X X hagiavaldus AS Narva Auto vastu töölepingu ülesülemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
5600 eurot Hageja: X X (isikukood XXXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko
Menetlusosalised ja esindajad Kostja: Aktsiaselts Narva Auto (registrikood 10128184; asukoht: A-A. Tiimanni tn 3, Narva) Kostja lepinguline esindaja: Igor Sumarok Asja lahendamine
15.01.2020, kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Narva Auto taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata.
2.Rahuldada X X hagiavaldus AS Narva Auto vastu osaliselt.
3.Tuvastada X X ja AS Narva Auto vahel sõlmitud töölepingu 03.04.2019. a ülesütlemise tühisus.
4.Lõpetada X X ja AS Narva Auto vahel 03.10.2018 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.04.2019.
5.Välja mõista AS Narva Auto X X kasuks töölepingu ülesütlemise hüvitis 545 (viissada nelikümmend viis) eurot 65 senti.
7.Välja mõista AS Narva Auto X X kasuks 700 (seitsesada) eurot menetluskulu.
2-19-14687
Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
1.AS Narva Auto esitas taotluse töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. X X esitas töövaidluskomisjoni avalduse AS Narva Auto vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu jätkamise ja hüvitise nõudes, mille töövaidluskomisjon osaliselt rahuldas. Töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis tööandjalt osaliselt välja hüvitise. Kohus luges töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks.
2.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 esimese lause kohaselt, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. TvLS § 58 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Seega kohus saab menetleda nõudeid mis töövaidluskomisjon rahuldas, kuna kohtusse pöördus tööandja.
3.Hagiavalduses palub hageja tuvastada koondamisega üles öeldud töölepingu ülesütlemise tühisus ja tööandjalt välja mõista hüvitis 2100 eurot. Avalduse kohaselt sõlmisid 03.10.2018 pooled töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle autode tehniliseülevaatuse inspektorina. 03.04.20219 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse alates 04.04.2019 poolte kokkuleppel. Hageja omapoolset nõusolekut poolte kokkuleppeks ei andnud. Kostja tegi märke töötajate registrisse töölepingu lõpetamise osas alates 19.04.2019 TLS § 89 lg1 alusel koondamise tõttu. Hageja leiab, et tööandjal puudus koondamissituatsioon. Tööandja ei ole esitanud koondamisega töölepingu ülesütlemise avaldust ning samuti ei ole pakkunud teist
2-19-14687 tööd. 03.06.2019 selgus, et hageja töökohale on võetud samade töökohustustega uus inimene, mis tõendab, et koondamisvajadus tööandjal puudus.
4.Hageja esitas 10.08.2020 täpsustatud selgitused, milles märgib, et töövaidluskomisjonile esitatud avalduses paluti tähtaja ennistamist, kuna hageja sai teada uuest töölisest 03.06.2019, mistõttu peale seda tekkis teadmine, et koondamissituatsiooni ettevõttes ei olnud. Hagejal on alus arvata, et tema koondamine töölt on kunstlik ja tegelikult ettevõttes ümberorganiseerimist ei olnud. Hageja leiab, et tähtsust ei ole, kellelt ja kuidas hageja sai teada sellest, et 03.06.2019 tööandja lubas tööle auto tehtuülevaatuse inspektori ametile teise isiku, kes täidab hagejaga samu tööülesandeid. Kostja esitatud dokumentidest ning selgitusest on leidnud kinnitamist, et alates 03.06.2019 hageja ametikohal töötab teine isik. Uue töötaja tööle võtmine samale ametikohale 03.06.2019 andis hagejale põhjendatult väita, et tema koondamine on kunstlik. Oma rikutud õiguse kaitseks avalduse esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates 03.06.2019 ehk teist isiku saama ametikohale saama tööülesandega võtmise hetkest. Avaldus komisjonile koos taotlusega tähtaja ennistamiseks esitati 13.06.2019. Hageja teeb kostjale kompromissettepaneku, milles palub enda ennistamist.
