R. H. hagi H. H. , L. U. , S. H. , H. H. , S. H. ja I. H. vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. H. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxx-xxxxxxxxxx) lepinguline esindaja: H. H. (e-post:); Kostjad:
1.H. H. (isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx; e-post:);
elukoht
2.L. U. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x; tegelik viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); esindaja: erieestkostja xxxxxxx Vallavalitsus, volitatud esindaja E. J. (e-post:)
3.S. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx); lepinguline esindaja: I. H. (kostja 6, vt andmed allpool);
4.H. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:;
5.S. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx; e-post:);
6.I. H. (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; e-post:)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja, R. H. , ja kostjate, H. H. , L. U. , S. H. , H. H. , S. H. ja I. H. , (edaspidi koos nimetatud „pooled“) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1.Pooled lepivad kokku, et nende kaasomand kinnistule (nimetusega U. , registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxx maakonnas xxxxxxx vallas, xxxxxxxxx külas) lõpetatakse kinnistu jagamisega nende vahel alljärgnevalt:
1.1.1.R. H. , L. U. ja H. H. kaasomandisse jääb võrdsetes s.o 1/3 suurustes mõttelistes osades, kinnistu nimetusega U. , katastritunnusega, xxxxx:xxx:xxxx, asukohaga xxxx maakonnas xxxxxxx vallas, xxxxxxxxx külas;
1.1.2.S. H. , S. H. , H. H. ja I. H. kaasomandisse jääb võrdsetes s.o 1/4 suurustes mõttelistes osades, kinnistu nimega xxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, asukohaga xxxx maakonnas xxxxxxx vallas, xxxxxxxxx külas;
1.1.3.H. H. ainuomandisse jääb kinnistu nimega U. , katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, asukohaga xxxx maakonnas xxxxxxx vallas, xxxxxxxxx külas;
1.1.4.I. H. ainuomandisse jääb kinnistu nimega xxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, asukohaga xxxx maakonnas xxxxxxx vallas, xxxxxxxxx külas;
1.1.5.kinnistu nimega xxxxxxxxx-xxxxx tee lõik 1, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, loovutatakse xxxxxxx Vallavalitsusele.
1.2.R. H. , L. U. ja H. H. maksavad kaasomanikele kompensatsiooni 15 000 eurot, mis jaotub järgmiselt: R. H. kannab 5000 eurot S. H. pangakontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, L. U. eest kantakse 5000 eurot H. H. pangakontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning H. H. kannab 5000 eurot I. H. pangakontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ülekanded teostatakse hiljemalt 5 päeva jooksul pärast kohtuliku kompromissi kinnitamist kohtu poolt ning kinnitatakse kohtule viivitamatult pärast ülekannete teostamist.
1.3.Pooled paluvad teha vajalikud omanikukanded kinnistusraamatus vastavalt kompromissi tingimustel tekkivatele uutele omandisuhetele.
1.4.R. H. on tasunud hagilt riigilõivu summas 300 eurot, mis jaotatakse osapoolte R. H. , H. H. , L. U. , S. H. , H. H. , I. H. ja S. H. vahel võrdselt summas 42,86 eurot. H. H. , L. U. , S. H. , H. H. , I. H. ja S. H. kannavad igaüks 42,86 eurot R. H. pangakontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt 5 päeva pärast kohtuliku kompromissi kinnitamist.
2.Kiita heaks erieestkostja xxxxxxx Vallavalitsuse poolt L. U. nimel resolutsiooni punktis 1 nimetatud kompromissi sõlmimine ja anda xxxxxxx Vallavalitsusele nõusolek teha L. U. nimel tahteavaldused, mis on vajalikud kinnistusraamatu kannete muutmiseks vastavalt kompromissile.
