Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. aprill 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-14687
Tsiviilasi
Andrei Jakovenko hagiavaldus AS Narva Auto vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes 545,65 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. novembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Narva Auto apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant/kostja: AS Narva Auto (registrikood 10128184), lepinguline esindaja Igor Sumarok
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja/hageja: Andrei Jakovenko (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 10. novembri 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta AS Narva Auto kanda.
4.Määrata Andrei Jakovenko hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 200 eurot ja mõista see AS-ilt Narva Auto Andrei Jakovenko kasuks välja.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 13. juunil 2019 töövaidluskomisjonile (edaspidi „TVK“) avalduse AS-i Narva Auto vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks ning tähtaja ennistamiseks.
2.TVK rahuldas 11. septembri 2019. a otsusega töövaidlusasjas nr X hageja avalduse nõuded osaliselt (resolutsiooni p 1), ennistas hageja avalduse esitamise tähtaja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks (resolutsiooni p 2), tuvastas hageja ja AS Narva Auto vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse töölepinguseaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel alates 19. aprillist 2019 (resolutsiooni p 3), lõpetas hageja ja AS Narva Auto vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 19. aprillist 2019 (resolutsiooni p 4) ja mõistis AS-lt Narva Auto hageja kasuks välja hüvitise ebaseadusliku ülesütlemise eest TLS § 109 lg 1 alusel 545, 65 eurot (resolutsiooni p 5).
3.AS Narva Auto esitas 23. septembril 2019 Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
4.Viru Maakohus luges 27. septembri 2019. a määrusega töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks ning võttis asja menetlusse. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 3. oktoobril 2018 töölepingu, mille alusel asus hageja tööle autode tehnilise ülevaatuse inspektorina. 3. aprillil 2019 esitas AS Narva Auto hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse alates 4. aprillist 2019 poolte kokkuleppel. Hageja ei andnud nõusolekut poolte kokkuleppeks. AS Narva Auto tegi töötajate registrisse märke töölepingu lõpetamise kohta alates 19. aprillist 2019 TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. Hageja leidis, et puudus koondamissituatsioon. Tööandja ei ole esitanud koondamisega töölepingu ülesütlemise avaldust ega pakkunud teist tööd. 3. juunil 2019 selgus, et hageja töökohale on võetud samade töökohustustega uus inimene, mis tõendab, et tööandjal puudus koondamisvajadus. TVK-le esitatud avalduses palus hageja tuvastada koondamisega üles öeldud töölepingu ülesütlemise tühisus ja mõista tööandjalt välja hüvitis 2100 eurot. TVK-le esitatud avaldus esitati TLS § 105 lg-s 5 sätestatud tähtaega ületades koos tähtaja ennistamise nõudega. Hageja hinnangul algas tähtaeg koondamise tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks 3. juunil 2019, kui hageja sai teada uue töötaja samale ametikohale määramisest. Maakohtule esitatud täienduses esitas hageja ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga. Kompromissettepaneku kohaselt ennistatakse hageja tööle AS-s Narva Auto autode tehnilise ülevaatuse inspektorina ja hageja loobub tühise koondamise hüvitamise nõudest.
5.AS Narva Auto vaidles hagile vastu. Töömahud olid vähenenud, võrreldes 2018. aastaga töötas tööandja kahjumis. Tööandja teavitas hagejat 3. aprillil 2019 koondamisest, viimaseks tööpäevaks loeti 19. aprill 2019. Kuna tööleping oli kestnud alla aasta, pidas tööandja kinni 15 päeva pikkusest etteteatamistähtajast. Hagejale toimetati teade kätte 3. aprillil 2019, seega saabus kaebuse esitamise tähtaeg 3. mail 2019. AS Narva Auto leiab, et hageja esitas nõude hilinenult. Töötaja A.A. puhkuse ajaks võttis AS Narva Auto neljaks kuuks tööle uue töötaja, kuid see ei ole seotud hageja koondamisega. Hageja koondamise põhjustas töömahu vähenemine ja asjaolu, et hageja töökoormus oli teiste töötajate koormusest tunduvalt väiksem.