Kostja vastus hagile ja kostja seisukohad
5.Kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt vähenesid töömahud, mis andis õiguse koondamiseks ning võrreldes 2018. aastaga töötas tööandja kahjumis. 03.04.2019 teavitas tööandja töötajat, et töölepingu lõpetatakse koondamisega ning viimaseks tööpäevaks loeti 19.04.2019. Töölepingu ülesütlemise avaldus esitati 03.04.2019. Seega kuna töölepingu kehtis alla aasta oligi kohustus etteteavitamiseks 15 kalendripäeva. Seega on tööandja lõpetanud töölepingu vastavalt seadusele ja täitnud kõiki seadusega ettenähtud nõudeid. Kostja leiab, et hageja esitatud nõue on esitatud hilinenult.
6.Kostja 14.08.2020 täpsustatud seisukoha kohaselt moodustasid hageja palgakulud 2018 oktoobrist kuni 2019 aprilli lõpuni 6364,33 eurot, kuid läbi tema töö oli kostja teeninud 5300 eurot. Kostja tegi otsuse võrreldes kõikide teiste töötajatega hageja töö panust. Kostja teatas hagejale 03.04.2019, et töölepingulised suhtes lõpetatakse TLS § 89 lg 1 alusel. Hagejale oli teade 03.04.2019 kätte toimetatud, seega sabu kaebuse esitamise tähtaeg 03.05.2019. Hageja esitas avalduse töövaidlusorganile 13.06.2019. Peale hageja töökoha koondamist ilmnes, et aprilli ja mai kuu tulud ei olnud vähenenud, mis tõendas kaudselt asjaolu, et hageja töökoht ei olnud vajalik. Kui XX teatas puhkuse soovist, leidis tööandja, et suveperioodiks on vaja lisatööjõudu. Seega kostja võttis tööle neljaks kuuks uue töötaja, mis ei ole seotud hageja koondamisega. Hageja koondamise oli põhjustanud töömahu vähenemine ja asjaolu, et antud töötaja koormus oli tunduvalt väiksem kui teiste töötajate koormus.
Kohtuistung
7.15.01.2020. a taotlesid pooled kohtul võtta seisukoht aegumise osas ning jätkata menetlust kirjalikus menetluses. Menetluse käik
2-19-14687
8.Kohus uuendas menetluse ning kohustas esitama tõendeid, millal uus töötaja tööle võeti ja kuidas toimus värbamine.
9.Kohus määras 17.09.2020, et lahendab poolte nõusolekul asja kirjalikus menetluse ning andis osapooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada, lähtudes järgmistest asjaoludest.. Esmalt annab kohus selgituse kostja taotluse suhtes, milles kostja leidis, et hagi ei ole esitatud ettenähtud vormis.
11.TvLS § 58 lg 7 kohaselt luges kohus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks, kuna kohus leidis, et see vastab TsMS § 363 nõuetele. Järgnevalt annab kohus hinnangu nõude aegumise osas
12.Kostja esitas 03.04.2020 hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 89 lg 1 alusel, mille hageja on samal päeval kätte saanud (dtl 68). Hageja pöördus töövaidlusorgani poole 13.06.2019 ning koos avaldusega esitas taotluse tähtaja ennistamiseks (dtl 21-23).
13.Töövaidluskomisjon võttis otsuses (dtl 5-10) seisukoha tähtaja ennistamise taotluse osas ning leidis, et tähtaja ennistamise taotlus tuleb rahuldada. Seega võttis töövaidlusorgan seisukoha tähtaja ennistamise osas.
