Hageja CF&S Estonia AS (registrikood 10139213), lepinguline esindaja Krista Raudsepp (e-post: xxx) Kostja OÜ ÖÖD (registrikood 14006561), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista OÜ-lt ÖÖD välja CF&S Estonia AS kasuks põhivõlg 8280 eurot, 18.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 416,65 eurot ja viivis põhinõudelt (8280 eurot) alates 19.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud OÜ ÖÖD kanda.
4.Mõista OÜ-lt ÖÖD välja hageja kasuks menetluskulu 2063,75 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2063,75 eurot) tuleb OÜ-l ÖÖD tasuda CF&S Estonia AS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-19-9245 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.CF&S Estonia AS (hageja) esitas 18.06.2019 hagi OÜ ÖÖD (kostja) vastu põhivõlgnevuse 8280 euro, 18.06.2019 seisuga sissenõutavas muutunud viivise 416,65 euro ning lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale veotellimuse kauba (valmismaja) transportimiseks Eestist Prantsusmaale. Kokkulepitud tasu oli 6100 eurot, lisandus käibemaks; samuti lisandus saateauto tasu 800 eurot. Tegemist oli ülegabariidilise veoga ning hageja rõhutas 24.09.2018 ekirjas kostjale, et saabumise kuupäeva ei saa ülegabariidilise veo puhul fikseerida. Hageja täitis veotellimuse, laadides kauba peale 05.10.2018; kaup anti üle 22.10.2018. Hageja esitas kostjale veotööde eest 05.10.2018 ettemaksu arve nr 18409812 maksetähtajaga 05.10.2018 50% ulatuses, s.o summas 3660 eurot. Hageja esitas lõpparve nr 18410800 22.10.2018, s.o pärast kauba kättetoimetamist, vastavalt kokku lepitud summale, s.o 4620 eurot, maksetähtajaga 21.11.2018. Kostja jättis mõlemad arved tasumata. Kostja esitas hagejale kahjunõude seoses kauba paigalduse ärajäämisest tulenevate kuludega, kuna kaup ei jõudnud sihtkohta kostja soovitud kuupäevaks ehk 12.10.2018. Hageja ei nõustunud kostja kahjunõudega. Hageja leiab, et kuna tegu ei olnud ajalubadusega veoga, ei saa kostja esitada kahjunõuet 12.10.2018 paigaldamise ärajäämisest tulenevate kulude osas. Hageja andis kohe alguses, s.o enne veotellimuse kinnitamist, kostjale teada, et kauba saabumise täpset kuupäeva ei ole võimalik fikseerida põhjusel, et tegemist on erimõõdulise veosega, mille transpordiks on vajalikud eriload, saateautod jne. Kauba hilinemise põhjus oli just selle riski realiseerumine, mille eest hageja oli kostjat eelnevalt hoiatanud. Hageja teavitas kostjat koheselt probleemi ilmnemisest (kolm päeva enne esialgselt planeeritud saabumise kuupäeva) ja viivitusest ning oli pidevas kontaktis kostjaga, edastades jooksvalt infot. Viivitus tekkis sellest, et Saksamaa ja Prantsusmaa piiril on parkla, kus auto peaks ootama saateautot. Parklasse sõites selgus, et vabu parkimiskohti ei ole ning autojuht otsustas teha ringi, et proovida leida parkimiskoht. Selleks sõitis juht parklast välja ning sattus ootamatult kiirteele, millel liikumine oli lubatud vaid saateautoga. Politsei peatas auto ning edasiseks sõiduks oli vajalik luba kohaliku omavalitsuse transpordi osakonnast, samuti saateauto, mida sõiduk jäi ootama. Loa väljastamise taotlus tehti, kuid luba viibis. Isegi kui parklas oleks olnud koht, oleks autojuhil tulnud jääda ootama loa väljastamist ja saateautot. Seega ei saanud kostjal tekkida veendumust, et kui 11.10.218 oli luba olemas ja oodati saateautot, jõuab kaup kohale hiljemalt 12.10.2018. Hageja ei ole kostjale kinnitanud, et kaup 12.10.2018 kohale jõuab. Ülegabariidiliste vedude korral ei ole
