2-20-1375 Larix Partners OÜ hagi Canderos Assets OÜ (endine ärinimi Osaühing Canderos Trade) vastu osanike lepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagi hind 280 178,08 eurot, vastuhagi hind 51 800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Larix Partners OÜ (registrikood 14591223), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helena Noot Kostja Canderos Assets OÜ (registrikood 10726778), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kadi Saluste
Viimase kohtuistungi kuupäev
04.02.2021
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Canderos Assets OÜ-lt hageja Larix Partners OÜ kasuks välja 51 149,88 eurot.
5.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 (7)
1.27.01.2020 esitas Larix Partners OÜ (hageja) hagi Canderos Assets OÜ (kostja, varasema ärinimega OÜ Canderos Trade) vastu 280 178,08 euro saamiseks. Hageja nõue tuleneb 05.11.2018 sõlmitud osanike lepingust. Hageja omandas enamusosaluse GTS Group OÜ-s (GTS), vähemusosanikuks jäi kostja. Osanike leping reguleerib poolte kui osanike omavahelisi suhteid seoses GTS-ga. Kostja rikkus osanike lepingut ja hageja esitas kostjale 13.09.2019, 31.10.2019, 08.11.2019 ja 15.11.2019 nõuded leppetrahvi tasumiseks kogusummas 275 000 eurot. Hageja tugineb osanike lepingu punktide 4, 6, 7 ja 10 alapunktides sätestatud kohustuste rikkumisele ja nõuab iga rikkumise eest leppetrahvi 25 000 eurot lepingu p 12.2 alusel. Lisaks nõuab hageja viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna alates nõudekirjades määratud maksetähtpäevade möödumisest kuni hagi esitamiseni.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Teiste isikute tegevusi on alusetult omistatud kostjale. Osanike lepingu p 12.2 võimaldab nõuda leppetrahvi ainult p-des 8, 9 ja 10 sätestatud rikkumiste eest. Äriühingute GTS Post OÜ ja GTS Express Ltd kaudu väidetavalt aset leidnud konkureerimiskeelu rikkumist pole toimunud. GTS ja GTS Post OÜ olid lõpetanud vaidlusaluseks ajaks oma majandustegevuse. GTS Express Ltd tegutseb muus valdkonnas ja teisel geograafilisel turul. Asjaolust, et GTS Express Ltd polnud enam GTS-i kontserni liige ning et M L jätkas GTS Express Ltd juhataja, pidi hageja olema teadlik hiljemalt 22.01.2019. Leppetrahvinõude esitas hageja alles 13.09.2019. Selleks ajaks oli möödunud osanike lepingu p-s 12.2 sätestatud 6-kuuline nõude esitamise õigust lõpetav tähtaeg. Hageja on ise rikkunud oma kohustusi osanike lepingu alusel ning on põhjustanud GTS-le kahju. Osanike lepingus ettenähtud konkurentsikeeld on vastuolus konkurentsiõigusega. Kostja nõuab leppetrahvi vähendamist.
3.Kostja esitas 24.09.2020 vastuhagi, paludes kohustada hagejat tegema tahteavaldus GTS-i osa ülekandmiseks kostja väärtpaberikontole. Hageja poolt GTS-le antud laenu tagamiseks panditud GTS e-Xpress OÜ ja Freselle Customs & Logistics OÜ osad on hageja poolt realiseeritud. Pandilepingu p 4.9 alusel loetakse pandi realiseerimisel tagatud kohustused täidetuks. Seega on GTS täitnud oma kohustused hageja ees. Vastavalt osanike lepingule peab hageja andma kostjale üle GTS-i osa omandi 51 800 euro vastu, millise summaga väärtpaberikorralduse on kostja omalt poolt juba teinud. Kostja täiendas hiljem oma põhjendusi väites, et GTS on 06.11.2019 avaldusega tasaarvestanud hageja nõuded GTS-le põhjustatud kahju hüvitamise nõudega.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. GTS ei ole tasunud laenulepingutest tulenevat võlgnevust hageja ees. Võlgnevuse summa ületab 600 000 eurot. GTS e-Xpress OÜ ja Freselle Customs & Logistics OÜ osad on kantud hageja kui pandipidaja kontole, kuid nende müük ei ole seni õnnetunud. Nimetatud osade võõrandamisest eeldatavalt saadav summa ei kata GTS-i kohustusi, mille tagamiseks osad on panditud.
