L. B. hagi Tallinna Vangla vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, TLS § 107 lg 2 alusel alates 12.11.2020.a töölepingu lõpetamise, registrikande muutmise ja TLS § 109 lg 2 alusel hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
6578,93 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: L. B. (isikukood: xxxx; xxxx; e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Roman Maksimenko FIE (registrikood: 11726970; isikukood xxxx; Narva mnt 4 kab 206, Tallinn; e-post: [email protected], [email protected] Kostja: Tallinna Vangla (registrikood: 70001113; Linnaaru tee, 5, Soodevahe küla, Rae vald, 75322, Harju maakond, Eesti; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: M. R. (isikukood: xxxx; Tallinna Vangla jurist).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata menetluskulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud
2-20-17200 tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid 09.02.2002 töölepingu ning hageja asus kostja juures tööle majandusosakonna koka ametikohal. Hiliseima töölepingu muudatuse kohaselt oli hageja töötasu 900 eurot kuus (bruto).
2.2020. a novembrini puudusid kostjal hageja töö osas mistahes pretensioonid, hageja staaž oli selleks ajaks üle 18 aasta. Hageja oli 2004. a käskkirjaga tunnistatud aasta tegijaks.
3.13.11.2020 esitas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostja heitis hagejale ette, et perioodil 22.09.2020 – 27.10.2020 hageja korduvalt tarvitas ise köögis valmistatud toodangut ja andis seda üle ka kinnipeetavale, kuigi toodan oli ette nähtud vangla sööklas müümiseks. Sellega on hageja rikkunud Vanglateenistuja eetikakoodeksit, Tallinna Vangla töökorralduse reegleid, koka ametijuhendit ja tekitanud kostjale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt hageja kaotas kostja usalduse.
4.Hageja leiab, et töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudub alus. Kostja ei ole hagejat hoiatanud pärast esmakordset rikkumise tuvastamist 22.09.2020. Selle asemel on kostja hagejat terve kuu jälginud ja sellega omakorda soodustanud hagejat rikkumisi toime panema ning oma tegevusetusega hageja tegevust soodustanud. Sellisel ajendil ülesütlemine on hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja hinnangul soovis kostja hagejast vabaneda, et võtta hageja asemel tööle kostja jaoks tuttav isik.
5.Hageja selgitab, et tootmisprotsessi äraviskamisele kuuluvate jääkide tarbimine ei ole taunitav ja seetõttu ei saanud kostjal ka kahju tekkida.
6.Kostja ei ole kunagi hagejale tutvustanud Vanglateenistuja eetikakoodeksit, Tallinna Vangla töökorralduse reegleid.
7.Kuivõrd kostja ei ole töölepingu ülesütlemist põhjendanud ja see on vastuolus hea usu põhimõttega, siis tuleb töölepingu ülesütlemine TLS § 104 kohaselt lugeda tühiseks. Hageja taotleb TLS § 107 lg 2 kohaselt töölepingu lõpetamist 12.11.2020 ning TLS § 109 lg 1 kohaselt hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja keskmine töötasu on 1026,41 eurot ning 3 kuu hüvitis oleks seega 3078,93 eurot.
8.Eelduslikult on kostja kandnud poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamise kohta kande ka töötamise registrisse. Arvestades hagis toodut, on kanne ebaõige sisuga. Hageja palub kannet parandada lähtuvalt käesolevas asjas tehtud kohtuotsusele.
9.Hageja palub: tuvastada töölepingu 12.11.2020 ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 12.11.2020; mõista välja tööandjalt töötaja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel, töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 3078,93 eurot; teha töötamise registrisse kanne töölepingu lõpetamise kohta TLS § 107 lg 1 ja 2 alusel.
10.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kuigi hageja allkirjastas 17.10.2003
2-20-17200 ja 20.01.2020 ametijuhendeid, neid allkirjastatud eksemplare hagejale kätte ei antud, sest poolte allkirjastatud olid need ühes eksemplaris ja kostja vastusest nähtub, et need eksemplarid olid hoiul personaliosakonnas. Fakt, et ametijuhendid allkirjastati hageja poolt eraldi dokumendina, mida hagejale alaliseks kasutamiseks kätte ei antud, nähtub ka kostja vastuse lisast 1. Kostja lisas küll 30.12.2004 töölepingu koos ametijuhendiga (lepingu leheküljel 5), kuid kostja poolt oli see allkirjastatud 17.10.2003. Hagejale seda ametijuhendit isiklikult kätte ei antud. Hagejale vaid üks kord loeti ette ametijuhendi tekst enne allakirjutamist ja edaspidi hageja võis ise vabalt sellega tutvuda, et meelde jätta talle ametikohal esitatavad nõuded. Ilmselt ette loetud või üks kord läbi loetud juriidilist teksti ei ole võimalik kohe ja kauaks meelde jätta. Sama kehtib ka uue ametijuhendi kohta, mille hageja allkirjastas 20.01.2020. Ka seda juhendit kui töölepingu lisa ei antud hagejale kätte. Kostja oma vastuses kinnitab, et need ametijuhendid on töölepingu lahutamatuks osaks ning järelikult pidid samuti olema hagejale väljastatud. Või vähemalt pidid olema hageja töökohas ainult temale kättesaadavana (kui ametijuhendit loetakse konfidentsiaalseks teabeks), et hageja saaks alati värskendada mälus nende juhendite peamised sätted. Veelgi enam, hageja ligipääs dokumentidele pidi olema tagatud Tallinna Vangla sisekorra eeskirjadega, millele viitab kostja. Kostja ei tõendanud, et hageja oli nende eeskirjadega tutvunud. Eeskirjad on eraldi dokument 18-l leheküljel ja ühelgi neist ei ole hageja allkirja. Kostja vastuse lisast 5 ei saa üheselt tuvastada, et pooled on täielikult ja üksikasjaliselt nende eeskirjadega tutvunud. Puuduvad poolte allkirjad nende eeskirjade igal leheküljel, nagu seda tavaliselt tehakse mitmelehelise dokumendi allakirjutamisel vaidluste ennetamiseks. Isegi kui eeldada, et hageja ühe korra luges läbi need eeskirjad või talle loeti need ette üks kord, siis ilmselt võimatu on meelde jätta keerulist 18-leheküljelist dokumenti. Kostja kinnitab, et hagejal olevat olnud võimalus igal ajal tutvuda nende eeskirjadega intranetis või paberkandjal personaliosakonnas. Tegelikkuses hageja ei teadnud, kus võib neid dokumente leida, tal puudus ka juurdepääs intranetile (asutuse sisevõrgule). Arusaamatu on, miks selline keeruline paljuleheline dokument oli hoiul personaliosakonnas, aga mitte hageja töökohal. Vähetõenäoline on, et hagejal oli võimalus iga kord vajadusel käia personaliosakonnas ja seda enam istuda seal tund aega dokumendi lugemiseks. Hageja oli äärmiselt halvasti informeeritud kostja poolt oma töökohustustest ja Tallinna Vangla sisekorra eeskirjadest. See tähendab ka peale Tallinna Vangla uutesse ruumidesse üleviimist hageja jätkas tööd nagu enne, juhindudes praktiliselt vaid oma paljuaastastest kogemustest ja arvesse võttes peamisi täiendusi, mis olid talle suuliselt öeldud uues kohas. Üleviimisel uude kohta hagejale tehti tavalist instruktaaži tööks uutes ruumides, kuidas kasutada võtmeid jm.
