Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kostja krediiti summas 1 130 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult, lepingu kohaselt tuli kostjal tasuda krediidiandja poolt regulaarselt esitatavatel arvetel märgitud miinimummaksed, arve tasumise tähtaeg oli 15 päeva arve väljastamisest. Krediidisummalt tuli kostjal tasuda intressi 49,09% aastas, krediidikulukuse määr oli 61,79% aastas. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 150 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 130,32 eurot, intressi katteks 4,68 eurot ja kõrvalkulude katteks 15 eurot. Krediidiandja ütles lepingu 10.02.2020 üles ning loovutas oma lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 999,68 eurot, intress 129,66 eurot ja viivis 75,88 eurot. Kostja seisukohad Kostja ei ole hagile vastanud. Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 407 lg 1 teisele lausele loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuotsuse põhjendused VÕS (võlaõigusseadus) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja esitatu kohaselt on tema nõuete aluseks olevas tarbijakrediidilepingus krediidi kulukuse määr 61,79% aastas. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga veebilehe kohaselt oli septembris 2019 keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37%. Lepinguga ette nähtud krediidi kulukuse määr ületas seega Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidi kulukuse määra enam kui 3 korda: 3,2 korda. Kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tühine. VÕS § 4062 lg 3 järgi kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja esitatu kohaselt oli tarbijakrediidileping tähtajatu. VÕS § 4061 lg 4 kohaselt kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse tähtajatu tarbijakrediidilepingu korral ja tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib krediidi taas kasutusse võtta, krediidi kulukuse määra arvutamisel, et: 1) krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; 2) kasutusse võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma tuleb igal maksetähtajal tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta jooksul; 3) intressi ja muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning intressi ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega.

Tulenevalt VÕS § 4061 lg 4 p 2 tuli kostjal saadud krediit 1 130 eurot tagastada kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest, so 11 tagasimakset summas 94,10 eurot ja 1 tagasimakse summas 94,90 eurot, esimese tagasimakse tasumise tähtpäev 27.10.2019 ja viimase tagasimakse tasumise tähtpäev 27.09.2020. Kostja on hagejale tasunud 09.10.2019 100 eurot ja 01.11.2019 50 eurot. Kuivõrd kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 150 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks VÕS § 4061 lg 4 p 2 alusel välja tagastamata krediidisumma 980 eurot. Seoses tarbijakrediidilepingu tühisusega puudub krediidiandjal õigus nõuda kostjalt enamat intressi kui VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. Viidatud intressimäär (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit) on alates 01.07.2016 olnud muutumatult 0,00%. Hageja nõue intressi väljamõistmiseks jääb täies ulatuses rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seoses lepingu tühisusega on viivist võimalik nõuda VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi 11.02.2020-21.01.2021 eest. Võttes arvesse põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumist kujuneb nõude põhjendatud ulatus järgmise arvestuse alusel: Periood 27.10-26.11.2019 27.11-26.12.2019 27.12-26.01.2020 27.01-26.02.2020 27.02-26.03.2020 27.03-26.04-2020 27.04-26.05.2020 27.05-26.06.2020 27.06-26.07.2020 27.07-26.08.2020 27.08-26.09.2020 27.09-21.01.2021

Põhivõlgnevus (eur) -55,90 (94,10-150) 38,20 (-55,90 + 94,10) 132,30 226,40 320,50 414,60 508,70 602,80 696,90

885,10

KOKKU

Viivis (eur) 0,00 0,25 0,90 1,53 2,03 2,81 3,34 4,08 4,57 5,36

25,07 55,94

Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 55,94 eurot. Menetluskulud Võttes arvesse, et hageja esitas hagi hinnaga 1 205,22 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 1 035,94 eurot, jätab kohus menetluskulud 85,95% osas kostja kanda ja 14,05% osas hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Hageja on välja toonud, et tema menetluskuluks on riigilõiv. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud vastavalt hagihinnale 200 eurot riigilõivu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 171,90 eurot (200 x 85,95%).

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.