Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldaja kinnistu on hoonestamata ja paikneb umbes 28m kaugusel lähimast avalikuks kasutamiseks mõeldud Lemmiku tn T4 kinnistust, kust on võimalik kinnistule juurde pääseda läbi Lemmiku tn 48 ja 50a kinnistute. Nimetatud kinnisasjad on sihtotstarbelt üldkasutatavad maad ja neil kulgeb avalikult kasutatav pinnastee, mida on avaldaja kinnistule juurdepääsuks võimalik kasutada. Puudutatud isik ei takista avaldaja kinnistule juurdepääsu. Maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks ei ole vajadust rajada tavarajatisi (sh kergliiklusteed). Tänase pinnastee olemasolust piisab. Seda, et kinnistule on võimalik ligi pääseda ka rasketehnikaga kinnitab, et seal teostati hiljuti raiet. Avaldaja viidatud 2017. a üldplaneeringus ei ole Lemmiku tn 48 ja 50a ning Nugise tn 19 kinnistutele avalikult kasutatavat kõrvaltänavat planeeritud. Planeeringul on tähistatud üksnes olemasolevad kõrvaltänavad Tallinna aluskaardi info kohaselt. Kuna antud asukohas tänav puudub, on aluskaardi vigane info üldplaneeringu kaardil korrigeeritud. Lemmiku tn 48 ja Lemmiku tn 50a kinnistud asuvad Pääsküla raba kaitsealal. Pääsküla raba kaitseala kaitse-eeskirja § 4 lg 1 kohaselt on inimestel lubatud viibida ööpäevaringselt kogu kaitsealal. § 5 lg 1 p 9 kohaselt on Pääsküla raba kaitsealal keelatud tee ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine. Erandina võib kaitseala valitseja nõusolekul rajada teid ja tehnovõrgu rajatisi ning püstitada ehitisi kaitsekorraldus- ja virgestusotstarbeks ning teha olemasolevate rajatiste hooldus- ja remonttöid. Kaitse-eeskiri ei näe ette võimalust rajada kaitsealale teed avalduses märgitud eesmärgil. Kuna Nõmme linnaosa 2017.a üldplaneeringu kohaselt on avaldaja kinnistu määratud rohealaks, kuhu võib rajada pargiga seonduvaid rajatisi ja puhkeala teenindavaid või puhke- ja spordifunktsiooniga seonduvaid väiksemaid kuni 1korruselisi hooneid, puudub kõvakattega tee rajamiseks vajadus. Virgestusotstarbeks piisab olemasolevast pinnasteest. Maakohtu määruse põhjendused