MAAKOHTU OTSUS
6.Viru Maakohus jättis 10. novembri 2020. a otsusega rahuldamata AS Narva Auto taotluse aegumise kohaldamiseks, rahuldas hageja hagiavalduse osaliselt, tuvastas hageja ja AS Narva Auto vahel sõlmitud töölepingu 3. aprillil 2019 ülesütlemise tühisuse, lõpetas hageja ja AS Narva Auto vahel 3. oktoobril 2018 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates
19.aprillist 2019, mõistis AS-lt Narva Auto hageja kasuks töölepingu ülesütlemise hüvitise 545 eurot 65 senti, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis AS-lt Narva Auto hageja kasuks välja 700 eurot menetluskulu. Maakohus märkis, et TVK on oma otsuses lahendanud taotluse tähtaja ennistamise osas ning leidnud, et ennistamise taotlus on põhjendatud. Maakohus nõustus TVK järeldustega tähtaja ennistamise lahendamisel, sest hageja ei saanud enne muutunud asjaolude teadasaamist otsustada, kas esines koondamissituatsioon või mitte. Seega alates uue info, uue töötajaga töölepingu sõlmimise teadasaamisest 3. juunil 2019 kuni avalduse esitamiseni TVK-le
13.juunil 2019 ei möödunud rohkem kui 10 päeva. TLS § 105 lg 2 sätestab, et kui avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, siis on ülesütlemine kehtiv. Antud juhul töövaidluskomisjonile avalduse esitamise tähtaeg ennistati, mistõttu leidis kohus, et hageja nõue ei ole aegunud. Maakohus leidis, et hagejaga töölepingu ülesütlemine on tühine, kostja ei ole tõendanud, et ettevõttes esines koondamissituatsioon, mille tõttu ei saanud töötaja eeldada, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel oli muutunud võimatuks. Tõendatud ei ole kostja väide, et ajutiselt töökoormus tõusis, sest uue töötaja vaid asendajaks värbamine ei ole töömahu suurenemine, kuna igal töötajal on õigus saada korralist puhkust. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töölepingu ülesütlemise hüvitis summas 545,67 eurot. Maakohus arvestas töölepingu ülesütlemise hüvitise määramisel töölepingu osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, ülesütlemise asjaolusid, töötamise aega ja osapoolte huve. Hageja asus tööle kostja juures 03.10.2018 aastal. Töösuhete ajal ei ole tööandja teinud töötajale tema töö suhtes etteheiteid. Kostja ei kaalunud enne kestvuslepingu ülesütlemist muid variante. Maakohus leidis, et kostja ei ole arvestanud kõike võimalusi, on teinud rutakaid otsuseid ning ei ole vaadanud tööandja huvidest lähtuvalt laiemat perspektiivi. Samas arvestab kohus ka asjaolu, et kostja poolt on töötajale välja makstud koondamishüvitis summas 545,67 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.AS Narva Auto esitas 28. novembril 2020 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 10. novembri 2020. a otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
Maakohus rikkus TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, § 232 lg 1, ei ole piisavalt analüüsinud kõiki asja puudutavaid asjaolusid ega esitatud tõendeid ja apellandi vastuväiteid kogumis. Aegumise kohaldamise küsimuse lahendamisel on kohus rikkunud TsMS-s kehtestatud sõltumatuse ja selgitamise kohustust ega ole põhjendanud ega põhistanud kostja taotluse rahuldamata jätmist. Kuna hageja 13. juunil 2019 esitatud avaldus oli esitatud tähtaega ületades ja leping oli lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud päeval, siis tuleb hageja avaldus jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Edasikaebamise tähtaja ennistamiseks puudub alus. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega mõjuvaid objektiivseid põhjusi, mis võisid takistada töötajal ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise avalduse esitamist. Asjaolu, et hageja sai teada tema õigusi väidetavalt rikkuvatest asjaoludest, mis toimusid peale lepingu ülesütlemist ja vastava ülesütlemisavalduse jõustumist, ei anna hagejale õiguslikku alust ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks ega vaidlustamise tähtaja ennistamiseks, kuna tegemist on õigust lõpetava tähtajaga, hageja õiguseks on vaidlustada vaid neid rikkumisi, mis tekkisid töölepingu kehtivuse tähtaja jooksul seadusega kehtestatud vaidlustamise tähtaja jooksul. Tähtaja ennistamisel on kohus rikkunud võrdsuse põhimõtet, hageja hilines avalduse esitamisel mõjuva põhjuseta ja kostja ei pea kandma hageja hooletuse riski. Kohus oleks pidanud vähendama tasumisele kuuluvat hüvitist, sest peale töölepingu ülesütlemist oli hagejale tasutud ka hüvitis 545,65 eurot. Kohus jättis analüüsimata AS Narva Auto 14. augustil 2020 esitatud tõendid – väljavõtte AS Narva Auto raamatupidamisprogrammist ja AS Narva Auto raamatupidaja koostatud tõendid. Kohus eksis TLS § 104 lg 1 kohaldamisel, mille järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Töölepingu ülesütlemise piirangud on sätestatud TLS §-des 92–94, töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tööle jäämise eelisõigus on sätestatud TLS § 89 lg-s 5. Hageja ei ole esile toonud, et talle antud sätted laieneksid. Muid juhiseid töölepingu seadusest tööandjale ei tulene, järelikult on tööandja vaba otsustama koondamise korral näitajate üle, millest tulenevalt ta oma valiku teeb. Kostja tugines töötajate vahel valiku tegemisel objektiivsetele näitajatele, mis on esitatud tõenditega ka tõendatud.
8.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja kordas apellatsioonkaebuses varasemas menetluses esitatud selgitusi ja arusaamu, maakohus on neid väiteid piisava põhjalikkusega käsitlenud. Kostja eksib, et maakohtu lahend on tehtud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme rikkudes. Väär ja põhjendamatu on kostja seisukoht, et maakohus eksis tähtaja ennistamisega. Hageja hinnangul on maakohus piisavalt põhjendanud, mis põhjusel ja alusel kuulus TVK poole pöördumise tähtaeg ennistamisele ja jäeti rahuldamata kostja aegumise kohaldamise taotlus. Õige ei ole kostja seisukoht, et maakohus kohaldas valesti TLS § 107 lg 2, arvestamata makstud hüvitist. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Maakohus võttis arvesse töösuhte kestust ja hagejale makstud koondamishüvitist summas 545,67 eurot ning pidas õiglaseks ja põhjendatuks mõista AS-lt Narva Auto välja töölepingu ülesütlemise hüvitis 545,65 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi.
10.Õige ei ole kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus lahendas aegumise küsimuse menetlusnorme rikkudes. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja pöördus töövaidluskomisjoni TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Hageja esitas avalduse pärast TLS sätestatud vaidlustamise tähtaega, kuid taotles tähtaja ennistamist kooskõlas TLS § 105 lg-ga 2. TLS § 105 sätestatud tähtaeg on õigustlõpetav ja selle tähtaja ennistamist saab töövaidlust lahendavalt organilt nõuda. Töövaidluskomisjon lahendas tähtaja ennistamise küsimuse otsusega. Töövaidluskomisjon (TVK) leidis, et avaldaja (hageja) on põhistanud ja usutavaks teinud mõjuva põhjuse, miks ta esitas töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude hilinemisega. TVK järgis ennistamise taotlust lahendades TsMS §-s 67 sätestatud korda, hindas mõjuva põhjuse olemasolu, samuti seda, et avaldus esitati 14 päeva jooksul pärast õigeaegset pöördumist takistanud asjaolu äralangemist.
