Osaühing Linaleo hagi RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI vastu 28.08.2020 nõukogu otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Hagi hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Linaleo (registrikood 10940483) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eve Fink Kostja: RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTS (registrikood 10179460) Kostja seaduslik esindaja: JL Kolmas isik kostja poolel: Osaühing Viker (registrikood 10993806) Kolmanda isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik
Asja läbivaatamine
Istung 31.01.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
Jätta kõik menetluskulud Osaühing Linaleo kanda.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus.
Rahuldada Osaühing Viker menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ning välja mõista Osaühingult Linaleo Osaühing Viker kasuks menetluskulud 900 eurot.
Määrata RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTS menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Osaühingul Linaleo tasuda Osaühingule Viker hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (900 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded:
•
tuvastada Rävala Büroohoone Aktsiaseltsi 28.08.2020 nõukogu otsuste tühisus algusest peale või nende tühistamine Rävala Büroohoone Aktsiaseltsi 02.09.2020 nõukogu otsusega sh otsuse osas, millega MA valiti Rävala Büroohoone Aktsiaseltsi juhatuse liikmeks.
Hagis tugines hageja järgnevale. Hageja on kostja 2/3 aktsiate omanik.
Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 nimetati kostja nõukogu asendusliikmeteks EH, JR ja AP. Samas tekkis APl konflikt teise nõukogu asendusliikme JRga, kes APt üritas enda mõjuvõimu alla saada. AP ei soovinud enam sellise pideva surve all kostja nõukogu liige olla ja ta esitas 01.06.2020 Harju Maakohtule avalduse nõukogu liikme kohalt tagasi astumiseks. 01.06.2020 tahteavaldusega lõppesid AP kui kostja nõukogu liikme volitused, mis tähendab, et isik ei saanud enam peale nimetatud kuupäeva äriühingu nõukogu liikmena tegutseda.
AP esitas 19.06.2020 kohtule uue avalduse, milles teatas: „Käesolevaga teavitan, et allakirjutanu ja OÜ Viker on teineteisele oma nägemusi aktsiaseltsi nõukogu liikme üldistest tegutsemispõhimõtetest selgitanud ning nendesse puutuvalt on tekkinud erimeelsuste kõrval leitud ka teatav ühisosa, mis võimaldab allakirjutanul jätkata kostja nõukogu liikmena tegutsemist“. Milles AP „ühisosa“ Vikeri ja Neticomiga väljendus, ei täpsustatud. Samas, isikliku sooviavalduse alusel nõukogu liikmeks saada pole võimalik. Selleks saadakse kas kohtu poolt määratuna või üldkoosoleku poolt valituna. Ükski äriühingu organ ega ka kohus teda samas uuesti nõukogusse ei valinud ega määranud. Hoolimata sellest, et AP kinnitas pidevalt, et tema soov oli 01.06.2020 nõukogust lahkuda ja ta mõistis, et ta ei saa nõukogusse nö tagasi tulla, asus ta siiski otsima mingil hetkel võimalikke tõlgendusi ja ettekäändeid, kuidas ikkagi põhjendada, et ta on jätkuvalt nõukogu liige.
04.08.2020 edastas AP talle JR poolt saadetud eelnõu AK juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumiseks ja MA uueks juhatuse liikmeks valimiseks. 25.08.2020 edastas AP uuesti eelpool nimetatud nõukogu otsuste eelnõu ja palus JRl ning EHl hääletada hiljemalt 28.08.2020. Sellega asus AP tegutsema aktsiaseltsi nõukogu liikmena olukorras, kus ta oli ise juba 01.06.2020 nõukogu liikme kohalt tagasi astunud. JR ja AP vormistasid kahekesi ka 28.08.2020 nõukogu otsuse. Samas on selge, et nõukogu liikmeks mitteolev isik ja üks nõukogu liige ei saa vastu võtta nõukogu otsuseid. Sellised otsused on tühised algusest peale.
Sellisele seisukohale asus ka kostja nõukogu oma 02.09.2020 koosolekul, kus võttis vastu vastavad otsused. Kostjal on hetkel 9 nõukogu liiget (10, kui AP ei oleks tagasi astunud). Neist 7 liiget - KH, MM, JP, MK, JV, KK ja SK - valiti 07.02.2020 üldkoosoleku otsusega ja 3 liiget - AP, EH ja JR - määrati Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666.
