Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. november 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-309
Tsiviilasi
Dmitri Rõbaki hagi VKG Kaevandused OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2983 eurot 36 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. mai 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Dmitri Rõbaki apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Dmitri Rõbak (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jaanek Pahka Vastustaja (kostja): Osaühing VKG Kaevandused (registrikood 10854884), lepinguline esindaja Heili Kaares
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 28. mai 2021. a otsus muutmata.
2.Jätta Dmitri Rõbaki apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Dmitri Rõbaki kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Dmitri Rõbak (hageja, töötaja) esitas 15. septembril 2020 töövaidluskomisjonile avalduse VKG Kaevandused OÜ (kostja, tööandja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjon tegi 19. oktoobril 2021. a otsuse, millega jättis avalduse täies ulatuses rahuldamata. Hageja esitas 8. jaanuaril 2021 Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina. Hageja palus 1. veebruaril 2021 esitatud hagis tuvastada kostjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ning mõista kostjalt enda kasuks välja TLS § 109 lg 1 järgne hüvitis 2983 eurot 36 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 7. juunil 2018 töölepingu nr 974, mille kohaselt asus hageja tööle konveiermasinisti ametikohal töötasuga 880 eurot kuus (bruto). 10. septembril 2020 ütles tööandja töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Töölepingu viimaseks kuupäevaks oli märgitud 10. september 2020. Kostja heitis hagejale ette detailide lohakat värvimist ning tsehhi põranda, tööriiete ja raadiosaatja värviga rikkumist, nimetades eeltoodut töökohustuste eriliselt raskeks rikkumiseks. Hageja eeltooduga ei nõustu. Enne tööde alustamist hagejat ei instrueeritud ega tehtud kindlaks, kas hageja tuleb sellise ülesandega toime. Hageja ei ole oma töölepingust tulenevaid kohustusi täitmata jätnud, kostja pole vastupidist tõendanud. Kostja ei ole põhjendanud, milles seisnes hageja töökohustuste rikkumine ning milliseid korraldusi hageja ei täitnud. Väidetav töö lohakas tegemine ei saa olla töösuhte lõpetamise aluseks. Ka ei teinud kostja hagejale väidetava rikkumise eest eelnevalt hoiatust, kuigi oli selleks kohustatud (vt Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15). Samuti jättis hageja
2.septembril 2020 tööandjale tagasiside, mille kohaselt keelduti talle väljastamast tööks vajalikke isikukaitsevahendeid. Hageja leiab, et üldjuhul tuleb tööandja poolse töölepingu erakorralise ülesütlemise korral kohaldada TLS § 97 lg-s 2 nimetatud etteteatamistähtaega. Üksnes olukorras, kus lepingu jätkamine ei ole pooltele jõukohane, eelkõige kui töötaja on töölepingut rikkunud, saab
töölepingu lõpetada etteteatamistähtaega järgimata. Tähtaega järgimata võib töölepingu üles öelda eelkõige juhtudel, kui töötaja rikub töölepingut süüliselt TLS § 88 lg 1 p-de 2-8 alusel. Eeltoodut pole hageja toime pannud. Kuivõrd mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks puudus, oli kostjal kohustus teavitada hagejat töösuhte lõpetamisest vähemalt 30 päeva ette. Seda kostja ei teinud. Seega, kui töölepingu ülesütlemisavaldus oleks olnud kehtiv, oleks tööleping saanud lõppeda 11. oktoobril 2020. Hageja kolme kuu keskmine töötasu oli 2983 eurot 36 senti.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu, taotles selle rahuldamata jätmist ja kahjuhüvitise 250 eurot hagejalt väljamõistmist. Töölepingu ülesütlemine on piisavalt põhjendatud. Töötaja põhikohustused on sätestatud TLS §-s 15 ja töölepingu punktis 8. Kostja on heitnud hagejale ette TLS § 15 lg-st 2 ja § 16 lg-st 1 tulenevate kohustuste rikkumist. Töölepingu punktidest 8.1 ja 8.5 tulenevalt kohustus hageja täitma lepingus sätestatud tööülesandeid ja hoidma heaperemehelikult tööandja omanduses, kasutuses või õiguspärases valduses olevaid materiaalseid väärtusi. Hagejale etteheidetavad teod leidsid aset 2. septembril 2020, kui kell 13.00 oli hagejal selleks päevaks kokkulepitud töö tegemata ning hageja tegeles isiklike asjadega, kuigi töövahetus oli lõppemas. Samuti tegi hageja töid äärmiselt lohakalt – detailid olid värvitud halvasti ning värviga rikuti tsehhi põrand, hageja tööriided ja raadiosaatja. Hageja ei ole oma käitumist eluliselt usutavalt põhjendanud. Eeltoodu tõttu on kostja kandnud kahju vähemalt 250 eurot. Lisaks eeltoodule on kostja arvestanud mõjuva põhjusena seda, et hageja rikkus oma töökohustusi ka 7. märtsil 2020 loata töökohalt lahkudes ja 8. märtsil 2020 töölt põhjuseta puududes. Rikkumised on fikseeritud 25. märtsi 2020 käskkirjas nr KA.01-01.1/35. Käskkiri on hagejale teatavaks tehtud ning selles hoiatati, et järgnevate rikkumiste korral tööleping lõpetatakse. Hageja on ise oma käitumisega loonud olukorra, kus kostja ei saanud enam mõistlikult ja heauskselt loota, et hageja täidab oma kohustusi lojaalselt.