11.Hageja tundis üldist töökorraldust vanglas, lähtudes oma paljuaastasest kogemusest. Teadis, et kõigis ruumides on valvekaamerad. Teadis oma vastutust tööl sellise range valverežiimiga objektil. Kunagi varem polnud hageja vastu taolisi pretensioone selle kohta, et tema sööb ära vangla toodangu ja et jätab selle nimelt köögis töötavatele kinnipeetavatele.
12.Ei ole õige kostja kinnitus selle kohta, et hagejal ei olnud õigust käia köögis, kus töötasid kinnipeetavad. Kuigi hageja kohustustesse ei kuulunud vahetult toodangu valmistamine,
2-20-17200 kuid kui kinnipeetavad palusid kontrollida toodangu kvaliteeti või aidata valmistamist keerulistel juhtudel, siis hagejal oli õigus proovida toodangu maitset või aidata neid töös, sest hageja kontrollis ka toodangu kvaliteeti. Seetõttu hageja võis siseneda kööki, et kontrollida kinnipeetavate tööd. Seda enam et hagejale olid väljastatud ruumide võtmed.
13.Tuleb märkida, et vangla sööklasse tarniti kogu valmistoodangut täpses vastavuses tellimusega, mingit puudujääki dokumentide kohaselt kunagi ei olnud. Köögis jäi alles vaid tingimustele mittevastav toodang (veidi kõrbenud, poolik tükk, väiksed tükid jne), mille pidi viskama prügikonteinerisse. Nimelt sellist toodangut hageja ära ei visanud ja jättis väiksesse plastämbrisse. Hageja võis seda tarbida, kuid ta ei söönud kunagi töökohas konditsioonidele vastavat toodangut, mis oli ette nähtud söökla jaoks. Seetõttu hageja jaoks ei ole midagi uut selles, mida ta nägi videosalvestustest tehtud fotodel. Hageja teadis, et kõike jälgivad valvekaamerad ega varjanud oma toiminguid, sest ei pidanud neid seadusevastasteks. Nagu on näha fotodel, hageja viis ära toodangut väikeses ämbris, mis oli täidetud vaid 1/3. See oli kaetud salvrätikuga mitte sisu varjamiseks, vaid puht hügieeni eesmärgil, sest neid jääke hageja võis hiljem tarbida toiduks. Ei vasta tegelikkusele, et hageja asetas köögis ämbri toodanguga nimme sellisesse kohta, mida ei jälgi videokaamera, selleks et seda toodangut saaksid tarbida kinnipeetavad. Lihtsalt hageja jättis ämbri jääkidega oma töölaua alla, selle laua taga töötas ka kinnipeetav. Hageja teadis, et kõiki tema toiminguid jälgib videokaamera.
14.Tallinna Vangla töökorralduse eeskirja p.1.6 kohaselt nende eeskirjade mittetäitmine või ebakohane täitmine töötajate poolt loetakse aluseks teha hoiatus või töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Eeskirjade p. 4.19 näeb ette, et see on võimalik vaid ametikohustuste olulise rikkumise korral. Seega tekib küsimus, miks kostja viivitamata ei hoiatanud hagejat esimese rikkumise ilmnemise korral. Selle asemel kostja korduvalt jälgis neid rikkumisi, selleks et hiljem põhjendada oma töölepingu erakorralise ülesütlemise otsust.
15.Ei vasta tegelikkusele kostja väide, et 11.10.2020 valvetöötaja juhuslikult avastas korraga kõik hageja rikkumised alates 2020 septembrist. Võimatu ette kujutada, et range režiimiga objektil valve jälgib videovalvet vaid perioodiliselt. See on välistatud, et kuu aja jooksul valvetöötaja ei näinud, kuidas hageja liigub ruumides köögis valmistatud toodanguga ja tarbib seda toodangut või seda tarbivad kinnipeetavad köögis.
16.Hageja toimingutes puudus vargus, sest need olid avalikud. Vargus eeldab varjatud omastamist. Hageja toimingutes ei olnud ka mingit pettust, sest vangla söökla sai toodangut täpselt tellimusega vastavuses.
17.13.04.2021 vastuses kostja esitas Finants- ja majandusosakonna juhataja R. P. selgituse, mis ei ole mõistetav, sest kostja eelnevalt viitas kirjalikele dokumentidele: Tallinna Vangla ametijuhenditele, töö organiseerimise eeskirjadele. Seetõttu ei ole enam arusaadav, millest pidi oma töös juhinduma hageja: majandusosakonna juhataja suulistest juhistest või kirjalikest ametijuhenditest ja reeglitest? Finants- ja majandusosakonna juhataja selgitused on vastuolus hageja faktiliste õigustega, mis olid talle antud tööks köögis. Enne üleminekut uude Tallinna Vangla hoonesse, olid hagejal täpselt samasugused
2-20-17200 õigused ja kohustused. Magasini tn vangla sööklas oli hagejal sissepääsuõigus vangla pagarikotta, tal olid pagarikoja magnetvõtmed ja hageja võis aidata pagarikoja töötajaid, vangla juhtkond teadis seda ega piiranud hagejat selles õiguses. Kuid pärast seda, kui hageja vallandati seadusevastaselt, esitab kostja täiendavalt Finants- ja majandusosakonna juhataja selgituse, kes kinnitab, et hagejal ei olnud juurdepääsu pagaritsehhi. See ei vasta tegelikkusele. Hagejale olid antud pagaritsehhi võtmed. Kui hagejal puuduks õigus sinna siseneda, siis kostja võis lihtsalt sulgeda hagejale magnetvõtme koodi sisenemiseks pagaritsehhi. Sellisel range režiimiga objektil ei lubata ühelgi töötajal siseneda ruumi, kus tal on kategooriliselt keelatud viibida. Kõigi töötajate üleviimisel uutesse vangla ruumidesse Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, kostja teadlikult andis hagejale võimaluse viibida muuhulgas ka pagaritsehhis. Tuleb märkida, et need olid täiesti uued võtmed uute koodidega, aga mitte need, mida hageja kasutas vanas Tallinna vanglas. Sellest järeldub, et kostja ei saanud lubada hagejat pagaritsehhi ekslikult ja seetõttu ei saa lugeda, et hagejale puhtjuhuslikult anti selline võti ja kostja isegi ei teadnud seda. Isegi kostja esitatud E. T. selgitusest tuleneb, et kokkadel ka varem oli seos pagaritsehhiga. Hagejal faktiliselt säilis varem talle pandud kohustus nagu vanal töökohal Magasini tn., abistada vajaduse korral pagaritsehhi töötajaid. Kostja kunagi ei keelanud hagejale seda. Seetõttu hageja toimingutes, kel oli juurdepääs pagaritsehhi, et abistada tsehhi töötajaid vajaduse korral, ei olnud mingit rikkumist.
