees eesmärgiga kahjustada kostja majandushuve ja haarata kostja kliente ja koostööpartnereid. Maakohtu otsus ja põhjendused
20.Harju Maakohtu 08.12.2020 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning tunnistati kehtetuks kostja 14.09.2020 osanike otsus nr 1 (Osaühingu põhikirja muutmine) ja 14.09.2020 osanike otsus nr 2 (Osaühingu osakapitali suurendamine). Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja 14.09.2020 osanike otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 6500 eurot ja viivise menetluskuludelt.
21.Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt esile toodud asjaoludest järeldada vaidlusaluste otsuste tühisust. Kohus ei nõustu hagejaga, nagu olnuks vaidlusalused otsused vastuolus heade kommetega (ÄS § 1771 lg 1).
22.Hageja alternatiivne nõue osanike otsuste kehtetuks tunnistamiseks on põhjendatud (TsÜS § 38 lg 1).
23.Kostja on hageja teabeõiguse teostamisest põhjendamatult keeldunud ja ignoreerinud hageja kui vähemusosaniku nõudeid teabe saamiseks ja erikontrolli määramiseks. Heauskseks käitumiseks ei saa pidada teabenõude täitmise edasilükkamist seoses raamatupidaja väidetava haigestumisega kuni 07.09.2020 ehk päevani, mil hagejal oli juba kohustus esitada oma seisukoht osakapitali suurendamise eelnõu suhtes (vt I kd, tl 19 pöördel). Paljasõnalised on kostja väited, justkui ei olnud hagejal mingeid takistusi kostja dokumentidega tutvumiseks. Kostja ei ole esitanud käesolevas menetluses tõendeid selle kohta, et ta oleks hageja korduvatele kirjalikele teabenõuetele vastanud ja pakkunud hagejale reaalset võimalust nõutud teabega tutvuda. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks vähimalgi määral reageerinud hageja taotlusele erikontrolli määramiseks. 06.10.2020 e-kirjas teatas kostja esindaja otsesõnu, et kostja juhatus keeldub hagejale teabe avaldamisest ÄS § 166 lg 2 alusel. Kostja ei ole esitanud adekvaatseid põhjendusi selle kohta, et hagejale teabe andmine võinuks tekitada olulist kahju kostja huvidele (ÄS § 166 lg 2).
2-20-13481
24.Kostja esindaja 28.09.2020 kiri (I kd, tl 142-143) on saadetud pärast vaidlusaluste otsuste vastuvõtmist ning pärast osa märkimise tähtaja möödumist 17.09.2020, mistõttu ei saanud see avaldada mõju kostja kohustusele väljastada hagejale teavet enne 17.09.2020 esitatud teabenõuete osas. Kõnealuse kirja edastamine ei seostu osakapitali suurendamise õiguspärasusega. Samuti ei anna 28.09.2020 kiri ilma kostjapoolsete täpsemate põhjendusteta alust eeldada hageja poolt kostja huvidele olulise kahju tekitamist. Hagejal kui kostja osanikul on õigus nõuda ja eeldada, et ettevõtte tegevus on seaduslik ja läbipaistev ning ettevõtte juhtimise suhtes põhjendatud etteheidete tegemine ei ole automaatselt vaadeldav osaühingu huvidele kahju tekitamisena.
25.Tervikuna nähtub kostja juhatuse ja enamusosaniku tegevusest ja otsustest soov takistada hagejale juurdepääsu kostjat ja selle juhtimist puudutavale teabele. Arvestades, et kostja on taganud teabeõiguse enamusosanikule (kostja ja kostja enamusosanik on kostja juhatuse liikme XXi kontrolli all, vt I kd, tl 7-11) ning rikkunud vähemusosaniku teabeõigust vaidlusaluste osanike otsuste tegemisel, on kostja rikkunud nii võrdse kohtlemise kui ka heas usus käitumise kohustusi. Osaniku teabeõiguse rikkumist ei saa õigustada osaniku võimalusega hääletada mingi otsuse poolt või vastu. Käesoleval juhul oli osakapitali suurendamine viidud läbi viisil, millega rikuti hageja kui vähemusosaniku õigusi.
