Aktiva Finance Group OÜ hagi A. C. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
5947,66 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479, asukoht: Toompuiestee 35 10149, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: S. R., e-posti aadress: XXX Kostja: A. C., isikukood:XXX, elukoht: XXX, tegelik eluvõi viibimiskoht teadmata Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A. C. vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista A. C.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja A. C.i vahel 25.05.2023 sõlmitud väikelaenulepingust nr L89012463452 tulenevalt põhivõlgnevus 4092,33 eurot, intressivõlgnevus 45,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 173,38 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, edasiulatuv viivis alates 19.11.2024 põhinõudelt 4092,33 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 4092,33 euro täitmiseni.
3.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi A. C.i vastu sissenõudmiskulu 15 euro, haldustasu 11,60 euro, põhivõla 202,51 euro, intressivõla 196,56 eurotja sissenõutavaks muutunud viivisevõla 491,01 euro nõuetes rahuldamata.
5.Välja mõista A. C.ilt Aktiva Finance Group Oü kasuks menetluskulud 689,54 eurot ning menetluskuludelt 689,54 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude 689,54 euro täitmiseni.
6.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Inbank Finance AS (krediidiandja) ja A. C. (kostja) sõlmisid 25.05.2023 väikelaenulepingu nr L89012463452 (leping), mille alusel sai kostja laenu summas 4400 eurot vastavalt 29.05.2023 maksekorraldusele nr 156839. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 20,33% aastas ja intressimäär 15,9% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja 7.11.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 28.11.2023 saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Inbank Finance AS loovutas 29.11.2023 lepingust tulenevad nõuded OÜ Aktiva Finance Group OÜ-le. Kostjale edastatud nõude loovutamise teatis on hagi lisas 5. Kostja sai laenu 4400 eurot, põhiosa katteks laekus kostjalt 105,16 eurot. Põhinõue on seega 4294,84 eurot. Intressivõlgnevus on 241,86 eurot (intressimäär 15,9% aastas, kostjal on intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, so 20.08.2023 kuni ülesütlemiseni 28.11.2023, osamaksed: 59,10+57,98+55,02+55,69+14,07, kokku 241,86 eurot). Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on 664,39 eurot (põhinõudelt 4294,84 eurolt, viivisemäär 15,9% aastas, periood lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates so 29.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 18.11.2024). Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt alates 19.11.2024 põhinõudelt 4294,84 eurolt 15,9% aastas kuni põhinõude 4294,84 euro täitmiseni. Haldustasu võlgnevus on 11,60 eurot (haldustasu on lepingus toodult 2,90 eurot kuus; 4x2,90=11,60 eurot, lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.08.2023-20.11.2023 osamaksete laenuhaldustasud). Sissenõudmiskulud on 50 eurot (29.12.2023. esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 12.01.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 22.01.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot). Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Enne lepingu sõlmimist kontrolliti kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluse ja kontoväljavõtte põhjal. Maksehäireregistri väljavõtte järgi kostjal maksehäireid ei olnud. Kostja sissetulek oli ühes kuus 1100 eurot ning kohustused 460 eurot. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud ei ole. Kostja vastuväited
2.Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud 26.04.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 16.05.2025 hagile vastust esitanud. Kohus on tsiviilasjas nr 2-24-17504 edastanud kostjale hagiavalduse koos lisadega ning menetlusse
võtmise määruse järgnevalt: 06.03.2025 e-posti aadressile: XXX, vastus puudub. 07.03.2025 postiaadressile: XXX, tagastatud märkega: isik ela antud aadressil. 15.03.2025 ja 22.03.2025 postiaadressile: XXX, tagastatud märkega: isik ei viibinud kohal. Politsei- ja Piirivalveamet teatas kohtule, et PPA-l puuduvad andmed A. C.i elukoha kohta. Kohtule ei ole kostja elu- või viibimiskoht, sh kontaktandmed teada. Registrijärgsele aadressile: XXX, ei ole õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Kostjal ei ole töötamise registri andmetel kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale tööandja vahendusel menetlusdokumente kätte toimetada. Seega eeldused otsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
5.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-17504 Aktiva Finance Group OÜ hagi A. C.i vastu võlgnevuse nõudes. Hagi esemes palub hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 4294,84 eurot, intressivõlgnevus 241,86 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 664,39 eurot ning edasiulatuv viivis alates 19.11.2024 15,9% aastas põhinõudelt 4294,84 eurolt kuni põhinõude 4294,84 euro täitmiseni.
6.Hageja nõuded tulenevad kostja ja AS Inbank Finance vahel 25.05.2023 väikelaenulepingust nr L89012463452. Kuna AS Inbank Finance sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
7.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18,
OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“.
