Kohustada V. B. andma nõusolek poolte kaasomandis oleva kinnisasja osas kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et Tartu linnas aadressil XXX asuv kinnisasi (registriosa nr XXX) jääb S. D. ainuomandisse.
5.Kohustada V. B. andma nõusolek Tartu linnas aadressil XXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXX) teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnisasja omanikeks 1⁄2 suuruses osas V. B. ja 1⁄2 suuruses osas S. D. , kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse S. D. .
6.Asendada V. B. käesoleva kohtuotsuse punktides 4 ja 5 märgitud tahteavaldused kohtuotsusega.
7.Jätta menetluskulud V. B. kanda.
8.Määrata S. D. menetluskulude rahaliseks suuruseks 660 eurot.
9.Mõista V. B. S. D. kasuks välja menetluskulu 660 (kuussada kuuskümmend) eurot.
10.Mõista V. B. S. D. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtu menetluses on S. D. hagi V. B. vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt ostsid pooled 21.12.2007. a korteriomandi asukohaga xxx, mille soetamiseks sõlmiti AS-iga Hansapank ka laenuleping 81 859 euro saamiseks. Korteri
ostuhind oli 1 330 000 krooni (85 002 eurot). Kinnistusraamatusse kanti mõlemad pooled 1⁄2 suuruste osadega kaasomanikena. Kostja elab alates 2010. aastast XXX ega tasu korteri soetamiseks võetud laenu või korteriga kaasnevaid muid kulutusi. Hageja on seda teinud ainuisikuliselt alates 15.05.2008. a.
2.Hageja palub lõpetada kaasomand selliselt, et korteriomand asukohaga XXX jääb hageja ainuomandisse, hageja maksab ainuisikuliselt korteri soetamiseks võetud pangalaenu ning tasub kostjale hüvitise omandikaotuse eest, arvestades hüvitisest maha hageja poolt ainuisikuliselt kostja eest tehtud kulutused. 05.04.2021. a seisuga oli laenujääk 61 555 eurot. Kaasomandis oleva korteri väärtuseks hindab hageja 65 000 eurot. Hageja on teinud alates 15.05.2008. a kuni 05.04.2021. a ainuisikuliselt kaasomandiga seotud kulutusi 46 222,45 euro ulatuses (laenumaksed, kommunaalkulud, kindlustus). Pool sellest summast tuleks hageja hinnangul kostjale kaasomandi kaotamise tõttu makstavast hüvitisest maha arvestada. Kui korteriomand jääb hagejale koos laenulepingust tuleneva kohustusega summas 61 155 eurot, siis peaks kostja tasuma hagejale 53 888,73 eurot (laenulepingust tulenev kostja osa 30 777,50 eurot + kostja eest tasutud kohustused 23 111,23 eurot), aga kostja omandi kaotuse eest tuleks hagejal tasuda kostjale 32 500 eurot. Tasaarvestuse tulemusel võlgneks kostja hagejale 21 388,73 eurot (30 777,50 + 23 111,23 – 32 500). Õigusrahu nimel nõustub hageja tasaarvestamise sellisel viisil, et tasaarvestuse tulemusel hüvitab hageja kostjale 98,15 eurot. Tulles kostjale vastu on hageja nõue kostja vastu mitte 53 888,73 eurot, vaid 32 401,85 eurot (s.o pool laenujäägist 23.04.2020. a seisuga).
3.Kohus toimetas kostjale hagiavalduse koos lisadega, menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kätte 02.07.2020. a kostja elukoha aadressil. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud asjaoludele ega kaasomandi lõpetamisele, samuti menetluses enda seisukohti. Kohtu põhjendused
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtule ei vasta. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada.
6.Kuna kostja ei ole hagile vastust esitanud, loeb kohus hageja esitatud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks. Asjas puudub eeltoodust tulenevalt vaidlus selles, et pooled soetasid pangalaenuga korteriomandi asukohaga XXX. Korteri omanikena kanti kinnistusraamatusse kaasomanikena nii hageja kui ka kostja. Nimetatud asjaolu nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest korteriomandi, registriosa nr XXX kohta.
7.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma (Riigikohtu 10.05.2017. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-39-17). Seega otsustab kohus kaasomandi lõpetamise viisi üle hageja nõudel ning saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Hageja nõudest nähtub, et hageja on huvitatud korteriomandist. Käesolevas asjas on kohtul võimalik seega otsustada üksnes selle üle, mida hageja on nõudnud - anda korter hagejale ja kohustada hagejat maksma kostjale välja tema osa rahas.
