lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-3250/14

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 14.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-3250/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1992
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 168 lg 3, 6Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 440 lg 3Hagi õigeksvõtmineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-3250

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2021. a Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-3250

Tsiviilasi R M hagi I M vastu omandiõiguse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks ning tahteavalduste andmise kohustamise nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

3500 eurot Hageja R M, isikukood XXXXXXXXX Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Gerly Kask ja advokaat Siiri Pajupuu; Advokaadibüroo HansaLaw OÜ; e-post [email protected]; [email protected] Kostja I M, isikukood XXXXXXXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson; Advokaadibüroo Kasak & Lepikson Süda 3a-4, 10118 Tallinn, e-post: [email protected]

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada R M hagi I M vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Kohustada I Mi (Moon) (isikukood XXXXXXXXXX) andma nõusolek kustutada kinnistusraamatus I Mi ainuomaniku kanne kinnistule asukohaga K, R küla, K X vald (registriosa nr XXXXXXX).
3.Kohustada I Mi (Moon) andma nõusolek I Mi ja R Mi (isikukood XXXXXXXXXXX) kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu asukohaga K, R küla, X vald, Saare maakond (registriosa nr XXXXXXX) ühisomanikena.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 445 lg 2Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine
TsMS § 68 lg 5Tähtaja ennistamise otsustamine
4.TsMS § 68 lg 5 kohaselt asendab kohtulahend I Mi punktis 2 ja 3 nimetatud tahteavaldusi omandikande muutmiseks.

2-21-3250

5.Jätta Pärnu Maakohtu 03.03.2021.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni (TsMS § 445 lg 2).
6.Saata otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud hageja kanda.
8.Rahuldada kostja I M taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata I M menetluskulude suuruseks 900 eurot koos käibemaksuga. Mõista välja hagejalt R M kostja kasuks menetluskuluna 900 eurot.
9.Hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hageja nõue 02.03.2021. a esitas hageja R M lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja hagi kostja I M vastu omandiõiguse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks ning tahteavalduste andmise kohustamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt R M ja I M abiellusid XXXXXXXXXa. Hageja ja kostja ei ole sõlminud abieluvaralepingut ning poolte vahelistele varasuhetele kehtib ühisvara vararežiim. Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et poole abielu ajal, s.o 09.08.2006. a on soetatud K kinnistu, registriosa nr XXXXXXX, asukohaga K, R küla, X vald, Saare maakond. Asjaõiguslepingu alusel on kinnistusraamatusse sisse kantud ainuomanikuna kostja. Kinnistule on abielu ajal püstitatud üksikelamu, mille kohta on ehitusregistri andmetel väljastatud 02.06.2008. a ehitusluba. Kuna hageja ja kostja olid abielus 2006. aastal kinnistu omandamise lepingu sõlmimise ning kinnistu kinnistusraamatus kostja nimele kandmise ajal, ühisvara ei olnud jagatud ega abieluvaralepingut sõlmitud, siis seega kinnistu kuulub poolte ühisvara hulka. Hageja on viimati pöördunud 03.02.2021 kostja poole, et kostja annaks vabatahtlikult nõusoleku kinnistusraamatu kande parandamiseks ja hageja kui abikaasa kandmiseks ühisomanikuks. Kostja ei ole nõustunud paranduskande tegemisega ning on otsinud põhjuseid, miks taolist nõusolekut ei saa anda. Hageja hinnangul viitab kostja käitumine võimalusele, et kostja ei soovi tunnustada abielu kestel soetatud ja parendatud kinnistut kui ühisvara. Hageja hinnangul puudub kostjal õiguslik alus keelduda nõusoleku andmisest paranduskande tegemiseks ja seetõttu palub hageja kohustada kostjat andma nõusolek kustutada kinnistusraamatu kanne,

