Tallinna linna hagi YY vastu XX 16.11.2016 koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. novembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
49 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja: Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu, registrikood 75023757), lepinguline esindaja Inken Logberg
Kohtuistungi toimumise aeg
06.04.2021
Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Vesterinen
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 30. novembri 2020 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja YY kanda. Tallinna linnal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid apellatsioonimenetluses ei ole.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
Tallinna linn esitas 23.05.2018 Harju Maakohtule hagi YY vastu, paludes tuvastada XX (pärandaja) 16.11.2016 koduse testamendi tühisus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Hagiavalduse ja selle 31.05.2018 täpsustuse kohaselt suri pärandaja 14.12.2016. Pärandajal seadusjärgseid pärijaid ei olnud.
Notar Kätlin Aun-Jansik väljastas 30.05.2017 hagejale pärandvara kohta pärimistunnistuse, milles on märkusena välja toodud, et kostja on esitanud notarile pärandaja 16.11.2016 omakäelise testamendi, mille kohaselt on pärandaja määranud talle kuuluva korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas annakuna kostjale. Pärandvara suhtes viidi läbi inventuur, mille käigus selgus, et pärandajal oli lisaks korteriomandile vara ka krediidiasutuses: AS Swedbank arvelduskontol 8221,27 eurot ja hoiukontol 25 096,44 eurot. Nimetatud vara osas pärandaja korraldusi ei teinud.
Hageja poolt pärandvara vastuvõtmisel ilmnes puudujääk pärandvaras, mille kohta esitas hageja avalduse politseisse, kus algatati 16.11.2017 kriminaalmenetlus nr 17231702379. Tunnistajana kuulati üle ka kostja. Kriminaalmenetlus lõpetati 27.02.2018. Kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolud ja kostja poolt esitatud testamendi sisu on vasturääkivad, mis annavad põhjuse kahelda testamendi õigsuses.
Esmalt erineb testamendil olev allkiri niivõrd testamendi sisutekstis olevast käekirjast, et jääb kahtlus, et testament ei vasta pärimisseaduses (PärS) § 24 lg-s 1 sätestatud omakäelise testamendi nõuetele – selle on koostanud kolmas isik. Teiseks ilmnes, et testamendi koostamisel ei ole järgitud ka PärS § 19 sätestatut, mille kohaselt teeb pärandaja oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Kriminaalmenetluses antud tunnistajate ütlused muude korralduste, sh matuste korraldamise kohta erinesid olulises osas, mis annavad alust arvata, et testamendis ei kajastu pärandaja tegelik tahe.
Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja kahtlused testamendi tühisuse kohta on alusetud. Testament on allkirjastatud testaatori poolt ja see on kehtiv. Pärandaja oli kostja lähedane sõber, keda pärandaja usaldas. Maakohtu otsus ja põhjendused
Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1282 eurot viivise tasumise kohustusega.
Käekirjaekspertiisi aktis nr 19E-DK0047 on riiklikult tunnustatud eksperdid KL ja MV asunud seisukohale, et esineb viiteid, et ekspertiisiks esitatud XX 16.11.2016 koduse testamendi tekst ei ole kirjutatud XX poolt. Arvamus on antud arvamuse skaala astmel 6, mis ekspertiisiaktis märgitu ja ekspertide poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt tähendab seda, et lahkuminekuid võrdlusmaterjalidega tuvastati käekirjade võrdlemisel rohkem kui kokkulangevusi. Ekspertiisiakti teise punkti kohaselt ei ole võimalik määrata,
kas vaidlustatud allkirja XX 16.11.2016 kodusel testamendil on kirjutanud XX. Seega on ümber lükatud kostja väide et XX koostas 16.11.2016 omakäelise koduse testamendi, milles tegi annaku talle kuulunud korteriomandi näol kostjale.
10.Kuna XX 16.11.2016 koostatud kodune testament ei vasta PärS § 24 lg 1 sätestatud tingimustele, sest see ei ole kirjutatud ning allkirjastatud ühe ja sama isiku poolt, on nimetatud testament tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt tühine, sest see ei vasta kodusele testamendile, s.o omakäelisele testamendile seaduses sätestatud vorminõuetele, mille kohaselt peab omakäeline testament olema kirjutatud algusest lõpuni oma käega, testamendile tuleb märkida selle tegemise kuupäev ja aasta, kusjuures omakäeliselt kirjutatud testament peab olema ka testaatori poolt ise alla kirjutatud. Apellatsioonkaebus
11.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda.
12.Maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis kostja esitatud kõik taotlused (tunnistaja ülekuulamine, täiendavate tõendite kogumine, kordusekspertiisi määramine) põhjendamatult rahuldamata, võttes sellega kostjalt võimaluse oma vastuväidete tõendamiseks.