2-19-9245 kunagi teada, kas riikides on õigeaegselt olemas saateautod ja vajalikud märgistused jne. Kuna ei ole teada, millises riigis ja mille tõttu võib vedu venida, ei saa ka kindlaks kellaajaks saateautot broneerida. Kostja saatis oma töötajad Prantsusmaale olukorras, kus probleem oli Prantsusmaal juba tekkinud. Hageja pakkus kostjale lükata oma tööliste saatmine edasi kauba tegeliku saabumiseni, samuti kinnitas hageja, et saab oodata 2-3 päeva sihtkohas, kui kraana tellimisega läheb aega. Hageja leiab, et kostja kahju hüvitamise nõue on esitatud hilinenult ning on esitatud puudustega (sh vormipuudus). Kahju hüvitamise nõue ei saa ületada veotasu nõuet, veotasu nõue oli 8280 eurot. Samuti on kahju tekkimine tõendamata. Kostja vastusele lisatud arve esitati hagejale alles koos kostja vastusega; 07.01.2019 esitati arve teises, väiksemas summas ja teistsuguse viivise määraga. Üksnes kostja poolt hagejale esitatud arve ei tõenda reaalse kahju tekkimist, kostja ei ole enne kohtumenetlust esitanud kahju tekkimist tõendavaid dokumente, samuti ei olnud arvest aru saadav kahjunõude kujunemine. Selge ei ole, millest koosnes arvel toodud tööjõukulu. Poolte vahel puudus kokkulepe viivise määras, mistõttu ei saaks kostja viivisenõue ületada CMR konventsioonis sätestatud viivisemäära 5% aastas tasumata summalt. Kui kostja oleks esitanud kahju hüvitamise nõude õigeaegselt, saaks kahjunõue olla põhjendatud vaid kraana kulu 490 euro ja majutuse 242,45 euro osas. Hageja leiab, et on õigustatud arvestama veotasult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on arvestanud viivist vastava kummagi arve maksetähtajale 18.06.2019 seisuga kokku 416,65 eurot. Hageja taotleb ka veel sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Hagejale veotellimuse esitamisel 28.09.2018 kinnitas kostja hagejale, et planeerib maja Prantsusmaal 12.10.2018 maha laadida. Hageja poolt kostjale saadetud veotellimuses on kauba saabumise ajaks märgitud 12.10.2018, ekirjas on see kirjutatud „Maha (soovitavalt +-). Ka mõlemal hageja poolt kostjale esitatud arvel on kirjas, et kohale toimetamine toimub 12.10.2018. Kostja palus saata samal päeval ettemaksuarve, kinnitades sellega veotellimuse. Hageja laadis valmismaja Eestis peale 05.10.2018. Kuivõrd kauba mahalaadimiseks ja püstitamiseks oli vajalik kraana, siis soovis kostja tellida kraana kokkulepitud kuupäevaks, s.o 12.10.2018. Samaks kuupäevaks lendas Eestist Prantsusmaale valmismaja püstitamiseks kostja poolt tellitud meeskond. Hageja sõiduk peeti 10.10.2018 umbes 3h kaugusel sihtkohast politsei poolt kinni, kuna hageja autojuhil ei olnud Prantsusmaal kiirteel sõitmiseks vajalikke lube. Kaup arestiti. Pooled arutasid 11.10.2018 telefoni teel olukorda. Hageja esindaja kinnitas, et kauba arestist vabastamise luba on olemas ning oodatakse saateautot. Selle pinnalt tekkis kostjal veendumus, et maja jõuab kohale ikkagi kokkulepitud ajal. Kostja kinnitas hagejale, et 12.10.2018 hommikul on kraana kohal, samuti et kraana töötund on 300 eurot.