2-21-3250

mille kohaselt kostja on vaidlusaluse kinnistu ainuomanik ning kohustada andma nõusolekut hageja kandmiseks kinnistu ühisomanikuks. Hageja palub asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, mille kohus lahendas 03.03.2021 määrusega. 29.03.2021.a esitas hageja menetluskulude nimekirja ja 08.04.2021.a seisukoha kostja vastuse ja menetluskulude nimekirja osas ning täiendava menetluskulude nimekirja. Hageja kulud õigusabiteenusele on kokku 766,26 eurot ning hageja on tasunud riigilõivu kokku 350 eurot. Hageja märgib, et ei nõustu kostja seisukohaga, et tal puudus vajadus kohtusse pöördumiseks ja kostja justkui ei ole keeldunud kinnistu kandmisest ühisomandisse. Kuna on kostja ei näidanud üles valmidust kohtuväliselt hageja omandiõigust kinnistusraamatusse kanda, siis oli hageja poolt kohtusse pöördumine õigustatud ja TsMS § 168 lg 3 kohaldamiseks puudub alus. Hageja leiab samas, et kostja menetluskulud on ülespaisutatud. Arvestades, et kostjal ei olnud hagile sisulisi vastuväiteid, siis maksimaalselt võiks esindajal kuluda hagiavaldusega tutvumiseks, kostja positsiooni välja selgitamiseks ja kohtule vastuse koostamiseks 1,5 tundi.

2.Kostja seisukoht Kostja esitas 23.03.2021 vastuse hagile, milles märkis, et kostja on seisukohal, et hagi esitamiseks puudus igasugune vajadus, kuna kostja ei ole kunagi keeldunud poolte abielu ajal soetatud kinnistu (asukohaga K, R küla, X vald, Saare maakond, edaspidi nimetatud „Kinnistu“) kandmisega poolte ühisomandisse. Kostja avaldas, et võtab hagi hagiavalduse resolutsiooni p-s 5 esitatud nõude osas õigeks ja palub sarnaselt hagejaga hagi kõnealuses osas rahuldada. Kostjal puuduvad vastuväited kinnistu ühisomandisse kandmiseks ning kostjal pole kunagi mistahes sellekohaseid vastuväiteid ka olnud. Menetluskulud palub kostja jätta täies ulatuses TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda ning mõista R M’ilt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude väljamõistmise määruse jõustumisest kuni täitmiseni. 09.04.2021.a esitatud kostja seisukohas jäi kostja enda taotluse juurde ja palub jätkuvalt, et kohus jätaks menetluskulud hageja kanda ning kostja palub lisada oma menetluskuludele 1 töötunni summas 180 eurot. Kokku on kostja menetluskulude suuruseks 900 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus, olles tutvunud toimiku materjalidega leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1 esimese lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab hagi õigeks, siis juhindudes TsMS § 440 lg-st 1 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, välja arvatud juhul kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4). Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1 ).
5.TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
6.Kohus leiab, et kuivõrd kostja on 23.03.2021.a esitatud kirjalikus vastuses hagile võtnud hagi esitatud nõude osas õigeks ja palub sarnaselt hagejaga hagi kõnealuses osas rahuldada, siis kohus lahendab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt omandiõiguse tuvastamise ja kinnistusraamatu kande parandamise ning tahteavalduste andmise kohustamise nõuded käesolevas tsiviilasjas õigeksvõtul põhineva osaotsusega. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
8.Eeltoodust tulenevalt teeb kohus eelpool nimetatud nõuete osas otsuse ilma põhjendava osata ja kohus rahuldab õigeksvõtul põhineva otsusega R M hagi I M vastu omandiõiguse

2-21-3250

tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks ning tahteavalduste andmise kohustamise nõudes.