5.Kohus pidas asjas eelistungid 27.08.2020 ja 04.02.2021 ja selgitas tõendamiskoormist 03.12.2020 määruses (dtl 796). 04.02.2021 eelistungil lõpetati poolte nõusolekul eelmenetlus ja asja arutamine jätkus kirjalikus menetluses (istungiprotokolli lk 6).
6.Pooled on esitanud vastastikku täiendavaid nõudeid leppetrahvi saamiseks osanike lepingu alusel. Hageja nõuete osas käib paralleelselt käesoleva tsiviilasjaga menetlus tsiviilasjas 2-2019161.
2 (7)
Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastuhagi jätab kohus rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
8.Hageja nõuab leppetrahvi osanike lepingu p 12.2 alusel (hagiavalduse lisa 1, dtl 55). Selle sätte kohaselt on osanikul õigus nõuda lepingut rikkunud osanikult leppetrahvi „[m]is tahes punktides 8, 9 või 10 sätestatud kohustuste rikkumise eest või vastavalt Lepingus sätestatud kohustuse rikkumise eest, kui sellist rikkumist ei ole kõrvaldatud 3-päevase täiendava tähtaja jooksul.“ Pooled vaidlevad, kuidas seda punkti tuleb tõlgendada. Hageja väitel on leppetrahvi võimalik nõuda punktides 8, 9 ja 10 ettenähtud rikkumiste eest rikkumise kõrvaldamist nõudmata ning iga muu rikkumise eest rikkumise kõrvaldamist nõudes (hageja 28.01.2021 avalduse p 7.2). Kostja arvates saab leppetrahvi nõuda ainult punktide 8, 9 ja 10 rikkumise korral. Kohus selgitas juba 03.12.2020 määruses, et kõnealust lepingupunkti tuleb ilmselt tõlgendada nii, nagu seda teeb kostja (dtl 796). Kohus arutas küsimust pooltega 04.02.2021 eelistungil (istungiprotokolli lk 5) ja jääb avaldatud arvamuse juurde. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest ja selle tuvastamiseks tuleb alustada lepingu teksti tõlgendamisest (võlaõigusseadus (VÕS) § 29 lg 1). P 12.2 esimese lause teist poolt („või vastavalt Lepingus sätestatud kohustuse rikkumise eest“) ei ole mõistlikult võimalik tõlgendada hageja poolt pakutud viisil ilma, et lause esimene pool („[] punktides 8, 9 või 10 sätestatud kohustuste rikkumise eest“) kaotaks tähenduse. Lause esimene osa on täiesti selge, sõnadega „või vastavalt“ algava teksti osa tähendus ja vajalikkus aga mitte. Pole teada, millele sõna „vastavalt“ viitab, kuid loogiliselt peaks see seonduma eespool nimetatuga (ehk lepingu punktidega 8-10), mitte mistahes muu rikkumisega. Lepingu koostaja on teinud halba tööd sõltumata sellest, kumma menetlusosalise tõlgendus punkti 12.2 tähenduse kohta on õige. Teksti grammatilise tõlgenduse kohaselt on rikkumise kõrvaldamiseks tähtaja andmine kohustuslik kõigi rikkumiste korral, mille eest leppetrahvi nõudmist soovitakse. Grammatiline tõlgendus on vastuolus hageja väitega, et p 8-10 rikkumiste korral ei ole rikkumise kõrvaldamise nõudmine kohustuslik. Hageja põhjendus on ka vastuolus tema enese käitumisega. GTS Express Ltd kaudu väidetavalt toime pandud konkureerimiskeelu rikkumise (so p 10 rikkumise) kõrvaldamiseks määras hageja 19.07.2019 kirjaga tähtaja ja esitas leppetrahvinõude alles 13.09.2019 (hageja 19.08.2020 lisa 1, dtl 427 ja lisa 2, dtl 433). Punktidest 8-10 välja jäävate rikkumiste alusel on hagejale esitanud leppetrahvinõudeid ka kostja, kuid kostja on selgitanud, et ei nõustunud sellega hageja poolt esitatud tõlgendusega p-i 12.2 kohta ning et esitas sellised nõuded hagi rahuldamise võimalust silmas pidades (04.02.2021 istungiprotokolli lk 5; kostja 04.03.2021 avalduse p 17). Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et poolte tegelik tahe erines lepingu tekstis kajastatust. Seega on kohus arvamusel, et hageja poolt esitatud leppetrahvinõuetest on osanike lepingu pi 12.2 reguleerimisalas ainult kaks - GTS Express Ltd ja GTS Post OÜ kaudu väidetavalt toime pandud konkureerimiskeelu (osanike lepingu p 10) rikkumised. Teiste hageja nõude aluseks olevate rikkumiste suhtes p 12.2 ei kohaldu, mistõttu nende nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.
