81,50 eurot Hageja: AS G4S Eesti (registrikood: 10022095, asukoht: Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: A. R. (e-post xxx);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Kostja: K. O. (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
2.Jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Mõista välja kostjalt K. O. hageja AS G4S Eesti kasuks menetluskulud summas 250 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Toimetada kohtumäärus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.AS G4S Eesti esitas 09.09.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse K. O. vastu võla nõudes. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 27.09.2016 sõlmitud turvateenuse osutamise lepingust nr PR-16/07674 ja 11.10.2019 sõlmitud suitsuanduriteenuse lepingust nr NK-06701. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 448,74 eurot, viivis kuni hagiavalduse esitamiseni (09.09.2020) summas 136,51 eurot ning viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (10.09.2020) ehk edasiselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamiselt kuni põhinõude (s.o 448,74 eurot) täies ulatuses tasumiseni arvestusega 0,0657 % päevas. Kohus võttis hagiavalduse 05.10.2020 määrusega menetlusse. 1 (4)
2-20-117098
2.Kohus tegi 15.12.2020 õigeksvõtul põhineva osaotsuse, milles mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 59,94 eurot. Kohus jätkas ülejäänud nõuete (sh põhivõla 388,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 136,51 eurot ning edasiulatuva viivise) osas menetlust.
3.Kohus tegi 15.03.2021 määruse, millega võttis vastu hageja hagist osaline loobumise põhinõude 343,80 euro, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 110,72 euro ning loobutud põhinõudelt (343,80 eurot) arvestatava edasiulatuva viivise nõude osas ning lõpetas nimetatud nõuete osas menetluse. Kohus määras jätkata menetlust põhinõude 45 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 25,79 euro ning põhinõudelt (45 eurot) arvestatava edasiulatuva viivis nõude osas.
4.Hageja esitas 18.05.2021 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja esitab hagist loobumise taotluse põhinõude summas 45 eurot ja viivise nõude summas 25.79 eurot osas kuna nimetatud nõuded on pärast hagi esitamist kostja poolt tasutud. Lisaks loobub hageja ka põhinõudelt (45 eurot) arvestatavast edasiulatuvast viivise nõudest (kuna põhinõue 45 eurot ja sellelt hagi esitamise seisuga arvestatud viivise nõue 25.79 eurot sai kostja poolt pärast hagi esitamist tasutud). Seoses haginõudest loobumisega palub hageja kohtul kohtuasjas menetlus lõpetada ning TsMS § 168 lg 5 alusel kostjalt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale.
5.Kohus edastas hageja 18.05.2021 avalduse kostjale seisukoha esitamiseks. Kostjale oli avaldus kätte toimetatud 19.05.2021. Kostja ei ole kohtule oma seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
7.Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada.
8.TsMS §-le 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 ütleb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on kostja pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, 2 (4)
2-20-117098 kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
11.Kohus on käesoleval juhul jätnud menetluskulud kogu algselt esitatud nõude osas kostja kanda (sh 15.12.2020 õigeksvõtul põhineva osaotsuses ning 15.03.2021 osalise loobumise määruses). Seega määrab kohus käesolevas määruses kindlaks kogu menetluse menetluskulud.
12.Hageja esitas 17.11.2020 oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulud summas 187,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv summas 125 eurot. Lisaks taotleb hageja viivist menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasises menetluses ei ole hageja täiendavalt menetluskulude nimekirja esitanud.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 125 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus esitada kohtule taotlus poole riigilõivu tagastamiseks. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna üksnes pool tasutud riigilõivust ehk 62,50 eurot.
14.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulutused materjalidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks 2,5 tunni ulatuses vajalikud ja põhjendatud.
15.Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Lepingulise esindaja Ulvi Jürgensoni tunnitasuks on 75 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et võttes arvesse käesoleva kohtuasja sisu ja keerukust ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on tunnitasumäär põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja kulude suurus kokku 187,50 eurot (2,5 x 75).
16.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa ilma käibemaksuta.
17.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 250 eurot (sh riigilõiv 62,50 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulud 187,50 eurot).
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 3 (4)
2-20-117098 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.