14.Kostja leiab, et hageja on esitanud taotluse hilinemisega. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et töövaidluskomisjon on oma otsuses lahendanud taotluse tähtaja ennistamise osas (dtl 7-8) ning leidnud, et ennistamise taotlus on põhjendatud. Kohtule on esitatud aegumise kohaldamise taotlus. Kohus nõustub töövaidluskomisjoni toodud tähtaja ennistamise lahendamisel jõutud järeldustega (dtl 7-8), kuna hageja ei saanud enne muutunud asjaolude teadasaamist otsustada, kas esines koondamissituatsiooni või mitte. Seega alates uue info (uue töötajaga töölepingu sõlmimisest) teadasaamisest 03.06.2019 kuni avalduse esitamiseni töövaidluskomisjonile 13.06.2019 ei möödunud rohkem kui kümme päeva. TLS § 105 lg 2 sätestab, et kui töövaidlusorgani poole esitamise tähtaega ei ennistata, siis on ülesütlemine kehtiv. Antud juhul on töövaidluskomisjoni poole esitamist tähtaega ennistatud, mistõttu leiab kohus, et hageja nõue ei ole aegunud. Järgnevalt annab kohus hinnangu töölepingu ülesütlemise suhtes Poolte vahel puudub vaidlus, et: Kostja ja hageja vahelised tähtajatud töösuhted said alguse 03.10.2018 (dtl 25-29); Hageja asus tööle tehnoülevaatusinspektori ametikohale; Kostja esitas esmakordselt hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse 03.04.2019 TLS § 79 alusel (dtl 30; tõlge 44);
2-19-14687 Kostja esitas 03.04.2019 töölepingu ülesütemisavalduse TLS § 89 lg 1 alusel alates 19.04.2019 ning hagejale töölepingu ülesütlemisega töölepingu ülesütlemise hüvitise TLS § 100 lg 1 alusel (dtl 68). Enne töölepingu ülesütlemist 29.03.2019 esitasid kaks töötajat tööandjale taotluse töötasu suurendamiseks 35% võrra (dtl 24, tõlge 43). Poolte vahel on vaidlus: Kas kostjal esines koondamissituatsioon, mis andis õiguse töösuhete lõpetamiseks. Töölepingu ülesütlemine
15.Esmalt märgib kohus, et kuna töövaidluskomisjon ei rahuldanud töölepingu jätkamise nõuet vaid lõpetas pooltevahelised töösuhte ning kohtusse pöördus tööandja, siis kohus ei saa võtta seisukohta töölepingu jätkamise osas. Samuti märgib kohus, et tööle ennistamist saab reaalselt rakendada siis, kui mõlemad osapooled on sellega nõus, sest kohus ei saa saata töötajat tagasi probleemsesse töösuhtesse.
16.TLS § 89 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine); lg 3 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
17.Kohtule esitatud töölepingu kohaselt asus hageja tööle 03.10.2018 kostja juures tehnoülevaatusinspektori ametikohale (dtl 25-29), kelle tööülesanneteks oli mootorsõidukite ja haagiste tehnoseisundi kontroll (p 2.6). Töölepingu kohaselt oli hageja töötasuks 700 eurot kuus. Hageja pöördus kostja poolt märtsi lõpus taotlusega, et viimane tõstaks töötasu 35%, kuna esiteks on tõusnud miinimum töötasu. Antud juhul saab töötajad kätte peale maksude maha arvamist 639,84 eurot, mis on suurem miinimumpalgast ainult 99,84 eurot. Teiseks töö on seotud riskidega heitgaaside näol, mis tekitavad otsest kahju tervisele (dtl 44). 03.04.2019 on tööandja vormistanud hageja töölepingu ülesütlemiseavalduse TLS § 79 alusel alates 04.04.2019 (dtl 44), millele hageja nõusolekut ei ole andnud. Seejärel esitas kostja samal kuupäeval hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 89 lg 1 alusel alates 19.04.2019. Hageja on nimetatud avaldusele omapoolse allkirja andnud 03.04.2019 (dtl 68). 03.06.2019 on kostja sõlminud nelja kuuse tähtajalise töölepingu M.S-ga (dtl 105-109) ning uus töötaja on võetud tehnoülevaatusinspektori ametikohale (dtl 25-29), kelle tööülesanneteks oli mootorsõidukite ja haagiste tehnoseisundi kontroll (töölepingu p 2.6), tööajaks on täistööaeg.
18.Hageja leiab, et ülesütlemine on tühine, kuna reaalselt ei esinenud kondamissituatsiooni, sest tööandja võttis 1,5 kuud hiljem uue samade töökohustustega töötaja tööle. Kostja selgituste kohaselt märtsis tavaliselt töömaht suurenes, mistõttu tehti tööandja poolt kontroll töötajate töötulemuste kontrolliks, seda põhjusel, et vaadata, kas oleks vaja koondada. Hageja töötulemused olid võrreldes teiste töötajatega kehvemad ja seetõttu otsustati koondada töökoht. Peale koondamist kontrolliti tulemusi ja veenduti, et koondamine oli põhjendatud. Mai lõpus avaldas tööle jäänud töötaja puhkusele jäämise soovist, mistõttu kostja otsustas võtta ajutiselt tööle uue töötaja. Uue töötaja tähtajaliselt tööle võtmine ei ole kuidagi seotud hageja koondamisega. Hageja koondamise põhjustas töömahu vähenemine ja asjaolu, et hageja töökoormus oli
2-19-14687 oluliselt väiksem kui teise töötaja oma. Hageja töölepingu lõpetamisest ja uue tööle võtmisest oli möödunud kaks kuud, mistõttu on tööandjal õigus teha omapoolsed tööalased korralduse.