3 (7)
9.Hageja väitel oli tema GTS osanikuks saamise ajal teadmisel, et Hong Kongi äriühing GTS Express Ltd kuulub GTS kontserni. Kostja võttis 04.02.2021 eelistungil omaks, et GTS Express Ltd oli GTS-i tütarühing kuni 04.09.2018 (istungiprotokolli lk 2). Leppetrahvi nõudis hageja põhjendusega, et M Lu olemine GTS Express Ltd juhatajaks on vastuolus osanike lepingu p-ga 10. M L oli GTS Express Ltd juhataja (director) alates selle asutamisest 2018.a suvel. Kostja pole väitnud, et rikkumise kõrvaldamiseks antud tähtaja lõpuks ta enam direktoriks polnud. Nimetatu ei omaks käesolevas vaidluses ka tähendust, sest GTS Express Ltd on alates 04.09.2018 M Lu kontrolli all. 04.09.2018 – 19.12.2019 oli ainuaktsionäriks M L ise, sellele järgnevalt Global Transort Solution OÜ. M L on koos oma abikaasa T Luga Global Transort Solution OÜ tegelik kasusaaja (hageja 10.02.2020 avalduse lisa 5, dtl 153). Global Transport Solution OÜ enamusosanik on kostja (hagiavalduse lisa 20, dtl 42). Kostja tegelikud kasusaajad on abikaasade ühisvara kaudu M ja T L (hagiavalduse lisa 18, dtl 38; hageja 10.02.2020 avalduse lisa 8, dtl 163). M L on osanike lepingu pooleks koos kostjaga (dtl 48). Kõik pooled võtsid osanike lepingu p-i 10 kohaselt endale kohustuse mitte osutada GTS-le või selle tütarühingutele otseselt või kaudselt konkurentsi (dtl 55). Selle sätte järgi oli keelatud tegutsemine konkurendi juhtorgani liikmena ja mistahes seotus konkurendiga. Leppetrahvi on lepingu p 12.2 järgi kohustatud maksma lepingut rikkunud osanik – hageja poolt p 10 rikkumiste alusel esitatud nõuete osas seega kostja.
10.Kostja väidab alusetult, et GTS Express Ltd ei olnud GTS-i konkurent lepingu p 10 tähenduses. GTS Express Ltd oli vahetult enne osanike lepingu sõlmimist (kuni 04.09.2018) GTS-i tütarühing. Kostja pole tõendanud, et hageja oli juba osanike lepingu sõlmimisel teadlik, et GTS Express Ltd enam GTS-i kontserni ei kuulu. GTS-i kontserni liikmete tegelikud ja tulevased tegevusvaldkonnad on lepingu p 10 järgi need, mille suhtes konkureerimiskeeld kohaldub. Kostja pole tõendanud, et GTS Express Ltd ei tegutse valdkonnas, milles tegutsemise kavandamiseks ta GTS-i kontserni kuulus. Seega ei oma tähendust ka see, kas ja millise intensiivsusega GTS Express Ltd oli GTS-i kontserni kuulumise ajal oma tegevust faktiliselt alustanud. GTS Express Ltd asutas Freselle Logistics OÜ (registrikood 10265372, hageja 19.10.2020 avalduse lisa 1, dtl 668). See äriühing oli GTS-i kontserni liige ärinimega GTS Express OÜ (osanike lepingu preambuli p B; hageja 10.02.2020 avalduse lisa 1, dtl 190). GTS Express OÜ põhitegevuseks olid 2017.a majandusaasta aruande kohaselt e-kaubandust toetavad logistilised teenused kogu tarneahela ulatuses, korraldades globaalselt kaupade mere-, raudtee, maismaa- ja lennutransporti. Peamised sihtturud olid Baltikum, Euroopa, Skandinaavia, Venemaa ja Hiina (hageja 19.01.2020 avalduse lisa 7, dtl 568). Eesti ja Hiina vahelise raudteetranspordiga tegeles GTS ka oma tütarühingu GTS Rail OÜ kaudu (osanike lepingu preambuli p B; kostja 27.01.2021 avalduse lisa 1, dtl 835). Enne osanike lepingu sõlmimist esitles M L GTS-le rahastust otsides Hiina ja Hong Kongiga seotud e-kaubanduse ja logistika äriplaane oma peamise tegevussuunana (hageja 28.01.2021 avalduse p 9 ja lisa 2). Seega on alusetu ka kostja väide, et GTS Express Ltd kaudu ei ole osanike lepingu p-i 10 rikutud geograafiliste turgude erinevuste osas.
