OÜ VKG Kaevandused (RK 10854884, Järveküla tee 14, Kohtla-Järve; e-post: [email protected])
Kostja lepinguline esindaja:
H. K.
(e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
Jätta D. R.i hagi rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
EELNEV MENETLUS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
1.D. R. esitas 15.09.2020.a Tööinspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjonile avalduse OÜ VKG Kaevandused vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise väljamõistmise nõudes. Töötaja palus töövaidluskomisjonil tuvastada, et OÜ VKG Kaevandused OÜ poolne töölepingu ülesütlemine 10.09.2020.a. on tühine, lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel ja välja mõista OÜ-lt VKG Kaevandused D. R.i kasuks hüvitis 3 kuu keskmise töötasu suuruses summas 2983, 36 eurot (TLS § 109 lg 1).
2.Töövaidluskomisjon jättis D. R.i avalduse OÜ VKG Kaevandused vastu täies ulatuses rahuldamata (tl 21-26).
3.D. R. esitas maakohtule hagi OÜ VKG Kaevandused vastu vastavalt töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3.
D. R.I HAGI
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.06.2018.a. töölepingu nr 974. Töölepingu p 3.2 kohaselt asus D. R. tööle konveiermasinisti ametikohal ning töölepingu lisa järgi oli tema töötasu 880 eurot kuus. 10.09.2020.a. ütles tööandja töötajaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.
5.02.09.2020.a. sai D. R. töökäsu, mille kohaselt pidi värvima metallkonstruktsioone. Töölepingu p 3.2 kohaselt asus töötaja tööle konveiermasinisti ametikohal. Töökäsuga antud töö tegemiseks ei ole hageja vastavasisulist väljaõpet saanud, samuti ei instrueerinud tööandja töötajat, kuidas ja milliseid töövõtteid tuleb töötajal töö tegemiseks, milleks tal vajalikud oskused puuduvad, kasutada. Tööandja etteheide töölepingu ülesütlemise avalduses selle kohta, et töötaja täitis oma tööülesandeid lohakalt, on alusetud. Samuti pole põhjendatud tööandja viide varasematele hoiatustele, mis tehti hagejale selle eest, et ta 07.03.2020.a. lahkus ilma loata töökohalt ja 08.03.2020.a. puudus põhjuseta töölt. Töötaja ametijuhandi järgne kohustus oli hooldada konveierit, mille pikkus on 12 km. Tööandja ei ole oma hoiatust tehes selgitanud töötajale, milline konkreetne koht 12 km lõigul on töötaja töökoht, kust ta väidetavalt ilma loata lahkus. Töölepingu kohaselt on töötaja tööülesannete täitmise kohaks Kohtla-Järve linn ja x küla, Alutaguse vald. Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine.
6.Hageja märgib, et üldjuhul tuleb tööandja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemise korral kohaldamisele TLS § 97 lg 2 nimetatud etteteatamistähtaeg. Üksnes olukorras, kus lepingu jätkamine ei ole pooltele jõukohane, eelkõige et töötaja on töölepingut rikkunud, saab töölepingu lõpetada etteteatamistähtaega järgimata. Hageja leiab, et tähtaega järgimata võib töölepingu üles öelda eelkõige juhtudel, kui töötaja rikub töölepingut süüliselt TLS § 88 lg 1 p 2-8 alusel. Selliseks olukorraks võiks olla näiteks jätkuv süüline kahju põhjustamine tööandjale, kaastöötajate oluline häirimine, pidev sündsusetu käitumine tööandja, kaastöötajate või klientidega, süüteo toimepanemine tööandja või kliendi suhtes, teise isiku elu või tervise ohustamine. Midagi eelloetletust pole käesoleval juhul töötaja toime pannud. Hageja on seisukohal, et mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks puudus ning tööandjal oli sellest tulenevalt kohustus teavitada töötajat vähemalt 30 päeva enne töösuhte lõpetamisest. Seega kui töölepingu ülesütlemisavaldus oleks olnud kehtiv, oleks tööleping saanud lõppeda alles 11.10.2020.a.
7.Tööandja ei ole töötajale väidetava rikkumise eest hoiatust teinud ega toonud esile põhjuseid või kaitstavat huvi mis annaksid alust töösuhte lõpetamiseks etteteatamistähtaega järgimata. Tööandja põhjenduste kohaselt heidetakse töötajale ette detailide lohakat värvimist, tsehhi põranda, tööriiete ja raadiosaatja värviga rikkumist ja tööandja on ülesütlemisavalduses nimetanud eeltoodut töökohustuste eriliselt raskeks rikkumiseks. Hageja nende põhjendustega ei nõustu ja leiab et need on otsitud ning talle etteheidetavad asjaolud ei vasta tõele. Hageja ei ole oma töölepingust tulenevaid kohustusi täitmata jätnud. Seda kinnitab ülesütlemisavalduses ka tööandja, et töötaja lõpetas värvimistööd. Kostja ei ole seega põhjendanud, milles seisnes hageja töökohustuste rikkumine ning milliseid korraldusi hageja ei täitnud. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et töötaja oleks oma tööülesanded jätnud täitmata. Ülesütlemisavalduses toodud väide töö lohaka tegemise kohta ei saa olla töösuhte lõpetamise aluseks. VKG kodulehel valikus „Tööohutus“, teata ohust, jättis töötaja teate, mille sisu koos ohutuse ja kvaliteedi spetsialisti kommentaari ja tõlkega on lisatud hagiavaldusele.
8.Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine kuna tööandja ei ole järginud seadusest tulenevat hoiatamiskohustust ning ei ole järginud seadusest tulenevat etteteatamistähtaega. TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise summa määramisel on aluseks võetud töötaja viimase kuue kuu keskmine töötasu Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal. Kuue kuu töötasu oli 5967, 14 eurot, tööpäevi 147, so 40,59 eurot tööpäeva kohta. 147 / 6 = 24,5 tööpäeva x 40, 59 eurot = 994 45 eurot ühe kuu keskmine töötas x 3 = 3983, 36 eurot.
9.Hageja selgitas kohtuistungil, et kuigi tööandja varem tehtud hoiatusi ei saa vaidlustada, ei nõustu töötaja hoiatuses tooduga. Hoiatuses väidab tööandja, et töötaja ei ilmunud töökohale. On jäänud arusaamatuks, kas ta ei ilmunud tööle ja ei olnud terve päeva tööl, või mida siiski ette heidetakse. Tööandja väidab, et D. R. ei vastanud raadiosaatjale, samas on olemas side pidamiseks ka mobiiltelefonid, mida kostja juures praktikas kasutatakse. Hageja vaidleb vastu kostja kohtuistungil antud seletusele, et töötaja kuni kella 13.30 päeval midagi ei teinud. Kuni selle hetkeni, mil töötajad tulid tagasi tsehhi, toimus konveieri hooldus. Ülekuulatud tunnistaja imekombel kohtuistungil ei mäletanud, kas tol päeval oli konveieri seisak või mitte. Kuni kella 13.30-ni hooldas D. R. tol päeval konveierit. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et ka suitsupaus või lihtsalt puhkepaus ei olnud ajaliselt konkreetselt kindlaks määratud. Tunnistaja kinnitas, et seaduse järgi tuleb tööpäeva jooksul võimaldada vähemalt 2 10-minutilist pausi, kuid tegelikult oli neid rohkem ning töötajad võivad seda oma äranägemise järgi kasutada (pausi aega) Etteheide töötajale, et puhkepausi ajal näppis telefoni, ei ole asjakohane ega põhjendatud. Tunnistaja S. tunnistas, et ütles hagejale, et töö peab olema tehtud. Tegelikult kiirustas tagant, kandma värvi märgadele detailidele. Värvimistööd tuli teha tööpäeva jooksul. Heita ette keset päeva, et töö on tegemata, on alusetu. Hageja ei tea ka seda, et VKG-l oleks mingid kvaliteedinõuded värvimistöödele kehtestatud. Hageja leiab, et põhjused on otsitud, väidetavalt lohaka töö tagajärjel ei ole tekkinud mingisugust tööseisakut.