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 28. mai 2021. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peab ülesütlemine tuginema ülesütlemise alusele, ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid ning ülesütlemisavaldus peab vastama formaalsetele nõuetele, s.o olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see ei või olla tingimuslik. Samuti on oluline kindlaks teha, kas ülesütlemisavaldusest nähtub lepingut üles öelda sooviva poole tahe leping lõpetada ning kuidas tahteavalduse saaja sellest aru sai. Käesoleval juhul on kostja soov hagejaga tööleping hagejast tulenevatel põhjustel TLS § 88 lg 1 p 3 alusel lõpetada ülesütlemisavaldusest üheselt mõistetav. Hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud, kostja tahtest aru saanud (kuigi ei ole sellega nõustunud), seega on töölepingu lõpetamise formaalsed eeldused täidetud. Kostja on ülesütlemisavalduses välja toonud, milline töötaja tegu põhjustas töösuhte erakorralise ja etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemise ja viidanud varasema rikkumise eest tehtud hoiatusele.
Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada asjaoludest või pidi teada saama. Vaidlust ei ole, et varasem rikkumine, mille eest hagejat karistati ja hoiatati, leidis aset 7. ja 8. märtsil 2020 ning et 2. septembril 2020 aset leidnud teo puhul uut töösuhte lõpetamise hoiatust ei tehtud. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda (vt Riigikohtu 21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-17). TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata juhul, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra TLS § 16 järgi. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15) Töötajal lasub lisaks töölepingus sätestatule ka üldine hoolsuskohustus, mille raames peab töötaja näitama töölepingust tulenevate kohustuste täitmisel üles sellist hoolsuse määra, mida võib konkreetse töötajaga sarnaselt töötajalt tavaliselt mõistlikult eeldada. Selle kohustuse rikkumine võib viia töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse tekkimiseni. Lisaks sellele kehtib tsiviilõiguses põhimõte, et iga lepingupool peab hoolitsema selle eest, et võlasuhte täitmisel ei kahjustataks teise lepingupoole isikut, omandit ega muid õigushüvesid ning et loobutaks kõigest, mis võiks kõigutada lepinguks vajalikku usaldust. Töötaja toimepandud rikkumise oluliseks või mitteoluliseks tunnistamine põhineb töötaja toimepandud asjaoludel, ka töötaja eelneval käitumisel, rikkumise tagajärgedel ning töötaja suhtumises rikkumisse ja selle tagajärgedesse. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 3.2 kohaselt töötas hageja konveiermasinisti ametikohal, mille ametiülesanded olid sätestatud ametijuhendis. Ametiülesannete hulka kuulus kompleksi teenindamine, mehhanismide töös väikeste defektide kõrvaldamine, kompleksis korra hoidmine, samuti vahetuse vanema või ITT töötaja ühekordsete ülesannete täitmine. Pooled ei vaidle, et 2. septembril 2020 anti hagejale mehhaaniku poolt tööülesanne detailide värvimiseks. Tunnistajana üle kuulatud osakonnajuhataja A.A. selgitas, et see ei olnud esimene värvimistöö, mida hageja tegi, varasem töö oli tehtud hästi. Samal päeval andis A.A. hagejale veel ühe lisaülesande, mille hageja täitis. 2. septembril 2020 oli hageja peamine töö värvimine. Hageja võttis 20-liitrise värviämbri, kuigi sellise töö jaoks oleks värvi kulunud maksimaalselt 3 liitrit. Hageja kummutas värviämbri laiali ja lükkas värvi pintsliga laiali, samuti oli värvi läinud raadiosaatja mikrofoni ja kõrvaklappidesse. Raadiosaatja kanti maha. Kuivõrd hageja ei pannud selga ühekordset kaitseülikonda, rikkus ta ära ka oma tööriided. A.A. selgitas, et keeruliste tööde ja seadmete puhul viiakse instrueerimine kindlasti läbi. Pintsliga tasasel pinnal värvimise osas ei juhenda keegi, kuidas pintslit käes hoida või ennast mitte ära määrida. A.A. selgitas ka, et hagejal oli ka varasemaid rikkumisi, mille kohta väljastati käskkiri, ent samuti esines juhtumeid, kus hagejat ei karistatud, aga võeti seletuskirjad. Teised töötajad kaebasid, et ei taha hagejaga koos töötada, kuna hageja ei täida oma tööülesandeid ja teised peavad tööd tema eest tegema.
