RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI ja Osaühingu Linaleo hagi XX vastu tuvastamaks, et XX ei ole alates 1. juunist 2020 RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI nõukogu liige
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. novembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI ja Osaühingu Linaleo määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTS (registrikood 10179460) Hageja Osaühing Linaleo (registrikood 10940483) Hagejate seaduslik esindaja CC Kostja XX (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. novembri 2020. a määrus ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI ja Osaühingu Linaleo määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5).
RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTS (hageja I) ja Osaühing Linaleo (hageja II) esitasid 29. oktoobril 2020 hagi XX (kostja) vastu, paludes tuvastada, et kostja ei ole 1. juunist 2020 RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI nõukogu liige. Hagiavalduse kohaselt määrati Harju Maakohtu 11. märtsi 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 hageja I nõukogu asendusliikmeteks QQ, YY ja XX. XX esitas 1. juunil 2020 Harju Maakohtule avalduse nõukogu liikme kohalt tagasi astumiseks. Sellega lõppesid XX kui kostja nõukogu liikme volitused, mis tähendab, et XX ei saanud enam pärast nimetatud kuupäeva äriühingu nõukogu liikmena tegutseda. Hageja II on hageja I aktsionär, kellel on õigustatud huvi hageja I hea käekäigu vastu, mille peavad tagama hageja I juhtorganid. Seetõttu on oluline õigusselguse loomine olukorras, kus endine nõukogu liige XX soovib koos kohtu määratud nõukogu asendusliikme YY-ga võtta vastu hagejat I oluliselt mõjutavaid otsuseid, mis on juba segadust külvanud. Nõukogu liikme volitused saavad lõppeda kas tema enda või muu isiku initsiatiivil. Äriseadustiku (ÄS) § 319 lg 7 kohaselt võib nõukogu liige nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest üldkoosolekule või enda määrajale. Viidatud säte ei näe ette, et kui isiku on määranud nõukogusse kohus, toimub tema volituste lõppemine kohtumäärusega. Kedagi ei tohi sundida tema tahte vastaselt tööle ega teenistusse. XX avaldas 1. juunil 2020 soovi nõukogu liikme kohalt lahkuda, esitades kohtule sellekohase avalduse. Sellest hetkest lõppesid tema nõukogu liikme (esimehe) volitused. Tähtsust ei oma, kas kohus on selle kohta määruse teinud või mitte.
2.Hagejad esitasid ka hagi tagamise taotluse, paludes esialgse õiguskaitse korras keelata XX-l hageja I nõukogu liikmena tegutsemise.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Harju Maakohus keeldus 11. novembri 2020. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hagejate kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagejad oma tuvastushuvi põhjendanud. Seni kuni hageja I aktsionärid ei ole teinud kehtivat otsustust kohtu poolt määratud nõukogu liikmete tagasikutsumiseks või kohus ei ole nõukogu liikmeid tagasi kutsunud, on kohtu määratud nõukogu liikme volitused kehtivad. Nõukogu liikme volitused lõpevad tema tagasikutsumisega ÄS §-s 319 ettenähtud korras ega saa lõppeda nõukogu liikme ühepoolse avaldusega. Hagejad ei ole esile toonud, et kohus või hageja oleks XX tagasi kutsunud või tema asemele uue nõukogu liikme valinud. Seega tuleb hagejate avalduse menetlemisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Kohus keeldub perspektiivitute hagide menetlemisest, kuna nende menetlemine tooks pooltele tarbetuid kulutusi. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 kohaselt hagejate kanda ning selgitas, et hagejad võivad taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Kuna hagi jäi menetlusse võtmata, siis ei lahendanud maakohus hagi tagamise taotlust.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
4.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad Harju Maakohtu 11. novembri 2020. a määruse tühistada ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2-20-15882 Hagejatel on olemas tuvastushuvi. Kostja oli hageja I nõukogu asendusliige. Kuigi lepingut poolte vahel ei olnud, siis on nõukogu liikmeks olemine oma olemuselt käsundilaadne õigussuhe. Sellele viitab ÄS § 319 lg 7 sõnastus, mille kohaselt nõukogu liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Puudub vaidlus, et kostja esitas 1. juunil 2020 ülesütlemisavalduse kohtule nõukogu liikme kohalt tagasiastumiseks. Hagejal I on olemas selge tuvastushuvi, kuna õigussuhe, mille osas soovitakse selgust saada, mõjutab otseselt hageja juhtimist. Kostja teatas oma soovist nõukogu liikme kohalt tagasi astuda ning kohus sai sellest teada, seega on kostja tahteavaldus jõustunud. Hageja I pöördus vaidlusaluses küsimuses selguse saamiseks ka tunnustatud ühinguõiguse eksperdi äriõiguse dotsendi dr AV poole. Dr V selgitas, et kui kohtu määratud nõukogu liige esitab tagasiastumisavalduse kohtule, tuleb seda lugeda avalduse nõuetekohaseks esitamiseks ja tagasiastumine kui tahteavaldus on sellega muutunud kehtivaks. Vaidlust ei ole, et kostja avaldusest on teada saanud maakohus, hageja I juhatus, s.o CC, ning 2/3 aktsiate omanik hageja II ning 1/3 aktsiate omanik OÜ Viker. Järelikult on kostja tahteavaldus jõudnud kõigi asjasse puutuvate osapoolteni ning seega on kostja tagasiastumise avaldus jõustunud ning hagi ei ole perspektiivitu.
Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 11. novembri 2020. aasta määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Hagiavalduses paluvad hagejad kohtul tuvastada, et kostja ei ole hageja I nõukogu liige alates 1. juunist 2020, mil ta esitas kohtule nõukogu liikme kohalt tagasiastumise avalduse. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Ringkonnakohus leiab, et hagejatel on tuvastushuvi kostja nõukogu liikmeks olemise kindlaks tegemiseks. Riigikohtu praktikas on leitud, et nii äriühingul kui ka selle juhatuse liikmel on TsMS § 368 lg 1 mõttes õiguslik huvi tuvastada, kes on äriühingu juhatuse liikmeks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-08, p 14; vt ka V. Kõve, I. Järvekülg jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Tallinn 2017, § 368 kommentaarid, lk 403, p 3.1.2.5. alapunkt c)). Samuti on kohtupraktikas jaatatud sellise õiguse olemasolu aktsionäril seoses juhtorganite otsuste vaidlustamisega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. septembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-15, p 13). Nimetatud seisukohad kehtivad ringkonnakohtu hinnangul ka nõukogu liikme ametisuhte tuvastamise osas.
9.Maakohtul ei olnud alust keelduda hagi menetlusse võtmisest ei TsMS § 371 lg 2 p 1 ega p 2 alusel (maakohus on määruses ekslikult viidanud TsMS § 371 lg 1 p-dele 1 ja 2). Hagi ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks põhjusel, et maakohus ei ole võtnud seisukohta nõukogu liikme tagasiastumisavalduse osas.
2-20-15882
9.1.Kolleegium on seisukohal, et ÄS § 319 lg 6 teine lause ei välista nõukogu liikme ametisuhte lõppemist nõukogu liikme ühepoolse tahteavalduse alusel. Kuigi ÄS § 319 lg 6 teine lause sätestab, et kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni, ei ole selle mõtteks tuua kaasa nõukogu liikme sundkorras ametis olemist kuni selles sättes toodud tingimuste täitmiseni. Viidatud sätte eesmärk on luua regulatsioon, kus kohtu määratud nõukogu liikme ametisuhe lõpeb automaatselt uue liikme valimisel või määramisel. ÄS § 319 lg 6 teise lause eesmärgiks ei ole reguleerida nõukogu liikme volituste säilimist n-ö üleminekuperioodil pärast seda, kui nõukogu liige on ühepoolselt tagasi astunud.
9.2.Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas juriidilise isiku juhtorgani liikme ametisuhte lõppemise aluseid 7. märtsi 2018. a otsuses tsiviilasjas nr 2-16-11889. Riigikohus selgitas, et võlaõigusseaduse sätted kohalduvad aktsiaseltsi juhatuse liikme ametisuhte ülesütlemisele niivõrd, kuivõrd äriseadustik ei näe ette teisiti. Erinevalt võlaõigusseadusest ei näe äriseadustik ette, et juhatuse liikme ametisuhte ühepoolseks lõpetamiseks ehk tema tagasiastumiseks või tagasikutsumiseks oleks vaja mõjuvat põhjust. ÄS § 309 lg 3 esimene lause sätestab, et nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Riigikohus selgitas samas (viidatud otsuse p 19 jj), et avaldus, milles juhatuse liige palub ennast juhatuse liikme kohalt vabastada, võib mh kujutada endast ettepanekut lõpetada ametisuhe poolte kokkuleppel. Juhatuse liikme tagasiastumine või tagasikutsumine on kujundusõigus ja õigussuhe loetakse lõpetatuks alates ajast, mil ülesütlemisavaldus jõustub, ehk ajast, mil õigussuhte teine pool (äriühing oma nõukogu kaudu) avaldusest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 2 mõttes teada saab. Ametisuhte kokkuleppel lõpetamine seevastu eeldab kokkulepet võlaõigusseaduse § 9 lg 1 mõttes ehk mõlema poole vastavat tahteavaldust (viidatud otsuse p 22).
9.3.Praegusel juhul tuleb maakohtul hinnata, kas XX 1. juuni 2020 avaldus kohtule väljendas ettepanekut astuda läbirääkimistesse ametisuhte täpsustamiseks või lõpetamiseks või XX selget soovi ametisuhte ühepoolseks lõpetamiseks. Seejuures tuleb avaldaja tahet tõlgendada tahteavalduste tõlgendamise reeglite kohaselt (Riigikohtu eelviidatud otsuse p 24). Kui 1. juuni 2020 avaldus väljendas selget soovi ametisuhte ühepoolseks lõpetamiseks, võis see kaasa tuua ametisuhte lõppemise sõltumata sellest, kas maakohus avaldusele reageeris ja nõukogu liikme vabastas või mitte.
9.4.Nende asjaolude üle ei saanud maakohus otsustada hagi menetlusse võtmise staadiumis, kuna selleks oleks tulnud hinnata poolte esitatud tõendeid. Menetlusse võtmise staadiumis saab kohus hinnata üksnes tuvastushuvi olemasolu ning hagi õiguslikku perspektiivi. Seega on maakohus ekslikult keeldunud hagi menetlusse võtmisest ning asi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule tagasi. Määruskaebus tuleb rahuldada. Menetluskulud
10.Et praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.