26.Olukorras, kus kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei olnud hagejale tagatud piisavat teavet kostja majandusliku olukorra ja vaidlusaluste otsuste põhjendatuse suhtes, ei saanud hagejalt mõistlikult eeldada täiendava osa märkimist üksnes selleks, et säilitada senist osaluse määra. Osakapitali suurendamises osalemise otsustamiseks vajaliku teabe omamine on vaadeldav kaalutletud ja informeeritud otsuse tegemise elementaarse eeldusena. Aktsionäri teabenõude eesmärk on saada eelkõige teavet selle kohta, milline on äriühingu majanduslik olukord (vt ka RKTKm nr x-xx-xxxxx, p 19 ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2018 otsus tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy p 10.3.2).
27.Kostja juhatuse 27.08.2020 ettepanekus esitatud osakapitali suurendamise vajaduse põhjendus on üldsõnaline, selle kinnituseks ei ole esitatud ühtegi arvutust või äriplaani. Kostja ei ole tõendanud, et esinenuks tegelik vajadus osakapitali suurendamiseks kostja juhatuse 27.08.2020 ettepanekus märgitud põhjustel ehk Covid-19 pandeemiaga seotud majanduslangusega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2016 otsus nr w-wwwwwww p-d 30 ja 65). Sellist vajadust ei tõenda kostja 22.09.2020 menetlusdokumendile lisatud tõendid (Swedbank 28.07.2020 teatis kostja ettevõtte teenuste sulgemisest, Swedbank kontojäägi saldo seisuga 31.08.2020 ja 31.03.2020, kasumiaruanded perioodide 01.01.-31.08.2018, 01.01.-31.08.2019 ja 01.01.-31.08.2020 kohta, ning raamatupidamise arvestustabel seisuga 31.08.2020 (vt I kd, tl 71-76).
28.Hageja märkis, et Covid-19 viiruse levikuga seoses kehtestati Eestis eriolukord alates 12.03.2020, kuid kostja majandusnäitajad ei ole sellest ajast alates langenud. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja müügikäive kasvas 2020. aasta II ja III kvartalis, võrreldes I kvartaliga (I kd, tl 190-192). Kostja 2019. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli kostjal 31.12.2019 seisuga raha kassas ja arvelduskontodel 274 020 eurot ja jaotamata kasumit 3 156 622 eurot (I kd, tl 34-45). Seega, kui mingil põhjusel oli vaja kostja osakapitali suurendada, saanuks seda teha ka sissemakseid tegemata, omakapitali arvel ehk ÄS §-s 195 sätestatud fondiemissioonina. 31.08.2020 edastas hageja kostjale päringu osakapitali suurendamise ettepaneku põhjendamiseks ning tegi mh ettepaneku osakapitali suurendamise asemel anda samas summas ja proportsioonis osanikulaenu (I kd, tl 22). Kostja nimetatud ettepanekule ei vastanud, mistõttu võib järeldada, et kostja ei ole isegi kaalunud muid vahendeid väidetava majandusliku jätkusuutlikkuse eesmärgi saavutamiseks. Sellises olukorras puudus hagejal igasugune kindlus selles, et osakapitali suurendamise tagajärjel sissemakstavat osakapitali kasutatakse kostja
2-20-13481 huvides. Hagejal ei ole võimalik käibekapitali täiendamise vajaduse puudumist kui negatiivset asjaolu tõendada, kuid hageja on eelviidatud tõenditega muutnud usutavaks, et kostja osakapitali suurendamise ettepanekus toodud osakapitali suurendamise põhjus ei olnud põhjendatud.
29.Hagejalt ei saanud mõistlikult eeldada kostja osakapitali suurendamises osalemist olukorras, kus osakapitali suurendamiseks puudusid piisavad põhjendused ning rikutud oli ka hageja üldisemat teabeõigust kostja majandusliku olukorra kohta.