13.Asjas läbi viidud ekspertiis ei ole teostatud nõuetekohaselt. See on läbi viidud lohakalt. Kohus võttis täiendavate tõendite kogumata jätmise ja korduvekspertiisi määramata jätmisega kostjalt võimaluse selle tõendamiseks.
14.Maakohus ei vastanud kõikidele kostja vastuväidetele, millega rikkus otsuse põhjendamise kohustust. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
17.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
18.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis rahuldamata kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ja kordusekspertiisi määramiseks.
20.TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline TsMS § 236 lg 3 põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb.
21.Käesolevas asjas on vaidluse all asjaolu, kas XX kodune omakäeline testament on kirjutatud ja allkirjastatud testaatori poolt. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus 13.05.2020 määrusega (II kd lk 7-8) põhjendatult rahuldamata kostja taotluse tunnistajate PP ja TT ülekuulamiseks. Kostja soovis tunnistajate ütlustega tõendada, millised suhted olid tunnistajatel testaatoriga, kui kaua nad testaatorit tundsid ja kes korraldas testaatori matmise. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et need asjaolud ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kostja ei toonud maakohtus välja, milliseid konkreetseid vaidlusaluse testamendiga seonduvaid asjaolusid ta soovis tunnistajate ütlustega tõendada Apellatsioonkaebuse üldsõnaline väide, et tunnistajatele võisid olla teada mõned olulised asjaolud seoses testamendiga, ei muuda maakohtu seisukohta ebaõigeks.
22.Sama määrusega jättis maakohus põhjendatult rahuldamata kostja taotluse välja nõuda Elena Popova suhtes alustatud kriminaalmenetluse toimik, kuna selle tõendiga ei saa tõendada või ümber lükata väiteid, mis omavad asja lahendamisel tähtsust, s.o kas testaatori kirjutas vaidlusaluse testamendi omakäeliselt või mitte. Samuti jättis maakohus põhjendatult rahuldamata kostja taotluse tema vande all ülekuulamiseks, millega kostja soovis tõendada testaatori tervislikku seisundit.
23.Samuti jättis maakohus 08.09.2020 istungil põhjendatult rahuldamata kostja taotlused Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt DO-MR-DK01 „Käekirjaekspertiisi ja -uuringu meetodikirjelduse“ ning 29.12.2015 käskkirja nr 118 „Avalikule teabele juurdepääsu kord ja tingimused“ väljanõudmiseks (II kd lk 39 pöördel).
24.Käekirjaekspertiisi tegid riiklikult tunnustatud eksperdid KL ja MV (akt I kd lk 152-160), nad vastasid 08.09.2020 kohtuistungil (protokoll II kd lk 35-39) poolte küsimustele ja täiendavalt kirjalikult kahele kostja küsimusele (II kd lk 41). Ükski kostja küsimus ei jäänud ekspertide poolt vastamata. Muu hulgas põhjendasid eksperdid, miks nad lähtusid järelduse tegemisel võrreldud käekirjade lahknevatest tunnustest. Eksperdid selgitasid kohtuistungil, et olulisi kokkulangevusi võrdlusmaterjaliga nad ei leidnud (II kd lk 37). Samuti selgitasid eksperdid, et käekiri on ajas muutuv, aga isikupärased eritunnused jäävad samaks. Lisaks kinnitas ekspert KL 12.09.2020 kohtule kirjalikult, et isikupäraseid kokkulangevusi testamendi teksti ja võrdluseks esitatud XX käekirjanäidiste vahel ei tuvastatud (II kd, tl 41). Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostja ekspertide järeldusega ei nõustu, ei anna alust kahelda ekspertiisi läbiviimise korrektsuses.
25.Kuna eksperdiarvamus ei olnud ebaselge, vasturääkiv ega puudulik ja eksperdid vastasid kõikidele täiendavatele küsimustele, ei pidanud kohus kordus- või täiendavat ekspertiisi määrama. Nimetatud ekspertiiside määramine on TsMS § 304 lg 1 esimese lause ja lg 3 esimese lause kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Tegemist on kaalutlusõigusega ja maakohus teostas seda õiguspäraselt.
26.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui kohustas kostjat esitama ekspertidele esitatavad küsimused enne kohtuistungit kohtule. TsMS § 303 lg 3 teise lause järgi võib ekspertidele esitatavad küsimused esitada eelnevalt kohtule, kes edastab need eksperdile. Kohus ei nõudnud kostjalt küsimuste esitamist, vaid palus seda 13.05.2020 määruses teha, selgitades samas, et see ei välista ekspertidele täiendavate küsimuste esitamist kohtuistungil (II kd lk 8 pöördel).
27.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.