Tunnistaja mehhaanik B.B. selgitas, et hageja ei rikkunud oma töökohustusi, aga 2. septembril 2020 anti talle ühekordne ülesanne värvida detailid, mida hageja teostas äärmiselt halvasti, s.o valas lihtsalt värvi välja ja hõõrus laiali. Detailid tuli hiljem üle värvida. Hageja ei teavitanud kedagi, et ei saa värvimistöid teha. Kell 13.00 päeval ei olnud hageja tööd veel alustanud, ent tal oli luba alustada töid tööpäeva jooksul. Maakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et värvimistööd ei pidanud olema tehtud keskpäevaks, vaid tööpäeva jooksul. Kostja sellekohased etteheited on alusetud. Küll aga nähtub kostja esitatud fotodelt, et värvimistööd olid teostatud äärmiselt lohakalt. Hageja väitega, et tööandja ei instrueerinud teda enne värvimistöid ning ei arvestanud, et tal puuduvad piisavad oskused, maakohus ei nõustunud. Fotodelt on selgelt näha, et värvimine on tehtud sedavõrd lohakalt, et see ei ole õigustatav ka ebapiisavate oskustega. Iga teo- ja töövõimeline mõistlik inimene on võimeline tasapinnalisi detaile vähemalt normaalsel tasemel pintslit kasutades värviga katma ning see töö ei eelda eriteadmisi, -oskusi, ega -väljaõpet. Oskuste puudumise ja ebapiisava juhendamisega sellise värvimistöö selgitamine ei ole eluliselt usutav. Samuti kinnitasid tunnistajad A.A. ja B.B. kohtuistungil, et hageja oli varem ühel korral detaile värvinud ning saanud sellega nõutaval tasemel hakkama. Tunnistajate väiteid hageja millegagi ümber ei lükanud. Järelikult ei saanud põhjus olla ka ebapiisavates oskustes. Fotode põhjal saab järeldada, et selline värviga „mäkerdamine“ oli hageja poolt tehtud tahtlikult, kuivõrd talle anti ülesanne, mida ta teha ei soovinud ja talle heideti mehhaaniku ja osakonnajuhataja poolt ette tööülesannete mittetäitmist või täitmisega venitamist, sh laisklemist töökohal. Seega on hageja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult. Ka tunnistaja A.A. märkis, et hageja „näitas detailide värvimise juures oma iseloomu“. Ka ei nõustunud maakohus hageja väitega, et talle ei antud vajalikku kaitseriietust. Tunnistaja A.A. ütlustest nähtuvalt anti hagejale ühekordne kaitseriietus, mida hageja ei kasutanud, samuti oli talle antud allkirja vastu söerespiraator. Arvestades hageja varasemat rikkumist ja 2. septembri 2020 tegu kogumis, iseloomustab hageja käitumine tema suhtumist töösse, töödistsipliini, tööandja varasse ning eelnevalt tehtud hoiatustesse. Hageja käitumine ja suhtumine kogumis oli selline, mis õigustas TLS § 88 lg 3 kohast töösuhte ülesütlemist eelneva hoiatuseta 2. septembri 2020 rikkumise eest. Maakohus möönis, et 2. septembril 2020 toimunu eraldivõetuna ei olnud sedavõrd kaalukas, et õigustanuks töölepingu lõpetamist eelnevalt hoiatamata, kuid arvestades, et hagejat oli varem hoiatatud, sellest oli möödunud mõni kuu ning hageja sellest järeldusi ei teinud, oli töölepingu lõpetamine hoiatuseta põhjendatud. Tööandja ei pea iga võimaliku uue rikkumise puhul töötajat hoiatama, et järgnev samalaadne rikkumine toob kaasa töösuhte lõpetamise. Hoiatuse eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja on rikkunud TLS §-st 15 tulenevat lojaalsuskohustust, mis annab tööandjale asjaoludest tulenevalt tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ja etteteatamistähtaega järgimata. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada, alternatiivselt palub hageja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on tuginenud TLS § 15 lg-le 1 ja märkinud, et töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt, ent on samas jätnud tähelepanuta, et sama kohustus on ka tööandjal. Hageja selgitas 14. aprilli 2021 kohtuistungil, et hagejale tehtud etteheited ei ole õigustatud, sest kostja ise on rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg-st 2 tulenevat nõuet, mille kohaselt tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused. Kostja enda ekslikku käitumist ei saa lugeda hagejapoolseks töökohustuste rikkumiseks. Maakohus on eeltoodu TsMS § 442 lg-t 8 rikkudes jätnud tähelepanuta. Maakohus ei hinnanud töötaja vastutuse määramisel hageja hoolsuse määra ning kostja tegi seda töölepingu ülesütlemisel valesti. Eelkõige pole arvestatud, millised olid hageja ametialased teadmised, väljaõpe ning võimed ja omadused konkreetse töö tegemiseks. Maakohtu seisukoht, et iga teo- ja töövõimeline mõistlik inimene on võimeline tasapinnalisi detaile vähemalt normaalsel tasemel pintslit kasutades värviga katma ning see töö ei eelda eriteadmisi, on meelevaldne. Maakohus on jätnud tuvastamata, kas kostjal olid olemas kõik isikuomadused, et vältida ebakvaliteetset värvimistööd. Maakohus tuvastas A.A. ütluste põhjal, et tegu polnud hageja esimese värvimistööga ning eelnev töö oli tehtud kvaliteetselt, ent jättis arvestamata sellega, et sama tunnistaja kinnitas kohtuistungil, et esimesel värvimistööl oli värviga rikutud autosalong ning hagejale tehti selle eest peapesu. Eeltoodust nähtub selgelt, et kostja oli teadlik, et hageja ei oska värvimistöid teha viisil, et sellega ei kaasneks probleeme või vara rikkumist, kuid andis siiski hagejale töö, mille täitmiseks viimasel oskused puuduvad. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et tunnistajate ütlused on vastuolulised. Nimelt on 13. mai 2021 kohtuistungil kohtu küsimusele „Mis te selle metall-lehega edasi tegite, kas keegi värvis selle pärast uuesti üle või viskasite minema?“ tunnistaja A.A. vastanud: „Üle värvida ei olnud vaja.“ /---/ „See ei olnud nii tähtis metall-leht, et seda oleks pidanud üle tegema.“ Eeltoodud asjaolu kohta selgitas tunnistaja B.B. hoopis, et tema nägi, kuidas teine inimene lehed uuesti üle värvis. Samuti on hageja menetluses korduvalt selgitanud, et enne kella 13.00 hooldas ta konveierit. Tunnistaja A.A. väitis, et sel päeval hagejal seda kohustust ei olnud ja B.B. ei mäletanud, kas konveieri seisak oli või mitte. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et kostja ütles töölepingu üles töökohustuste rikkumise tõttu, ent B.B. selgitas 13. mai 2021 kohtuistungil, et hageja ei ole oma töökohustusi rikkunud. Selliste vastuolude puhul oleks maakohus nimetatud asjaolud pidanud välja selgitama. Samuti on maakohus jätnud arvestamata, et keegi ei näinud, kas hageja tõepoolest kallas värvi tasapinnale ning „mäkerdas“ selle seejärel laiali, vaid tegu on tunnistajate arvamusega. Eeltoodut ei saa kinnitada vaid fotode põhjal. Seega on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et tegemist oli tahtliku töökohustuste rikkumisega. Maakohus ei ole põhjendanud asjaolusid, millised annaksid õiguse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata. Kahjuliku tagajärje saabumisest ei saa iseenesest järeldada hoolsuskohustuse rikkumist. Samuti ei saa töötaja garanteerida, et ükskõik millist kahjulikku tagajärge kunagi ei saabu.