30.Arvestades nii hageja teabeõiguse rikkumist kui ka asjaolu, et kostja ei ole tõendanud osakapitali suurendamiseks tegeliku vajaduse olemasolu, esinevad käesolevas asjas alused kostja juhatuse 14.09.2020 otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Kostja enamusosanik ALK Group OÜ kasutas oma hääleõigust 14.09.2020 otsuste vastuvõtmisel selleks, et omandada enda kasuks eeliseid hageja kahjuks ning osakapitali suurendamine (ja selleks põhikirja muutmine) vaidlusaluste otsuste alusel võimaldab seda eesmärki saavutada. Käesoleval juhul otsustati suurendada osakapitali viisil, et kui hageja täiendavat sissemakset ei tee (seejuures puudus hagejal piisav informatsioon osakapitali suurendamises osalemiseks ratsionaalse otsuse tegemiseks), siis moodustaks tema 639 eurose nimiväärtusega osa kostja osakapitalist senise 20% asemel ainult 0,4% ning kostja enamusosaniku ALK Group OÜ osalus tõuseks ÄS § 193 lg 2 sätestatud osade märkimise eesõiguse kasutamisel 99,6 %-ni. Selle tagajärjel langeks oluliselt hagejale kuuluva osa väärtus (vt I kd, tl 115-117, M. Ni ja A. Ansperi eksperthinnang) ning hageja kui vähemusosaniku osalus ei tagaks enam senistki piiratud kontrolli osaühingu tegevuse üle. Vaidlusalused otsused on suunatud hagejale kuuluva osaluse suuruse ning osanikuõiguste mahu vähendamisele. Arvestades eeltoodut tuleb vaidlusalused otsused TsÜS § 38 lg 1 teise lause alusel kehtetuks tunnistada.
31.Käesoleval juhul toimus vaidlusaluste otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata. Osanike otsuse tegemisel koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173) on otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõiguse säilitamiseks piisav otsuse vastu hääletamine, st eraldi vastuväite esitamine ei ole nõutav. Sisuliselt on otsuse vastu hääletamisel tegemist hageja vastuväitega ÄS § 178 lg 3 mõttes. Lisaks, ÄS § 178 lg 3 teine lause nõuab vastuväite esitamist üksnes osanikult, kes otsuse tegemisel osales. Hageja ei osalenud otsuse tegemisel, sest 14.09.2020 osanike hääletusprotokolli kohaselt ei ole hageja oma seisukohta juhatusele määratud tähtajaks esitanud (vt I kd, tl 31 pöördel). Ka seetõttu ei ole ÄS § 178 lg-s 3 toodud eeldused täidetud ning viidatud säte ei kohaldu. Apellatsioonkaebus
32.Kostja esitas 07.01.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ning jättis menetluskulud kostja kanda ja palus teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või saata asi tagasi uueks lahendamiseks maakohtule. TsÜS § 38 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
33.Maakohus on jõudnud ebaõige järelduseni, et kostja ei ole tõendanud täiendavate sissemaksete teel osakapitali suurendamise vajalikkust (vt juhatuse 27.08.2020 ettepanek; 22.09.2020 menetlusdokumendi p 2.7. ja lisad 1-4; 19.10.2020 hagivastuse p-d 2.1.15 ja 2.3.9). Maakohus ei ole selles osas täitnud selgitamiskohustust ning on kostja väiteid ja tõendeid põhjendamatult eiranud.
34.Maakohus on alusetult sidunud osakapitali suurendamise vajaduse põhjendamise ainuüksi COVID-19 pandeemiaga seotud majanduslangusega. Osanike 14.09.2020 otsuse sõnastusest nähtub üheselt mõte, et muutunud ja tundmatu olustiku kontekstis on vaja tagada ühingu majandusjätkusuutlikkus. See ei eelda vajadust tõendada just pandeemiast tingitud käibelangust. Ühingul on vaja just käibevahendeid (vt 14.09.2020
2-20-13481 otsus; 22.09.2020 menetlusdokumendi p 2.7 ja lisad 1-5, 19.10.2020 menetlusdokumendi p 2.1.15, 2.3.8-2.3.10). Fondiemissiooniga ei oleks osaühingule tekkinud juurde täiendavaid käibevahendeid. Kohus on jätnud hindamata kostja väite, mille kohaselt ei ole võimalik osakapitali suurendamise eesmärki (s.o majandusjätkusuutlikkuse tagamist) omanikulaenuga saavutada.
