Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
X hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1. juuni 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
6578,93 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Roman Maksimenko Kostja Eesti Vabariik (Tallinna Vangla kaudu), lepinguline esindaja MR Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 1. juuni 2021 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta X kanda. Eesti Vabariigil (Tallinna Vangla kaudu) puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud ringkonnakohtus.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja) esitas 21.11.2020 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) (kostja) vastu. 03.02.2021 hagiavalduse täienduse kohaselt palub hageja tuvastada 12.11.2020 kostjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 12.11.2020, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3078,93 eurot (bruto) ning teha töötamise registrisse kanne töölepingu lõpetamise kohta TLS § 107 lg-te 1 ja 2 alusel.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.02.2002 töölepingu, mille alusel hageja võeti kostja juurde tööle majandusosakonna koka ametikohale. 2020. a novembrini ei olnud kostjal pretensioone hageja töö osas. Täiesti ootamatult esitas kostja 12.11.2020 hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse. Ülesütlemisavalduse kohaselt olevat hageja korduvalt alates 22.09.2020 kuni 27.10.2020 isiklikult tarvitanud köögis valmistatud toodangut ja andnud seda üle kinnipeetavatele, kuigi see toodang oli valmistatud vangla sööklas müümiseks. Eeltoodust tulenevalt kaotas hageja kostja usalduse.
3.Hageja ei tunnista kostja pretensioone. Isegi kui rikkumised omaks võtta, ei ole selge, miks kostja ei teinud hagejale märkust juba esimesel rikkumisel 22.09.2020. Selline kostja käitumine on hea usu põhimõtte vastane. Köögis valmistatud toodangu osas jäid valmistamisest järele jäägid, mis ei kõlvanud müügiks ja reeglina visati lihtsalt prügikonteinerisse. Seetõttu ei saanud kostjale varalist kahju tekkida. Vastus hagile
4.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja käis 22.09.2020, 16.10.2020, 26.10.2020 ja 27.10.2020 pagarite tööruumis, võttis kinnipeetavatelt vastu erinevaid küpsetisi ning transportis need kaussides ja ämbrites kuumkööki kinnipeetavatele.
5.Hageja tööülesandeks oli kinnipeetavate sööklas toidu valmistamine. Hageja tööülesanneteks ei olnud pagaritöökojas töötavate kinnipeetavate juhendamine või küpsetiste transportimine. Hageja vahendas sellise tegevusega kinnipeetavate poolt küpsetiste üleandmist, kuivõrd kinnipeetavad kõnealuste ruumide vahelisi uksi avada ei saa. Käesoleval juhul üritas hageja enda tegevust tööandja eest varjata, peites transporditavad pirukad paberi alla.
6.Hagejal ei olnud puutumust pagariruumis valmistatavate pagaritoodetega. Tooted olid mõeldud vangla töötajate söökla tarbeks. Samuti ei ole eluliselt usutav, et pagaritoodete küpsetamisel sai pidevalt tekkida suurtes kogustes müügiks mittekõlbulike jääke. Hageja võis kokkupuudet kinnipeetavatega omada vaid tööülesannete täitmise raames ning pagariruumis töötavate kinnipeetavatega hagejal tööalaselt igasugune kokkupuude puudus. Hagejal ei olnud pagariruumi asja. Teenistuskohustusest mittetulenev suhtlemine kinnipeetavaga on keelatud. Hagejal ei olnud õigust ka pagaritöökojas töötavatelt kinnipeetavatelt pagaritooteid vastu võtta ning neid teistele kinnipeetavatele tarbimiseks viia ega ise süüa.
7.Hageja arusaam, justkui oleks kostja hageja teenistuskohustuste rikkumist terve kuu vältel jälginud, on vale. Hageja rikkumised avastati 11.11.2020.
8.Hageja kolme kuu keskmine palk on 2711,52 eurot, mitte 3078,93 eurot. Kui kohus leiab, et tööleping on õigusvastaselt üle öeldud, palub hageja vähendada hüvitist ühe kuu keskmise palga suuruseni. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohtu 01.06.2021 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata nende puudumise tõttu.
10.Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas: - pooled sõlmisid 09.02.2002 töölepingu (tlk 4) ning hageja asus kostja juures tööle majandusosakonna koka ametikohal; - pooled sõlmisid 30.12.2004 töölepingu uues redaktsioonis (tlk 61-62) ning hageja jätkas kostja juures tööd majandusosakonna koka ametikohal; - alates 03.12.2018 asus hageja koka ametikoha tööülesandeid täitma Tallinna Vangla Linnaaru tee 5, Soodevahe küla territooriumil asuvas sööklas (tlk 64); - 12.11.2020 koostas kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (tlk 7), millega teavitas hagejat töösuhte lõppemisest TLS § 88 lg 1 p 5 alusel alates 12.11.2020.
