Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-6437
Tsiviilasi
Flagito OÜ hagi Ryanair Designated Activity Company vastu hüvitise nõudes
Hagihind
hagi hind 479,20 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048, Tähe 34, Tallinn esindajad 11619); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Tuul (Advokaadibüroo Küllike Namm; e-post: [email protected]); Kostja: Ryanair Designated Activity Company (Iirimaa registrikood 104547, Corporate Head Office, Airside Business Park, Swords, Dublin, Iirimaa); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristi Sild (Advokaadibüroo Lextal, e-post: [email protected]). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Ryanair Designated Activity Companylt (Iirimaa registrikood 104547) hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048) kasuks välja 477,01 (nelisada seitsekümmend seitse eurot ja 01 senti) eurot, millest 400 eurot on hüvitis, 7,26 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, 29,75 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot on võla sissenõutmise kulu.
3.Mõista kostjalt Ryanair Designated Activity Companylt (Iirimaa registrikood 104547) hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048) kasuks välja alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (10.04.2021) sissenõutavaks muutuv viivis hüvitiselt 400 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048) kasuks menetluskuludena välja 540 (viissada nelikümmend) eurot, millest 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu, 100 eurot on tasutud riigilõiv ja 420 eurot on õigusabikulu.
3.Mõista kostjalt Ryanair Designated Activity Companylt (Iirimaa registrikood 104547) hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048) kasuks välja viivis menetluskuludelt 540 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitise, viivise ja võla sissenõudmise kulud. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise 400 eurot ja viivise 8% aastas perioodi eest 12.02.2020 kuni 04.05.2020 summas 7,26 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise hüvitiselt 400 eurolt alates 05.05.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina 8% aastas kuni kohustuse täitmiseni. Hageja palus kostjalt ka välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt oli M K reisijana kinnitatud 06.02.2020 lennule FR1413, mille lähtepunkt oli Malta (Luqa) ja sihtpunkt Eesti (Tallinn). Lend maandus esialgu Tallinna asemel Riias. Seejärel toimetas kostja lennukiga reisija Riiast Tallinnasse. Broneeringu kohaselt pidi lend maanduma Tallinnas kell 12:45. Tegelikkuses jõudis reisija sihtkoha kella 16:00 paiku. Seega jõudis reisija Tallinnasse enam kui 3 tundi plaanitust hiljem.
3.10.02.2020 loovutas reisija oma nõude hagejale. 11.02.2020 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel summas 400 eurot. 11.02.2020 saatis kostja vastuse ja leidis, et lennu hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu, milleks oli Tallinna Lennujaama rajapiirangud. Eeltoodud põhjusel keeldus kostja hüvitise maksmisest.
4.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 (Brüsseli I määrus) kohaselt võib ühest liikmesriigist teise suunduva lennu puhul, mis teostatakse lepingu alusel ühe
lennuettevõtjaga, kes on lendu teostav lennuettevõtja, esitada määruse alusel kahju hüvitamise taotluse hageja valikul kas veolepingule vastava lähtekoha või sihtkoha pädevale liikmesriigi kohtule. Käesolevas asjas oli kogu lennu marsruudi FR1413 sihtpunkt Eesti Vabariik, millest tulenevalt on Harju Maakohus pädev asja arutama.
5.Määruse järgi on hüvitist välja maksma kohustatud isikuks tegutsev lennuettevõtja. Määruse artikli 2 p b järgi on tegutsev lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu. Euroopa Komisjoni teadaanne (2016/C 214/04) p 2.2.3 “Määruse kohaldamine lendu teostava lennuettevõtja suhtes” sätestab, et määruse artikli 3 lõike 5 kohaselt vastutab määrusest tulenevate kohustuste eest alati lendu teostav lennuettevõtja. Hagejale teadaolevalt on lennu FR1413 opereerijaks kostja. Seega vastutab määruse alusel tegutsev ettevõte ehk kostja.
6.Määrus ei näe expressis verbis ette hüvitise maksmise kohustust lennu hilinemise tõttu. Samas on Euroopa Kohus korduvalt oma lahendites (sealhulgas kohtuasjad C-402/07, C-432/07, C549/07 ja C-257/14) leidnud, et määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem.
7.Määruse artikli 7 lg 1 punkti b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 eurot. Eeltoodud artikli lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid mõõtmise suurringjoone meetodil. Lennumarsruudi Luqa – Tallinn mõõdetud vahemaaks on 2725 km ning hagejal on õigus nõuda hilinemise eest hüvitist 400 eurot.