11.Maakohus märkis, et nõustub TVK järeldusega ja kordas lühidalt ennistamise põhjendusi. Tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel peab kohus hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud, usutavaks teinud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida. Seadusega ei ole mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu sätestatud ja kohus annab igale konkreetsele olukorrale hinnangu kaaludes esile toodud asjaolusid. Tähtaja ennistamine on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 2. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul kaalus maakohus avaldaja esitatud põhistust ja leidis õigesti, et tähtaja rikkumist põhjustanud asjaolu saab lugeda mõjuvaks põhjuseks, tegemist on lubatava kaalutlusega, seega ringkonnakohus ennistamise otsustusse ei sekku.
12.Maakohus leidis õigesti, et hagejaga töölepingu ülesütlemine on tühine, kostja ei ole tõendanud, et ettevõttes esines koondamissituatsioon. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohus nõustub osaliselt kostjaga selles, et maakohus ei hinnanud asja lahendamisel AS Narva Auto 14. augustil 2020 esitatud tõendeid – väljavõtet AS Narva Auto raamatupidamisprogrammist ja AS Narva Auto raamatupidaja koostatud tõendeid. Asja materjalidest nähtub, et maakohus andis 30. 07.2020 määrusega pooltele tähtaja esitada
21.augustiks 2020 selgitused ja tõendid uue töötaja töölevõtmise kohta. Kostja tähtaegselt kohtu poolt nimetatud asjaolu kohta tõendeid ei esitanud, kuid esitas tõlketa võõrkeelsed tõendid kostja raamatupidamise kannete kohta. Uued tõendid ei selgitanud koondamise situatsiooni ega uue töötaja töölevõtmise vajadust. Ringkonnakohus märgib, et kuna pooli esindasid õigusteadmistega esindajad, siis oli neil võimalus ka uute tõendite kohta oma seisukoht avaldada. Pooled seda võimalust ei kasutanud. Asja materjalides puudub kohtu seisukoht, kas kohus võttis tõendid asja juurde, otsuses ei ole esitatud põhjendusi tõendite lubamatuks tunnistamiseks, kuid tõendeid ei ole ka hinnatud. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks TsMS § 33 lg 1 alusel andnud kostjale tähtaja tõlgete esitamiseks.
13.Ringkonnakohus lähtub eeldusest, et maakohus võttis tõendid asja juurde, sellele viitab otsuse p 6, milles on refereeritud kostja 14.08.2020 esitatud palgakulu tõendeid. Ringkonnakohus märgib, et maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et jättis tõlke küsimata ja tõendite osas üldse seisukoha esitamata. Samas ei too see kaasa maakohtu otsuse muutmist. Kuna tegemist on arvandmeid sisaldavate dokumentidega, mis on asja juures ja vastaspool ei ole seda vaidlustanud, siis hindab ringkonnakohus tõendeid.
Kostja esitas 14.08.2020 maakohtule: 1) hageja palgakulude õiendi 2018-2019 aasta kohta, millest nähtub, et 2019.a veebruaris oli kostja sissetulek võrreldes eelnevate ja järgnevate kuudega väiksem; 2) tõendi selle kohta, kui palju hageja kostjale tulu teenis; 3) tõendid kostja erinevate perioodide tulude kohta. Tulusid kajastava tõendi kohaselt oli kostja tulu perioodil 01.10.2018- 30.04.2019 kokku X ja perioodil 01.01.2020 – 31.07.2020 kokku X eurot. Nimetatud tõenditest ei nähtu, et kostja majanduslik olukord oleks võrreldes eelneva ajaga nii drastiliselt halvenenud, et sellega kaasnes koondamise vajadus. Ringkonnakohus märgib, et kostja esitatud tõendid ei tõenda kostja poolt tõendamisele kuuluvaid faktilisi asjaolusid.
14.Kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei võtnud hüvitise määramisel arvesse kostja poolt hagejale makstud hüvitist summas 545,65 eurot, ei ole õige. Hageja nõudis hüvitist 2100 eurot. Maakohus nimetas otsuse p-des 6-8 hüvitise suuruse määramisel arvesse võetud kriteeriume, sh ka kostja poolt tasutud summat ning leidis, et põhjendatud on hüvitise väljamõistmise summas 545.67 eurot.
15.Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele 2 tundi, tunnihinnaga 100 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad täies ulatuses rahuldamisele.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.