ei ole lubanud tee rajamist avaldaja taotletud viisil ja eesmärkidel. Tegemist on kaitsealast tuleneva kitsendusega LKS § 14 tähenduses. Kuna tegemist on seadusest tuleneva kitsendusega ja seega maakorraldusliku piiranguga (vt ka maakorraldusseadus § 2 lg 2 p 7 ja § 14 lg 1), ei ole õige avaldaja seisukoht, et kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 9 sätestatu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust või puudutatud isik kaitsealasse jäävate kinnisasjade omanikuna ei peaks Pääsküla raba kaitse-eeskirjaga arvestama. Kaitse-eeskirjadest tulenevate piirangute ja nõuete tõttu ei ole avalduse rahuldamine praegusel juhul maakorralduslikult võimalik. Kas juurdepääsuõigus kinnistule tuleb anda ka sõidukitele, sh rasketehnikale, oleneb asjaoludest, mh sellest, kas kinnistu sihtotstarbeline kasutamine on võimalik ilma sõidukiga ligi pääsemata või mitte. Avaldaja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et avaldajal on vaja teenindada maad sõidukiga. Avaldaja kinnisasi on hoonestamata ja ei ole kasutuses elamiseks. See ei kuulu Pääsküla raba kaitseala koosseisu. Lemmiku tn 50 on sihtotstarbelt 100% maatulundusmaa. Tegemist on puistuga kaetud maa-alaga, mis on Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme linnaosa üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardi kohaselt määratud rohealaks. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on rohealad avalikult kasutatavate parkide ja haljasalade territooriumid, samuti looduslikud puistud, kuhu võib kavandada haljasala teenindamise või puhke- ja spordifunktsiooniga seonduvaid väiksemaid ehitisi. Rohealale võib rajada pargiga seonduvaid rajatisi ja puhkeala teenindavaid või puhke- ja spordifunktsiooniga seonduvaid väiksemaid kuni 1-korruselisi hooneid. Maardlatel asuvatele rohealadele on võimalik püstitada ainult ajutisi puhkeotstarbelisi ehitisi, välja arvatud Pääsküla turbamaardla kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võetud piirkonnas. Avaldaja kinnisasjale pääseb igat liiki sõidukiga ligi mööda avalikult kasutatavat teed kuni umbes 30m kaugusele kinnisasja piirist ning viimane 30m on pinnastee, mis on avalikus kasutuses ja läbitav vähemalt jalgsi ja kergliiklusvahendiga. Avaldaja on menetluses ise esile toonud, et tegemist on pinnasteega, mida on samas võimalik vajadusel kasutada liikumiseks ka sõidukiga. Avaldaja kinnitas paikvaatlusel, et on rada sõidukiga läbimiseks ka ise kasutanud ja sinna on enamasti rada nagunii sisse sõidetud. Asjaolu, et maal ei ole võimalik sõidukiga liigelda, ei tõenda väidetavalt Lemmiku tn 50 kinnisasja naabri 2020. a toimunud raie tõttu esitatud kaebus. Kaebusele lisatud fotodelt nähtub, et rada on kasutatud sõidukiga liiklemiseks, kuid kohas, kus metsaveo sõidukid on manööverdanud avaldaja kinnisasjale keeramiseks, on sisse sõidetud rattarööpad. Seda, et rada on liigniiskel ajal pehme, selgitas avaldaja ka paikvaatlusel. Olemasoleva pinnastee kandevõime ei oma käesoleva asja lahendamisel määravat tähtsust. Pääsküla raba kaitse-eeskirja § 4 lg 3 kohaselt võib mootorsõiduki ja maastikusõidukiga kaitsealal sõita kaitseala valitseja nõusolekul. Kui sellise nõusoleku andmisest põhjendamatult keeldutakse, on avaldajal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse. Avaldaja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et avaldajal on vaja aastaringselt kinnisasja sõidukiga teenindada. Avaldaja on seoses maa kasutamisega viidanud asjaolule, et ta on soovinud kaevandada turvast ning seejärel sellele, et ta soovib muuta maa sihtotstarbe elamumaaks, kuna kavandab sinna hoonestust. Need asjaolud ei anna alust avalduse rahuldamiseks.

Asja lahendamist ei mõjuta asjaolu, et avaldaja kinnisasi on haaratud kogu ulatuses Pääsküla turbamaardla koosseisu ja turba väljutamine eeldab rasketehnikaga juurdepääsu. Keskkonnaamet keeldus 22.06.2020 turba väljutamiseks loa andmisest. Avaldust ei saa rahuldada ka põhjendusel, et avaldaja taotleb Lemmiku tn 50 sihtotstarbe muutmist elamumaaks ja sinna kuni 6 pereelamu krundi ja 1 transpordimaa moodustamist. Avaldaja esile toodud asjaoludel keeldus Tallinna Linnavalitsus 21.12.2020 korraldusega nr 1399 Tallinna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisest. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on valla või linna ruumiline planeerimine omavalitsusüksuse ülesanne. Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 1 kohaselt korraldab planeerimisalast tegevust omavalitsuse üksus. PlanS § 126 lg 1 p 4 kohaselt tuleb detailplaneeringuga lahendada ka detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Seega lahendatakse juurdepääsuküsimus planeeringumenetluses arvestades planeeringust tulenevaid vajadusi ja AÕS § 156 alusel määratava juurdepääsutee olemasolu või selle puudumine ei mõjuta detailplaneeringu menetlust. Kohus ei anna käesolevas asjas seega hinnangut ka poolte väidetele, mis puudutavad detailplaneeringu algatamisest keeldumise õiguspärasust. Detailplaneeringu menetluse algatamata jätmise õiguspärasuse üle otsustab halduskohus. Juhul kui kohalik omavalitsus detailplaneeringu menetluse algatab ja avaldaja kinnisasja hoonestamise lubab, on puudutatud isikul kohustus lahendada ka juurdepääsutee küsimus. Kas Lemmiku tn 48 ja 50 maaüksuste reformimata riigimaa valitseja on põhimõtteliselt toetanud juurdepääsu tee rajamist, ei oma avaldaja nõude lahendamisel määravat tähtsust. Avaldaja väide on sisuliselt ka ebaõige. Maa-amet ei ole oma kirjas võtnud seisukohta, kas konkreetsetel asjaoludel on tee rajamine võimalik. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et taimestiku ja linnustiku inventeerimise aruannete kohaselt ei asu Lemmiku tn 48 ja Lemmiku tn 50a kinnistu osal, mida juurdepääsuks taotletakse, linnustikku või taimestikku puudutavaid kaitsealuseid objekte või liike. AÕS § 156 alusel tagatakse juurdepääs kinnisasja omanikule, kellel vajalik juurdepääs puudub. Päästesõidukitele on tagatud vajalik juurdepääs päästeseaduse § 132 lg 2 alusel (vt ka Riigikohtu 3-2-1-172-13 p 11). Ka päästetööde läbiviimine ei eelda tee olemasolu ehitusseadustiku tähenduses. Lemmiku tn 50 maa sihtotstarve oli maatulundusmaa juba selle tagastamisel Tallinna Linnavalitsuse 11.01.2006 korraldusega nr 22-k. Kinnistu tagastati endistes piirides ja tegemist ei ole olnud elamumaaga, mille ühendus avalikult kasutatava teega oleks katkenud. Avaldaja heidab puudutatud isikule ette, et viimane ei võimalda rajada avaldaja soovitud uut teed. AÕS § 156 lg 2 ei anna aga avaldajale õigust nõuda senise juurdepääsu muutmist. Kuna täitmata on kõik AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eeldused, tuleb avaldus jätta rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