2-19-9245 Hageja kirjutas kostjale 12.10.2018, et kaup jõuab kohale 12.10.2018 kell 19.30-20.00. Tegelikkuses kaup selleks ajaks kohale ei jõudnud, kuna politsei tuli uuesti kohale ja peatas transpordi, sest saadud luba osutus ebaõigeks. Viivituse ja ebaselguse tõttu lahkus kostja tellitud kraana mahalaadimiskohast. Kaup vabastati arestist ja toimetati sihtkohta alles 22.10.2018 ehk 10 päeva pärast kokkulepitud tähtaega. Tarne hilinemist ei põhjustanud asjaolu, mis ei olnud hageja mõju all, näiteks kiirteedel suuremahulised ummikud, transpordi tööliste streik, riikide piiridel ootamatu piirikontrolli kehtestamine jne. Tarne hilinemise põhjustas hageja töötajal Prantsusmaal kiirteel vajaliku sõiduloa puudumine, mistõttu ta võis seal sõita ainult koos pilootautoga (saateautoga). Hageja hakkas vajalikku luba taotlema alles siis, kui veoauto 10.10.2018 kiirteel kinni peeti. Kuivõrd hageja tegeleb igapäevaselt rahvusvaheliste vedudega, pidi talle olema vajalike lubade olemasolu vajadus teada. Kostja jättis hageja esitatud arved tasumata kuni selgub kostjale tekkinud kahju täpne suurus. Kostjal tekkis kauba kohaletoimetamise viivitusega kahju. Kostja saatis hagejale 31.10.2018 ekirja, milles teatas, et kõik kulud maja mitte jõudmisega sihtkohta on ca 8000 eurot. Kostja lisas kirjale ka sellel hetkel olemasolevad kuludokumendid. Kostja kinnitas, et ootab kõik kuludokumendid ära ja siis saadab edasi. Kostja teavitas sellega hagejat kahjunõude esitamisest, kuid teavitas ka, et lõpliku kahjunõude tuvastamiseks on vajalik täiendavate kuludokumentide kogumine. Tegemist oli avaldusega CMR art 30 lg 3 mõttes. Algselt loodeti, et viivitusega seotud kulud kannab hageja kindlustus, kuid hageja teatas 28.12.2018, et kindlustus keeldus. Hageja keeldus kahju hüvitamisest. Kostja esitas hagejale kahju kohta 07.01.2019 arve 8703,23 eurot maksetähtajaga 14.01.2019 viivisega 0,5% päevas. Hageja arvet ei tasunud. Tekkinud kahju on põhjuslikus seoses hagejapoolse lepingurikkumisega- kui kaup jõudnuks kohale kokkulepitud ajal 12.10.2018, oleks jäänud eelviidatud kulu kandmata. Kostja kahjunõue koosneb: täiendav tööjõukulu 2552,40 eurot; kraana tellimise ja ostjapoolse tööjõu kulu 4620 eurot; kostja töötajate lennupiletid 1340,38 eurot; kostja töötajate autorendi arve 140 eurot; kostja töötajate majutus 242,45 eurot- kõik kokku 8895,23 eurot. Kosja vähendab enda kahjunõuet veotasu summani 8280 eurot. Viivisele piirang (veotasu ulatus) ei kohaldu. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt oli tarnetähtaeg soovituslik ning vedu ei olnud ajalubadusega vedu. Pooled ei ole leppinud mahalaadimise tähtaega kokku soovituslikuna, vastupidisel juhul võinuks hageja toimeta kauba kätte ka aastaid hiljem. Hageja oli teadlik, et kauba mahalaadimiseks on vaja tellida kraana, hageja ei saanud eeldada, et kostja hoiab kraanat ootel hagejale sobiliku ajani. Isegi, kui poolte vaheline leping oleks sõlmitud ajalubaduseta, tuleb 10 päeva hilinemist ikkagi käsitleda lepingu olulise rikkumisena. Hageja kinnitas, et kaup jõuab kohale 12.10.2018 ning kostja tegi seetõttu vajalikud ettevalmistused. Kostja taotles esmalt viivist määras 0,5% tasumata võlgnevuselt päevas. 20.04.2020 menetlusdokumendiga vähendas kostja viivisenõuet ning arvestas viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.01.2019 kuni 19.07.2019 (tasaarvestusavalduse tegemise kuupäev) kokku 339,36 eurot. Kostja tasaarvestab enda kahju hüvitamise ja viivise nõude hageja veotasu ja viivise nõudega. Kostja leiab, et tasaarvestuse tulemusena on hageja nõue kostja vastu lõppenud, kostja hagejale veotasu maksma ei pea ning hagi ei ole seetõttu põhjendatud.
2-19-9245
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud asja materjalidega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Hageja esitas nõude kostja vastu veotasu saamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohaldamisele kuuluvad rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätted ning kohus nõustub poolte kvalifikatsiooniga. CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Praegusel juhul on need tingimused täidetud.
5.Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. VÕS § 787 lg 1 kohaselt tuleb veotasu vedajale maksta veose üleandmisel saajale.
6.Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid veolepingu kaubaveoks marsruudil Eesti-Prantsusmaa, veotasuga 8280 eurot, millele lisandus käibemaks. Veo kohta on vormistatud 22.10.2018 CMR (tl 8), 05.10.2018 väljastati arve nr 18409812 maksetähtajaga 05.10.2018 summas 3660 eurot (3050 eurot + käibemaks, tl 6 pöördel) ning 22.10.2018 arve nr 18410800 summas 4620 eurot (3850 eurot + käibemaks, tl 7).
7.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kaup toimetati kätte 22.10.2018, samuti puudub vaidlus, et kostja on arved kätte saanud ega ole arveid tasunud. Kohus leiab, et tõendatud on kostja poolt eelmärgitud veo tellimine ja hageja poolt veo teostamine. VÕS § 787 lg 1 kohaselt tuleb veotasu vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Veos on saajale üle antud ja seega on hageja tasunõue kokku 8280 eurot muutunud sissenõutavaks.
8.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal oli õigus jätta veotasu tasumata, kuna hageja on viivitanud kostjale kauba kätte toimetamisega ning kostjal tekkis sellega seoses kahju. Samuti on vaidlus, kas kahjunõue on esitatud õigeaegselt ning millises ulatuses on kahjunõue tõendatud ja põhjendatud. Kostja leiab, et on tasaarvestanud enda kahju hüvitamise nõude hageja nõudega. Kohus annab esmalt hinnangu sellele, kas hageja on olnud viivituses kauba kättetoimetamisega.
9.CMR art 17 lg 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. Viivitus on defineeritud CMR artiklis 19, milles on sätestatud, et kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtajaks või kui kokkulepitud tähtaja puudumise korral veo tegelik kestus, arvestades konkreetseid asjaolusid, eriti osalist pealelaadimist või aega, mis on vajalik tavalistes oludes kauba komplekteerimiseks täieliku täislaadimiseni, ületab aja, mis peaks olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale, siis loetakse kaup kohaletoimetatuks viivitusega.
2-19-9245
10.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et tegemist oli ajalubadusega veoga, s.o et kauba mahalaadimise kuupäevaks oli kokku lepitud 12.10.2018. Taoline kokkulepe ei nähtu ühestki tõendist. Pooltevahelisest kirjavahetusest (tl 4-6) nähtub, et hageja esindaja on kostjale selgitanud, et „kui kaup peab olema kohal ~12.10, siis tuleb peale laadida järgmise nädala lõpus“. Samas kirjas on hageja selgitanud „NB!!! Veel kord mainiks, et saabumise kuupäeva ei saa fikseerida. See ei tööta ülegabariidi puhul. 2 päeva enne saabumist on juba teada millal on auto kohal“. Kohtu hinnangul viitab viide varasemalt esitatud teabele seda, et hageja on vähemalt ühel korral kostjale juba selgitanud, et veose kohaletoimetamise täpset kuupäeva ei saa kokku leppida. Kostja on hagejale kirjutanud 28.09.2018 „plaanime maja 12ndal Oktoobril Prantsusmaal maha laadida. Selle peale on hageja saatnud veotellimuse kinnituse, milles on märgitud: „Maha „soovitavalt 12.10+/-); Loan City /---/“. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodu pinnalt jõuda järeldusele, et tegemist oli kokku lepitud tähtajaga veoga. Vastupidi, kirjavahetusest nähtub selgelt, et hageja on välistanud kokkuleppe sõlmimist kauba mahalaadimise kuupäeva osas. Samuti ei tähenda tellimuse kinnituses eeldatava mahalaadimisaja märkimine (märkusega „soovitavalt“ ja „+/-„), samuti hageja poolt esitatud arvetel toodud eeldatava veo aja märkimine hagejapoolset lubadust antud kuupäevaks kaup kohale toimetada. Samuti ei saanud kokkulepe tuleneda kostja veendumusest, et kauba kohaletoimetamine 12.10.2018 on võimalik. Kostja on tellinud veo, aktsepteerides hageja kinnitust, et konkreetse kuupäeva kokkuleppimine ei ole võimalik. Seega tuleb kohtul jõuda järeldusele, et kauba mahalaadimise kuupäev ei olnud veo tellimisel kokku lepitud. Kohtu hinnangul ei saa kokkulepet tuletada ka asjaolust, et hageja oli teadlik, et kauba mahalaadimiseks on vaja tellida kraana. Kohus nõustub sellega, et hageja ei saanud eeldada, et kostja hoiab kraanat ootel hagejale sobiliku ajani. Samas kandis hageja riisikot, et tulenevalt kauba mahalaadimise kokkuleppe puudumisest tuleb hagejal paratamatult arvestada seisuajaga, s.o sunnitud ootamisest kauba mahalaadimispunkti jõudmisest kuni tegeliku mahalaadimiseni.
11.Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest, et kokkulepet kauba kohaletoimetamise kuupäeva osas oleks sõlmitud poolte vahel hiljem. Taolist kokkulepet ei saa tuvastada ka 11.10.18-12.10.18 kirjavahetusest (tl 26-26 pöördel). Tollest kirjavahetusest nähtub, et hageja on esitanud teabe kauba liikumise kohta ning milline on võimalus kauba kohalejõudmiseks kostja soovitud kuupäevaks. Hageja on kinnitanud, et „Luba on käes, aga nüüd ootame piloot autot. See, mis oli eile läks ära. Otsivad teist.“, „Ei ole veel tulnud, aga lubas varsti. Annab teada, kui liikuma saab“, „Tuli konvoi. Paneb lisa vilkurid. Autojuht helistab kui hakkab sõitma“, „Auto stardib 10 min pärast“. Kohtu hinnangul nähtub hageja avaldustest, et hageja on andnud kostjale teavet probleemide ilmnemisest ning teinud omalt poolt võimaliku, et toimetada kaup kohale kostja soovitud kuupäevaks. Ühestki hageja avaldusest ei nähtu, et hageja oleks kinnitanud kostjale, et kauba kohaletoimetamise kuupäev on teada ning et see saab olema 12.10.2018. Seega ei ole kokkulepet kauba kohaletoimetamise kuupäeva kohta sõlmitud ka hiljem. Kohus märgib, et kostja on esimeses seisukojas viidanud ekslikult sellele, et hageja kirjutas kostjale 12.10.2018, et kaup jõuab kohale 12.10.2018 kell 19.30-20.00. Tegelikult kirjutas viidatud tõendi (tl 26) kohaselt hoopis kostja hagejale, et „No praeguse seisuga nad jõuavad vist juba kell 1930-2000 Me hakkame valgustust otsima“. Selle peale ei ole hageja mitte kinnitanud, et kostja on teinud õiged järeldused, vaid on lubanud tagasi helistada.
2-19-9245
12.Kohtu hinnangul tuleb eeltoodu pinnalt jõuda järeldusele, et poolte vahel ei olnud kokku lepitud kauba kohaletoimetamise tähtaega. Kohtu hinnangul ei ole hageja praegusel juhul ületanud ka CMR art 19 viidatud mõistlikku tähtaega kohusetruu vedaja korral. Kohus nõustub hagejaga selles, et eriveose korral võib tulla ette ootamatuid asjaolusid, mida ei ole ka hoolsalt tegutseval ettevõtjal võimalik ette näha. Lisaks sellele, et vajalik on hankida load ning saateauto, on võimalik ka vajadus liikluse täielikuks või osaliseks sulgemiseks, samuti võib juhtuda, et muutunud liiklusolude korral (maha sadanud lumi vms) ei lubata veosel edasi liikuda. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul oluline, et takistuse tekkimise kohast mahalaadimiseni oli jäänud vaid 3 tundi. Ka allesjäänud lühikese teekonna vältel oli võimalik selliste takistuste tekkimine, mida hageja ei saa ka hoolsal tegutsemisel ja pikaajalisele kogemusele tuginedes ette näha. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja poolt soovitavaks kuupäevaks kohaletoimetamise takistus tulenes just selle riski realiseerumisest, mille eest hageja oli kostjat eelnevalt hoiatanud. Kostja on leidnud, et ajalubaduseta vedu ei tähenda „aastaid hiljem“. Kohus nõustub kostjaga, kuid leiab, et praegusel juhul ei ole mõistlikku ajapiiri ületatud. Vaidlus puudub selles, et kaup laeti peale 05.10.2018 ning laeti maha 22.10.2018, seega 15 päeva möödudes kauba pealelaadimisest. Võru ja Laon (Prantsusmaa) vahe on google.maps järgi vähemalt 2408 km. Tegemist oli ülegabariidilise veosega ning vaidlustamata asjaolude kohaselt on sellisel veosel vajalik erilubade ja saateauto olemasolu. Kohtu hinnangul ei saa sellist veo kestust ja vahemaad arvestades jõuda järeldusele, et veo tegelik kestus oli ebamõistlik. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et isegi, kui poolte vaheline leping oleks sõlmitud ajalubaduseta, tuleb kostja poolt loodetud tähtajast 10 päeva hiljem kauba kättetoimetamist käsitleda lepingu olulise rikkumisena. Kostja on viidanud sellele, et hageja kinnitas, et kaup jõuab kohale 12.10.2018 ning kostja tegi seetõttu vajalikud ettevalmistused. Kohus on leidnud, et hageja taolist kinnitust esitanud ei ole. Vajalike ettevalmistuste tegemine just 12. oktoobriks 2018 oli kostja enda otsustus ning ettevalmistuste tegemisest või tegemata jätmisest ei saa tuletada hagejapoolset rikkumist. Seega ei saa kohtu hinnangul lugeda kaupa kättetoimetatuks viivitusega.