11.Eelnimetatust tulenevalt rikkus kostja GTS Express Ltd kaudu GTS-ga konkureerides osanike lepingu p-i 10.
12.Kohus ei nõustu kostja väitega, et GTS Express Ltd-d puudutav leppetrahvinõue oli esitatud hilinenult pärast seda õigust lõpetava tähtaja möödumist. Hageja teatas kostjale kavatsusest leppetrahvi nõuda 19.07.2019 avalduses (hageja 19.08.2020 avalduse lisa 1, dtl 424-427). Kõnealuse avaldusega esitas hageja leppetrahvinõude tingimuslikuna, nõue olid sõltuv ainult 4 (7)
rikkumise kõrvaldamise nõudmise täitmisest. Kohtu hinnangul on leppetrahvinõude selline esitamine osanike lepingu p 12.2 sätestatud nõudeõiguse teostamisena. Kui see nii ka pole, ei ole tõendatud, et hageja oli kaotanud õiguse nõude esitamiseks. 19.07.2019 avaldusele lisatud väljatrükk GTS Express Ltd registriandmete kohta on tehtud 02.07.2019. Leppetrahvinõude esitas hageja kostjale 13.09.2019 avaldusega (lisa 2, dtl 430-434). Kostja väitel pidi hageja olema rikkumisena käsitletavatest asjaoludest teadlik juba 22 ja 25.01.2019 saadetud e-kirjade kaudu (kostja 24.09.2020 avalduse p 13 ja lisad 2 ja 3, dtl 469, 510 ja 511). Nimetatud ekirjadest ei nähtu GTS Express Ltd aktsionäri ega juhi isikut puudutavaid andmeid. Kostja pole tõendanud, et hageja sai lepingu rikkumise asjaoludest teada enam kui 6 kuud enne 13.09.2019.
13.GTS Post OÜ kuulus osanike lepingu sõlmimise ajal GTS-i kontserni GTS Express OÜ tütarühinguna (hagiavalduse lisa 16, dtl 35). 2019.a septembris omandas GTS Post OÜ osa Global Transport Solution OÜ, mille enamusosanik on kostja (vt p 9 eespool). Leppetrahvi nõudis hageja põhjendusega, et M Lu olemine GTS Post OÜ juhatuse liikmeks (dtl 35) on vastuolus osanike lepingu p-ga 10 (hageja 19.08.2020 avalduse lisa 3 p 8, dtl 440). Sarnaselt GTS Express Ltd juhtimise kohta eespool esitatud põhjendustele, on tegemist osanike lepingu p 10 rikkumisega. Kostja põhjendused, et GTS Post OÜ ja hageja ise on lõpetanud oma majandustegevuse ning et nende tegutsemisalad pole samad, on omavahel vastuolus ja asjakohatud. Pole vaidlust, et GTS Post OÜ oli GTS-i tütarühing. GTS-i ja tema tütarühingute tegevusvaldkonnad on osanike lepingu p 10 kohaselt valdkonnad, milles konkurentsi osutamine pole lubatud. Majandustegevuse kvantitatiivne vähenemine või selle katkemine ei mõjuta lepingu p-s 10 sätestatud piirangute alla kuuluvate tegevuste ulatust. Seejuures on GTS Post OÜ tegevus muutunud kostja väitel ajal, mil nimetatud äriühing polnud enam GTS-i kontserni liige (kostja 04.03.2021 avalduse p 5(u). Kostja rikkus GTS Post OÜ kaudu GTSga konkureerides lepingu p-i 10.
14.Kostja väide osanike lepingu p 10 vastuolust konkurentsiõigusega on alusetu. Konkurentsiõigus ei keela kokkuleppeid, millega äriühingu osanikud lepivad kokku piiranguid nendega seotud füüsiliste isikute suhtes.
15.Eelnimetatust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 50 000 eurot.