35.Olukorras, kus osakapitali suurendamine on äriühingu majandustegevuse jätkamiseks hädavajalik, ei saa enamusosaniku poolthäält tõlgendada enda jaoks eeliste omandamisena. Juhatus peab tegutsema ühingu parimates huvides.
36.Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2018 otsuses nr y-yy-yyyyy sisalduvad järeldused ja Riigikohtu 19.10.2020 määruse järeldused tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ei ole käesoleval juhul kohaldatavad.
37.Maakohus on ebaõigesti märkinud, et M. Ni ja A. Ai poolt koostatud dokumendi (vt I kd, tl 115-117) puhul on tegemist eksperthinnanguga.
38.Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja on rikkunud teabe andmise kohustust ning hagejal ei olnud piisavat teavet osakapitali suurendamise otsuse põhjendatuse hindamiseks. Hageja nõude aluseks olev TsÜS § 38 lg 1 ei eelda teabeõiguse nõuetekohase täitmise põhjalikku analüüsi. Vastusena kostja 11.05.2020 päringule võimaldas kostja hagejal raamatupidamisdokumentidega tutvuda juba alates 16.06.2020, kuid hageja viivitas tutvumisõiguse kasutamisega viimase hetkeni. Raamatupidaja haigestumine on mõjuv põhjus dokumentidega tutvumise võimaldamise edasilükkamiseks. Raamatupidaja peab enne osanikule teabe tutvumiseks esitamist osaühingu andmed üle vaatama ning veenduma, et osanikule esitatav dokumendipakett sisaldab objektiivseid, tõeseid, võrreldavaid ja ajakohaseid andmeid nii finantsseisundi, -tulemuste kui ka rahavoogude kohta (ÄS § 183).
39.08.06.2020 e-kirjas sisalduvate piirangute seadmine oli põhjendatud ja asjakohane. Arvestades asjaolu, et osakapitali põhjendatuse osas seisukoha kujundamisest piisab üldjuhul vaid bilansi, kasumi- ja rahavoo aruannetega tutvumisest, ei võta selliste dokumentidega tutvumine aega enam kui mõni tund. Teabeõiguse mõtteks ei ole võimaldada osanikul tutvuda dokumentidega ilma juhatuse liikmete või muude osaühingu töötajate juuresolekuta. Tutvumisõigus peab olema tagatud eelkõige ühingu asukohas ning juhatuse kontrolli all. XXilt ei saa mõistlikult eeldada, et tal on igal ajahetkel ette teatamata võimalik tutvustada osanikule äriühingu majandusseisu ja seda kajastavaid dokumente.
40.Hageja ei ole oma õiguste kaitseks kasutanud seadusega ettenähtud võimalusi taotleda 27.08.2020 ettepanekus sisaldunud vastamise tähtaja edasilükkamist või ÄS § 166 lg 3 järgse nõude esitamist.
41.Hageja teabe- ja dokumentidega tutvumise õiguse piiramine oli ja on osaühingu huvide kaitsmise seisukohalt põhjendatud ja vajalik. Hageja käitumine kostja osanikuna on pahausklik ja selgelt osaühingu huve kahjustav. 28.09.2020 esitas hageja kostja koostööpartneritele kostja mainet kahjustavat eksitavat teave. Arvestades, et hageja on ühtlasi kostja konkurendi osanik, on selline käitumine käsitletav TsÜS §-s 32 sätestatud osaniku lojaalsuskohustuse rikkumisena ja osaühingu huvide kahjustamisena.
