Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. aprill 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-14687
Tsiviilasi
Andrei Jakovenko hagiavaldus AS Narva Auto vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes 545,65 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. novembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Narva Auto apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant/kostja: AS Narva Auto (registrikood 10128184), lepinguline esindaja Igor Sumarok
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja/hageja: Andrei Jakovenko (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Maakohus rikkus TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, § 232 lg 1, ei ole piisavalt analüüsinud kõiki asja puudutavaid asjaolusid ega esitatud tõendeid ja apellandi vastuväiteid kogumis. Aegumise kohaldamise küsimuse lahendamisel on kohus rikkunud TsMS-s kehtestatud sõltumatuse ja selgitamise kohustust ega ole põhjendanud ega põhistanud kostja taotluse rahuldamata jätmist. Kuna hageja 13. juunil 2019 esitatud avaldus oli esitatud tähtaega ületades ja leping oli lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud päeval, siis tuleb hageja avaldus jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Edasikaebamise tähtaja ennistamiseks puudub alus. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega mõjuvaid objektiivseid põhjusi, mis võisid takistada töötajal ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise avalduse esitamist. Asjaolu, et hageja sai teada tema õigusi väidetavalt rikkuvatest asjaoludest, mis toimusid peale lepingu ülesütlemist ja vastava ülesütlemisavalduse jõustumist, ei anna hagejale õiguslikku alust ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks ega vaidlustamise tähtaja ennistamiseks, kuna tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, hageja õiguseks on vaidlustada vaid neid rikkumisi, mis tekkisid töölepingu kehtivuse tähtaja jooksul seadusega kehtestatud vaidlustamise tähtaja jooksul. Tähtaja ennistamisel on kohus rikkunud võrdsuse põhimõtet, hageja hilines avalduse esitamisel mõjuva põhjuseta ja kostja ei pea kandma hageja hooletuse riski. Kohus oleks pidanud vähendama tasumisele kuuluvat hüvitist, sest peale töölepingu ülesütlemist oli hagejale tasutud ka hüvitis 545,65 eurot. Kohus jättis analüüsimata AS Narva Auto 14. augustil 2020 esitatud tõendid – väljavõtte AS Narva Auto raamatupidamisprogrammist ja AS Narva Auto raamatupidaja koostatud tõendid. Kohus eksis TLS § 104 lg 1 kohaldamisel, mille järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Töölepingu ülesütlemise piirangud on sätestatud TLS §-des 92–94, töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tööle jäämise eelisõigus on sätestatud TLS § 89 lg-s 5. Hageja ei ole esile toonud, et talle antud sätted laieneksid. Muid juhiseid töölepingu seadusest tööandjale ei tulene, järelikult on tööandja vaba otsustama koondamise korral näitajate üle, millest tulenevalt ta oma valiku teeb. Kostja tugines töötajate vahel valiku tegemisel objektiivsetele näitajatele, mis on esitatud tõenditega ka tõendatud.
Kostja esitas 14.08.2020 maakohtule: 1) hageja palgakulude õiendi 2018-2019 aasta kohta, millest nähtub, et 2019.a veebruaris oli kostja sissetulek võrreldes eelnevate ja järgnevate kuudega väiksem; 2) tõendi selle kohta, kui palju hageja kostjale tulu teenis; 3) tõendid kostja erinevate perioodide tulude kohta. Tulusid kajastava tõendi kohaselt oli kostja tulu perioodil 01.10.2018- 30.04.2019 kokku X ja perioodil 01.01.2020 – 31.07.2020 kokku X eurot. Nimetatud tõenditest ei nähtu, et kostja majanduslik olukord oleks võrreldes eelneva ajaga nii drastiliselt halvenenud, et sellega kaasnes koondamise vajadus. Ringkonnakohus märgib, et kostja esitatud tõendid ei tõenda kostja poolt tõendamisele kuuluvaid faktilisi asjaolusid.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.