KOSTJA OÜ VKG KAEVANDUSED VASTUVÄITED
10.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et töösuhte erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud ja seaduslik. Kostja märgib, et 10.09.2020.a. ülesütlemisavaldusest nr KA.01-06/200 nähtuvalt ütles VKG Kaevandused OÜ hagejaga 07.06.2018 sõlmitud töölepingu nt 974 üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.
Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on piisavalt põhjendatud ja selle põhistus vastab tegelikkusele. Ülesütlemisavaldusest tulenevalt ütles kostja töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töötajast tuleneval mõjuval põhjusel töötaja põlles kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu. Töötaja põhikohustused on sätestatud TLS § 15 ja töölepingu p -s8. TLS § 15 lg 1 kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandja ees lojaalselt. Tööandja on heitnud töötajale ette TLS § 15 lg 2 ja § 16 lg 1 tulenevate kohustuste rikkumist. Töölepingu p-dest 8.1 ja 8.5 tulenevalt kohustus töötaja täitma lepingus sätestatud tööülesandeid ja hoidma heaperemehelikult tööandja omanduses, kasutuses või õiguspärases valduses olevaid materiaalseid väärtusi. Hagejale etteheidetavad teod leidsid aset 02.09.2020 ja seisnesid alljärgnevas: 1) kella 13.00 päeval töötajal kokkulepitud töö tegemata ning tegelemine isiklike asjadega olukorras, kus töö lõpetamata ja töövahetus lõppemas. Eeltoodut kinnitab O. G. etteanne 03.09.2020.a. 2) töö tegemine äärmisel lohakalt - halvasti värvitud detailid; - värviga rikuti tsehhi põrand; - rikutud tööriided (värviga määrdunud) - rikutud raadiosaatja (värvine) Hageja ei ole oma käitumist 09.09.2020.a. seletustes eluliselt usutavalt põhjendanud.
11.Kostja leiab, et kirjeldatud tegudega rikkus hageja TLS § 15 lg 2 p 5 ja § 16 lg 1 sätestatud põhikohustusi, sh kohustust täita töökohustusi töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega ja kohustust hoiduda tegudest, mis kahjustavad teiste isikute vara. Hageja käitumise tõttu on kostjale tekitatud kahju. Lisaks eeltoodule on kostja arvestanud töölepingu mõjuva põhjusena ka seda, et töötaja rikkus oma töökohustusi ka 07.03.2020.a. lahkudes loata töökohalt a 08.03.2020.a. puududes põhjuseta töölt. Rikkumised on fikseeritud 25.03.2020.a. käskkirjas nr KA.01-01.1/35. Käskkiri on hagejale teatavaks tehtud. Käskkirjas hoiatati hagejat, et järgnevate rikkumiste korral lõpetatakse tööleping. Kostja leiab, et hageja on ise oma käitumisega loonud olukorra, kus tööandja ei saanud enam mõistlikult ja heauskselt loota, et hageja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Hagejale oli eelneva rikkumise eest tehtud hoiatus, hageja oli selle tagajärgedest teadlik, samas ei pidanud ta vajalikuks oma käitumist parandada ja sellega oma töösuhet jätkata.
12.Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul on etteteatamistähtaja kohaldamata jätmine põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et tööandja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, kostja on kaalunud hageja 02.09.2020.a. käitumise asjaolusid ja sellega tööandjale kahju tekitamist, võtnud arvesse hageja varasemaid rikkumisi ja töötajale tehtud hoiatust. Eeltoodut ja mõlemapoolset huvi arvestades on kostja enda arvates põhjendatult töölepingu üles öelnud TLS § 97 lg 3 tulenevat etteteatamistähtaega järgimata.
13.Kohtuistungil jäi kostja oma seisukohtade juurde. D. R. võeti tööle konveiermasinistina, töökoht oli kütuse etteande kompleks, mis ei ole ainuüksi 12 km konveier. D. R. on värvimistöid ka varem teinud, probleemideta. 02.09.2020.a. sai D. R. kahelt otseselt juhilt märkuse, et etteantud töö tegemata. Pärast märkuste tegemist, jah , tegi töö ära, aga kuidagiviisi ja kõlbmatult. Värvimistöid tegi ta 13.30 kuni 16.00, midagi muud ta sel päeval ei teinud. Kui inimene terve päeva jooksul tööd ei tee, või kui teeb, siis lohakalt, siis on see käsitletav töökohustuste rikkumisena. See ei olnud D. R.i ainus rikkumine. Tööandja hindas töölepingu lõpetamisel asjaolusid kogumis. Töötajat on varem
hoiatatud, et kui tuleb järgnev rikkumine, lõpetab tööandja töösuhte. Töötaja sellest endale järeldusi ei teinud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad, tunnistajate ütlused ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et D. R.i hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
15.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - D. R.i ja OÜ VKG Kaevandused vahel oli 07.06.2018.a sõlmitud tööleping nr 974, mille kohaselt D. R. asus OÜ-s VKG Kaevandused tööle konveiermasinisti ametikohal (tl 6-9); - 10.09.2020.a teatas VKG Kaevandused OÜ D. R.ile töölepingu ülesütlemisest TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 10.09.2020.a. (tl 10-11); - teate sai D. R. kätte 10.09.2020.a., kuid ei nõustunud sellega (tl 11) - 25.03.2020.a. käskkirja nr KA.01-1/35 alusel hoiatati D. R.i töölepingu lõpetamisest. Käskkirja kohaselt rikkus D. R. oma töökohustusi ja töösisekorraeeskirjade p 3.2.2, puudus 08.03.2020.a. töökohalt (konteineri puhastuselt) ja 07.03.2020.a. lahkus töökohalt ilma loata (tl 74)
16.Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel etteteatamistähtaega järgimata on põhjendamatu (tl 126-130), - mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks puudus; - kostjal oli kohustus teavitada töötajat vähemalt 30 päeva ette töösuhte lõpetamisest TLS § 97 lg 2 p 2; - tööandja ei ole töötajale väidetava rikkumise eest hoiatust teinud. Tööandja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine töötajast tulenevatel asjaoludel TLS § 88 lg 1 p 3 alusel etteteatamistähtaega järgimata oli seaduslik ja põhjendatud, heites D. R.ile ette TLS § 15 lg 2 p 5 sätestatud lojaalsuskohustuse ja tööandja vara rikkumisest hoidumise kohustuse ning § 16 lg 1 sätestatud hoolsuskohustuse ja töölepingu p 8.1 ja 8.5 rikkumist (02.09.2020.a. aset leidnud teod) ning sellega tööandjale kahju tekitamist; töötajapoolset töökohustuste rikkumiste korduvust, töötajat on varem hoiatatud rikkumiste kordumise korral töölepingu ülesütlemisest (tl 161-165);
17.Vastavalt TLS § 88 lg 1 p 3 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi; Tööandjapoolset eelnevat hoiatamist ei ole töölepingu ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata (TLS § 88 lg 3). Tulenevalt TLS § 97 lg 3 võib tööandja TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Kas töösuhte ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda eelnevalt hoiatamata ning etteteatamistähtaega järgimata, kui seda õigustab töötaja rikkumine, mille järel ei saa mõistlikult oodata töösuhte jätkumist. Töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt (TLS § 15 lg 1), täites sama paragrahvi lg 2 loetletud kohustusi (sh lg 2 p 5 hoiduma tegudest, mis kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara, p 3 täita õigel ajal ja täpset tööandja seaduslikke korraldusi) Vastavalt TLS § 16 lg 1 peab töötaja täitma oma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tooge seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Lojaalsust eeldab VÕS § 6 sätestatud heas usus käitumise kohustus. Juhul kui töötaja isikust või tema käitumisest tulenevalt on töösuhtes tekkinud olukord, kus nii tööandja kui ka töötaja huve järgides ei ole võimalik eeldada töösuhte jätkamist, on tegemist mõjuva põhjusega, mille alusel tekib tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.
18.Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peab ülesütlemine: tuginema ülesütlemise alusel ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid (TLS § 85-93); vastama seaduse formaalsetele nõuetele - peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ei või olla tingimuslik. Kui ülesütlemine ei vasta nimetatud tingimustele, ehk puuduvad ülesütlemist õigustavad asjaolud või on ülesütlemisel oluliselt menetlusreegleid rikutud, on tegemist õigusvastase ülesütlemisega ning selline nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine.
19.Vastavalt TLS § 95 lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). TLS § 95 lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju (TLS § 95 lg 3). Riigikohus on 09.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14 asunud seisukohale, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Ülesütlemisavalduse formaalsetele nõuetele vastavuse hindamisel on oluline kindlaks teha, kas ülesütlemisavaldusest nähtub lepingut üles öelda sooviva poole tahe leping lõpetada ning kuidas tahteavalduse saaja sellest aru sai. Käesoleval juhul on töölepingu lõpetamise teatest / avaldusest (tl 10-11) üheselt mõistetav tööandja soov D. R.iga sõlmitud tööleping lõpetada töötajast tulenevatel põhjustel TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, töötaja on tööandja avalduse kätte saanud, tööandja tahtest aru saanud (ei ole sellega nõustunud, tl 11) - seega on täidetud töölepingu lõpetamise formaalsed eeldused.
Tööandja on ülesütlemisavalduses välja toonud, milline töötaja tegu põhjustas töösuhte erakorralise ja etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemise ja viidanud varasema rikkumise eest tehtud hoiatusele 25.03.2020 käskkirja nr KA-01-01.1/35 alusel .
20.Hageja on seisukohal, et D. R.iga sõlmitud töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna tööandja ei ole järginud seadusest tulenevat hoiatamiskohustust ning etteteatamistähtaega. Tulenevalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõetele mittevastav ülesütlemine tühine.
21.Vaidlust ei ole selles, et D. R.i varasem rikkumine, mille eest töötajat karistati ja töölepingu lõpetamise eest rikkumiste kordumise korral hoiatati, leidis aset 7. ja 8. märtsil 2020.a (tl 74-75). Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada asjaoludest või pidi teada saama. Vaidlust ei ole selles, et 02.09.2020.a. aset leidnud teo puhul uut töösuhte lõpetamise hoiatust ei tehtud. Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. (vt Riigikohtu 21.06.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-65-17) TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata juhul, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 pdes 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13).
22.Töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15) Töösuhte puhul on tegemist kestvusvõlasuhtega ning tööleping on oma olemuselt kestvusleping, s.t leping, milles kohustused ja õigused tekivad kogu aeg uuesti. Põhisoorituskohustused on määratletud töölepinguga, kõrvalkohustused täiendavalt seaduse ja/või kollektiivlepingu nõuetega. Töötajal lasuvad töölepingust tulenevalt ka sellised kohustused, mida ei ole töötajale detailse kirjelduse esitamisega teatavaks tehtud. Nii lasub töötajal üldine hoolsuskohustus, mille raames peab töötaja näitama töölepingust tulenevate kohustuste täitmisel üles sellist hoolsuse määra, mida võib ühelt konkreetse töötajaga sarnaselt töötajalt tavaliselt mõistlikult eeldada. Sellise kohustuse rikkumine võib viia töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse tekkimiseni. Lisaks sellele kehtib tsiviilõiguses põhimõte, et iga lepingupool peab hoolitsema selle eest, et võlasuhte täitmisel ei kahjustataks teise lepingupoole isikuid, omandit ega muid õigushüvesid ning et loobutaks kõigest, mis võiks kõigutada lepinguks vajalikku usaldust. Töötaja toimepandud rikkumise oluliseks või mitteoluliseks tunnistamine põhineb töötaja toimepandud asjaoludel, ka töötaja eelneval käitumisel, rikkumise tagajärgedel ning töötaja suhtumises rikkumisse ja selle tagajärgedesse.
23.Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 3.2 kohaselt töötas D. R. konveiermasinisti ametikohal (tl 6), ametiülesanded olid sätestatud ametijuhendis (tl 103). Konveiermasinisti ametiülesannete hulka kuulus kompleksi teenindamine, mehhanismide töös väikeste defektide kõrvaldamine, kompleksis korra hoidmine, samuti vahetuse vanema või ITT töötaja muude ühekordsete ülesannete täitmine. Pooled ei vaidle selle üle, et 02.09.2020.a. anti D. R.ile mehhaaniku poolt tööülesanne detailide värvimiseks. Tunnistajana üle kuulatud osakonnajuhataja O. G. selgitas, et see ei olnud esimene värvimistöö, mida D. R. tegi, varasema töö tegi hästi. Samal päeval andis O. G. talle veel ühe lisaülesande, selle D. R. täitis (tl 199). Sel päeval (02.09.2020) oli D. R.i peamine töö värvimine. R. võttis 20 liitrise värviämbri töö jaoks, milleks oleks kulunud maksimaalselt 3 l. 20-liitrise värviämbri kummutas laiali ja lükkas värvi pintsliga laiali. Raadiosaatja mikrofoni ja kõrvaklappidesse oli samuti värvi läinud. Raadiosaatja kanti maha. Ühekordset kaitseülikonda selga ei pandud, rikkus ära oma tööriided. Tunnistaja selgitas, et kui on tegemist keerulise tööga ja keeruliste seadmetega, siis viiakse kindlasti instrueerimine läbi. Selliste tavaliste värvimiste puhul, kus tuleb pintsliga värvida tasasel pinnal, ei juhenda keegi, kuidas pintslit käes hoida või kindaid kätte panna ja kuidas ennast mitte ära määrida (tl 200 pöördel) Töötajal oli varasemaid rikkumisi, oli käskkiri, oli ka selliseid juhtumeid, kus ei karistatud, aga võeti seletuskirjad, töötajad kaebasid, et ei taha temaga koos töötada, kuna D. R. ei täida oma tööülesandeid ja teised peavad tööd tema eest tegema (tl 201). Tunnistajana üle kuulatud mehhaanik V. S. selgitas, et oma töökohustusi D. R. ei rikkunud, aga 02.09.2020 anti talle ühekordne ülesanne detailid värvida ja see töö oli tehtud äärmiselt halvasti (tl 203). Valas lihtsalt värvi välja ja hõõrus laiali. Need tuli hiljem üle värvida. D. R. oskab piisavalt värvida, ta on varem värvinud ja teinud seda normaalselt. Ta ei teavitanud kedagi et ei saa värvimistöid teha. Kell 13.00 päeval veel ei oldud tööd alustatud, ta või seda teha tööpäeva jooksul (203 pöördel)
24.Kohus nõustub hagejaga selles, et värvimistööd ei pidanud olema tehtud keskpäevaks, vaid vahetuse / tööpäeva jooksul, eeltoodut kinnitasid ülekuulatud tunnistajad. Tööandja sellekohased etteheited on alusetud. Küll aga nähtub kostja esitatud fotodelt (tl 55-71, 91-98) värvimise kvaliteet. Kohtu hinnangul ei pea olema maalri kutseoskustega selleks, et märgata ja hinnata tehtut äärmiselt lohakaks ja töösuhtes kohatuks. Hageja väitis, et töötajale ei antud vajalikku kaitseriietust. Ühekordne kaitseriietus anti, seda D. R. ei kasutanud (tl 199 pöördel), söerespiraator oli talle allkirja vastu antud, tunnistaja teada oli see töötajal olemas (tl 200 pöördel) Hageja leidis, et tööandja ei instrueerinud enne värvimistöid töötajat, ei arvestanud seda, et tal puuduvad piisavad oskused. Kohus hagejaga ei nõustu. Maakohtule esitatud fotodelt on selgelt näha, et värvimine on tehtud sedavõrd lohakalt, et see ei ole õigustatav ka ebapiisavate oskustega. Kohus on seisukohal, et iga teo- ja töövõimeline mõistlik inimene on võimeline tasapinnalisi detaile vähemalt normaalsel tasemel pintslit kasutades värviga katma ning see töö ei eelda eriteadmisi, -oskusi, ega eriväljaõpet. Oskuste puudumise ja ebapiisava juhendamisega sellise värvimistöö (tl 91-98) selgitamine / õigustamine ei ole eluliselt usutav. Tunnistajad G. ja S. kinnitasid kohtuistungil, et D. R. oli varem ühel korral detaile värvinud ning saanud sellega nõutaval tasemel hakkama. Tunnistajate väiteid hageja millegagi ümber lükanud ei ole. Järelikult ei saanud põhjus olla ka ebapiisavates oskustes. Fotode põhjal saab kohtu hinnangul järeldada, et selline värviga „mäkerdamine“ oli töötaja poolt tehtud tahtlikult, kuivõrd töötajale anti ülesanne, mida ta teha ei soovinud ja heideti
mehhaaniku ja osakonnajuhataja poolt ette tööülesannete mittetäitmist /täitmisega venitamist (laisklemist töökohal). Seega on kohtu hinnangul töötaja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult. Ka tunnistaja G. märkis, et D. R. „näitas detailide värvimise juures oma iseloomu“ (tl 198). Kohus nõustub, et D. R. ei jätnud küll täies ulatuses talle antud ülesannet tegemata, kuid selle tegemise viis ja kvaliteet ei ole tervele töövõimelisele inimesele kohane. Arvestades töötaja varasemat rikkumist ja 02.09.2020 tegu kogumis, iseloomustab töötaja käitumine kohtu hinnangul tema suhtumist töösse, töödistsipliini, tööandja varasse, eelnevalt tehtud hoiatustesse. Kohus on seisukohal, et töötaja käitumine / suhtumine kogumis oli selline, mis õigustas TLS § 88 lg 3 töösuhte ülesütlemist eelneva hoiatuseta 02.09.2020 rikkumise eest. Kohus möönab, et 02.09.2020.a. toimunu eraldivõetuna ei olnud sedavõrd kaalukas, et õigustanuks töölepingu lõpetamist eelnevalt hoiatamata, kuid arvestades, et töötajat oli varem hoiatatud ja sellest oli möödunud mõni kuu, töötaja sellest endale järeldusi ei teinud, oli töölepingu lõpetamine hoiatuseta põhjendatud. Varasemad rikkumised omavad tähendust hindamaks tööandja usalduse määra töötaja suhtes ning töötaja lojaalsust tööandja suhtes, samuti seda kuivõrd töötaja on hoiatustest iseendale järeldused teinud ning kas ja kuidas on need parandanud töötaja käitumist. Kohus on seisukohal, et tööandja ei pea iga võimaliku uue rikkumise puhul töötajat hoiatama, et järgnev samalaadne rikkumine toob kaasa töösuhte lõpetamise. Kui hoiatuse eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda, siis töötaja on kohtu hinnangul 02.09.2020.a. teoga näidanud selgelt omapoolset suhtumist omaenda töökohustustesse, tööandja juhistesse ja hoiatustesse. Kohus nõustub, et töötaja on töösuhtes nõrgem pool, kuid tööandjalt ei saa mõistlikult oodata, et hoiab tööl töötajat, kes oma käitumisega väljendab, et tal on õigus täita tööülesandeid viisil nagu ise õigeks peab.
25.Vastavalt TLS § 97 lg-le 3 võib § 88 lõikes 1 nimetatud alusel tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Käesoleval juhul ei saanud kohtu hinnangul eelkirjeldatud asjaolusid kogumis võttes tööandjalt enam mõistlikult oodata töösuhte jätkamist kuna töötajal ei olnud enam vajalikke isiklikke omadusi töölepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Töösuhte jätkamisel näidanuks tööandja, et ta on valmis töötaja sellist käitumist aktsepteerima.
26.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D. R. on rikkunud TLS § 15 tulenevat lojaalsuskohustust, mis annab tööandjale asjaoludest tulenevalt tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ja etteteatamistähtaega järgimata. Kuna kohus jätab rahuldamata D. R.i töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude, jääb rahuldamata ka hüvitisnõue. Menetluskulude jaotus
27.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kooskõlas TsMS § 162 lg 4, jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, ei pea kohus põhjendatuks ega mõistlikuks tööandja lepingulise esindaja menetluskulude väljamõistmist töötajalt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.