18.Võib oletada, et kostja soovis vallandada pensionieelses eas hagejat ja vältida talle rahalise hüvitise maksmist, ja samal ajal asendada hagejat noorema töötajaga. Seetõttu kostja valis ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p. 5.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
19.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et maakohus on võtnud hagi ebaõigest menetlusse TLS § 109 lg 2 alusel hüvitise nõudes. Kuivõrd Tallinna Vanglale teadaolevalt ei ole hageja puhul täidetud TLS § 109 lg 2 sätestatud kriteeriumid ning ka hageja ise ei nõua hüvitist nimetatud lõike alusel, on kohus hagi TLS § 109 lg 2 alusel hüvitise nõudes ebaõigesti menetlusse võtnud.
20.Pooled sõlmisid 30.12.2004 töölepingu nr 4, mille kohaselt asus hageja 09.02.2002 tööle Tallinna Vangla majandusosakonna koka ametikohale. Alates 03.12.2018 asus L. B. koka ametikoha tööülesandeid täitma Tallinna Vangla Linnaaru tee 5, Soodevahe küla territooriumil asuvas sööklas. 30.12.2004 sõlmitud töölepingu p 2.2 (lisa 1, lk 1) kohaselt on töötaja täpsemad tööülesanded fikseeritud ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. Ametijuhendiga (lisa 1, lk 5) tutvumist kinnitas L. B. oma allkirjaga 17.10.2003. Viidatud ametijuhendi p 21 kohaselt suhtleb töötaja kinnipeetava isikuga vaid vangla sisekorraeeskirjadest, TV kodukorrast ja käesolevatest töökohustustest tulenevate konkreetsete tööülesannete täitmiseks nendes ettenähtud korras ja viisil, ei ole kinnipeetava isiku vahendajaks muude isikutega, kui see ei tulene otseselt tööülesannetest. Eeltoodud ametijuhendist ei nähtu, et töötaja tööülesandeks oleks Tallinna Vanglas ükskõik, mis kujul oleva toidu tasuta söömine.
21.16.01.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/1 kinnitas Tallinna Vangla direktor finants- ja majandusosakonna kinnipeetavate söökla koka uue ametijuhendi, millega tutvumist kinnitas L. B. oma allkirjaga 20.01.2020. Ametijuhendi kohaselt on kinnipeetavate söökla koka põhieesmärgiks kinnipeetavate isikute sööklas korrapärase ning kvaliteetse, toidunormidest lähtuva toidu valmistamine. Ametijuhendist nähtuvalt eeldatakse kokalt headest käitumistavadest kinni pidamist. Ametijuhendi kohaselt juhendab töötaja mh
2-20-17200 kinnipeetavatest koka abitöölisi tööülesannete täitmisel ning teostab nende tööülesannete täitmise üle kontrolli. Ametijuhend ei sätesta töötaja tööülesanneteks vanglas olevate toiduainete ega valmistoidu tasuta söömist.
22.Tallinna Vangla töödistsipliini, ohutute töötingimuste ning tööaja otstarbekas kasutamise kindlustamiseks on Tallinna Vangla direktor 26.02.2015 käskkirjaga nr 21 kehtestanud Tallinna Vangla töökorralduse reeglid. Töökorralduse reeglite p 1.2 kohaselt täpsustakse ja täiendatakse nimetatud reeglitega lisaks avaliku teenistuse seadusele, vangistusseadusele, töölepingu seadusele, ametijuhendile ja töölepingule poolte käitumisreegleid töö- või ametisuhtes (edaspidi koos teenistussuhe) ning need on kohustuslikud kõikidele Tallinna Vangla (edaspidi vangla) ametnikele ja töötajatele (edaspidi koos teenistujad). Töökorralduse reeglite järgimata jätmine, samuti nõuetele mittevastav või ebapiisav järgimine töötajate poolt on käsitletav hoiatamise alusena või töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena töötajast tuleneval põhjusel (p 1.6). Töökorralduse reeglite p 4.15 kohaselt on teenistuja kohustatud tegutsema tööandja huvides ausalt ja parimal viisil oma võimete kohaselt. Kõik toimingud peavad teenima vangla ja kogu Eesti Vabariigi vanglateenistuse huve ja eesmärke, mitte isiklikke või kolmandate isikute huve. Töökorralduse reeglite p 4.19 sätestab, et teenistuskohustuste olulisteks rikkumisteks, mille puhul võib ka esmakordse rikkumisega kaasneda teenistusest vabastamine, loetakse mh: tegu või tegevusetust, mis kahjustab vangla mainet, sh korruptiivse teo toimepanemine või korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine eesmärgiga saada majanduslikku või muud kasu (p 4.19.3); teenistuskohustusest mittetulenev suhtlemine kinni peetava isikuga, sealhulgas kinni peetavate isikute vaheliste suhete vahendamine ja kinnipeetavale talle mittekuuluva või keelatud aine või eseme üleandmine (p 4.19.9). Hageja on Tallinna Vangla töökorraldusreeglitega tutvunud 03.03.2015 ning seda allkirjaga kinnitanud. Hageja on täiskasvanud teovõimeline isik ning seega pidi aru saama, et ta eelnimetatud dokumendile allkirja andmisega kinnitab Tallinna Vangla töökorralduse reeglitega tutvumist. Arvestades, et nt 12.11.2020 töölepingu erakorralise ülesütlemise teatisele ning töölepingu lõpetamisele keeldus hageja alla kirjutamast, ei ole hageja näol ilmselgelt tegemist isikuga, kes niisama lihtsalt dokumentidega tutvumist kinnitaks. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades, et hagejal oli ka alati võimalik Tallinna Vangla töökorralduse reeglid Tallinna Vangla siseveebis või personaliosakonnas paberkandjal uuesti läbi lugeda, on kostja seisukohal, et hageja väited Tallinna Vangla töökorraldusreeglite mitteteadmise kohta on otsitud ning paljasõnalised.
23.Tallinna Vangla sisekontrolli valdkonna spetsialisti 11.11.2020 ettekandest nähtuvalt avastas ametnik ÕP-hoone videosalvestise kontrollimisel hageja poolt 22.09.2020, 16.10.2020, 26.10.2020 ja 27.10.2020 toime pandud teenistuskohustuste rikkumised. Ettekande kohaselt käis L. B. eelnimetatud kuupäevadel ÕP-hoone pagarite tööruumis, võttis seal olevalt kinnipeetavalt vastu erinevaid küpsetisi/pirukaid ning transportis need kaussides ja ämbrites ÕP-hoone kuumkööki. Oma tegevuse varjamiseks kattis hageja transportimiseks kasutatavate anumate sisu kätekuivatuspaberiga ning pani küpsetised piirkonda, kuhu kaamerad täielikult ei näita. Hageja sõi ise ÕP hoonesse transporditud pirukaid ning pirukatele oli tagatud ligipääs ka ÕP-hoone kuumköögi kinnipeetavatel, kes neid samuti sõid ning anumast muuhulgas mujale tõstsid.