8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja märkinud, et enne lepingu sõlmimist kontrolliti kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluse ja kontoväljavõtte põhjal. Maksehäireregistri väljavõtte järgi kostjal maksehäireid ei olnud. Kostja sissetulek oli ühes kuus 1100 eurot ning kohustused 460 eurot. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud ei ole. AS Inbank on kohtule esitanud kostja maksevõime hindamise kohta kostja pangakontoväljavõtte (periood oktoober 2022 kuni mai 2023). Kohus tuvastas kostja pangakontoväljavõtte põhjal, et krediidilepingu nr L89012463452 sõlmimisele eelnevalt töötas kostja X OÜ-s ja tema sissetulekuks oli töötasu. Kohus ei arvesta eraisikute poolt kostjale tehtud üksikuid ülekandeid ja kostja enda poolt kontole tehtud sissemakseid sissetulekuteks, kuna tegemist ei ole püsiva sissetulekuga. Kostja igakuine sissetulek oli ca 1205,88 eurot kuus (9647,05/8=1205,88 eurot, sh arvestatud töötasu, puhkusetasu jm, tagastatud tulumaks). Igakuised kulutused ja kohustused olid kostjal kokku ca 1243,61 eurot (9948,90/8=1243,61 eurot, eelnevas ei ole arvestatud kontolt sularaha väljavõtmisi). Osundavalt ei vasta hagis esitatu tõele (so kostja sissetulek oli 1100 eurot ja kohustused 460 eurot). Arvestades, et kostja kulud/kohustused ületasid enne krediidilepingu sõlmimist tema sissetulekuid, siis ei olnud kostja krediidivõimeline ning uue krediidi andmine ei olnud põhjendatud. Enne krediidi andmist ei ole krediidiandja välja selgitanud (krediidiandja ei ole kostjalt, kui krediidivõtjalt maksevõime kindlakstegemiseks vajalikku teavet küsinud), mil põhjusel tegi kostja suuremaid ja korduvaid ülekandeid A. S. (so 250 kuni 600 eurot; sh kas tegemist oli pikemaajalise laenukohustusega ja kas see sai enne krediidilepingu sõlmimist täidetud) ning mis oli suuremate ja korduvate sularaha väljavõtmiste põhjused (st kas täideti laenukohustusi vms). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet krediidilepingu nr L89012463452 sõlmimisel järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
9.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.. Krediidiandja peab
tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega lepingutasu ja haldustasu kostja hagejale ei võlgne. Kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7 tuleb kostja tagasimaksed 307,77 eurot (hageja poolt põhivõla katteks kostja poolt tasutu 105,16 eurot, tasutud I ja II 20.06.2023 ja 20.07.2023 intressi osamaksed 50,53+58,28 (võlg tekkis hagis toodult 3. osamaksest); graafikujärgselt tasutud lepingutasu 88 eurot; I ja II 20.06.2023 ja 20.07.2023 haldustasu osamaksed 2,90+2,90 (haldustasu võlg tekkis alates 20.08.2023). Järelikult oli kostja VÕS § 416 mõistes võlas ehk viivituses vähemalt 3 intressi osamakse tasumisega.
10.Lepingust nr L89012463452 on põhjendatud nõuded järgnevad: -põhivõlgnevus 4092,33 eurot (4400-307,77=4092,23 eurot); -intressivõlgnevus 45,30 eurot (põhinõudelt 4092,33 eurolt, seadusjärgses intressimääras perioodil 20.08.2023-28.11.2023); -sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 173.38 eurot (põhivõlalt 4092,33 eurolt, seadusjärgses intressimääras perioodil 29.11.2023-18.11.2024); -edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.11.2024 põhinõudelt 4092,33 eurolt kuni põhinõude 4092,33 euro täitmiseni; -sissenõudmiskulud 35 eurot. (VÕS § 1132 lg 2 p 3, 29.12.2023, 12.01.2024,22.01.2024 25+5+5). Makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot ei ole tõendatud ja kohus jätab sissenõudmiskulu 15 euro osas rahuldamata. 11.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab AS Inbank Finance ja kostja vahel 25.05.2023 sõlmitud väikelaenulepingust nr L89012463452 tulenevalt järgmised nõuded: põhivõlgnevus 4092,33 eurot, intressivõlgnevus 45,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 173,38 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, edasiulatuv viivis alates 19.11.2024 põhinõudelt 4092,33 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulu nõude 15 eurot, haldustasu nõude 11,60 eurot, põhinõude 202,51 (4294,84-4092,33), intressinõude 196,56 eurot (241,86-45,30=196,56 eurot) ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 491,01 (664,39-173,38=491,01 eurot).
12.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 933 eurot, mis koosneb järgnevast: (riigilõiv 595 eurot, õigusabikulud 338 eurot: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine 2 h x 169=338 eurot, käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et riigilõiv 595 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 338 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Arvestades siinjuures, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt esitanud nõuete ümberarvestusi. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 835 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas 595 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 17,42% ulatuses ja kostja kanda 82,58 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 689,54 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
14.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.