Maakohus on tähelepanuta jätnud, et kostja ei ole tõendanud, et erakorralise ülesütlemise alusena välja toodud rikkumised oleksid olnud oluliselt raskemad kui rikkumised, mille puhul pidas kostja võimalikuks piirduda hoiatusega ja ei soovinud töölepingut lõpetada. See on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist. Kostja vastuväidete kohaselt ei pidanudki maakohus TLS § 28 lg-t 1 kohaldama, kuivõrd sätte eesmärk on loetleda tööandja põhikohustused, mille täitmata jätmisel võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda. Käesolevas asjas aga pole hageja töölepingut erakorraliselt üles öelnud, mistõttu pole säte asjakohane. Hageja etteheide TLS § 16 lg 2 kohaldamata jätmise kohta pole asjakohane, kuivõrd maakohus on sätet kohaldanud ja selle kohaldamist ka selgitanud. Samuti on maakohus järginud kõiki TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid. Maakohtul puudus vajadus hinnata hageja võimeid ja oskusi värvimistööde teostamisel. Maakohus on hageja hoolsuse määra hinnanud, samas ei ole hageja oma väidetes järjekindel. Kohtu küsimusele selle kohta, kui kaua hageja on selle tööandja juures töötanud ja mitu korda selle aja jooksul värvinud, vastas hageja ise: „Üks kord enne seda. Probleemi ei olnud.“ Eeltoodust nähtub, et värvimine kuulus hageja töökohustuste hulka, tööandja on varem hagejale värvimise kohustuse andnud, hageja on varem värvimistöid teoinud ja probleemi pole olnud. Maakohus on võtnud arvesse tunnistajate ütlusi ning tuvastas, et töö ei eelda eriteadmisi, -oskusi ega -väljaõpet. Samuti ei teavitanud hageja värvimistööde tegemise võimatusest tööandjat tööülesande saamisel. Tunnistaja A.A. ütlustes puuduvad vastuolud. A.A. pole kinnitanud, et esimesel värvimistööl oli auto salong värviga rikutud, vaid „auto salong oli värviga kokku saanud.“ „Värviga kokku saamine“ ning „värviga rikkumine“ pole samaväärsed mõisted. Sellest, et salong oli värviga kokku saanud, ei pidanud tööandja tegema järeldust, et hagejal puuduvad detailide värvimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Samuti on tunnistajad andnud ütlusi erinevate detailide kohta. A.A. selgitas metall-lehe ümbervärvimise kohta: „Üle värvida ei olnud vaja. Sellele oli valatud paks värvikiht peale.“ /---/ „See ei olnud nii tähtis metall-leht, et seda oleks pidanud üle tegema.“ Tunnistaja B.B. aga selgitas: „Viimased detailid olid äärmiselt halvasti värvitud. Fotode pealt on näha“. /---/ „Jah, need tehti üle“. /---/ „Pärast Dmitri Rõbaki see töö tehti üle. Et lihtsalt valada värv välja ja siis laiali hõõruda, see ei ole värvimine. Seal olid vahed, kust tuli korralikult ära värvida.“ Seega andis A.A. ütlusi põrandal asuva metall-lehe värvimise kohta, mis oli tervikuna värviga kaetud, aga B.B. selgitas viimaste detailide värvimist. Hageja etteheide, et maakohus jättis välja selgitamata, kas hageja rikkus oma töökohustusi, on alusetu. Tunnistaja B.B. ei ole väitnud, et hageja 2. septembril 2020 töökohustusi ei rikkunud. Kohtu küsimusele „Te ütlesite, et Dmitri Rõbak täitis oma tööülesandeid erinevalt. Mida see tähendab?“ vastas B.B.: „See sõltus töö kvaliteedist. Võis teha tööd hästi, võis teha halvasti.“ Kohtu küsimusele „Kas ta rikkus oma töökohustusi“ vastas B.B.: „Ei rikkunud“. Eeltoodust nähtuvalt on maakohus küsinud ja tunnistaja andnud ütlusi hageja tööülesannete täitmise kohta üldiselt, mitte 2. septembri 2020 detailide värvimise kohta. Hageja leiab ekslikult, et maakohus on ekslikult kinnitanud, et tegemist on töötaja tahtliku töökohustuste rikkumisega, kuna keegi ei ole värvi kallamist detailidele näinud ja seda ei saa kinnitada pelgalt fotode põhjal. Need asjaolud aga nähtuvad selgelt asjas esitatud fotodelt. Kohus ei ole eeltoodud asjaolude tuvastamisel tuginenud tunnistajate ütlustele.