24.Hageja arusaam, justkui oleks kostja hageja teenistuskohustuste rikkumist terve kuu vältel jälginud, on vale. Sisekontrolli valdkonna spetsialist avastas hageja rikkumised
2-20-17200 11.10.2020 teostatud videosalvestiste kontrollimise käigus ning teavitas sellest koheselt ka vangla direktorit.
25.Kuivõrd hageja tööülesanneteks ei olnud pagaritöökojas töötavate kinnipeetavate juhendamine või küpsetiste transportimine, oli hageja tegevus küpsetiste pagarite tööruumist ÕP-hoonesse toomisel ajendatud ilmselgelt nii isiklikust kui ka kinnipeetavate poolsest huvist – hageja soovis pagarite tööruumi kinnipeetavate poolt kõrvale pandud küpsetisi ise süüa ning jagada neid söömiseks ka ÕP-hoone kuumköögi kinnipeetavatele. L. B. oma sellise tegevusega vahendas kinnipeetavate poolt küpsetiste üleandmist, aidates neid pagarite tööruumist kuumköögis olevatele kinnipeetavatele transportida — kuivõrd kinnipeetavad kõnealuste ruumide vahelised uksi avada ei saa, transportis hageja temale väljastatud kiipkaarti kasutades küpsetised ühest suletud ruumist teise.
26.Iga keskmiselt mõistlik teenistuja teab, et temale määratud tööülesandeid tuleb täita ausalt, asjatundlikult, kasutades ära omandatud kogemusi ja teadmisi, et saavutada parim tulemus muuhulgas tööandja huvisid silmas pidades – seda enam on sellised nõuded asjakohased vanglas, kus iga vangla töötav isik peaks oma käitumisega näitama eeskuju vanglas viibivatele kinnipeetavatele. Iga teenistuja peab aru saama, et ebaaus teenistuja ei sobi riigi teenistusse. Käesoleval juhul üritas kaebaja enda tegevust tööandja eest varjata peites transporditavad pirukad kätekuivatuspaberite alla. Antud käitumine viitab sellele, et L. B. tegutses teadlikult ja sihipäraselt, vastasel juhul ei oleks ta oma tegevust püüdnud varjata. Sihipärasele tegevusele viitab muuhulgas see, et pärast pirukate valmimist ja pirukate müügiks ära viimist, tuli L. B. juba vastava anumaga kõrvalepandud pirukatele järele.
27.Kostjale jääb arusaamatuks ning ei ole ka absoluutselt aktsepteeritav hageja seisukoht, et ta võis mõnikord isiklikult tarbida nö normidele mittevastavat toodangut. Esmalt ei olnud hagejal absoluutselt mingit puutumust pagariruumis valmistatavate pagaritoodetega ning polnud üleüldse hageja asi, mis saab võimalikust normidele mittevastavast toodangust. Teiseks võis hageja kokkupuudet kinnipeetavatega omada vaid tööülesannete täitmise raames ning kuivõrd pagariruumis töötavate kinnipeetavatega hagejal tööalaselt igasugune kokkupuude puudus, ei olnud hagejal pagariruumi üleüldse asja. Ilmselgelt ei olnud hagejal mitte mingit õigust ka pagaritöökojas töötavatele kinnipeetavatelt pagaritooteid vastu võtta ning seda enam neid teistele kinnipeetavatele tarbimiseks viia.
28.Kuivõrd hageja käitumine ei olnud ühelgi juhul kohane vanglas töötavale isikule ning hageja tegevus oli vastuolus vanglas töötavatelt isikutelt eeldatava käitumisnormiga, ei näinud kostaja enam võimalust hagejaga töösuhte jätkamiseks. Vangla kui tööandja eeldus on, et kõik vanglas töötavad isikud peavad kinni kehtestatud nõuetest, seda enam isikud, kes igapäevaselt puutuvad kokku kinnipeetavatega ning peavad oma käitumisega näitama kinnipeetavatele eeskuju, selmet aidata kinnipeetavatele rikkuda vanglas kehtestatud korda. Vangla peab kinnipeetavatega kokku puutuvate töötajate puhul olema veendunud, et isik täidab talle pandud kohustusi hoolega, mida vangla temalt ootab ning juhindub kõigist järgimiseks kohustuslikest kordadest.
29.On ebausutav väide, et hagejale ei ole majandusosakonna koka töökohustusi koos töölepinguga väljastatud, arvestades, et tegemist on kahes eksemplaris sõlmitud töölepingu lahutamatu osana märgitud dokumendiga.
2-20-17200 Hageja on 02.06.2011 allkirjaga kinnitanud ka Tallinna Vangla direktori 16.01.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/1 kinnitatud finants- ja majandusosakonna kinnipeetavate söökla koka ametijuhendist aru saamist ning teadmist, et on kohustatud seda täitma. Ka nimetatud ametijuhendis on vastutuse alapunktis 6 sätestatud, et töötaja suhtleb kinnipeetava isikuga vaid vangla sisekorraeeskirjadest, Tallinna Vangla kodukorrast, muudest vangistust reguleerivatest õigusaktidest lähtuvalt ja käesolevast ametijuhendist tulenevate konkreetsete teenistusülesannete täitmiseks nendes ettenähtud korras ja viisil. Hageja on 20.01.2020 allkirjaga kinnitanud ka Tallinna Vangla direktori 16.01.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/1 kinnitatud finants- ja majandusosakonna kinnipeetavate söökla koka, s.o enda uue ametijuhendiga tutvumist. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hagejale jäid korduvalt väljastamata tema töökohustusi kirjeldavad juhendid, kuid hageja sellest kuidagi vanglale märku ei andnud. Samas isegi kui see nii oli, oli hagejal võimalus nimetatud dokumentidega tutvuda personaliosakonnas ning soovi korral lasta dokumentidest ka koopia teha. Absurdne on hageja väide, et ta ei teadnud, kus kohast ametijuhendeid leida. Arvestades hageja pikka tööstaaži ei saanud talle ilmselgelt olla teadmata, et erinevaid töötamisega seotud dokumente hoitakse personaliosakonnas, kus on võimalik ka nendega tutvuda. Samuti oli hagejal, kuivõrd ta ei tööta vanglas üksinda, võimalik soovitud info kaastöötajatelt välja uurida, pöörduda teabe saamiseks oma otsese juhi poole või kas või nt helistada personaliosakonda. Lisaks olid ja on ametijuhendid leitavad ka Tallinna Vangla välisveebi alajaotuses „Kontaktandmed“ konkreetse töötaja ametikoha andmetele klõpsates – käesoleval ajal avaneb direktori 16.01.