Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebus esitamise tähtaeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Hageja müüs kotjale 1 vastavalt 21.08.2019 sõlmitud müügilepingule nr. xxxx kaupa. Vastavalt lepingu punktile 2.1.2 kohustus kostja 1 kauba eest tasuma 21 päeva jooksul peale arve esitamist. Hageja esitas kostjale 1 kauba eest tasumiseks arve summas 24 900,00 eurot. Kostja 1 on kauba kätte saanud, kuid on tasunud talle esitatud arve alusel 16.03.20 vaid 73,20 eurot. Hagi esitamise aja seisuga on kostjal 1 hagejale tasumata 24 826,80 eurot, mis on kostja 1 põhivõlg. 21.08.2019 sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu nr. xxxx, millega kostja 2 kohustus hageja ees solidaarselt koos kostjaga 1 vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. 10.09.2019 sõlmisid hageja ja kostja 2 täiendavad kokkulepped (müügi ja käenduslepingu lisadena), kus lepitud kokku krediidipiiri suurendamiseses ja tõsteti käendaja vastutuse maksimumsummat 40 000 eurole. Hageja ja kostja 1 on lepingu punktis 2.1.3 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,2 % iga viivitatud päeva eest. Vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele on hageja arvestanud viivist alates 15.04.20. Seisuga 24.04.20.a. võlgnevad kostjad hagejale viiviseid kokku 446,88 eurot alljärgneva arvutuse kohaselt: Arve

Algus

Lõpp

3951200V3

15.04.20

24.04.20

Hilinenud päevi

%

Võlg

Viivis

0,2%

24826,80

446,88

Hageja nõuab vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kostjatelt tasumata põhivõla summalt (24 826,80 eurot) ja viivise tasumist alates 25.04.2020.a. iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni lepingulise määraga 0,2 % päevas. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlga 24 826,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 446,88 eurot, viivist võlgnetavalt põhisummalt (24 826,80 eurot) alates 25.04.2020 määraga 0,2 % iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub jätta solidaarselt kostjate kanda.

2 (6)

Kostjate vastuväited (30.09.2020, 15.10.2020, 20.10.2020) Kostjad soovisid kompromissi selliselt, et nad tasuksid ära põhiosa võla 24900 € 15 kuu osamaksega ja intresside osas soovisid leida lahendust, kuivõrd varanduslik olukord ei võimalda tasuda intresse kogus summa ulatuses. Kostjad soovisid vähenda intresse 50%. Kostja 1 on varanduslikes raskustes, võlg tekkis seetõttu, et kostja 1 võlgnikud jäid kostjale 1 võlgu. Kohtu põhjendused Kohus menetleb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1, 2 järgi tsiviilasja poolte esitatud asjaolude, väidete, vastuväidete ja tõendite alusel. Pooled kompromissi ei saavutanud. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb VÕS § 76 lg 1, 2 järgi täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitmata jätmine ja täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 1. lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 144 lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult 3 (6)

sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist Vaidlus puudus poolte vahel järgnevas: -

-

-

Hageja müüs kostjale 1 21.08.2019 sõlmitud müügilepingu nr. 2019/20-1297 alusel kaupa. Vastavalt lepingu punktile 2.1.2 kohustus kostja 1 kauba eest tasuma 21 päeva jooksul peale arve esitamist. Hageja esitas kostjale 1 kauba eest tasumiseks arve summas 24 900,00 eurot. Kostja 1 on kauba kätte saanud. Kostja 1 tasus talle esitatud arve alusel kauba eest 16.03.20 73,20 eurot. Hageja ja kostja 1 leppisid lepingu punktis 2.1.3 kokku, et õigeaegselt tasumata summalt tuleb tasuda viivist 0,2 % iga viivitatud päeva eest. 21.08.2019 sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu nr. 2019/20-1297, millega kostja 2 kohustus hageja ees solidaarselt koos kostjaga 1 vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest (käenduslepingu punkt 1 ja 2). 10.09.2019 sõlmisid hageja ja kostja 2 täiendavad kokkulepped (müügi ja käenduslepingu lisadena), kus lepiti lokku krediidipiiri suurendamiseses ja käendaja vastutuse maksimumsummaks on 40 000 eurot. Viivis on võlalt perioodi 15.04.20 - 24.04.20 eest arvestuslikult 446,88 eurot. Kostjad 1, 2 ei ole tasunud hagejale nõutavat põhivõlga 24 826,80 eurot ega viiviseid 446,88 eurot.