19.Kohus selgitab, et koondamise tõttu on tööandjal õigus tööleping üles öelda, kui tööandja lõpetab tegevuse, kuulutatakse välja pankrot või kui majanduslikest põhjustest töötaja töö lõpeb. Seega peamine ongi, et tegemist oleks majanduslikest põhjustest tingitud asjaoludest ning töölepinguliste suhete jätkamine kokkulepitud tingimustel ei ole võimalik. Kohus pöörab ka tähelepanu asjaolule, et töölepinguliste suhete näol on tegemist kestvuslepinguga, mille lõpetamine on viimane meede.
20.Kostjal, kui tööandjal tuleb korraldada tööd, teha vajadusel ümberkorraldusi ja vajadusel ka lõpetada töölepinguid. Kohus möönab, et selleks tuleb tööandjal teha analüüsid ja hinnata tuleb ka majandust ning muuta vajadusel töökorraldust. Antud juhul on kostja esitanud kohtule 2018 majandusaasta aruande (dtl 69-98), et tõendada, et majandustulemused on ettevõttes langenud. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et antud aruanne ei tõenda 2019. a ja 2018. a muutusi, sest aruandes on näha 2017. ja 2018. aasta tulemused. Seega väide, et 2019 märtsil hakati vaatama töötulemusi koondamise tõttu ei ole eluliselt usutavad, kuna kostja poolt ei ole ühtegi tõendit esitatud, mis annaks alust arvata, et majandustulemusi hakati kahe aasta lõikes võrdlema. Samuti ei ole tõendatud, et koondamise oleks kaasa toonud töökorralduslikud küsimused, mis oleks viinud tulemuseni, et ühele töötajatest ei ole enam lepingujärgset tööd anda. Samas on usutav asjaolu, et peale hageja pöördumist töötasu küsimuses (29.03.2019) on kostja teinud otsused, et vähendada tuleb töötajate arvu.
21.Kostja on seisukohas selgitanud, et võrreldavad olid kolm töötajat, kuid sellekohased tõendid ei ole esitatud. Samas on kostja välja toonud, et üks töötajatest soovis puhkusele jääda, mistõttu oli vaja ajutiselt teist töötajat tööle võtta. See aga näitab, et töömaht ei vähenenud või tööd hagejale kokkulepitud tingimustel ei olnud enam võimalik anda. Kohus pöörab tähelepanui, et igal töötajal on õigus saada kalendriaastas 28 puhkepäeva, seega ei saanud see tööandja jaoks üllatuslik olla ning koondamisel peab tööandja tegema selliseid korraldusi, mis tagaks ka töökäed ajal kui teised töötajad kasutavad korralist puhkust. Seega töö ajutine kasv ei ole tõendatud, mis oleks andnud õiguse ajutise töölise tööle võtta, vaid see oligi aeg, kui inimene kasutas korralist puhkust.
22.Kohus leiab, et pigem on leidnud kinnitust, et töömaht ei vähenenud, hagejal ja kostjal tekkisid lahkhelid töötasu suuruse osas, mistõttu tööandja tegi ettepaneku töötajale poolte kokkuleppel lahkumiseks, mida töötaja vastu ei võtnud. Seejärel lahendas tööandja küsimuse viisil, et lõpetas töösuhted koondamise tõttu. Kohus möönab, et tööandjal on õigus on tööd korraldada jne, kuid tööandja ei saa oma tööalaseid korraldusi teha ühe kuu perspektiivi vaadates.