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/1 kinnitatud finants- ja majandusosakonna kinnipeetavate söökla koka ametijuhend K. N.i nime taga olevale koka ametinimetusele vajutades. Arvestades, et hageja on kinnitanud tööülesannetega tutvumist ja ei ole teadaolevalt pöördunud kostja poole sooviga ametijuhenditega uuesti tutvuda või nendest koopiat saada ega ole ka enne kohtusse kaebuse esitamist väitnud, et talle tema tööülesanded teada pole, oli hageja ilmselgelt teadlik nii oma tööülesannetest kui ka kohustusest suhelda kinnipeetavaga vaid konkreetsete teenistusülesannete täitmiseks ettenähtud korras ja viisil. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 7 kohaselt peab tööandja tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. Õigusaktid ei kohusta võtma tööandjat töökorralduse reeglite igale lehekülje töötaja allkirja. Arvestades, et Tallinna Vanglas on 589 teenistuskohta ning töökorralduse reeglid koosnevad 18-st leheküljest, halvaks 589 eksemplari 18-leheküljelise materjali välja printimine, seejärel teenistujatelt allkirjade kogumine ning allkirjasatud materjalide süstematiseerimine ning säilitamine ilmselgelt kostja personaliosakonna teenistujate töö ning oleks ebamõistlik. Asjaolu, et hageja oli teadlik sellest, et tal on keelatud kinnipeetavatega tööülesannete täitmise väliselt suhelda, tõendab mh ka väärteoasjas nr 650018000256 hageja tunnistajana ülekuulamise protokoll, milles hageja on 22.03.2019 kinnitanud, et temal kinnipeetavaga sõbralikke suhteid ei olnud ja ta ei aidanud teda kuidagi. Nimetatud protokollis on hageja muuhulgas ka sööklas katelde ruumi prügikastis leitud hakkliha kohta selgitanud, et ei näinud, et keegi oleks hakkliha varastanud, tema hakkliha varastamist ei võimaldanud ning kui kinnipeetavad tahavad, siis nad varastavad ka ilma hageja teadmata ja varastatud on ka varem. Arvestades, et hageja tööülesandeks oli mh kinnipeetavate tööülesannete täitmise üle kontrolli teostamine, pidi hageja nimetatud avaldusest järeldama, et teenistusülesannete nõuetekohase täitmise tagamiseks tuleb tal
2-20-17200 edaspidi kinnipeetavate tööülesannete täitmise üle hakata tugevamat kontrolli teostama, st mitte jätta kinnipeetavaid omapäi köögiruumidesse ning ise samal ajal teistesse ruumidesse nt pagaritöökotta saiakeste järgi liikuda. Arvestades, et hageja oli alles 20.01.2020 tutvunud oma ametijuhendiga, mille kohaselt tal tuli tagada kinnipeetavate sööklas korrapärase ja kvaliteetse toidunormidest lähtuva toidu valmistamine, ei ole eluliselt usutav, et juba ca kaheksa kuu möödudes hageja enda tööülesandeid ei mäletanud ning pidas enda töökohustusteks hoopis pagaritöökojas kinnipeetavate töötamise üle järelevalve teostamist ning pagaritoodete söömist s.o tööülesandeid, mida hagejale ei olnud mitte kunagi pandud. Lisaks rikkudes ka rämedalt vanglas kehtivat korda, mille kohaselt on keelatud teenistuskohustusest mittetulenev suhtlemine kinni peetava isikuga, sealhulgas kinni kinnipeetavale talle mittekuuluva või keelatud aine või eseme üleandmine (milleks saab pidada kinnipeetavate sööklas töötavatele kinnipeetavatele pagaritoodete söömise võimaldamist).
30.Asjaolu, et hageja tööülesandeks ei ole mitte kunagi olnud pagaritöökojas töötavate kinnipeetavate töö korraldamine, kinnitab ka Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja R. P.. R. P. 12.04.2021 selgituste kohaselt oli hageja tööülesandeks vastavalt ametijuhendile kinnipeetavate isikute sööklas korrapärase ja kvaliteetse, toidunormidest lähtuva toidu valmistamise tagamine. R. P. kinnitusel oli hageja ametijuhendist tulenevate tööülesannete täitmise kohaks kinnipeetavate söökla toidu ettevalmistamis-, kuumköögi-, komplekteerimise- ja nõudepesuruumiblokk; pagaritöökoda, kus toimub erinevate kondiitritoode valmistamine ametnike sööklasse, ei ole kinnipeetavate söökla osa ning seega pagaritöökoja ruumides hagejal tööülesandeid täita ei tulnud. Hagejale oli küll tagatud ligipääs ruumidele, kus töötasid kinnipeetavatest pagarid, kuid kuna hageja töökohustuseks oli üksnes kinnipeetavate isikute sööklas (kus valmistatakse sööki kinnipeetavatele) töötavate kinnipeetavate töö korraldamine, ei kuulunud tema tööülesannete hulka pagaritöökojas (kus valmistati kondiitritooteid ametnikele) töökorralduse juhtimine. Hetkel lapsehoolduspuhkusel oleva finants- ja majandusosakonna juhataja korraldusel oli pagarite töö juhtimine ja aitamine pandud töökohustuseks Tallinna Vangla töötajatele E. T. ja K. L. (töölt lahkunud), kes vastutasid pagaritöökojas kvaliteedinõuete täitmise eest ning kelle ülesandeks oli pagarite igakülgne nõustamine, õpetamine ja toodangu maitsmine – seega hagejal ei olnud mingit vajadust viibida pagaritöökoja ruumides seal valmistatava toodangu kvaliteeti kontrollimiseks või pagarite tööprotsessis aitamiseks. Kuivõrd pagaritöökoja toimise eest vastutasid ning seal valmistatavat toodangut kontrollisid eelpool nimetatud töötajad (E. T. ja K. L.), ei olnud hagejal õigust proovida toodangu maitset või aidata pagareid töös. Pagaritöökoja kinnipeetavate nõustamine ja õpetamine ning seal valmistatud toodangu kontrollimine oli E. T.i ja K. L. ülesandeks ning E. T.i kinnitusel ei olnud hageja pagariruumi kinnipeetavatega kuidagi seotud. Seega on hageja väited, et tal oli õigus proovida pagaritöökojas valminud toodangut ning aidata seal töötavaid kinnipeetavaid, paljasõnalised ning otsitud, kuna tegelikkuses ei olnud hagejal mitte mingit õigust ega vajadust pagariruumis töötavaid kinnipeetavaid kuidagi õpetada või valminud tooteid maitsta. Kuivõrd pagaritöökoja kinnipeetavaid nõustasid ja õpetasid E. T. ja K. L., on ilmselge, et hageja pagaritoodete valmimise protsessis tegelikult ei osalenud, vaid käis pagariruumist vaid vanglas kehtivat korda rikkudes pirukaid välja transportimas.