AVALDAJA MÄÄRUSKAEBUS

Kohus kaasas menetlusse puudutatud isikuna Nõmme Linnaosa Valitsuse mitte Tallinna Linnakantselei, viimane ei saanud täita kohtunõudeid maakohus ei saanud kohtumääruse tegemisel arvestada Tallinna Linnakantselei poolsete seisukohtadega kui kohtu poolt kaasatud puudutatud isiku seisukohtadega. Tegemist on erinevate registrikoodidega menetlusosalistega. Asjaolu, et Tallinna linnasekretär on 04.12.2014 käskkirjaga nr L-2/53 volitanud õigusdirektorit ja linna õigusteenistuse nõuete osakonna juhatajat esindama Tallinna linna kõigis Eesti Vabariigi kohtutes edasivolitamise õigusega, ei anna edasivolitatud isikutele õigust esitada puudutatud isiku nimel seisukohtasid ja väiteid kuna maakohtu poolt on TsMS § 81 lõikest 1 ja § 99 lõikest 1 määratud menetlusosaliseks Lemmiku tn 50 kinnistu asukohajärgne kohaliku omavalitsuse asutus s.o Nõmme Linnaosa Valitsus. Maakohus järeldused ei ole kontrollitavad, põhjendused ammendavad ja veenvad, on vastuolulised ja kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Maakohus ei ole hinnanud avaldaja tõendeid objektiivselt ja on jõudnud ebaõigetele järeldustele, et avaldajal on juurdepääs/ligipääs oma kinnisasjale. Maakohus on ekslikult juhindunud eeldusest, et TsMS § 81 lõike 1 ja § 99 lõike 1 kohane menetlusosaline on esitanud avaldaja avalduse ja vastuväidete osas omapoolsed seisukohad. Maakohus on ekslikult juhindunud Pääsküla raba kaitse-eeskirjast kui HMS § 88 kohasest üldaktist, leides ennetavalt, et kaitseala valitsejal puudub HMS § 5 lõike 1 kohane kaalutlusõigus juurdepääsu tee lubamiseks üle Lemmiku tn 48 ja 50a kinnistute. Kuigi kaitse-eeskiri on kehtestatud määruse vormis, on tegemist haldusaktiga, mistõttu ei ole kaitseala valitsejal keelatud kaalutlusõiguse teostamine Lemmiku tn 50 kinnistule juurdepääsu lubamiseks üle Lemmiku tn 48 ja 50a kinnistute. LKS § 14 ei välista juurdepääsu rajamise üle Lemmiku tn 48 ja 50a kinnistute, kuna ei keela kaitseala valitsejal nõusolekut andmast kui tegevus ei kahjusta kaitseala eesmärke. Maakohus ei tuvastanud, et juurdepääsu rajamine üle vaidlusaluste kinnistute kahjustaks kaitseala toimimise ökoloogilisi kaitse-eesmärke. Avaldaja esitas maakohtule tõenditena ökoloogiliste kaitse-eesmärkide puudumise väite kinnitamiseks tõendid, mille kohaselt puuduvad juurdepääsuks taotletavatel kinnistute osadel kaitsealused objektid või liigid, mis tõttu puudub maa-alal ökoloogiline kaitse-eesmärk. Maakohus on ekslikult leidnud, et avaldaja on jätnud sõidukiga ligipääsu õigustavad asjaolud põhistamata ja tõendamata. Avaldaja on põhistanud juurdepääsu vajadust kavandatud hoonestuse rajamisega, metsapõlengute ennetamisega ja selle toimumise korral päästetehnikale juurdepääsuga. Avaldaja on tõendanud oma väidet Nugise tn, Mägra tn, Kärbi tn, Rännaku pst ja Lemmiku tn vahelisele maa-ala detailplaneeringu visiooniga. Asjaolust, et maakohtul puudus võimekus avada avaldaja poolt esitatud tõendit, ei saanud maakohus teha järeldust, et avaldaja on jätnud oma väite tõendamata. Tulenevalt hagita menetluse eesmärgist oli maakohus kohustatud iseseisvalt kontrollima esitatud väite õiguspärasust, küsides väite osas puudutatud isiku seisukohta ja kontrollides väite paikapidavust avalikult kättesaadavast Tallinna planeeringute registrist. MaaKatS § 18 lg 2 esimese lause kohaselt võib kinnistul kuni 5 % ulatuses olla teine sihtotstarve, mistõttu võib nt Lemmiku tn 48 kinnistu sihtotstarve olla kuni 1018 m2 osas olla transpordimaa