Hageja leiab, et 28.08.2020. a nõukogu otsused on tühised. Antud juhul rikuti järgnevat:
1) Esiteks ei saatnud vastuolus ÄS § 323 lg 2 vastavat eelnõud nõukogu liikmetele nõukogu esimees, vaid tänaseks kostjaga mitte mingit seost omav AP. 2) Teiseks ei saadetud vastuolus ÄS § 323 lg 2 vastavat eelnõud kõigile nõukogu liikmetele, millest tulenevalt ei olnud sisuliselt täidetud elektroonilise hääletamise kvoorumi nõue. Kõige tipuks hääletas vastavate otsuste poolt isik, kes polnud enam üldse nõukogu liige, s.o AP.
KOSTJA VASTUS
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Hagis on hageja nimetanud ennast kostja 2/3 osalusega aktsionäriks. Selles osas on hagejal vaidlus OÜ-ga Neticom kohtuasjas nr 2-19-19435, milles OÜ Neticom palub kohtul tuvastada hageja nõusolek kostja 1/3 aktsiate omandikande muutmiseks OÜ Neticom kasuks. Seejuures on kostja aktsionäride vahel jätkuvalt patiseis, st kolmest 1/3 aktsionärist saavad hääletada vaid Viker OÜ ja OÜ Linaleo võrdsete häältega.
10.Tallinna Ringkonnakohus on teinud 20.03.2020 määruse kohtuasjas nr 2-19-19435, mille resolutsiooni p 5 kohaselt 13.12.2019 Harju Maakohtu hagi tagamise määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: − Rahuldada hagi tagamise avaldus osaliselt. − Hagi tagamise korras blokeerida (arestida) Osaühingu Linaleo (registrikood 10940483) väärtpaberikontol asuvad 100 000 (ükssada tuhat) RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI (registrikood 10179460) aktsiat (ISIN kood EE3100005604). − Hagi tagamise korras keelata Osaühingul Linaleo (registrikood 10940483) teostada Osaühingu Linaleo väärtpaberikontol asuva 100 000 RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI (registrikood 10179460) aktsiatest (ISIN kood EE3100005604) tulenevaid õigusi.
11.Seega hageja on kostja aktsionär, kellel on käesoleval ajal kostja aktsionäride seas 1/3 aktsiate hääleõigus.
12.Hageja toob välja, et 7 nõukogu liiget (KH, MM, JP, MK, JV, KK ja SK) valiti 07.02.2020 aktsionäride üldkoosolekuga ja 3 nõukogu liiget (AP, EH ja JR) nimetas Harju Maakohus 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas 2-20-666. Hageja selle väitega ei nõustu. Kostja nõukogu liikmeteks olid vaidlusaluse nõukogu otsuse vastuvõtmise ajal aga selgelt üksnes AP, EH ja JR.
13.Harju Maakohtu 11.03.2020 määruses kohtuasjas nr 2-20-666 on selgelt toodud, et kohtu poolt määratud nõukogu liikmete volitused kehtivad kuni uue nõukogu koosseisu valimiseni aktsionäride üldkoosoleku poolt. Vaidlust ei ole selles, et kostja aktsionärid peale 11.03.2020 kohtumääruse tegemist uut nõukogu valinud ei ole. Asjaolu, et kostjal on ainult kolm kohtu poolt määratud nõukogu liiget, on tunnustatud mitmes kohtulahendis, millest osa on tänaseks ka jõustunud.