8.Hageja hinnangul on kaasomandis oleva korteri väärtuseks 65 000 eurot. Korteri väärtuse osas kohtule tõendeid esitatud ei ole, kuid kuna kostja ei ole korteri väärtust ka vaidlustanud, loeb kohus, et vaidlus korteri väärtuse osas poolte vahel puudub. Esitatud tõenditest nähtub hageja poolt ainuisikuliselt tehtud kulutuste suurus. Kostja ei ole ka kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud.
9.Hageja on kohtule esitanud tõendid laenulepingu nr XXX laenujäägi ning tehtud laenumaksete kohta alates 2007. aasta veebruarikuust. Hageja ei ole esitanud tõendit laenujäägi kohta käesoleval ajal, kuid on esitanud tõendi, millest nähtub, et 23.04.2020. a seisuga oli laenujääk 64 803,71 eurot. Analüüsides esitatud laenumaksete ajalugu (pangakonto väljavõtted laenu tasumise kohta) ja arvestades, et kostja on hageja avaldatud asjaolud omaks võtnud, loeb kohus 05.04.2021. a seisuga tagastamata laenusumma suuruseks 61 555 eurot.
10.Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja poolte kaasomand lõpetada hageja taotletud viisil vara jätmisega hageja omandisse. Arvestades korteri väärtust 65 000 eurot ning asjaolu, et kostja jääb omandist väärtusega 32 500 eurot kaasomandi lõpetamise järgselt ilma, tuleb hagejal kostjale maksta hüvitist vastavas ulatuses. Kui korteriomand jääb hagejale koos laenulepingust tuleneva kohustusega summas 61 155 eurot, siis peaks kostja tasuma hagejale 53 888,73 eurot (laenulepingust tulenev kostja osa 30 777,50 + kostja eest tasutud kohustused 23 111,23 = kokku 53 888,73), aga kostja omandi kaotuse eest tuleks hagejal tasuda kostjale 32 500 eurot. Tasaarvestuse tulemusel võlgneks kostja hagejale 21 388,73 eurot (30777,5+23111,23–32500= 21388,73). Hageja on nõustunud tasaarvestamisega sellisel viisil, et tasaarvestuse tulemusel mõista hagejalt välja kostja kasuks 98,15 eurot.
11.Kohus selgitab täiendavalt, et solidaarkohustuste puhul tuleb arvestada, et kohustuste jagamisel saab reguleerida vaid omavahelisi suhteid solidaarvõlgnikena. Pärast solidaarkohustuse omavahelist jagamist jäävad võlgnikud võlausaldaja ees endiselt solidaarselt vastutama, välja arvatud juhul, kui võlausaldaja on ühe solidaarvõlgniku solidaarkohustusest vabanemisega nõus VÕS § 175 lg 2 mõttes (Riigikohtu 21.05.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 14). Käesoleval juhul ei ole laenuandja avaldanud nõusolekut V. B. solidaarkohustusest vabastamiseks. Seega vastutavad pooled laenuandja
ees laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise eest siiski solidaarselt, vaatamata sellele, et nende sisesuhtes on kohustus jäetud hagejale.
12.Hageja on palunud ka, et kohus asendaks kõik kostja tahteavaldused, mis on vajalikud omanikukande muutmiseks, kohtuotsusega. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega ei saa kohus resolutsioonis tuvastada tahteavalduse andmise kohustust, vaid kohus peab kohustama isikut andma mingi kindla sisuga tahteavaldust (Riigikohtu 07.04.2021. a määrus kohtuasjas 2-18-15391). Riigikohus on korduvalt selgitanud ka, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (nt 29.09.2010. a lahend asjas nr 3-2-1-65-10 ja 29.05.2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-42-13). Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus käesoleva kohtuotsusega V. B. andma nõusolek V. B. ja S. D. kaasomandis oleva kinnistu registriosa nr XXX osas kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistu jääb S. D. ainuomandisse. Samuti kohustab kohus V. B. andma nõusolek kustutada kinnistu registriosa nr XXX teisest jaost omanikukanne, mille kohaselt on V. B. ja S. D. kinnisasja kaasomanikud ja teha uus kanne, mille kohaselt on kinnisasja omanikuks S. D. . Käesolev kohtuotsus asendab V. B. ülalnimetatud tahteavaldusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 360 eurot, kokku 660 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja õigusabikulude kirjelduse kohaselt on hagejale osutatud õigusabi hinnaga 120 eurot/tund. Nimetatud tunnitasumäära on kohtupraktikas igati põhjendatuks peetud. Hageja esindaja on koostanud hagiavalduse, komplekteerinud lisad ja esitanud dokumendid kohtule. Samuti on esindaja menetluse kestel esitanud kulutuste arvestuse. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et märgitud ajakulu (3 tundi) on olnud põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 660 eurot.
14.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.