42.Maakohus jättis asjas olulist tähtsust omavad asjaolud (hageja enda käitumine) välja selgitamata. Sellega on maakohus rikkunud eelmenetluse ülesandeid. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et hageja süstemaatiline tegevus ei ole suunatud kostja kahjustamisele. Hagi rahuldamine on hea usu põhimõttega vastuolus. Maakohus on eiranud kostja väiteid hageja poolt kostja töötajate üle meelitamise kohta (apellatsioonkaebuse p-d 53 - 59) ning rikkunud selgitamiskohustust. Kui maakohtu hinnangul olid kostja väited tõendamata, oleks maakohus pidanud sellele tähelepanu
2-20-13481 juhtima. Kostja majandustulemuste langus on põhjuslikus seoses hageja poolse äriühingut kahjustava tegevusega.
43.26.04.2021 seisukohas esitas kostja vastuväited hageja 15.02.2021 seisukohtadele ning leidis, et apellatsioonkaebus tuleb lisaks selles märgitud alustele rahuldada ka TsÜS § 32 ja § 138 lg-st 2 tulenevalt. Vastustaja seisukoht
44.Hageja vaidleb 15.02.2021 seisukohas apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
45.Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
46.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
47.Maakohus tugines õigesti TsÜS § 38 lg-le 1, mis võimaldab huvitatud isikul nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Viidatud sätte teise lause kui üldnormi kohaselt saab ka osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhul, kui osanik kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid ühingu või teiste osanike kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Kõnealuse normi eesmärk on mh vähemuse kaitse enamuse kuritarvituste vastu ja see rakendub ka osaühingu puhul.
48.Ringkonnakohtu hinnangul taandub käesoleva vaidluse lahendamine eelkõige sellele, kas kostjal oli objektiivne vajadus osakapitali suurendamiseks või suurendati osakapitali vähemusosaniku õiguste vähendamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei ole tõendanud täiendavate sissemaksete teel osakapitali suurendamise vajalikkust. Osakapitali suurendamise vajadus peab olema kindlaks tehtud analüüsi tulemusena ja sisalduma otsuses või olema vähemalt vähemusosanikule teadasaadav. Maakohus ei rikkunud selles osas selgitamiskohustust. Seda, et osakapitali suurendamise põhjus oli ka tegelikult olemas, pidi tõendama kostja. Kostjale oli tema tõendamiskoormis teada.
49.Lisakapitali vajaduse tõendamiseks esitas kostja Swedbank AS teatise 28.07.2020 seisuga, kontojäägid seisuga 31.03.2020 ja 31.08.2020 ja kasumiaruanded teatud perioodide kohta. Kostja ei ole arusaadavalt selgitanud, kuidas nähtub esitatud dokumentidest täiendava käibekapitali vajadus summas 160 000 eurot.
50.Hagimenetluses vastutavad pooled lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Samuti peab pool suutma iga tõendi kohta ära näidata, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Kohus ei või ise tõenditest asjaolusid otsida (vt RKTKo nr 3-2-1-141-13, p 17).
2-20-13481
51.Maakohus andis 01.12.2020 toimunud kohtuistungil kostjale täiendava võimaluse põhjendada, kuidas nähtub esitatud dokumentidest käibekapitali täiendamise vajadus. Kostja seda ei teinud. Swedbank AS teatis tõendab seda, et Swedbank on otsustanud lõpetada kostjaga koostöö ja lepingud seoses sellega, et panga jaoks pole kostja tehingud ja nende eesmärgid selged ja läbipaistvad. Swedbank AS kiri ei tõenda kostja majanduslikke raskusi.
52.Kohus ei pidanud kostjale selgitama, et tema poolt esitatud tõendid ei ole kostja osakapitali suurendamise vajaduse tõendamiseks piisavad. Hagimenetluse näol on tegemist võistleva menetlusega, mis toimub poolte esitatu alusel ning kohtul ei ole kohustust teha pooltele täiendavate tõendite esitamise ettepanekut pelgalt seetõttu, et pool ei ole suutnud kohtu arvates tõendamiskohustust täita. Piisavas määras tõendite esitamise tagamine on poolte enda vastutusalas.
53.Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus on alusetult sidunud osakapitali suurendamise vajaduse põhjendamise ainuüksi COVID-19 pandeemiaga seotud majanduslangusega. Maakohus tugines otsuses kostja juhatuse ettepanekule, milles ongi ainult märgitud, et osakapitali suurendamine on seotud koroonaviirusest tingitud majanduslangusega. Muid kaalutlusi ei sisaldu ka osanike otsuses. Kolleegiumi hinnangul puuduvad antud asjas tõendid nii käibekapitali vajaduse kui selle seotuse kohta koroonaviiruse pandeemiaga. Osakapitali suurendamise otsuse ettepanekus ega ka otsuses endas ei ole sellekohaseid põhjendusi.
54.Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid selle kohta, et lisakapitali vajaduse hindamine peaks põhinema konkreetsetel arvutustel ning läbi peaks olema kaalutud ja analüüsitud ka ühingu jaoks muud võimalikud finantseerimise abinõud. Sellist informatsiooni osakapitali suurendamise ettepanekus ei ole. Hageja poolt esitatud vandeaudiitori arvamuses on välja toodud, milliste andmete ja dokumentide alusel saab käibevahendite täiendamise vajadust hinnata. Selleks tuleb analüüsida kontode lõikes bilansse ja kasumiaruandeid, nõudeid ostjate vastu, võlgu hankijatele, viitvõlgu ja ettemakseid, allahinnatud ja mahakantud nõudeid ja varusid.
55.Vähemusosaniku jaoks on osakapitali suurendamine teatavates olukordades tema õigusi oluliselt puudutav, seda eelkõige juhul, kui kapitali suurendamise tulemusel kaotab ta suurel määral oma vähemusosniku õigused. Käesoleval juhul otsustati suurendada osakapitali viisil, et kui hageja täiendavat sissemakset ei tee, siis moodustab tema 639 eurose nimiväärtusega osa kostja osakapitalist senise 20% asemel ainult 0,4% ning kostja enamusosaniku ALK Group OÜ osalus tõuseks ÄS § 193 lg 2 sätestatud osade märkimise eesõiguse kasutamisel 99,6 %-ni.
56.Hageja pakkus välja ka muid lahendusi käibevahendite suurendamiseks, sh omanike poolt samas summas laenu andmise. Kostja ei ole selles osas hagejale vastanud ega ole seda ettepanekut üldse käsitlenud.
57.Eeltoodust nähtub, et kostja eesmärk osakapitali suurendamisel oli vähemusosaniku õiguste vähendamiseks, mitte vajadus täiendavate vahendite järele. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et antud juhul kaotab ta osakapitali suurendamise korral oluliselt rohkem, kui matemaatiliselt arvestatav kaotus, sest osaluse tegelik väärtus ei vasta nimiväärtusele. Hageja varalise kahju suurus on vandeaudiitori hinnangu kohaselt vähemalt 685 669 eurot.
58.Ebaõige on kostja seisukoht, et maakohus on põhjendamatult hinnanud osanikule teabe andmise kohustust, sest TsÜS § 38 lg 1 ei eelda teabeõiguse nõuetekohase täitmise põhjalikku analüüsi. Maakohus on tuvastanud osanike ebavõrdse kohtlemise – enamusosanikul oli teabele piiramatu ligipääs, kuid vähemusosanikule teavet ei antud, mis on samuti juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks ja seega asjakohane. Erialakirjanduses on asutud seisukohale, et juriidilise isiku organi otsus on
2-20-13481 TsÜS § 38 lg 1 alusel kehtetuks tunnistatav ka siis, kui otsuse aluseks olnud informatsioon oli ebaõige või mittetäitelik. Mittetäieliku informatsiooniga on tegemist siis, kui oluline informatsioon jäetakse esitamata. (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Juura. Tallinn. 2010, lk 154). Seega, kui kostja tugines osakapitali suurendamise otsuse tegemisel kaalutlustele, mida ei ole otsuses sedastatud, on tegemist kehtetuks tunnistatava otsusega TsÜS § 38 lg 1 tähenduses.