3.Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-20578 menetlus R. H. hagis H. H. , L. U. , S. H. , H. H. , S. H. ja I. H. vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu xxxx kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R. H. esitas 20.12.2019. a kohtule hagiavalduse ja 05.03.2020. a hagiavalduse täienduse H. H. , L. U. , S. H. , H. H. , S. H. ja I. H. vastu kinnistute kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja taotles hagis, et kohus lõpetaks tema ja kostjate kaasomandi kinnistutele xxxxx (registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxx maakonnas xxxxxxx vallas xxxxxxxxx külas), O. (registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxx maakonnas xxxxxxx vallas Võpolsova külas) ja U. (registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxx maakonnas xxxxxxx vallas, xxxxxxxxx külas) kinnistute müümisega avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Hagi kohaselt kuulub kinnistute xxxxx (registriosa numbriga xxxxxxx) ja O. (registriosa numbriga xxxxxxx) 1/3 kaasomandist hagejale R. H. , 1/3 kostjale L. U. ja 1/3 kostjale H. H. . Kinnistu U. (registriosa numbriga xxxxxxx) 1/6 kaasomandist kuulub hagejale R. H. , 1/6 kostjale L. U. , 1/6 H. H. ja 1⁄2 selle kinnistu kaasomandist on kostjate H. H. , S. H. , S. H. ning I. H. ühisomandis.
2.Kohus võttis hagi 16.03.2020. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama.
3.Kostjad, H. H. , S. H. , S. H. ja I. H. , esitasid 17.04.2020. a kohtule ühise kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. Kostjad teatasid, et ei nõustu U. kinnistu kaasomandi lõpetamisega hageja poolt taotletud viisil. Kostjad märkisid, et on valmis lahendama asja kokkuleppel.
4.Kostjad, H. H. ja L. U. , kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.
5.Kohus otsustas 09.12.2020. a määrusega määrata kostjale L. U. tema esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses erieestkostja. Kohus määras L. U. erieestkostjaks xxxxxxx Vallavalitsuse.
6.xxxxxxx Vallavalitsus esitas 25.01.2021. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et nõustub L. U. nimel xxxxx ja O. kinnistute kaasomandi lõpetamisega hagiavalduses taotletaval viisil. xxxxxxx Vallavalitsus avaldas, et pooldab U. kinnistu kaasomandi lõpetamist ja selle kinnistu jagamist kaasomanikevahelise kokkuleppe sõlmimisega väljaspool kohtumenetlust. xxxxxxx Vallavalitsuse teatel on U. kinnistu jagatud viieks katastriüksuseks, millest ühel katastriüksusel, sihtotstarbega transpordimaa, xxxxxxxxx-xxxxx tee lõik 1, asub xxxxxxx vallale kuuluv rajatis – kohalik tee. xxxxxxx Vallavalitsuse hinnangul tuleks kinnistu kaasomandi lõpetamisel anda nimetatud maaüksus üle xxxxxxx vallale.
7.26.01.2021. a pidas kohus asjas korraldava istungina eelistungi, kus olid esindatud hageja R. H. ja kostjad H. H. , L. U. , S. H. , S. H. ning I. H. . Istungil ei osalenud kostja H. H. .
Kohale ilmunud pooled avaldasid võimalust lõpetada menetlus kompromissiga või kohtuväliselt kokkuleppel ning pidasid läbirääkimisi. Läbirääkimiste tulemusena saavutasid hageja, R. H. , ja kostjad, L. U. (erieestkostja xxxxxxx Vallavalitsuse vahendusel) ning H. H. , kompromissi nende kaasomandis olevate xxxxx ja O. kinnistute kaasomandi lõpetamise ja jagamise osas. Pooled avaldasid suuliselt kompromissi tingimused protokolli kandmiseks ja taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ning menetluse lõpetamist xxxxx ja O. kinnistute kaasomandi lõpetamise osas. Istungil osalenud pooled teatasid, et peavad võimalikuks U. kinnistu kaasomandi lõpetamise osas menetluse lõpetamist kohtuvälise kokkuleppega, kuid vajavad kokkuleppe tingimuste täpsustamiseks ja läbirääkimisteks veel aega. Kohus otsustas lahendada xxxxx ja O. kinnistute kaasomandi lõpetamise osas sõlmitud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kirjaliku määrusega ning jätkata asja menetlust U. kinnistu kaasomandi lõpetamise nõude osas.
8.01.02.2021. a määrusega kinnitas kohus poolte vahel 26.01.2021.a eelistungil sõlmitud ja protokollitud kompromissi ning lõpetas osaliselt tsiviilasja menetluse R. H. hagis L. U. ja H. H. vastu xxxxx ning O. kinnistute kaasomandi lõpetamise nõudes.
9.08.04.2021. a esitas hageja kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu U. kinnistu kaasomandi lõpetamise kohta.
poolte
vahel
sõlmitud
Kohus selgitas 16.04.2021. a kirjas pooltele seda, et kompromissi kohaselt kinnistu jagamiseks ja jagamise järel tekkivate uute kinnistute kinnistusraamatusse kandmiseks võib olla vajalik pooltel teha ühiselt haldustoiminguid (maakorraldustoiminguid). Hageja teatas 23.04.2021. a vastuses kohtule, et pooled soovivad kompromissi kinnitamist esitatud kujul.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus sel alusel lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis annaks alust jätta poolte kompromiss kinnitamata. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita.
11.Kohus tegi kindlaks, et kostjale, L. U. , on määratud eestkostja. Tartu Maakohtu 17.01.2019. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx L. U. eestkostjaks R. H. , kes on käesolevas tsiviilasjas on hageja. Tartu Maakohtu 18.08.2020. a määrusega pikendati R. H. ametiaega L. U. eestkostjana kuni 17.08.2025. a. Vastavalt kohtumäärusele on L. U. õigus teha iseseisvalt tehinguid 25 euro ulatuses kuus. Kõikide ülejäänud tehingute tegemine on jäetud eestkostja ülesandeks. Tulenevalt TsÜS § 8 lg-st 3 saab eeldada, et L. U. on piiratud teovõime ulatuses, milles talle on määratud eestkostja ning TsMS § 202 lg 1 kohaselt ei ole L. U. tsiviilkohtumenetlusteovõimet teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi hagimenetluses.
Vastavalt TsMS § 217 lg-le 3 esindab tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist kohtus tema seaduslik esindaja. PKS § 180 lg 1 p 3 näeb erisusena ette, et eestkostja ei saa esindada eestkostetavat õiguslikus vaidluses, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja. PKS § 209 lg 2 järgi võib kohus sama seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks määrata erieestkostja. Käesolevas tsiviilasjas määraski kohus 09.12.2020. a määrusega L. U. tema esindamiseks asja menetluses erieestkostja. Kohus määras L. U. erieestkostjaks xxxxxxx Vallavalitsuse. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja ilma kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja ning PKS § 188 lg 1 p 10 kohaselt sõlmida kaasomandi jagamise kokkulepet. PKS § 189 lg 1 sätestab, et kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks. Erieestkostja xxxxxxx Vallavalitsus on sõlminud L. U. nimel hageja, R. H. , ja kaaskostjatega kompromissi U. kinnistu kaasomandi lõpetamise osas. Kohus hindab, et kompromissiga kokku lepitud tingimustel kinnistu kaasomandi lõpetamine ei kahjusta eestkostetava L. U. huve ning erieestkostja xxxxxxx Vallavalitsuse poolt L. U. nimel tehtud vastav kompromissi sõlmimise tehing on võimalik heaks kiita. Ühtlasi annab kohus erieestkostjale xxxxxxx Vallavalitsusele nõusoleku teha L. U. nimel tahteavaldused, mis on vajalikud kinnistusraamatu kannete muutmiseks vastavalt kompromissile.
12.Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi kohaselt poolte kaasomandis oleva kinnistu jagamiseks ja jagamise kinnistamiseks ning vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks peavad pooled pöörduma kinnistusregistripidaja poole. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostjad hüvitavad hagejale võrdsetes osades hagilt tasutud riigilõivu. TsMS § 168 lg 3 alusel jätab kohus kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.