13.Kostja vastunõue hageja vastu, mida kostja on soovinud hageja nõudega tasaarvestada, tugineb sellel, et hageja on kauba kohaletoimetamisega viivitanud. Kuna kohus ei ole tuvastanud viivitust kauba kohaletoimetamisel, ei ole kostjal saanud ka viivitusega seoses kahju tekkida. Seega, isegi kui kostjal tekkis kauba mahalaadimisega seoses kahju, ei saa lugeda hagejat sellise kahju eest vastutavaks. Seetõttu ei ole kostja vastuväited hagile põhjendatud. Sel põhjusel ei asu kohus tuvastama ka kahju hüvitamise muid eelduseid- nõude esitamise õigeaegsus, nõude tõendatus, põhjuslik seos, kostja enda võimalik osa kahju tekkimises jne.
14.Hageja veotasu nõue 8280 eurot on seega kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja on esitanud ka viivisenõude. Riigikohtu 19.12.2012 otsuse kohaselt asjas nr 3-2-1-165-12 ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Kuna kostja on veotasu maksmisega viivitanud, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Viivise nõudmiseks on hagejal õigus VÕS § 113 lg 1 alusel, mille järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud konkreetses määras viivisekokkuleppe olemasolu.
2-19-9245 Sissenõutavaks muutunud viivis oli 18.06.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras: ettemaksuarve nr 18409812 eest (summas 3660 eurot, maksetähtaeg 05.10.2018) 205,19 eurot; arve nr 18410800 eest (summas 4620 eurot, maksetähtaeg 21.11.2018) 211,46 eurot. Kokku on hageja arvestanud 18.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 416,65 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivise nõue põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 18.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 416,65 eurot. Hageja on taotlenud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmist ka alates 19.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. Kohtu hinnangul on ka hageja edasiulatuv viivisenõue põhjendatud ning kohus rahuldab selle. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg-s 1 on sätestatud, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus rahuldas hagi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
16.Hageja menetluskulud on 09.04.2019 taotluse kohaselt riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulu 1664,15 eurot (ilma käibemaksuta summa). TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu põhjendatud tunnihinna (ilma käibemaksuta 95 eurot) osas täielikult ja ajakulu osas osaliselt. Kohtu hinnangul saab menetluskulude taotluses toodud 12.09.2019 kirjet, s.o kostja 19.07.2019 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine kostja vastusele, lugeda põhjendatuks maksimaalselt 5 tunni ulatuses. Hageja 09.04.2021 kirjet, s.o 18.03.2021 kohtunõudega ja 20.04.2020 kostja vastusega tutvumine peab kohus põhjendatud kogu ulatuses, kuivõrd kostja oli esitanud suures mahus tõendeid, millega tutvumine oli ilmselt ajamahukas. Ka ülejäänud kirjete osas on hageja õigusabi ajakulu põhjendatud. Kokku peab kohus hageja menetluskulude taotlust põhjendatuks 1513,75 euro ulatuses. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda hageja menetluskulud (550+1513,75) 2063,75 eurot.
17.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
2-19-9245 Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2022. a otsusega nr 2-199245.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.