11.Kostja on tõendanud, et ta on tööandjana täitnud kohaselt TLS § 28 lg 2 p 7 kohustuse. 30.12.2004 sõlmitud töölepingu p 2.2 (tlk 61) kohaselt on töötaja täpsemad tööülesanded fikseeritud ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. Ametijuhendiga (tlk 63) tutvumist kinnitas hageja oma allkirjaga 17.10.2003. 16.01.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/1 kinnitas Tallinna Vangla direktor finants- ja majandusosakonna kinnipeetavate söökla koka uue ametijuhendi (tlk 65), millega tutvumist kinnitas X oma allkirjaga 20.01.2020. Hageja on Tallinna Vangla töökorraldusreeglitega tutvunud 03.03.2015 ning seda allkirjaga kinnitanud (tlk 76).
12.Kostja on tõendanud, et 22.09.2020, 16.10.2020, 26.10.2020 ja 27.10.2020 käis hageja Tallinna Vangla pagarite tööruumis, võttis sealt pirukaid/pagaritooteid, mis olid ettenähtud müügiks personali kohvikus, transportis need valges kaetud ämbris kuumkööki, kus neid koos kinnipeetavatega sõi. Hageja ei vaidle vastu, et ta nimetatud kuupäevadel nimetatud tegevused läbi viis (tlk 95, p 18-20), kuid leidis, et tema tegevuses ei olnud midagi õigusvastast.
13.Kohus märgib, et olukorras, kus tegemist oleks olnud n-ö tootmisjääkidega, pidanuks neid kogunema igapäevaselt – samas on kostja põhistanud, et sellises koguses tootmisjääkide tekkimine ei ole eluliselt usutav. Hageja ei ole tõendanud, et tema tööülesanded hõlmasid ka pagariruumi, mistõttu tuleb eeldada, et vaatamata ligipääsu olemasolule, ei tohtinud ega pidanud hageja seal käima.
14.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja pannud toime teod, mille tagajärjel võib eeldada tööandja usalduse kaotamist hageja suhtes. Kohus arvestab siinkohal ka vangla olemust ning tööspetsiifikat. Kostja on veenvalt põhistanud, et hageja suhtlemine kinnipeetavatega ning neile ebaseaduslikult pagaritoodete toomine on selline rikkumine, mis kahjustab kostja kui kinnipidamisasutuse mainet ja legitiimsust.
15.Pooled ei vaidle, et kostja hagejat enne lepingu ülesütlemist ei hoiatanud. Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-187-15 (p 13) tuginedes pidanuks kostja üldreegli kohaselt hagejat enne ülesütlemist hoiatama. Kohus leiab, et hageja tegevust ning kinnipidamisasutuse spetsiifikat ja eesmärki arvestades, ei pidanud kostja hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatama. Olukorras, kus hageja tegevus oli süsteemne, ei saa mõistlikult kostjalt oodata, et kostja annaks hagejale võimaluse end parandada. Tegemist on vanglaga ning igasugune vanglatöötaja tegevus, mis vangla legitiimsust kinnipeetavate silmis õõnestab, on raskelt taunitav. Vangla, olles suunatud kinnipeetavate õiguskuulekale teele juhtimisele, ei saa aktsepteerida töötaja õigusvastast tegevust, mis vangla kui sellise primaarset eesmärki õõnestab. Seega ei saanud kostjalt oodata, et ta peaks hagejat enne lepingu lõpetamist hoiatama.
16.Eelnevast tulenevalt jättis kohus hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
17.Maakohtu otsusele esitas 17.07.2021 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
18.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole asjas tõendatud, et kostja avastas hageja rikkumise alles 11.11.2020. Hageja on seisukohal, et rikkumine avastati 22.09.2020 ning kostja jätkas hageja jälgimist, et fikseerida rohkem rikkumisi. Hageja ei võinud teada ega aimanud, et hageja toiminguid loeti ametikohustuste rikkumiseks, sest hageja täitis oma tööülesandeid
täpselt samamoodi nagu varasemalt. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on tutvunud töökorralduse reeglitega.
19.Kohus ei ole esile toonud, milline eriline raskus seisnes hageja tegevuses, mis õigustab töölepingu ülesütlemist ilma hoiatust tegemata. Kostja käitumine oli hea usu põhimõtte vastane ja töölepingu ülesütlemine ebaproportsionaalne. Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega selle kohta, et hageja käitumine oli süstemaatiline, ning et ei saanud mõistlikult eeldada, et pärast hoiatamist hageja lõpetab rikkumised. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1).