14.ÄS § 317 lg 11 kohaselt nõukogu täpsema töökorra võib ette näha põhikirjaga või üldkoosoleku või nõukogu otsusega. Järelikult ei saa vaidlustatud kostja nõukogu 28.08.2020 otsusele ette heita ka seda, et täidetud pole ÄS § 323 nõuded, mis kehtivad nõukogu otsuse vastuvõtmisele koosolekut kutsumata. Kostja (kohtu poolt määratud kolmeliikmelise) nõukogu 08.04.2020 koosolekul, millel osales ka PK isiklikult ja hageja
huve esindav nõukogu liige EH, on vastu võetud kostja nõukogu töökord, mille kohaselt kostja nõukogu võib vastu võtta otsuseid koosolekut kutsumata. Kostja põhikiri ei näe ette, et nõukogu ei võiks vastu võtta otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja on kostja aktsionär. Vaidlus on küll selle üle, kas ta on 1/3 või 2/3 aktsiate omanik, kuid see ei mõjuta tema õigust olla käesolevas asjas hagejaks.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kes olid vaidlusaluse 28.08.2020 nõukogu otsuse vastuvõtmise ajal kostja nõukogu liikmed ja kas otsus on kehtivalt vastu võetud. APa volitused kostja nõukogu liikmena
17.Hageja leiab, et kostja nõukogu liikmeteks olid 7 isikut (KH, MM, JP, MK, JV, KK ja SK), kes valiti 07.02.2020 aktsionäride üldkoosolekul ja täiendavalt 2 nõukogu liiget (EH ja JR), kelle nimetas Harju Maakohus 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas 2-20-666. Samas tsiviilasjas nõukogu liikmeks nimetatud AP ei ole hageja hinnangul kostja nõukogu liige, kuivõrd ta astus sellelt ametikohalt ühepoolse avaldusega tagasi. Kostja leiab, et nõukogu liikmeteks olid vaidlusaluse nõukogu otsuse vastuvõtmise ajal AP, EH ja JR.
18.Kohus tuvastab järgnevad asjaolud. Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 on määratud kostja nõukogu (asendus)liikmeteks AP, EH ja JR (vt kd I, tlk 7-10). Kohtumäärusest nähtuvalt on tegu sel hetkel ainsate nõukogu liikmetega, mitte varasemate nõukogu liikmete kõrvale määratutega, nagu leiab hageja. Samas määruses on kohus lahendi põhjendustes (p 17) märkinud, et menetlusosalistel puudub vaidlus selle üle, et aktsiaseltsi nõukogu volitused on ametisse nimetamise tähtaja möödumise tõttu 2019.a lõpuks lõppenud. Seega tuvastas kohus antud määruses muu hulgas, et varasemate nõukogu liikmete volitused olid määruse tegemise ajaks lõppenud (vt kd I, tlk 8).
19.Määrused kuuluvad TsMS § 467 lg 5 kohaselt viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega olid alates 11.02.2020 määruse tegemisest nõukogu liikmeteks AP, EH ja JR. Vaidlust ei ole selles, et kostja aktsionärid peale 11.03.2020 kohtumääruse tegemist uut nõukogu valinud ei ole.
20.Järgnevalt analüüsib kohus AP nõukogu liikmeks olekuga seonduvaid asjaolusid. Pooled on erineval seisukohal, milline toime oli AP 01.06.2020 nõukogust tagasi astumise avaldusel.
21.Asjas on tuvastatud, et AP esitas 01.06.2020 Harju Maakohtule avalduse nõukogu liikme kohalt tagasi astumiseks (kd I, tlk 33, 34). 19.06.2020 esitas ta Harju Maakohtule uue avalduse, milles teatas: „Käesolevaga teavitan, et allakirjutanu ja OÜ Viker on teineteisele oma nägemusi aktsiaseltsi nõukogu liikme üldistest tegutsemispõhimõtetest selgitanud ning nendesse puutuvalt on tekkinud erimeelsuste kõrval leitud ka teatav ühisosa, mis võimaldab allakirjutanul jätkata kostja nõukogu liikmena tegutsemist“ (kd I, tlk 35, 36). Seega võttis AP enda tagasiastumisavalduse tagasi. Hageja leiab, et AP tuleb lugeda alates tema 01.06.2020 avalduse esitamisest kohtule tagasi astunuks ja nõukogu liikmete seast välja arvatuks. Kostja ja kolmas isik on seisukohal, et kohtu nimetatud nõukogu asendusliige vabaneb enda õigustest ja kohustustest ainult kohtulahendi alusel, millega ta tagasi kutsutakse. Kohus nõustub kostja ning kolmanda isiku seisukohaga.
22.Kohus on seisukohal, et kohtu määratud juhatuse liikmetega seonduvat reguleerib ainult ÄS § 319 lg 6. ÄS § 319 lg 6 kohaselt võib mõjuval põhjusel väljalangenud nõukogu liikme asemele uue liikme määrata kohus juhatuse või nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni. Lõiget 7 kui aktsionäride valitud nõukogu liikme ametisuhte lõppemist reguleerivat (mille kohaselt nõukogu liige saab ühepoolse avaldusega tagasi astuda), ei ole võimalik selles olukorras kohaldada. Nimelt sätestab ÄS § 319 lg 6 teine lause, et kohtu poolt määratud nõukogu liikme volitused kestavad kuni uue nõukogu liikme valimiseni või määramiseni. Sama on sedastanud Harju Maakohus enda 11.03.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-20-666, mille resolutsiooni p-des 2 ja 3 märgib kohus: „AP täidab nõukogu esimehe ülesandeid kuni nõukogu esimehe valimiseni nõukogu liikmete poolt. Punktis 2 nimetatud nõukogu liikme volitused kestavad kuni nõukogu uue koosseisu määramiseni aktsionäride poolt.“ Käesoleval juhul ei ole vastavalt ÄS § 319 lg-le 6 või Harju Maakohtu 11.03.2023 kohtumäärusele kohtu poolt määratud nõukogu liikmete asemele uusi nõukogu liikmeid aktsionäride poolt valitud ega kohtu poolt määratud.
23.Täiendavalt märgib kohus, et AP avaldust kui tahteavaldust vaadates ilmneb sellest ka AP enda soov, et kohus ta tagasi kutsuks (mitte ta ei loe end nõukogust väljaarvatuks): „...palub allakirjutanu end kostja nõukogu liikme kohustustest vabastada“. Seega oli tegu tema tahteavaldusega kohtule, et kohus ta tagasi kutsuks. Eeltoodust tulenevalt ei vabastanud AP 01.06.2020 ühepoolne avaldus teda nõukogu liikme kohalt.
24.Tallinna Ringkonnakohus on enda otsuses tsiviilasjas nr 2-20-7013 (kd II, tlk 140-150), kus lahendas vaidlust samade menetlusosaliste vahel (Osaühing Viker vs RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTS) leidnud sama. Ringkonnakohus märgib selles lahendis (p 1-): „Kolleegium ei nõustu kostja ja kolmanda isiku arusaamaga, et kohtu määratud kostja asendusliikmetest moodustatud nõukogu ei saanud 28. augusti 2020 seisuga ühtegi otsust teha, sest üks nõukogu liige AP oli 1. juunil 2020 kohut tsiviilasjas nr 2-20-666 teavitanud, et ta astub nõukogu liikme kohalt tagasi ja sellega olid tema nõukogu liikme volitused lõppenud. Maakohus on õigesti leidnud, et seni, kuni kostja aktsionärid pole teinud kehtivat otsustust kohtu poolt määratud nõukogu liikmete tagasikutsumiseks või kõnealuseid nõukogu liikmeid pole kutsunud tagasi kohus, on tsiviilasjas 2-20-666 määratud nõukogu volitused kehtivad ja sellel nõukogul on võimalik otsustada kostja juhatuse koosseisu üle. Arvestades, et AP määrati kostja nõukogu liikmeks kohtu poolt, ei ole kolleegiumi hinnangul erinevalt ühingu organite poolt valitud juhtorgani liikmetest, kohtu poolt määratud juhtorgani liikmel õigust tagasi astuda ning ÄS § 319 lg 7 ei kohaldu (vt Kõve, V. jt Tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud väljaanne lk 805 p 3.2.5). Seega on maakohus õigesti pidanud ekslikuks arvamust, et kostja nõukogu asendusliikme AP volitused on tema ühepoolse avalduse tulemusel lõppenud. Kohtu määratud asendusliige võib taotleda kohtult enda ametist vabastamist, kuid arvestades, et ametisuhte tekkimise aluseks on kohtumäärus, peab kohus määratud isiku tagasikutsumiseks tema enda taotluse alusel tegema samuti vastava otsustuse (TsMS § 604 lg 5). Asjas ei ole esile toodud, et kohus oleks AP kostja nõukogu asendusliikme ametist vabastanud.“
25.Siinkohal peab kohus vajalikuks käsitleda ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-20-15882 (vaidluses samade poolte vahel). Hageja hinnangul on kohus selles määruses jaatanud AP nõukogust välja astumist avalduse alusel. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Esiteks märgib kohus, et kohtule on siduvad ainult samas asjas antud kõrgema astme kohtu juhised, mitte aga teistes asjades tehtud lahendid. Teiseks,
kohus ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga nagu võiks ÄS § 319 lg 7 olla kohtu nimetatud nõukogu asendusliikme puhul üldse kohaldatav. Kolmandaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et selles lahendis ei ole Tallinna Ringkonnakohus tuvastanud, et AP volitused oleksid avalduse esitamisega lõppenud. Ringkonnakohus on märkinud järgmist: „Praegusel juhul tuleb maakohtul hinnata, kas AP 1. juuni 2020 avaldus kohtule väljendas ettepanekut astuda läbirääkimistesse ametisuhte täpsustamiseks või lõpetamiseks või AP selget soovi ametisuhte ühepoolseks lõpetamiseks. Seejuures tuleb avaldaja tahet tõlgendada tahteavalduste tõlgendamise reeglite kohaselt.“ Kohus tuvastas eelnevalt, et AP esitas avalduse kohtule ja palus end ametist vabastada, mitte ei astunud ühepoolse avaldusega nõukogust tagasi. Seega ei jaatanud Tallinna Ringkonnakohus 12.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-20-15882 AP nõukogust välja astumist ühepoolseavalduse alusel.