Ekslik on ka hageja etteheide, et maakohus ei ole põhjendanud neid asjaolusid, millised annaksid õiguse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata. Maakohus on selgitanud, et käesoleval juhul ei saanud kohtu hinnangul asjaolusid kogumis võttes tööandjalt enam mõistlikult oodata töösuhte jätkamist, kuna töötajal ei olnud enam vajalikke isiklikke omadusi töölepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Hageja etteheited TsMS § 229, § 232 ja § 436 nõuete järgimata jätmise kohta on paljasõnalised.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja võis hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel hageja töökohustuste rikkumise tõttu üles öelda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et hageja rikkus TLS § 15 lg-st 1 tulenevat lojaalsuskohustust ja § 15 lg 2 p-st 5 tulenevat kohustust, mitte kahjustada tööandja vara. Asjas esitatud tõendid, sh fotod (I kd, tl 78-84 ja 91-98) ning tunnistajate B.B.i ja A.A. ütlused (I kd, tl 197-207) kinnitavad, et hagejale anti tööülesandeks metalldetaili värvimine, mille hageja täitis selliselt, et määris enda tööriided, raadiosaatja ning tööruumi põranda. Samuti oli detail ise värvitud äärmiselt halvasti. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väidetega, et hageja tahtlust kostja vara kahjustamisel ei ole võimalik tuvastada üksnes fotode alusel. Maakohus on fotosid õigesti hinnanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et fotodelt nähtuv värvimise tulemus kinnitab kostja väidet, et hageja lihtsalt kallas värvi detaili peale ja hõõrus selle laiali, mis näitab selgelt hageja tahtlust. Ainuüksi hooletus ei saa selgitada seda, et värvimise tulemusena on värvitava detaili ümbrus ning hageja töövahendid paksult värviga määritud. Hooletus saaks selgitada üksikuid määritud kohti, kuid mitte fotodelt nähtuvat tulemust. Hageja ei ole väitnud, et fotod ei kajasta tema tehtud tööd. Mõningad vastuolud tunnistajate ütlustes osas, kas hageja värvitud detailid tuli üle värvida või mitte, ei anna alust lugeda tunnistajate ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks olukorras, kus need olulises osas kattuvad ning neid kinnitavad ka esitatud fotod. Arusaamatuks jääb hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud kõrvale selle tunnistaja ütlused, kes väitis, et hageja ei ole oma töökohustusi rikkunud. Maakohus hindas mõlema tunnistaja nii B.B.i kui ka A.A. ütluseid ning need kattusid sisuliselt osas, mis puudutas hageja tehtud värvimistööde kvaliteeti.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et pintsliga metalldetaili värvimine ei eelda üldjuhul, et töötajal oleks selleks eriväljaõpe. Tunnistajate ütlustest nähtub, et hageja oli varem värvimistööga rahuldaval tasemel hakkama saanud. Tunnistaja A.A. öeldust, et eelmist värvimistööd tehes määris hageja auto salongi, ei saa järeldada, et töö olnuks sarnase kvaliteediga, nagu töölepingu ülesütlemise aluseks olnud töö. Isegi, kui hageja leidis, et tal ei ole värvimistööks vajalikke oskusi või töövahendeid, ei saa see õigustada tööandja vara tahtlikku kahjustamist.
9.Üldjuhul peab töölepingu ülesütlemisele töötaja kohustuse rikkumise tõttu eelnema tööandja hoiatus. Samas ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel
seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Ringkonnakohus märgib, et töökohustuse rikkumise raskuse hindamisel tuleb hinnata nii töötaja hoolsuse astet kui ka rikkumisest tingitud tagajärje raskust. Kuigi praeguses asjas ei tekitanud hageja kohustuse rikkumine kostjale suurt varalist kahju, muudab rikkumise raskeks asjaolu, et hageja rikkus enda kohustust tahtlikult. Üldjuhul annab tahtlik kohustuse rikkumise aluse öelda tööleping üles eelneva hoiatusega. Lisaks on maakohus tuvastanud, et hagejat oli varem töökohustuste rikkumise eest hoiatatud.
10.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu kulude kandmine toimiku materjalidest. Seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.