31.Paljasõnaline on hageja väide selle kohta, et vangla sööklasse tarniti valmistoodangut täpses vastavuses tellimusega ning mingit puudujääki dokumentide kohaselt kunagi ei
2-20-17200 olnud – olukorras, mil hageja ei olnud tegelikkuses seotud pagaritöökoja töökorraldusega, jääb arusaamatuks, missugustele andmetele tuginedes hageja eeltoodut väidab. Samas on hageja väited ka asjasse puutumatud – ükskõik kui palju ja mis põhjusel pagaritooteid peale tellimuse täitmist üle jäi, ei olnud hagejal õigust tooteid pagaritöökoja kinnipeetavatelt üleüldse vastu võtta, seda enam neid kinnipeetavate sööklasse transportida ning seal neid ise süüa ja võimaldada nende söömist ka seal töökohutusi täitvatele kinnipeetavatele.
32.Arvestades, et VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele, eeldab kostja vangla töötatavatelt, seda enam kinnipeetavatega vahetult kokku puutuvatelt, isikutelt käitumist, millega nad on kinnipeetavatele moraalseks eeskujuks. Hageja käitumine vanglas töötavale isikule kohane ei olnud. Kuivõrd kostjal peab kinnipeetavatega kokku puutuvate töötajate puhul olema veendumus, et isik täidab talle pandud kohustusi hoolega, mida vangla temalt ootab, lähtuvalt vangla huvidest ja juhindub kõigist järgimiseks kohustuslikest kordadest, kuid hageja tegevus oli vastuolus vanglas töötavatelt isikutelt eeldatava käitumisnormiga, ei näinud kostaja enam võimalust hagejaga töösuhte jätkamiseks.
33.Tõele mitte vastav on hageja seisukoht, justkui oleks välistatud, et kuu aja jooksul valvetöötaja ei näinud, kuidas hageja liigub ruumides pagaritöökojas valmistatud toodanguga ja tarbib seda toodangut või seda tarbivad kinnipeetavad köögis. Kostja selgitab, et Tallinna Vangla territooriumil on ca 1600 kaamerat ning vaidlusalusel ajavahemikul kuulus sisekontrolli valdkonna koosseisu kolme spetsialisti ning ühe peaspetsialisti teenistuskoht. Eeltoodust lähtuvalt ning arvestades, et sisekontrolli valdkonna teenistujate põhiülesandeks on vanglas töötavate ametnike ja töötajate poolt toimepandavate õiguserikkumiste ennetamine, tõkestamine, avastamine ning menetlemine, on ilmselge, et sisekontrolli ametnikud ei suuda igakuiselt ning ilmselt isegi iga-aastaselt kontrollida kõigi 1600 kaamera salvestatud materjali. Otsitud ja alusetu on hageja väide, et kostja arvatavasti tegi valvetöötajale ülesandeks edaspidi jälgida hagejat, et hiljem kostjal tekkiks alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
34.Kui kohus peaks tuvastama töölepingu ülesütlemise tühisuse, ei ole hüvitise väljamõistmine hageja poolt märgitud summas 3078,93 eurot põhjendatud. Esmalt ei vasta tõele hageja väited selle kohta, et tema keskmine kuutasu oli 1026,41 eurot. Vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuselt 02.03.2021 laekunud infole oli hageja vabastamisele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud töötasu kokku (bruto) 5423,06 eurot, mis teeb hageja ühe kuu keskmiseks töötasuks 903,84 eurot (5423,06 eurot / 6 kuud). Eelnevale tuginedes on hageja kolme kuu keskmine palk 2711,52 eurot (903,84 eurot x 3 kuud). Kui kohus leiab, et tööleping hagejaga on õigusvastaselt üles öeldud, palub kostja vähendada hageja kasuks väljamõistetavat hüvitist töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel. Kostja hinnangul ei ole hagejal õigust üldse hüvitist saada. Arvestades hageja toime pandud rikkumisi (hageja võttis korduvalt pagaritöökoja kinnipeetavatelt, kellega suhtlemiseks ning üleüldse kokkupuutumiseks, puudus hagejal igasugune tööalane vajadus, vastu nende poolt kõrvale pandud küpsetised ning transportis temale tarbimiseks mitte lubatud küpsetised omakasu eesmärgil pagarite tööruumist kinnipeetavate söökla ruumidesse, kus ta tarbis neid nii ise kui ka võimaldas tarbida seal viibivatel kinnipeetavatel), ei peaks väljamõistetav hüvitis ühelgi juhul olema suurem kui ühe kuu keskmine töötasu.
2-20-17200
35.Hageja reegleid eirav käitumine viis suure tõenäosusega ka pagaritöökojas töötanud kinnipeetava õigusrikkumise toime panemiseni. Nimelt tuvastas Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnik videosalvestise vaatlusel, et 27.10.2020 kella 09.30 paiku sõi pagaritöökojas töötav kinnipeetav ära kaks saiakest ning jõi peale piima. Kuna kinnipeetav pani nimetatud tegevusega toime õigusrikkumise, tõi see kaasa tema pagaritööst vabastamise ning lisaks on käesolevalt kinnipeetava suhtes käimas ka väärteomenetlus.
36.Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et pagaritoodete küpsetamisel sai pidevalt tekkida suurtes kogustes müügiks mittekõlbulikke jääke. Kuna tooted olid mõeldud vaid vangla töötajate söökla tarbeks, ei olnud küpsetatud pagaritoodete kogused ülemmäära suured ja samuti oleks pagarid, kelle tegevusega kaasnes pidevalt suures koguses praaki, ilmselt töölt vabastatud. Seega ei ole usutav, et hageja söödud toodetel puudus kaubanduslik välimus. Samas isegi kui lugeda hageja väited jääkide kohta (mille kohta igasugused tõendid puuduvad) tõeseks, tekkisid väidetavalt kaubanduslikku välimuseta tooted suure tõenäosusega otseselt või kaudselt hageja tegevuse tõttu – kuna kinnipeetavate sööklas töötavad kinnipeetavad olid saiakeste söömisest huvitatud ning nad said seda hageja kaasabil teha (kinnipeetavatel puudus võimalus iseseisvalt pagaritöökotta minna), samuti soovis hageja ise tasuta pagaritooteid tarbida, tekitasid pagaritöökoja kinnipeetavad võimalikult palju nn praaki. Ükskõik, milline olukord küpsetistega oli, ei olnud pagaritöökojas töötavatel kinnipeetavatel ega hagejal ühelgi juhul pädevust otsustada, kas või mis viisil pagaritoodete ülejäägid realiseeritakse ning kindlasti oli hagejal keelatud pagaritooteid kinnipeetavatelt vastu võtta, üle anda või tarbida.
37.Tõele ei vasta hageja väited selle kohta, et tal oli ka vangla Magasini tn aadressil asumise ajal sissepääsu õigus pagaritöökotta ning ta võis seal töötavaid pagareid aidata. Pagaritöökoda käivitati Tallinna Vanglas alles 21.10.2019, s.o peale vangla uude asukohta kolimist, mida tõendavad nii Tallina Vangla direktori kui ka Tallinna Vangla finants-ja majandusosakonna juhataja ütlused. Mõlema eelnimetatud isiku selgitustest nähtuvalt loodi pagaritöökoda personalisööklasse pagaritoodete müügiks. Tallinna Vangla direktori ütlustest nähtuvalt ei olnud Tallinna Vanglas enne eelnimetatud kuupäeva vähemalt alates 2016. aastas mingit pagaritöökoda (ei kinnipeetavate ega ametnike sööklas) ega valmistatud ka muul moel kohapealseid küpsetisi. Eelnevast tulenevalt on hageja väited pagaritöökotta pääsemise ja seal isikute aitamise kohta otsitud ning tõele mitte vastavad.
