Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud Tartu Maakohtu 27.03.2017 määrusega kuulutas kohus välja Axxx Kxxxxx-Pxxxxpankroti. 17.01.2018 määrusega lõpetati Axxx Kxxxxx-Pxxxxpankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Määrusega märgiti iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on raha jäänud saamata. Sama määrusega algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ja kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule kaks korda aastas aruandeid (esimene aruanne 01.08.2018 ja järgmine 01.02.2019 jne), mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse kohta, andmeid võlgniku sissetulekute, vara ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku mõlema arvelduskonto väljavõtteid. Võlgnik esitas kohtule 01.08.2018 esimese aruande. Aruande kohaselt oli võlgniku sissetulekuks töötasu ning töövõimetushüvitis. Võlgnik võlausaldajatele eraldusi ning väljamakseid ei teinud. Järgmise aruande esitas võlgnik 19.02.2019. Aruande kohaselt muutusi ei ole toimunud. Võlgnik oli eraldanud 10 eurot igal kuul, kuid kohtutäitur arestis võlausaldajatele eraldatud summad. Järgmised aruande esitas võlgnik 29.07.2019 ja 05.02.2020. 05.02.2020 aruandele ei olnud võlgnik lisanud kontoväljavõtteid. Kohus esitas võlgnikule korduvaid meeldetuletusi (11.02.2020; 10.03.2020; 23.03.2020; 21.05.2020; 28.05.2020; 09.06.2020; 19.06.2020; 29.06.2020; 23.07.2020) nõuetekohase aruande esitamiseks. Võlgnik kohtunõuetele ei vastanud, samuti ei olnud võlgnik kohtule kätte saadav telefoni teel. Võlgnik ei olnud teavitanud kohut ka elukoha vahetusest. Võlgnik esitas kohtule järgmise aruande alles 30.07.2020. Aruandele oli juurde lisatud kontoväljavõte, millelt nähtus ka eelmise perioodi sissetulekud ja väljaminekud. Esitatud konto väljavõttelt nähtus, et võlgnik on võtnud perioodil 17.10.2019-25.06.2020 laene summas 9905 eurot, mistõttu on võlgniku sissetulek olnud piisavalt suur, et võlgnik oleks pidanud eraldama võlausaldajatele summa, millest oleks kõikide võlausaldajate nõuded täielikult rahuldatud. Kohus andis võlgnikule võimaluse puuduvad summad uuesti koguda ning võlausaldajatele välja maksta. Võlgnik lubas esimesed väljamaksed teha detsembris 2020. Samuti andis võlgnik teada, et on töötu ning tal on makseraskused. Järgmise aruande oleks pidanud võlgnik esitama 01.02.2021. Käesoleva ajani ei ole võlgnik kohtule nõuetele vastavat aruannet esitanud. Võlgnik esitas 12.02.2021 kirja, kuid see ei vasta aruandele esitatud nõuetele ning kirjale ei ole lisatud kontoväljavõtteid. Kohus on korduvalt võlgnikule saatnud meeldetuletusi (16.02.2021 ja 03.03.2021) nõuetele vastava aruande esitamiseks. Lisaks on kohus helistanud võlgnikule 24.03.2021, kuid võlgnik katkestas kohtult saadud kõne. Kohtule teadaolevatel on võlgniku tulumaksutagastuse Maksuja Tolliamet tasaarvestanud enda nõudega. Muid väljamakseid võlausaldajatele võlgniku kontodelt ei nähtu. 26.03.2021 andis kohus võimaluse esitada võlausaldajatel arvamus kohustustest vabastamise menetluse jätkamise osas.

07.04.2021 esitas võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet seisukoha, milles leiab, et AxxxxKxxxxxPxxx kohustustest vabastamise menetlust ei tuleks jätkata ning võlgnik tuleks jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgniku pankrotimenetluse lõpetamise ajal oli Maksu- ja Tolliametil Axxx Kxxxxx-Pxxx vastu nõudeid summas 1290,93 eurot. Võlausaldaja teavitas, et nõude jääk on 803,13 eurot ning kohustusest vabastamise menetluse ajal on Maksu- ja Tolliametile laekunud tagastatava tulumaksu arvelt 487,80 eurot, muid laekumisi Maksu- ja Tolliametile ei ole toimunud. Lisaks on võlgnikul kohustusest vabastamise menetluse ajal juurde tekkinud võlausaldaja ees uusi nõudeid, mille jääk on 402,63 eurot. Arvestades eelpool poolt välja toodud asjaolusid ning lisaks veel isiku vanust ja seda, et võlgniku nõuded Maksuja Tolliameti vastu on kohustusest vabastamise ajal suurenenud, ei ole Maksu- ja Tolliamet nõus kohutustest vabastamisega. Kohus kuulas võlgniku ära: Võlgnik möönis, et võttis juurde uusi laene ja on praegu suuremas rahahädas kui oli varem. Tema konto ja auto on arestitud. Äriühing ei ole tema oma- andis oma ID kaardi, et sellega moodustati äriühing. Lootis sealt saada raha, et oma võlgu tasuda. Nüüd on sellest äriühingust tulnud ka võlg MTA-le. Töötanud on vahelduvalt- sotsiaal ministeerium nõuab, et tema praegune tööandaja xxxxxxxxxxxxx lõpetaks temaga töölepingu, sest ta on karistatud. On osaliselt töövõimetu. Eelmisel sügisel oli autoavarii, mille kahjud kindlustus kattis-auto eest maksti üle 1500 euro, sellega tasus muid võlgasid. Auto ostmiseks oli võetud laen Bigbank AS-lt see on ikka maksta, kuigi auto on romu. Kuhu muu kindlustushüvitis kulus, ei osanud öelda. Auto ja pangaarved on arestitud. Seda, miks ei esitanud õigel ajal aruandeid, selgitas sellega, et loeb oma meile harva. Telefoni töö juures kasutada ei tohi, seetõttu ei saanud rääkida- tagasi ei helistanud. Kohtumääruse põhjendused Teostades järelevalvet Axxx Kxxxxx-Pxxx kohustuste täitmise üle, leiab kohus, et AxxxxKxxxxxxPxxx ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning ta tuleb seetõttu jätta kohustustest vabastamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni (PankrS §-d 1693

177) eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. AxxxxKxxxxx-Pxxxkohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödas kolm aastat, seega vähem kui viis aastat. Kohtu hinnangul on käesolevaks hetkeks ilmnenud, et Axxx Kxxxxx-Pxxx on rikkunud temale pandud PankrS § 175 lg-s 2 ja 4, koostoimes § 173 lg-ga 2 ja 3, tulenevaid kohustusi ning seetõttu esineb alus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmiseks. Kohus on seisukohal, et AxxxxKxxxxx-Pxxx ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, st teinud kinnipidamisi ja teostanud korrektselt väljamakseid oma võlausaldajatele ja on pidevalt rikkunud aruande esitamise kohustust. Samuti on võlgnik üritanud eirata kohut: ei reageeri talle saadetud meilidele, ei vasta telefonikõnedele ega esita kohtule andmeid elukoha vahetuse kohta. Kohus on seisukohal, et AxxxxKxxxxxxPxxx hoiab kõrvale oma kohustuste täitmisest ning varjab oma tulu ja vara seisu, st kohtu hinnangul võib võlgniku laenukoorem olla suurenenud. Võlgnik on kohtule telefoni teel kinnitanud, et ta on avanud krediidiasutuses krediidiliini, millelt on korduvalt raha kasutanud. Käesolevaks ajaks on AxxxxKxxxxx-Pxxxx esitamata 01.02.2021 nõuetekohane aruanne ning kohus ei ole suutnud võlgnikuga ühelgi viisil kontakti saada. Axxx Kxxxxx-Pxxx on jätnud täitmata oma kohustuse jagada teavet oma tulude ning vara, samuti võlausaldajatele tehtud väljamaksete täitmise kohta. Kohtul puudub seega võimalus kontrollida, kas Kxxxxx-Pxxx on täitnud võlgniku kohustusi, eelkõige kas ta on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja kogunud uuesti usalduslikule üle antavad summad võlausaldajatele eralduse tegemiseks. Seetõttu on kohtu hinnangul kahjustada saanud võlausaldajate huvid. Asja materjalidest nähtuvalt on AxxxxKxxxxx-Pxxxxkorduvalt võtnud kohustustest vabastamise kestel uusi laenukohustusi, mistõttu on tekkinud võlgnikul makseraskused kolmandate isikute ees. Võlgnik jätnud eraldamata ka võlausaldajatele mõeldud summasid ning on raha hoopis kasutanud igapäevasteks kuludeks. Kohtu hinnangul on võlausaldajate huvid saanud seeläbi kahjustada, sest Axxx Kxxxxx-Pxxx ei ole teinud neile nõutud määras väljamakseid. Arvestades võlgniku sissetulekut koos võetud laenudega, oleks võlgnik pidanud kuni perioodini 01.08.2020 võlausaldajatele kokku eraldama 2659,1 eurot ehk võlausaldajate nõuded täiesulatuses rahuldama (k.a kolmanda järgu võlausaldajate nõuded). Võlgniku tagastatava tulumaksu arvelt on kolmanda järgu võlausaldaja teinud tasaarvelduse summas 487,80 eurot. Seega on võlgnik eraldanud 2171,3 eurot vähem kui oleks pidanud. Võlgnik on kohtule lubanud võlausaldajatele mõeldud eraldused koguda ning võlausaldajatele teha esimene väljamakse detsembris 2020. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtu hinnangul puudub Axxx Kxxxxx-Pxxxx tahe kohustustest vabastamise menetlust läbida. Kohus on korduvalt andnud võlgnikule võimaluse tasuda ära võlausaldajatele eraldamiseks mõeldud summad. Kohus on üritanud korduvalt võtta võlgnikuga

ühendust, kuid võlgnik eirab kohtu kirju ning telefonikõnesid. Vaatamata kohtu korduvatele kirjadele seoses väljamaksete tegemisega võlausaldajatele, ei ole võlgnik võlausaldajatele eraldanud arestimisele kuuluvast summast 75%. Seega on AxxxxKxxxxx-Pxxx kahjustanud kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas võlgniku ära 04.05.2021.a. Kohus leiab, et Axxx KxxxxxxPxxx rikkumistest tulenevalt ei ole võimalik jätkata kohustustest vabastamise menetlust. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus AxxxxKxxxxxPxxxxkohustustest vabastamast ning lõpetab tema kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab kohustustest vabastamata jätmise tagajärgi. PankrS §-i 176 arvesse võttes ei lõpe pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu. Eeltoodu tähendab seda, et võlgniku kohustustest vabastamata jätmisel taastuvad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu täies ulatuses, välja arvatud võlausaldajatele juba tasutud summad, juhul kui võlgnik võlausaldajatele makseid teostas. Tasutud summasid võlgnik tagasi nõuda ei saa. Menetluskulude jaotus TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 märgitud aluseid, mistõttu tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole menetlusosalistel kulusid tekkinud, mistõttu kohus käesolevalt menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.