Eeltoodud asjaolusid hinnates leiab kohus, et hageja ja kostja 1 vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi ning hageja on täitnud kauba üleandmisega kostjale 1 ees oma müügilepingust tuleneva kauba müügi ja üleandmise kohustuse kooskõlas VÕS § 208 lg 1, § 76 lg 1, 2, 3 järgi. Seega on kostjal 1 VÕS § 208 lg 1, § 76 lg 1, 2 alusel kohustus kauba eest tasuda. Kohus kontrollib, kas kostja 2 käenduskohustus on kehtiv, sest kui käenduskohustus pole kehtiv, ei ole hagejal nõuet kostja 2 vastu. Kohus kontrollib seda asjaolu alati omal algatusel. Kohtule esitatud käenduslepingust nr. 2019/20-1297 (sõlmitud 21.08.2019) ja selle 10.09.2019 muudatustest nähtub, et kostja 2 kui käendaja vastutuse maksimumsumma on 40000 €. Kostja 2 on käenduslepingu ja selle muutmise lepingu digitaalselt allkirjastanud. Seega on kostja 2 käendus põhivõlgniku ehk kostja 1 kohustuste täitmata jätmise korral kehtiv, kuna käendusleping ja selle muutmise leping on kooskõlas VÕS § 143 lg 1, 2, § 144 lg 2. Vaidlust pole selles, et kostja 1 on jätnud tasumata hagejale kauba eest 24 826,80 €. Seega on kostja 1 rikkunud VÕS § 100, § 208 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi müügilepingust tulenevat kauba eest tasumise kohustust. Vaidlust polnud selles, et kostja 2 pole ära täitnud kostja 1 kohustust, mis on kostjal 1 hageja ees. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt 1 müügilepingust tulenevat kauba eest tasumise kohustust ja kostjalt 2 käenduslepingust tulenevat kostja 1 kohustuse täitmist. 4 (6)

Seega on ka kostja 2 oma käenduskohustuse rikkumises VÕS § 100, mis seisneb sisuliselt selles, et ta on jätnud täitmata kostja 1 müügilepingust tuleneva kauba eest tasumise kohustuse. Kuna kohustus on seni mõlema kostja poolt täitmata (vaidlus puudus), siis on nad jätkuvalt kohustuse rikkumises ehk viivituses VÕS § 100 järgi. Kuna kostja 2 kohustus on käenduslepingu p-st 4 nähtuvalt kostjaga 1 solidaarne, siis saab hageja nõuda mõlemalt kostjalt solidaarselt VÕS § 65 lg 1, § 76 lg 1, 2 § 101 lg 1 p 1, 6 § 108 lg 1, § 208 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2, VÕS § 113 lg 1, järgi põhivõla tasumist 24 826,80 ja perioodi 15.04.20 - 24.04.20 eest viivist 446,88 eurot. Kooskõlas TsMS § 367 1. lausega on hagejal õigus nõuda kostjatelt solidaarselt viivist võlgnetavalt põhivõlalt lepingus kokkulepitud määras ehk 0,2% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast 25.04.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Kostjad ei ole põhjendanud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaks määrata kindlaks otsuse täitmise korda, viisi, ajatamist TsMS § 445 lg 1 järgi. Seega ei ole võimalik ajatada otsuse täitmist. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista põhivõlga 24826,80 €, viivist 446,88 € ja alates 25.04.20 viivist 0,2% päevas võlgnetavalt põhivõlalt 24826,80 € kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 165 lg 3 1. lause sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 138 lg 1, 2 järgi on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ja kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud esindajate kulud. TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja tasus lõivu 1000 eurot ja arvestuse kohaselt kandis esindaja kulusid 480 eurot (käibemaksuta), kokku 1480 eurot. Hageja palus kostjatelt välja mõista 1480 € ja nendelt kuludelt viivise. Kostjad ei ole kuludele vastuväiteid esitanud. TsMS § 175 järgi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust igal juhul sõltumata vastuväite olemasolust.

5 (6)

Hageja esindajal on kulunud esindamiseks aega 4 h, tunnitasu määr on 120 €/h ilma käibemaksuta. Hageja esindaja kinnitas, et on kõik menetluskulud kandnud seoses kohtumenetlusega ning kõik õigusabikulud on olnud täies mahus vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et kulunud aeg on põhjendatud, arvestades asja keerukust, sest asjas ei olnud esitatud palju vastuväiteid ega tõendeid. Tunnitasu määr 120 €/h (ilma käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikaga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendatud ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 järgi 480 € ilma käibemaksuta. Seega on hageja menetluskulud TsMS § 138 lg 1, 2, 144 p 1, § 175 lg 1 järgi kokku 1480 €, sealhulgas 1000 € lõiv. Nimetatud summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Lisaks on kostjatel on kohustus vastavalt hageja taotlusele kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tasuda menetluskulude tasumisega viivitamise korral viivist alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni nende kulude tasumiseni. Kostjad menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega kohus nende suurust kindlaks ei määra, kuid sellele pole ka tähtust, sest need jäävad kostjate enda kanda.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.