9.TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus on seisukohal, et hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni. Lisaks ei ole ka hageja taotlenud abinõu tühistamist.
10.Menetluskulude jaotus
10.1.Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.
10.2.Kuivõrd õigeksvõtul põhineva otsusega hagi rahuldatakse, peaksid üldjuhul menetluskulud jääma TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Üksnes juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada, saab menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Kohus leiab kohtule esitatud tõendite pinnalt, et antud juhul on poolte õigussuhe oma olemuselt ja kostja käitumine enne hagi esitamist käesoleva otsusega rahuldavate nõuete osas selline, et hagi esitamine on siiski hagejale ette heidetav ja kulud tuleb seetõttu jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Kohus leiab, et hageja on ennatlikult pöördunud kohtusse ning hageja ei ole oma õigusi teostades piisavalt eelnevalt veendunud, kas vaidluse küsimuse saab lahendada kohtusse pöördumata ja kulusid tekitamata.
10.3.Hagiavaldusest ja selle lisast nähtuvalt on hageja esindaja enne kohtusse pöördumist 03.02.2021.a pöördunud kostja poole kirjaliku ettepanekuga ühisavalduse tegemiseks kinnistusraamatu kande parandamiseks, milles hageja teatas notari aja broneerimisest ja palus kostjal vastata hiljemalt 08.02.2021.a hageja lepingulise esindaja meilile (dtl 9-11). Kostja poolt 23.03.2021.a esitatud kirjavahetusest nähtuvalt, on kostja 08.02.2021.a palunud hageja esindajalt selgitust kuidas tehing, tulenevalt kostja tervislikust olukorrast, toimuda saaks (dtl 47-50). 09.02.2021 vastas kostja hageja esindaja küsimusele kas kostja on nõus ühisavalduse tegemisega, et kostja ei ole kunagi olnud ühisvara jagamise vastu ja on seda ka ise soovinud. Lisaks on kostja märkinud, et ta on jätkuvalt valmis selle vaidluse lõpetama, aga hetkel ei ole meil mõtet planeerida mingisugust tehingut, kui R Mi tervislik seisund seda ei võimalda. 10.02.2021.a e-kirjaga on hageja lepinguline esindaja kostjale teatanud, et kuna saadetud ettepanekule tänaseni sisulist vastust ei ole tulnud, siis tuleb esindajal homme notari aeg ära öelda ja vastavalt kliendi juhistele taotleda edasiselt kohtu kaudu kinnistusraamatu kande parandamist.
10.4.Kohus nõustub kostja seisukohaga sellest, et eeltoodud kirjavahetusest nähtuvalt ei ole kostja keeldunud kohtuväliselt tehingu tegemisest. Ekslik on hageja seisukoht sellest, et kostja ei ole kinnistu ühisomandisse kandmises nõustumist avaldanud, vaid soovib hoopis ühisvara jagada või kanda kinnistu kaasomandisse. Hageja jätab tähelepanuta, et kostjal õigusalased teadmised puuduvad ning kostja e-kirja sisust nähtub selgelt kostja valmisolek hageja poolt soovitud tehingu tegemiseks, küll aga seadis kostja kahtluse alla hageja enda võimalikkuse tehingus osaleda käesoleval hetkel ning palus selles osas esindajalt selgitust. Vastavat kohtu veendumust kinnistab ka asjaolu, et kostja väidete kohaselt on ta hagejale korduvalt teinud ettepanekuid tehingu tegemiseks, millest hageja ise on keeldunud. Vastavale kostja väitele hageja vastuväiteid esitanud ei ole.
10.5.Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et notari juures oleks tehing jäänud tegemata kostja mitteilmumise tõttu. Vastupidi eelpool nimetatud kirjavahetusest nähtub, et hageja

2-21-3250

lepinguline esindaja ise on enne tehingu tegemist notari aja tühistanud. Kohus nõustub kostja seisukohaga sellest, et notarisse ilmumata jätmist tõendatakse reeglina notari poolt väljastatud tõendiga kohal viibimise kohta, millest nähtub et üks pool soovis tehingut teha, kuid teist poolt ei ilmunud. Käesoleval juhul aga notariaalne tehing jäi ära üksnes põhjusel, et hageja ise tühistas notari aja. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei andnud põhjust hagi esitamiseks, mistõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda.

10.6.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
10.7.Kostja menetluskuluks on esindajatasu kokku summas 900 eurot. Kohus pidades mh silmas antud tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu leiab, et kostja esindaja poolt antud menetluses tehtud toimingud on kostja õiguste efektiivseks kaitseks TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud. Kohus peab põhjendatuks ka kostja esindaja ajakulu kokku 5 tunni ulatuses ning tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta). Ka hageja esindaja ajakulu käesoleva asja menetluses on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 4,73 tundi ning kohtu hinnangul ei ole seetõttu võimalik ka nõustuda hageja seisukohaga sellest, et maksimaalselt võiks kostja esindajal kuluda hagiavaldusega tutvumiseks, kostja positsiooni välja selgitamiseks ja kohtule vastuse koostamiseks 1,5 tundi. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja menetluskulu summas 900 eurot.
10.8.Kostja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 4 alusel. Osundatud sätte kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt (900 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Eeltoodu alusel on kostja kohustatud hüvitama hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ning nendeks on õigusabikulud summas 900 eurot (käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium