Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxx xx, xxx linn, xxx vald, Harjumaa, xxxxx Hageja lepinguline esindaja: Vladimir Makarov, e-post: xxx Kostja I: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), registrijärgne elukoht xxx xx, xxx, xxx vald, Harjumaa, xxxxx; e-post: xxx Kostja I lepinguline esindaja: Andrei Tšerednik, e-post xxx Kostja II: C (isikukood xxxxxxxxxxx), registrijärgne elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx, e-post: xxx
Asja läbivaatamine
15.10.2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta Y menetluskulud X kanda.
3.Mõista Xlt välja riigituludesse menetluskulud 600 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
4.Käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni tuleb Xl tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Mõista Xlt Y kasuks välja menetluskulud 800 eurot. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas kohtule hagi, milles palus mõista solidaarselt kostjatelt Ylt ja Clt hageja X kasuks välja võlgnevus 10 320 eurot.
2.Kohus kinnitas 05.12.2019 X ja C vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt C kohustus tasuma Xle 5 160 eurot 10 kalendripäeva jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Kohus jätkas menetlust X hagis Y vastu 5 160 euro nõudes.
3.Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja Q endised abikaasad, kelle abielu lahutati 18.02.2000. Hageja ja Q on 29.04.2002 jaganud kohtus abielu ajal soetatud ühisvara (tsiviilasja nr xxx).
4.Harju Maakohus määras 30.09.2016 kohtumäärusega tsiviiilasjas nr xxx täisealisele isikule Qle eestkostja – kostja II. Eestkostja ülesandeks oli Q esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.
5.Hageja ja Q (tema eestkostja - kostja II) sõlmisid kokkuleppe korteri xxx, Tallinn taastusremondi teostamises, mille eesmärgiks on suurendada korteri müügiväärtust. 2016 – 2017 seisuga oli antud korteri väärtus umbes 65 000 eurot. Pärast remondi teostamist oli korteri väärtus ehk müügihind 14.07.2017 seisuga 90 000 eurot. Hageja teostas korteri remonti ajavahemikul 2016 – juuni 2017. Poolte kokkulepe seisnes selles, et pärast korteri müügi tehingut pidi eestkostja (kostja II) tasuma hagejale remonditööde eest vastavalt remondile kulutatud materjalide maksumusele, millele lisandub tööraha (dokumentide kogumine – 140 eurot, avalduse koostamine – 350 eurot, osalemine kohtuistungil – 80eurot, Vilde korteri ettevalmistamine – 4 800 eurot, kokku 5 370 eurot).
6.Alates 14.07.2017 asus Q elama korterisse yyy, Tallinn, kus oli samuti vaja teostada remonditöid, et muuta korter elamiskõlblikuks. Neid töid teostas samuti hageja. Kokku võlgnes Q korteri remondi eest 4 912 eurot, millest yy tn korteri remont moodustas 3 800 eurot ja materjalide maksumus 1 112,58 eurot.
7.Täiendavalt leppisid Q (eestkostja – kostja II kaudu) ja hageja kokku, et hageja teostab suvila asukohaga xxx vald, xxx küla, xxx xx remonditööd. Kokku võlgnes Q suvila remondi eest hagejale 1 150 eurot, millest suvila müügi tehing (avalduse koostamine) – 350 eurot ja suvila ettevalmistamine müügiks – 800 eurot.
8.Q suri 04.10.2017.
9.24.10.2017 esitas Q eestkostja (kostja II) kohtule eestkostja aruande perioodi 30.09.2016 – 07.10.2017 kohta. Aruandes teatas eestkostja kohtule, et eestkostetava vara kasuks on teostatud töid ja teenuseid. Hageja on teostanud töid ja teenuseid osutanud kokku 10 320 euro väärtuses.
10.Surnud Q pärijateks on kostja I ja kostja II.
11.20.12.2017 esitas hageja kostjatele e-kirja teel nõude, milles teatas pärijatele, et surnud Q võlgneb hagejale 10 320 eurot ning palus kanda nimetatud summa tema arvelduskontole.
12.Vastuseks kirjale kinnitas kostja I 22.12.2017, et tema, kui surnud Q eestkostja on nõus maksma Xle võlgnevuse 10 320 eurot.
13.Kostjad ei ole raha tasumise kohustust hageja ees täitnud. Kostja I vastus hagile
14.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
15.PKS sätestab imperatiivse regulatsiooni, millega keelab eestkostjal tellida töid oma lähisugulaste käest. Seega on hageja ja kostja II vahel sõlmitud tehing tühine.
16.Nõue on tõendamata. Hageja poolt esitatud paljasõnaline nimekiri ei ole usutav ning millegagi tõendatud.
17.Eestkostjal oli ligipääs eestkostetava arvelduskontole, kus oli piisav kogus rahalisi vahendeid, et tasuda vajalike tööde eest. Eestkostja oli kohustatud pidama arvestust tehtavate kulude osas. Jääb arusaamatuks, miks ta ei kasutanud eestkostetava raha, et tasuda vajalike teenuste eest. Samuti jääb selgusetuks, miks eestkostja ei ole peale eestkostetava surma kohtule esitatud aruandes märkinud, et eestkostetaval on sellised kohustused, kajastades neid kantud kuludena.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
19.Hageja väidab, et kostja II sõlmis temaga Q eestkostjana kokkuleppe tööde teostamiseks ja teenuste osutamiseks.
20.Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja II on hageja tütar (istungi protokoll, tlk 65). PKS § 180 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et eestkostja ei saa eestkostetavat esindada: tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi. Käesoleval juhul (eeldades, et tehing sõlmiti) tekkisid eestkostetavale kohustused – kohusutus tasuda 10 320 eurot. PKS § 180 lg-s 2 on sätestatud, et sama paragrahvi lg-st 1 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse TSÜS § 131. Vastavalt TsÜS § 131 lg-le 1 võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. TsÜS § 131 lg-s 3 on sätestatud, et esindatav võib tehingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada. Tehingut ei või tühistada pärast kolme aasta möödumist tehingu tegemisest. Tehingu tühistamine toimub vastava avalduse tegemisega. Kohus on kostjale I selgitanud, et tühistamise avalduse esitamist tuleb tõendada (istungi protokoll, tlk 66). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuvalt esindatav Q (või tema pärija – kostja I) oleksid tehingu tühistanud. Seega on tehing (kui selle olemasolu tõendamist leiab) kehtiv.
21.Hageja ei ole kohtule tõendanud tema ja Q (läbi eestkostja – kostja II) vahel kokkuleppe sõlmimist. Hageja esitatud tõendid (eestkostja aruanne eestkostetava vara ja kohustuste osas (tlk 79), hageja 20.12.2017 kohtueelne nõue (tlk 14 pöördel), hageja enda koostatud tööde nimekiri (tlk
74), Stabimer marketing hinnapakuine (tlk 75), fotod korterist (tlk 77-80), millega hageja seda asjaolu tõendada soovis, seda asjaolu ei tõenda.
22.Hageja tugineb täiendavalt asjaolule, et kostja II on andnud talle Q esindajana võlatunnistuse, kus ta kohustust tunnistab. Eestkostja volitused lõppevad eestkostetava surmaga. Q suri 04.10.2017 (pärimistunnistus, tlk 11). Kostjatele on pärimistunnistus väljastatud 30.10.2017. Kostja I on aga võlga kinnitanud 22.12.2017 ehk enam kui kaks kuud peale Q surma ja pärimistunnistuse väljastamist (kostja II 22.2.2017 e-kiri, tlk 14). Alates Q surmast said tema vara ja kohustuste osas tahteavaldusi teha ja võlatunnistusi anda ainult kostjad kui pärijad enda kui pärija nimel. Seega on 22.02.2017 võlatunnitus käsitletav ainult kostja II võlatunnistusena, millega kostja II võlga enda kui pärija nimel tunnistab. Sellest ei saa tuleneda mistahes kohustusi kostjale I. Kohtu hinnangul tuleb asja lahendamisel kõne alla ka lepinguväline võlasuhe. Eeskätt käsundita asjaajamine või alusetu rikastumine. Kohus ei asu aga seda võlasuhet pikemalt analüüsima, kuivõrd hageja ei ole tõendanud kulutuste tegemist ega teenuse osutamist Q või tema vara huvides. Kohus on hagejale selgitanud, et ta peab tõendama, et tööd teostati, millises mahus teostati, millises summas pooled kokku leppisid ja millal see tuli tasuda. Kui hageja tugineb sellele, et osa töödest oli asjaajamine ja dokumentide kogumine, tuleb ka tõendada, et oli selline kokkulepe, tööd tuli teha ja mis oli nende maksumus, mis oli konkreetse kokkuleppe sisu (protokoll, tlk tlk 66 pöördel). Hageja esitatud tõendid tõendid (eestkostja aruanne eestkostetava vara ja kohustuste osas tlk 7-9), hageja 20.12.2017 kohtueelne nõue (tlk 14 pöördel), hageja enda koostatud tööde nimekiri (tlk 74), Stabimer marketing hinnapakkuine (tlk 75), fotod korterist (tlk 77-80) seda ei tõenda.
23.Kohus märgib täiendavalt, et kostja II on märkinud tsiviilasjas nr xxx Q eestkostetava vara ja kohustuste nimekirjas (tlk 7-9), p-s 4.3., et eestkostetaval puuduvad täitmata kohustused ning p-s 5.2, et ta on hageja poolt nõutava juba väja maksnud (märkinud selle kulutustena). Samas aruandes on märgitud, et Q on saanud korteri müügist 90 000 eurot, ta saab igakuist pensioni üle 300 euro ja tema pangakontol oli aruande esitamise sisuga 36 267,56 eurot. Kohtu hinnangul on selle tõendiga tõendatud, et Q on enda kohustused hageja ees katnud enda elu ajal. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus ja võimalus neid välja mõista kostjalt I kui pärijalt.
24.Ülalmärgitu kokkuvõttes märgib kohus, et jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
26.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.Kostja I on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostja I menetluskulud lepingulise esindaja kuludest summas 1 300 eurot.
29.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja I lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale I õigusabi tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja kohtupraktikas aktsepteeritava
tunnitasuga. Kohus, kontrollinud kostja I menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et mitmete menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute/kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega või kuludega, mille puhul kohtul oleks võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda toimingute tegemises ja nende sisus (sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust). Eelkõige peab kohus silmas nõupidamist kliendiga jms. Kohus leiab, et sellised kulud on põhjendamatud (ei ole toimiku materjalide põhjal kontrollitavad) ja neid välja ei mõista.
30.Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis kostja I õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 8 tundi. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) suuruseks 8 * 100 = 800 eurot.
31.Harju Maakohtu 11.06.2019 määrusega rahuldati hageja taotlus menetlusabi saamiseks ning hageja vabastati täielikult riigilõivu 600 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel. Seega on hagejale antud menetlusabi kogusummas 600 eurot.
32.TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tulenevalt TsMS § 190 lg 4 sätestatust, leiab kohus, et menetlusabikulu summas 600 eurot tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista.
33.TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab hagejat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
34.TsMS § 179 lg 9 sätestab, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb hagejal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (600 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 179 lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed.
36.TsMS § 179 lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
37.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid
kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.