arvestades Lemmiku tn 48 kinnistu maakatastris registreeritud pindala 20363 m2; Lemmiku tn 50 kinnistu võib olla kuni 7029 m2 osas transpordimaa arvestades Lemmiku tn 50a kinnistu maakatastris registreeritud pindala 140594 m2. Kehtivast haldusaktist ei tulene Lemmiku tn 50 maakasutuse juhtotstarve roheala. Nõmme linnaosa üldplaneering ei ole HMS § 51 lõike 1 kohaseks haldusaktiks, mis tekitaks, muudaks või lõpetaks isikute õigusi. Kohtu seisukoht sissekäidud raja kohta on oletuslik ning avaldaja on esitanud tõendi, et kohtu poolt nimetatud rada on läbimatu mülgas. Järeldus on vastuolus ka avaldaja väitega, et rada on läbitav tehnikaga ainult kuivaperioodil, st maist-juulini. Maakohtu seisukoht, et avalikult kasutatavalt Lemmiku tänavalt kulgev rada mööda Lemmiku tn 50a ja 48 kinnistuid paralleelselt avaldaja kinnisasjaga on kasutatav puhke- ja virgestusotstarbel, ei ole tõendatud. Asjas ei kuulu kohaldamisele Riigikohtu 27.09.2005 otsuse 3-2-1-33-04 punktis 18 väljendatud seisukoht, kuna tehiolud on erinevad. Menetluse edasine käik

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Tallinna linn menetluses esindatud Tallinna Linnakantselei kaudu ja ringkonnakohus saab vea maakohtu määruse pealdises parandada (TsMS § 442 lg 2). Kui avaldaja on esitanud nimetatu vastuväitena kohtu tegevusele, kehtib ka siin eelmises määruse punktis toodud põhimõte, et vastuväide on esitatud hilinemisega (Tallinna linna esindamine Tallinna Linnakantselei kaudu pidi avaldajale nähtuma puudutatud isiku esimesest vastusest, avaldaja ei esitanud sellele vastuväidet) ja ringkonnakohus selle kohta seisukohta ei võta.

niivõrd üldsõnaline, et ei võimalda järeldada, et selleks on vaja kinnistule juurdepääs sõidukitega. Päästetehnikaga pääseb kinnistule ka ilma selleks rajatud 5-meetri laiuse teeta, kõnniteedeta ja taristuta. Riigikohtu praktika kohaselt, kui tekib vajadus nt kiirabi või meditsiiniabi osutamiseks, saab teise isiku kinnisasja kasutamist/ületamist õigustada hädaseisund. TsÜS § 141 lg 1 sätestab, et isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Päästesõidukitele on tagatud juurdepääs hagejate kinnistutele üle kostja kinnisasja päästeseaduse § 23 lg 1 kohaselt (RKTKo 3-2-1-172-13 p 11, 3-2-1-41-08 p 21). Kuigi lahend on tehtud isiku suhtes, kes on kohalik omavalitsus, on samad põhimõtted kohaldatavad ka avaldaja suhtes

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.