22.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on ebatäpselt märkinud kostjaks Tallinna Vangla. Tallinna Vangla ei ole juriidiline isik, vaid Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus (Tallinna Vangla põhimääruse § 1 lg 1). Kostjaks on Eesti Vabariik (Tallinna Vangla kaudu). Ka kostja ise on menetlusdokumendid esitanud Eesti Vabariigi nimel.
23.Vaidlus puudub, et hageja töötas töölepingu alusel Tallinna Vanglas kokana kinnipeetavate sööklas. 12.11.2020 ütles kostja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
24.Maakohus tuvastas, et 22.09.2020, 16.10.2020, 26.10.2020 ja 27.10.2020 käis hageja vangla pagarite tööruumis, võttis sealt pirukaid/pagaritooteid, mis olid ettenähtud müügiks personali kohvikus, transportis need valges kaetud ämbris kuumkööki kinnipeetavatele ja sõi neid ka ise. Hageja ei ole eeltoodut vaidlustanud.
25.Tallinna Vangla töökorralduse reeglite (tl 67-75) kohaselt on tööreeglite järgimata jätmine, samuti nõuetele mittevastav või ebapiisav järgimine töötajate poolt käsitletav hoiatamise alusena või töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena töötajast tuleneval põhjusel (p 1.6). Vastavalt töökorralduse reeglitele on teenistuja kohustatud tegutsema tööandja huvides ausalt ja parimal viisil oma võimete kohaselt (p 4.15). Teenistuskohustuse oluliseks rikkumiseks, mille puhul võib ka esmakordse rikkumisega kaasneda teenistusest vabastamine, loetakse tegu või tegevusetus, mis kahjustab vangla mainet (p 4.19.3);
teenistuskohustusest mittetulenev suhtlemine kinnipeetava isikuga, sh kinnipeetavate isikute vaheliste suhete vahendamine ja kinnipeetavale talle mittekuuluva või keelatud aine või eseme üleandmine (p 4.19.9). Hageja on kinnitanud töökorralduse reeglitega tutvumist allkirjaga 03.03.2015 (tl 76).
26.Kostja selgitas, et hageja töötas kinnipeetavate sööklas, ning tal puudus vajadus käia personalile pagaritooteid valmistavas pagaritöökojas, mis paiknesid ka erinevates kohtades. Seda tõendab ka Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhataja RP kirjalik selgitus, et pagaritöökoda ei ole kinnipeetavate söökla osa ning pagaritöökoja ruumides hagejal tööülesandeid täita ei tulnud. Samuti ei kuulunud tema tööülesannete hulka pagaritöökojas töö korralduse juhtimine (tl 116).
27.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et hageja rikkus töökorralduse reegleid, kuna suhtles teenistuskohustustest mittetulenevalt kinnipeetavatega (pagaritöökojas tööl olnud kinnipeetavatega) ning vahendas pagaritöökojas töötavatelt kinnipeetavatelt personali kohvikus müügiks mõeldud pagaritooteid kinnipeetavate sööklas töötavatele kinnipeetavatele. Hageja väide, et pagaritoodete puhul oli tegemist toidujääkidega, on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täidetud on TLS § 88 lg 1 p 5 sätestatud tingimused. Tõendamata on hageja väide, et kostja avastas rikkumise 22.09.2020 ning edaspidi jätkas hageja jälgimist, et fikseerida rohkem rikkumisi. Kostja on selgitanud, et rikkumised avastati 11.11.2020 kontrolli käigus.
28.TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Riigikohus on 16.03.2016 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-187-15 (p 13) selgitanud, et eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 pdes 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Ringkonnakohus märgib, et eeltoodust tulenevalt ei ole hoiatamist vaja muuhulgas juhul, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 116 lg 2 p 3). Kuna hageja on kinnitanud töökorralduse reeglitega tutvumist, siis oli ta teadlik sellest, et ta ei tohi teenistuskohustuste väliselt suhelda kinnipeetavatega ega vahendada kinnipeetavate vahel asju. Sealjuures oli hageja teadlik ka sellest, et pagaritooted pidid minema personali kohvikusse müügiks. Seega oli hageja kohustuste rikkumine tahtlik. Tahtlikust kinnitab ka see, et hageja püüdis oma tegevust varjata. Lisaks toimus rikkumine korduvalt. Samuti tuleb arvestada, et hageja töötas kinnipidamisasutuses, kus viidatud reeglitest kinnipidamine on oluline ka vanglas turvalisuse tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et käesoleval juhul ei pidanud töölepingu ülesütlemisele eelnema hoiatust.
29.Ülaltoodule tuginedes nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Maakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.