26.Kõige ülal märgitu alusel leiab kohus, et AP oli vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise ajal kostja nõukogu liige. Kostja nõukogu koosseis 28.08.2020
27.Lisaks AP volitustele nõukogu liikmena, vaidlevad pooled ka selle üle, kes peale kohtu nimetatud nõukogu liikmete kuulusid kostja nõukogusse. Nimelt leiab hageja, et lisaks kohtu nimetatud nõukogu liikmetele jäid sinna ka varasemalt aktsionäride poolt nimetatud nõukogu liikmed (KH, MM, JP, MK, JV, KK ja SK). Hageja on tuginenud kostja 07.02.2020 aktsionäride üldkoosoleku otsusele, millega valiti kostja nõukogu liikmeteks kõnealused 7 isikut. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.
28.Asjaolu, et endised nõukogu liikmed ei olnud volituste lõppemise tõttu enam nõukogu liikmed, on tuvastatud Harju Maakohtu 11.03.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-20-666 (p 17): „Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, aktsiaseltsi nõukogu volitused ametisse nimetamise tähtaja möödumise tõttu 2019.a lõpuks lõppenud (dtl 276, 413). Aktsiaseltsi nõukogu valib üldkoosolek (ÄS § 319). Tulenevalt tsiviilasjas 2-19-18674 kohaldatud hagi tagamisest, on käesoleval ajal kostja aktsiatest tulenevaid õigusi võimalik teostada ainult Linaleol ja Vikeril, kellel on kummalgi võrdselt hääli. Linaleo ja Viker ei suuda leppida kokku, kes peaks olema valitud aktsiaseltsi nõukogu liikmeteks.“
31.Täiendavalt märgib kohus, et kostja 07.02.2020 aktsionäride üldkoosoleku otsus, millega kõnealused 7 isikut (KH, MM, JP, MK, JV, KK ja SK) kostja nõukogu liikmeteks valiti, ei ole kehtiv. Hageja viidatud otsus vaidlustati. Kohus leidis, et kostja 07.02.2020 aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsused (sh 7 kõnealuse isiku valimine nõukogusse) on tühised. 18.09.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-7013 (p 9) leidis kohus: „Jõustunud 11.03.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-666 määras kohus kostja nõukogu asendusliikmed, lähtudes põhjendusest, et ühingul puudub nõukogu ning et võrdse hääleõigusega aktsionäride erimeelsustest tekkinud patiseisus ei olegi praktiliselt võimalik aktsionäridel nõukogu liikmeid nimetada. /.../ Jõustunud kohtulahendit ignoreerides püüab PK tugineda sellele, et tegelikult on nõukogu koosseis määratud siiski kindlaks kohtu poolt nõukogu asenduskoosseisu määramisele eelnenud 07.02.2020 otsusega, mille käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud üldkoosolekul püüdis vastu võtta OÜ Linaleo üksi, hageja kui kostja teise aktsionäri osalemiseta otsuse tegemisel (hageja 02.09.2020 avaldus, dtl 687-691). 07.02.2020 valitud nõukogu koosseisu volituste kehtivusele püüdis tugineda ka OÜ Linaleo Harju Maakohtu 07.09.2020 määrusega tsiviilasjas 2-20-12306 menetlusse võtmata jäetud hagis. Seni, kuni kostja aktsionärid pole teinud kehtivat otsustust kohtu poolt määratud nõukogu liikmete tagasikutsumiseks või kõnealuseid nõukogu liikmeid pole kutsunud tagasi kohus, on tsiviilasjas 2-20-666 määratud nõukogu volitused kehtivad ja sellel nõukogul on võimalik otsustada kostja
juhatuse koosseisu üle.“ Nimetatuga nõustub ka ringkonnakohus oma 23.04.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-7013 (kd II, tlk 140-150).
32.Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et vaidlusaluse nõukogu 28.08.2020 otsuse vastuvõtmise ajal olid kostja nõukogu liikmeteks (alates 11.02.2020 määruse tegemisest tsiviilasjas nr 2-20-666) AP, EH ja JR. Selguse huvides tuvastab kohus täiendavalt, et seega KH, MM, JP, MK, JV, KK ja SK ei olnud nõukogu liikmed. Seega ei pidanud koosoleku kokkukutsuja neile 28.08.2020 otsuste eelnõusid saatma ning nad ei saanud ka nõukogu nimel ühtegi otsust vastu võtta 28.08.2020 otsuse vastuvõtmine
33.Vaidlusalune nõukogu 28.08.2020 otsus on vastu võetud kirjalikult, koosolekut kokku kutsumata.
34.ÄS § 323 lg-s 1 on sätestatud, et nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti ja kui see on ette nähtud nõukogu töökorras või sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. ÄS § 317 lg 11 kohaselt nõukogu täpsema töökorra võib ette näha põhikirjaga või üldkoosoleku või nõukogu otsusega. Kostja on tõendanud, et selline otsuse vastuvõtmise viis oli võimalik. Kostja põhikiri ei keela otsuste vastu võtmist koosolekut kokku kutsumata (vt põhikiri, tlk 39-41). Kohtule on tõendina esitatud ka nõukogu 08.04.2020 koosoleku protokoll (kd II, tlk 33-35), millega on vastu võetud kostja nõukogu töökord (kd II, tlk 36-37). Töökorra p 3 kohaselt võib kostja nõukogu vastu võtta otsuseid koosolekut kutsumata. Seega oli nõukogul võimaik otsus vastu võtta koosolekut kokku kutsumata.
31.Kohus tuvastas tõendite alusel, et 04.08.2020 edastas AP teistele nõukogu liikmetele EHle ja JRle nõukogu otsuste eelnõud, sh eelnõu AK juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumiseks ja uueks juhatuse liikmeks MA valimiseks (kd I, tlk 56-65).
32.25.08.2020 edastas AP uuesti eelpool nimetatud nõukogu otsuste eelnõud ja palus teistel nõukogu liikmetel JRl ning EHl hääletada hiljemalt 28.08.2020 (kd I, tlk 66-76). Kostja nõukogu 28.08.2020 otsuste protokollist nähtuvalt (kd I, tlk 77-81) hääletasid AP ja JR kõigi otsuste poolt. EH ei hääletanud ja tema loeti kõigile otsustele vastu hääletanuks. Häälteenamusega 2:1 loeti kõik otsused vastuvõetuks.
33.Kohus leiab ülal märgitule tuginedes, et nõukogu 28.08.2020 koosolekul vastu võetud otsused on vastu võetud kohaselt ja need on kehtivad. Kokkuvõte
34.Hagi tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
36.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
37.Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtuasja toimikust. Kohus määrab seega kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot.
38.Kolmas isik on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub hüvitada kulud 900 eurot. Kolmas isik märgib, et kokku oli õigusabi mahuks 6,25 tundi hinnaga 120 eurot + käibemaks, s.o 144 eurot/h. Seega on kolmandal isikul seoses õigusabiga tekkinud menetluskulusid kokku summas 900 eurot. Kohus on seisukohal, et kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et kolmanda isiku lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis hageja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 6,25 tundi. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 6,25 * 144 = 900 eurot.
39.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kolmas isik on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramisel, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kolmandale isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
40.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.