59.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejale oli teabeõigus tagatud. Hageja juhatuse liikme varasema tööõigusliku suhtega ei saa põhjendada hageja teabeõiguse tagamist. Teabeõiguse tagamist ei saa põhjendada ka käibeandmete ja majandusaasta aruannete avalikkusega. Hageja on maakohtus tõendanud, et käibekapitali täiendamise vajaduse hindamiseks tuleb analüüsida kasumiaruandeid, bilanssi, pangakontode väljavõtteid, müügi- ja ostureskontrat jm dokumente. Põhjendamatu on hageja teabeõiguse rikkumine raamatupidaja haigestumise kaalutlusel. Raamatupidaja ei pea viibima dokumentidega tutvumise juures. Teabeõiguse piiramist ei saa põhjendada ka asjaoluga, et hagejal oli võimalik dokumentidega tutvuda alates 07.09.2020. Nimetatud kuupäevaks pidi hageja tegema juba otsuse, kas osaleda osakapitali suurendamisel. 28.09.2020 kirja edastamine ei oma käesolevas asjas tähtsust, sest hageja teabeõiguse rikkumine leidis aset juba enne 14.09.2020. Väär on kostja väide, mille kohaselt ei ole hageja taotlenud erikontrolli korraldamist. Hageja esitas 03.09.2020 nii kostjale kui ka ALK Groupile taotluse erikontrolli korraldamiseks ja erikontrolli läbiviija määramise otsustamiseks vastavalt ÄS § 181 lg-le 1. Kostja ega ALK Group ei ole hageja erikontrolli korraldamise taotlusele vastanud.
60.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei kaalunud käibekapitali tagamiseks muid alternatiive. Kostja osakapitali suurendamise otsuse põhjendustes puuduvad adekvaatsed põhjendused, miks on osakapitali suurendamine ainus sobiv lahendus. Hageja alternatiivettepanekut, anda omanikulaenu, kostja ignoreeris.
61.Kui vähemusosanik on juba varem jäänud ilma teabest, mida ta ühingult nõudis, ja tema soovitud erikontrolli ei määratud, siis saab osakapitali suurendamist viisil, kus vähemusosaniku senine osa ei taga talle enam senistki piiratud kontrolli osaühingu tegevuse üle, pidada toiminguks, millega kahjustatakse vähemusosaniku huve. Eelised sellisest toimingust saavad eelkõige teised osanikud või juhatuse liikmed, kelle senise tegevuse kontrollimisele olid vähemusosaniku taotlused suunatud, st käesoleval juhul enamusosanik ALK Group OÜ ja kostja juhatuse liige on XX.
62.Kostja poolt välja toodud asjaolud hageja osaluse omandamise ja pereliikmete omavaheliste erimeelsuste kohta ei oma osakapitali suurendamise põhjendatuse hindamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
63.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
64.Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 6500 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kindlaksmääratud menetluskulude suurust ei ole vaidlustatud.
65.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
66.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 4354,67 euro hüvitamist 54,25 t õigusabi eest
2-20-13481 tasumääraga 150 eurot/t (ei sisalda käibemaksu). Hageja esindaja tutvus kohtuotsusega, kaebusega ja kohtu määrustega (4,25 t), suhtles kliendiga, audiitoriga ja kohtuga (3,75 t), koostas vastuse apellatsioonkaebusele (17 t), koostas menetluskulude nimekirja, vastuse kostja menetluskulude nimekirjale ning valmistus istungiks (4,5 t) ja osales sellel (4,7 5 t).
67.Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu vastuse koostamisele, menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aja osas.
68.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et esindajad on suures osas korranud juba maakohtus esile toodud seisukohti, peab kolleegium menetlustoiminguteks kulunud aega ülepaisutatuks. Samuti ei pea kolleegium vajalikuks kahe esindaja osalemist ringkonnakohtu istungil. Kolleegium vähendab vastuse koostamise aega 10 tunnile, menetluskulude nimekirja koostamisele, kostja nimekirjale vastamisele ja kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud aega 3 tunnile ja kohtuistungile kulunud aega 1,16 tunnile. Seega loeb kolleegium hageja esindajate põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtus 22,16 tundi ning õigusabikulu suuruseks 3324 ( 22,16x150) eurot. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.