16.Leppetrahvi vähendamiseks pole alust. Leppetrahvikokkuleppe väidetav seos tegelikkusest oluliselt suurema laenu GTS-ile andmise ootusega (kostja 04.03.2021 avalduse p 31) osanike lepingust ei nähtu. Kostja pole tõendanud, et p-s 12.2 ette nähtud leppetrahvisumma lepiti kokku nimetatud kaalutlusel ning et GTS-i krediteerimisel väiksemas ulatuses oleksid pooled sõlminud leppetrahvikokkuleppe teistsugustel tingimustel. GTS-i finantseerimine hageja poolt antava laenuga on osanike lepingus märgitud ära programmilisena (preambuli p C) ja sellega kooskõlas on samal päeval hageja ja GTS-i vahel sõlmitud ka laenuleping (hagiavalduse lisa 3, dtl 63). Laenulepingu sõlmis GTS-i nimel M L ja järelikult pidi ka kostja olema osanike lepingu sõlmimise ajal teadlik, et lõplik laenusumma selgub alles kunagi hiljem. Kokkuleppe leppetrahvi summa osas pole aga tingimuslik. Kostja väited hageja poolt GTS-le põhjustatud kahju kohta ei anna alust leppetrahvi vähendamiseks. Kui hageja on põhjustanud GTS-le kahju, on GTS-l võimalik esitada hageja vastu selle hüvitamiseks nõue.
5 (7)
17.Hageja nõuab viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna alates nõudekirjades määratud maksetähtpäevade möödumisest kuni hagi esitamiseni (hageja 19.10.2020 avalduse p 54 ja lisa 6, dtl 532, 618 ja 619). 25 000 euro osas nõuab hageja viivist alates 21.09.2019 ja 25 000 euro osas alates 08.11.2019. Hageja viivisearvestuse aluste õigsuse – seega ka nõuete sissenõutavaks muutumise kuupäevad – on kostja võtnud õigeks (04.02.2021 istungiprotokolli lk 5). Viivisenõude suurus on vastavalt 1149,88 eurot ([25 000 eurot x 8% aastas x 129 päeva] pluss [25 000 eurot x 8% aastas x 81 päeva]) ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
18.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 51 149,88 eurot (p 15 ja 17).
19.Vastuhagi on alusetu. Kostja nõuab GTS-i osa üleandmist osanike lepingule 27.02.2019 sõlmitud lisa alusel, mille kohaselt hageja annab temale kuuluva GTS-i osa kostjale üle pärast 05.11.2018 laenulepingu täitmist (24.09.2020 vastuhagi lisa 9, dtl 482; osanike lepingu p 1.1.4). Puudub vaidlus, et laenulepingu alusel jättis GTS tasumata enam kui 600 000 eurot (03.12.2020 määruse p 9, dtl 798; 04.02.2021 istungiprotokolli lk 3). Kostja on alusetult leidnud, et kohustused saab lugeda täidetuks 05.11.2018 pandilepingu p 4.9 alusel, kuna pant olevat realiseeritud. Nimetatud punkt (kostja 24.09.2020 avalduse lisa 10, dtl 484) ei näe ette erandit seadusest tulenevalt tagajärjele, et tagatud kohustused vähenevad pandieseme arvel täidetud ulatuses. Oma formalistlikus tõlgenduses eirab aga kostja fakti, et „pandi realiseerimisena“ käsitleb pandileping pandieseme müüki tagatud kohustuste täitmiseks (pandilepingu p 4.1, dtl 487). Hageja väitel pole pandiesemeks olevaid osasid seni õnnestunud müüa. Kostja ei ole vaidlustanud hageja faktiväiteid GTS Group OÜ kohustuste jäägi ja pandiesemete müüügi ebaõnnestumise kohta (vt ka 03.12.2020 määruse p 9, dtl 798).
20.Kostja pole tõendanud, et hageja nõuded oleksid tasaarvestuse tulemusel lõppenud (04.02.2021 istungiprotokolli lk 4). Kostja väitel sisaldub GTS-i 06.11.2019 avalduses sisaldub tahteavaldus tasaarvestuse kohta (kostja 04.03.2021 avalduse p 37; hageja 01.06.2020 määruskaebuse lisa 2, dtl 370). Selgesõnalist tahteavaldust vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks selles avalduses tegelikkuses ei sisaldu, kuid hageja on ka ise avaldust tõlgendanud tasaarvestusena (hageja 01.06.2020 määruskaebuse p 14).