38.Mis puutub hageja seisukohta, et kostja ise andis hagejale võimaluse pagaritöökotta pääsemiseks tagades hagejale magnetkaardiga ruumile liigipääsu, siis selline ligipääsu õigus oli mh tingitud tuleohutusnõuetest. Kuna vanglas avanevad uksed magnetkaardiga ning uksi saavad avada vaid vanglas töötavad isikud (vangla teenistujad), ei pääse kinnipeetavad tulekahju korral ise ruumidest välja. Selleks, et kinnipeetavaid saaks ohu korral evakueerida, on konkreetsetes hoonetes töötavatele teenistujatel tagatud õigused korrusel olevate uste avamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
39.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid
2-20-17200 tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
40.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas: a. pooled sõlmisid 09.02.2002 töölepingu (tlk 4) ning hageja asus kostja juures tööle majandusosakonna koka ametikohal; b. pooled sõlmisid 30.12.2004 töölepingu uues redaktsioonis (tlk 61-62) ning hageja jätkas kostja juures tööd majandusosakonna koka ametikohal; c. alates 03.12.2018 asus hageja koka ametikoha tööülesandeid täitma Tallinna Vangla Linnaaru tee 5, Soodevahe küla territooriumil asuvas sööklas (tlk 64); d. pagaritöökoda käivitati Tallinna Vanglas 21.10.2019; e. hagejale oli tagatud ligipääs ruumidele, kus töötasid kinnipeetavatest pagarid; f. 17.03.2020 töölepingu muudatuse (tlk 6) kohaselt oli hageja töötasu 900 eurot kuus (bruto); g. 2020. a novembrini puudusid kostjal hageja töö osas pretensioonid, kostja polnud hagejat seonduvalt mistahes rikkumisega hoiatanud; h. 12.11.2020 koostas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (tlk 7), millega teavitas hagejat töösuhte lõppemisest TLS § 88 lg 1 p 5 alusel alates 12.11.2020; i. hageja sai kostja teate kätte 13.11.2020.a.
41.Hageja palub tuvastada töölepingu 12.11.2020 ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 12.11.2020; mõista välja tööandjalt töötaja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel, töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 3078,93 eurot; teha töötamise registrisse kanne töölepingu lõpetamise kohta TLS § 107 lg 1 ja 2 alusel.
42.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) hageja on pannud toime teo, millega on põhjustanud kostja usalduse kaotuse hageja vastu; (ii) kostja on hagejale ametijuhendit jm töökorraldust puudutavaid dokumente tutvustanud ning hagejal oli võimalus vastavate juhenditega igal ajal tutvuda; (iii) hageja ei võinud mõnikord isiklikult tarbida nö normidele mittevastavat toodangut, veelgi enam - ei ole eluliselt usutav, et pagaritoodete küpsetamisel sai pidevalt tekkida suurtes kogustes müügiks mittekõlbulikke jääke; (iv) hagejal ei olnud pagariruumi asja, kuivõrd tema tööülesanded selles ruumis toimuvaga töökohustusi ette ei näinud; (v) hagejal ei olnud õigust pagaritöökojas töötavatele kinnipeetavatelt pagaritooteid vastu võtta ning neid teistele kinnipeetavatele tarbimiseks viia; (vi) hageja keskmine töötasu ei olnud nii suur nagu hageja on välja toonud; (vii) hageja reegleid eirav käitumine viis suure tõenäosusega ka pagaritöökojas töötanud kinnipeetava õigusrikkumise toime panemiseni; (viii) nõutav hüvitis on asjaolusid arvestades ülemäärane.
43.Järgnevalt käsitleb kohus ülesütlemisavalduse kehtivust. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (TLS § 95 lg 2). Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kui töövaidluskomisjon või kohus tunnistab ülesütlemise tühiseks, loetakse vastavalt TLS § 107 lg 1 see ülesütlemisega mittelõppenuks ning tööleping
2-20-17200 lõpetatakse kohtus või töövaidluskomisjonis töötaja või tööandja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, kuna hageja pani väidetavalt toime teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Tööandja usalduse kaotus oli tingitud hageja käitumisest 22.09.2020, 16.10.2020, 26.10.2020 ja 27.10.2020, mil hageja käis Tallinna Vangla pagarite tööruumis, võttis sealt pirukaid/pagaritooteid, mis olid ettenähtud müügiks personali kohvikus, ning püüdes oma tegevust varjata transportis need kuumkööki, kus neid koos kinnipeetavatega sõi. Kohus leiab, et täidetud on ülesütlemise formaalsed eeldused avalduse vorminõude osas (kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm) ning selle kättesaamise osas (hageja on kinnitanud, et sai avalduse kätte 13.11.2020). Samuti on kostja piisavalt ülesütlemist põhjendanud.
44.TLS § 28 lg 2 p 7 sätestab tööandja kohustuse tutvustada töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. Seadus sätestab selgelt, et töökorralduse reeglite tutvustamine on tööandja kohustus. Pelgalt nentimine, et töötajal endal on võimalik soovi korral töökorralduse reeglitega tutvuda, ei anna alust asuda seisukohale, et tööandja on endal lasuva aktiivse kohustuse täitnud. Kostja on tõendanud, et ta on tööandjana täitnud kohaselt TLS § 28 lg 2 p 7 kohustuse. 30.12.2004 sõlmitud töölepingu p 2.2 (tlk 61) kohaselt on töötaja täpsemad tööülesanded fikseeritud ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. Ametijuhendiga (tlk 63) tutvumist kinnitas hageja oma allkirjaga 17.10.2003. Viidatud ametijuhendi p 21 kohaselt suhtleb töötaja kinnipeetava isikuga vaid vangla sisekorraeeskirjadest, TV kodukorrast ja käesolevatest töökohustustest tulenevate konkreetsete tööülesannete täitmiseks nendes ettenähtud korras ja viisil, ei ole kinnipeetava isiku vahendajaks muude isikutega, kui see ei tulene otseselt tööülesannetest. 16.01.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/1 kinnitas Tallinna Vangla direktor finants- ja majandusosakonna kinnipeetavate söökla koka uue ametijuhendi (tlk 65), millega tutvumist kinnitas L. B. oma allkirjaga 20.01.2020. Ametijuhendi kohaselt on kinnipeetavate söökla koka põhieesmärgiks kinnipeetavate isikute sööklas korrapärase ning kvaliteetse, toidunormidest lähtuva toidu valmistamine. Ametijuhendist nähtuvalt eeldatakse kokalt headest käitumistavadest kinni pidamist. Ametijuhendi kohaselt juhendab töötaja mh kinnipeetavatest koka abitöölisi tööülesannete täitmisel ning teostab nende tööülesannete täitmise üle kontrolli. Tallinna Vangla töödistsipliini, ohutute töötingimuste ning tööaja otstarbekas kasutamise kindlustamiseks on Tallinna Vangla direktor 26.02.2015 käskkirjaga nr 21 (tlk 66) kehtestanud Tallinna Vangla töökorralduse reeglid (tlk 67-75). Töökorralduse reeglite p 1.2 kohaselt täpsustakse ja täiendatakse nimetatud reeglitega lisaks avaliku teenistuse seadusele, vangistusseadusele, töölepingu seadusele, ametijuhendile ja töölepingule poolte käitumisreegleid töö- või ametisuhtes (edaspidi koos teenistussuhe) ning need on kohustuslikud kõikidele Tallinna Vangla (edaspidi vangla) ametnikele ja töötajatele (edaspidi koos teenistujad). Töökorralduse reeglite järgimata jätmine, samuti nõuetele mittevastav või ebapiisav järgimine töötajate poolt on käsitletav hoiatamise alusena või töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena töötajast tuleneval põhjusel (p 1.6).