23.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine on tühine, kostja ei ole tõendanud, et ettevõttes esines koondamissituatsioon, mille tõttu ei saanud töötaja eeldada, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel oli muutunud võimatuks. Kostja väide, et ajutiselt töökoormus tõus ei ole tõendatud, sest uue töötaja värbamine on ainult asendajaks võetud, mis ei ole töömahu suurenamine, sest igal töötajal on õigus saada korralist puhkust. Kohus lõpetab pooltevahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.04.2019.
2-19-14687 Töölepingu ülesütlemise hüvitis
24.Kuna poolte töösuhe on lõpetatud töövaidlusorgani poolt TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.04.2019, on hagejal õigus töölepingu ülesütlemise hüvitisele. Kohus lähtub hageja poolt esitatud keskmise töötasu määrast, kuna tööandja ei ole selle vastuväiteid esitanud ning omapoolset keskmise töötasu arvestust esitanud.
25.TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 2).
26.Hageja palub kostjalt välja mõista kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis. Hageja arvestuste kohaselt on kolme kuu keskmise töötasu 2100 eurot. Hageja leiab, et kolme kuu hüvitise määr on põhjendatud, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja nõuet ei tunnista, leides, et töölepingu ülesütlemine ei ole tühine.
27.Kohus selgitab, et TLS § 109 lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Seega hüvitise määramisel tuleb arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve.
28.Kohus arvestab töölepingu ülesütlemise hüvitise määramisel töölepingu osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, ülesütlemise asjaolusid, töötamise aega ja osapoolte huve. Hageja on asunud tööle kostja juures 03.10.2018 aastal, seega on tegemist alla aastase töösuhtega. Töösuhete ajal ei ole tööandja teinud töötajale tema töö suhtes etteheiteid, seega järeldab kohus, et kostja oli hageja tööpanusega, töökorralduste täitmisega ja käitumisega rahul. Poolte vaheline tööleping on üles öeldud koondamisega ning hageja huviks oli töösuhte jätkumine, mille kaudu oleks kindlustatud ka igakuine stabiilne sissetulek. Kostja huviks oli lõpetada töösuhted hagejaga. Kohus märgib, et töölepingu näol on tegemist kestvuslepinguga ning enne lepingu ülesütlemist tuleb kaaluda kõike võimalikke variante. Antud juhul leiab kohus, et kostja ei ole arvestanud kõike võimalusi, on teinud rutakaid otsuseid ning ei ole vaadanud tööandja huvidest lähtuvalt laiemat perspektiivi. Samas arvestab kohus ka asjaolu, et kostja poolt on töötajale välja makstud koondamishüvitis summas 545,67 eurot.
29.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja töölepingu ülesütlemise hüvitise summas 545,67 eurot.
Menetluskulude jaotus
30.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
2-19-14687
31.TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt jätab kohus menetluskulud osaliselt kostja kanda.
32.Kohus kontrollib kohtuväliseid kulusid, milleks on lepingulise esindaja kulud. Vastuväidetest tulenevalt ning kooskõlas TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus osapoole esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.
33.Kohus selgitab, et Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120,00 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120,00 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega leiab kohus, et esitatud taotluse tunnitasu on mõistlik. Riigikohus on oma 06.06.2018 lahendis 2-15-4981 p 21 selgitanud, et „Arvestades menetlus-toimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, et sama esindaja on hagejat esindanud algusest peale, leiab kolleegium, et TsMS § 175 lg 1 esimese aluse järgi on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 768 eurot (s.o 5 tundi x 128 eurot + 20% käibemaks). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kolleegiumi hinnangul ei ületa hageja õigusteenuse tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15)“.
34.Antud juhul leiab kohus, et tunnitasu on mõistlikus määras. Kohtule esitatud taotluse kohaselt on õigusabikulud hageja esindajal on kulunud toimingute tegemiseks 9 tundi, tunnitasuga 100 eurot tund, kokku 900 eurot.
35.Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud. Arvestades asja keerukust, menetluse pikkust, tehtud toiminguid, leiab kohus et ajakulu on mõistlik. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole ajakulu osas põhjendatud ning jätab need tähelepanuta. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldas hagi osaliselt, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud osaliselt.
36.Kohus leiab, arvestades ajakulu ja menetluskulude suurust, kohustub kostja tasuma 700 eurot menetluskulu.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.