21.GTS-i 06.11.2019 avalduses on käsitletud GTS-i nõudena hageja vastu laenukohustuse tagamiseks hagejale panditud Freselle Customs & Logistics OÜ osa väidetavat väärtust seisuga 05.07.2019. Hageja väidab, et ei ole nimetatud osa omandanud, vaid on kandnud selle enda väärtpaberikontole pandiõiguse teostamise ettevalmistamiseks (hageja 19.10.2020 avalduse p 59, dtl 533). Hageja on sõlminud kohtutäituriga lepingu osa müügiks enampakkumisel (hageja 19.10.2020 avalduse lisa 8, dtl 593). Osa eest pakuti 10 000 eurot, mida hageja pidas ebapiisavaks (lisa 9, dtl 599). Pooled on esitanud kohtule vastuolulisi tõendeid osa väärtuse kohta (kostja 13.11.2020 avalduse lisa 2; hageja 27.11.2020 avalduse lisad 1 ja 2; kostja 27.01.2021 avalduse lisa 10). Kostja väitel oli osa väärtus 05.07.2019 seisuga vähemalt 300 000 eurot (kostja 04.03.2021 avalduse p 34(a)), hageja väitel on see palju väiksem (hageja 04.03.2021 seisukoha p 15). Tõendamiskoormis lasub siin kostjal ja kahtlused tuleb tõlgendada hageja kasuks. Isegi siis, kui eeldada kostja fakiväite õigsust, ei oleks osa väärtus võrdne GTS-i poolt hageja ees täitmata jäänud laenukohustuste summaga ja vastuhagi oleks siiski alusetu.
22.Muud tõendid hageja poolt GTS-le väidetavalt tekitatud kahju kohta (kostja 27.01.2021 avalduse lisa 12-14, dtl 839-861) on tähendusetud. Kostja pole menetluses tuginenud sellele, 6 (7)
et GTS oleks tasaarvestanud hageja nõudeid muus osas, peale GTS-i 06.11.2019 avalduses märgitu (p 20 eespool. Vt kostja 27.01.2021 avalduse p 60-78). See, et GTS ise on soovinud oma väidetavat kahjunõuet suuremas osas tasaarvestada (lisa 14, GTS 27.01.2021 avalduse p 1.15, dtl 860), ei toonud iseenesest kaasa kostja tuginemist GTS-i täiendavale tasaarvestusele oma vastuhagi alusena. Kohus selgitas seda kostjale 04.02.2021 eelistungil (istungiprotokolli lk 4). Kostja oli nõus eelmenetluse lõpetamisega 04.02.2021 eelistungil (istungiprotokolli lk 6). Järgnevalt tugines kostja ainult GTS-i 06.11.2019 avalduses sisalduvale tasaarvestusele (kostja 04.03.2021 avalduse p 35-38). Eelmenetluse lõppemise tõttu ei olekski vastuhagi aluse täiendamine olnud enam lubatav (TsMS § 329 lg 1). Kohus märgib siiski, et kostja väited hageja poolt GTS-le kahju tekitamise kohta on kontrollimatuseni ebamäärased ja tõendamata. Kostja näib väitvat, et nn Boomerang tehing jäi GTS-l tegemata, kuna hageja rikkus oma kohustusi GTS-i finantseerimiseks (kostja 27.01.2021 avalduse p 72-74). Kostja pole väidetavate rikkumiste asjaolusid esitanud. Kohustuste rikkumisest saaks rääkida näiteks juhul, kui hageja konkreetne lepinguline kohustus GTS-le laenu anda jäi täitmata hageja tõttu. Kostja pole esitanud kohtule mingeid andmeid selle kohta, et GTS on hagejalt taotlenud laenu rohkem, kui talle seda anti (vt ka p 16 eespool).
23.Mõlema poole nõusolekul jätab kohus menetlemata hagiavalduse lisad 5-11 ja 15, hageja 19.10.2020 avalduse lisad 1-3 ja kostja 27.01.2021 avalduse lisad 15 ja 16 (hageja 04.03.2021 avalduse p 6 ja kostja 15.03.2021 avalduse p 9).
24.Kuna hagi rahuldatakse ainult osaliselt ja vastuhagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 1 ja 163 lg 1). Kohus arvestab seejuures, et valdav osa menetluses esitatud tõenditest puudutab käesoleva otsusega rahuldatud leppetrahvinõudeid ja vastuhagi. Rahuldamata jäetud leppetrahvinõuete kohta esitatud tõendite ja nende osas vaidluse all olevate asjaolude osakaal on väike ja seega on ka nendega seotud menetluskulud väiksemad. Seega poleks põhjendatud lähtuda menetluskulude jagamisel hagi rahuldamata jäetud osa rahalise summa ja vastuhagi hinna võrdlusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.