2-20-17200 Töökorralduse reeglite p 4.15 kohaselt on teenistuja kohustatud tegutsema tööandja huvides ausalt ja parimal viisil oma võimete kohaselt. Kõik toimingud peavad teenima vangla ja kogu Eesti Vabariigi vanglateenistuse huve ja eesmärke, mitte isiklikke või kolmandate isikute huve. Töökorralduse reeglite p 4.19 sätestab, et teenistuskohustuste olulisteks rikkumisteks, mille puhul võib ka esmakordse rikkumisega kaasneda teenistusest vabastamine, loetakse mh: tegu või tegevusetust, mis kahjustab vangla mainet, sh korruptiivse teo toimepanemine või korruptsiooniohtlike suhete sõlmimine eesmärgiga saada majanduslikku või muud kasu (p 4.19.3); teenistuskohustusest mittetulenev suhtlemine kinni peetava isikuga, sealhulgas kinnipeetavate isikute vaheliste suhete vahendamine ja kinnipeetavale talle mittekuuluva või keelatud aine või eseme üleandmine (p 4.19.9). Hageja on Tallinna Vangla töökorraldusreeglitega tutvunud 03.03.2015 ning seda allkirjaga kinnitanud (tlk 76). Seega tuleb lähtuda eeldusest, et töötaja pidi lähtuma töökohustuste täitmisel ülalnimetatud dokumentidest, mida on kostja hagejale tutvustanud ning selle kohta ka allkirja võtnud. Olukorras, kus hagejal tekkis töö käigus ebaselgus mingi toimingu reeglitelevastavuse osas, tulnuks hagejal toimingu õiguspärasus tööandjaga üle täpsustada või siis tutvuda töösuhet reguleerivate dokumentidega. Seega on hageja väited töösuhet reguleerivatest dokumentidest mittearusaamise või nende sisu unustamise kohta asjakohatud.
45.Kostja on tõendanud, et 22.09.2020, 16.10.2020, 26.10.2020 ja 27.10.2020 käis hageja Tallinna Vangla pagarite tööruumis, võttis sealt pirukaid/pagaritooteid, mis olid ettenähtud müügiks personali kohvikus, transportis need valges kaetud ämbris kuumkööki, kus neid koos kinnipeetavatega sõi (vt tlk 83-86 – sisekontrolli spetsialisti ettekanne). Hageja ei vaidle vastu, et ta nimetatud kuupäevadel nimetatud tegevused läbi viis (tlk 95, p 18-20), kuid leidis, et tema tegevuses ei olnud midagi õigusvastast. Kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud, et ämbrisse asetati üksnes müügiks kõlbmatu tootmisjääk. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus tootmisjääke ise tarbida või siis neid kinnipeetavatele tarbimiseks jätta. Olukorras, kus tegemist oleks olnud n.ö tootmisjääkidega, pidanuks neid kogunema igapäevaselt – samas on kostja põhistanud, et sellises koguses tootmisjääkide tekkimine ei ole eluliselt usutav. Hageja ei ole tõendanud, et tema tööülesanded hõlmasid ka pagariruumi, mistõttu tuleb eeldada, et vaatamata ligipääsu olemasolule, ei tohtinud ega pidanud hageja seal käima. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja pannud toime teod, mille tagajärjel võib eeldada tööandja usalduse kaotamist hageja suhtes. Kohus arvestab siinkohal ka kostja kui vangla olemust ning tööspetsiifikat. Kostja on veenvalt põhistanud, et hageja suhtlemine kinnipeetavatega ning neile ebaseaduslikult pagaritoodete toomine on selline rikkumine, mis kahjustab kostja kui kinnipidamisasutuse mainet ja legitiimsust.
46.Pooled ei vaidle, et kostja hagejat enne lepingu ülesütlemist ei hoiatanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-187-15 p-is 13 märkinud järgmist: „Kolleegium leiab, et ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel (nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3
2-20-17200 koostoimest. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 ps 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Kolleegiumi arvates võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks. Ringkonnakohus ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaldamise eeldusi analüüsinud. Kolleegium märgib lisaks, et hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-d 1 ja 2). Kuna seadus ei sätesta TLS § 88 lg-s 3 ettenähtud hoiatuse vorminõuet, võib tööandja hoiatada töötajat mis tahes vormis, olgu siis suuliselt, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või kirjalikult (TsÜS § 77 lg 1).“ Seega pidanuks üldreegli kohaselt kostja hagejat enne ülesütlemist hoiatama. Kohus leiab, et hageja tegevust ning kostja kui kinnipidamisasutuse spetsiifikat ja eesmärki arvestades ei pidanud kostja hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatama. Olukorras, kus hageja tegevus oli süsteemne, ei saa mõistlikult kostjalt oodata, et kostja annaks hagejale võimaluse end parandada. Tegemist on vanglaga ning igasugune vanglatöötaja tegevus, mis vangla legitiimsust kinnipeetavate silmis õõnestab, on raskelt taunitav. Vangla, olles suunatud kinnipeetavate õiguskuulekale teele juhtimisele, ei saa aktsepteerida töötaja õigusvastast tegevust, mis vangla kui sellise primaarset eesmärki õõnestab. Seega ei saanud kostjalt oodata, et ta peaks hagejat enne lepingu lõpetamist hoiatama.
47.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja poolt hagejale esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on kehtiv. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Nimetatud põhjusel ei analüüsi kohus ka ülejäänud poolte väiteid ning tõendeid.
48.Kokkuvõtvalt jätab kohus hagi rahuldamata.
49.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
50.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus on otsuse teinud hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
2-20-17200 Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
51.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
52.Kostja on märkinud, et tal ei ole käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega seonduvalt menetluskulusid tekkinud. Seega jätab kohus kulude puudumise tõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.