8.Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida hilinemist. Kostja ei ole tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.
9.Määruse artikli 5 lg 3 järgi on tõendamiskoormus hüvitise maksmisest keeldumise korral kostjal. Määruse põhjenduste 14 ja 15 ning artikli 5 lõike 3 kohaselt on lennuettevõtja erandina sama artikli lõike 1 sätetest vabastatud kohustusest maksta reisijatele vastavalt määruse artiklile 7 hüvitist, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise või lennu hilisema saabumise põhjustasid „erakorralised asjaolud“, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Lennuettevõtjal tuleb niisuguse asjaolu esinemisel tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Seega juhul, kui kostja toob vabanduseks erakorralised asjaolud, on ta kohustatud teavitama konkreetsetest asjaoludest, mis põhjustas lennu hilinemise. Lisaks peab kostja tõendama, et võttis tarvidusele kõik vajalikud meetmed hilinemise ärahoidmiseks.
10.Hageja hinnangul on talvised ilmastikuolud tavapärane nähtus lennunduses. Kostja käitab lennukit ilmastikutingimustes, mis on tihti rasked või isegi ekstreemsed. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et lennuettevõtja tegevuses on ilmastikutingimused, sh talvised olud, tavapärasele tegevusele omased. Talvised olud (lumesadu, jäide jms) võivad olla ettenägematud, kuid need ei ole erandlikud asjaolud. Samas ei ole hageja hinnangul eluliselt usutav, et kostjale ei olnud ilmastikutingimused ettenähtavad, kuna lennukid olid varustatud ilmaoludele vastava tehnikaga ning kostja piloodid olid varustatud lennumeteoroloogiateabega (LennS § 573). Samuti suhtlevad kostja piloodid pidevalt sihtkoha lennujuhtimiskeskusega. Kostja opereerib pidevalt, sh aastaringselt lende Eesti Vabariiki, seejuures talvel. Eesti-Malta lende opereerib kostja alates 2018 aastast.
11.Kostja on kohtuväliselt väitnud, et lennu hilinemise põhjustasid erakorralise asjaoluna Tallinna Lennujaama rajapiirangud. Hageja leidis, et talvised ilmastikuolud Tallinna Lennujaama lennurajal ei ole erakorralised. Tallinna Lennujaam on kinnitanud, et selle lennurada oli talviseid olusid arvesse võttes väga heas seisukorras ja regulaarselt ning nõuetele vastavalt hooldatud. Kõik ülejäänud antud päeva lennud maandusid Tallinnas edukalt ilma probleemideta. Lennu FR1413 maandumine Tallinna Lennujaama asemel Riia Lennujaamas ei olnud tingitud erakorralisest asjaolust, kuivõrd Tallinna Lennujaam võimaldas kostjal maanduda ning ühtegi takistust talle maandumiseks ei seatud.
12.Samuti oli kostjal võimalus võtta tarvidusele meetmeid kõnealuse olukorra vältimiseks. Kostja oleks pidanud arvestama talviste ilmastikuoludega lennu planeerimisel, näiteks oleks pidanud võimaldama meeskonnale piisava väljaõppe talvistes oludes maandumisel. Kuna lennuettevõtjal on määruse artikli 5 lõike 3 kohaselt kohustus rakendada kõiki erakorraliste asjaolude ületamiseks vajalikke meetmeid, pidi kostja lennu planeerimise etapis võtma mõistlikult arvesse võimalike erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevat lennu tühistamise riski. Arvestades Tallinna Lennujaama kinnitust, et kõik ülejäänud antud päeva lennud maandusid Tallinnas edukalt ilma probleemideta, ei olnud lennu ümbersuunamine Riiga tarvilik. Lisaks peale ümbersuunamist Riiga maandus kostja lennuk samal päeval 3 tundi hiljem plaanitust Tallinnasse.
13.Kostja peab tõendama, et lennu FR1413 hilinemist ega erakorralist asjaolu ei oleks mingil moel saanud vältida. Käesoleval juhul tuleb hinnata, kas kostjal oli eeskätt tehnilises, majanduslikus ja halduslikus plaanis võimalik võtta tarvitusele otseselt või kaudselt ennetavaid meetmeid hilinemise ohu vähendamiseks ja isegi ennetamiseks. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et kuna lennuettevõtjal on Määruse artikli 5 lõike 3 kohaselt kohustus rakendada kõiki erakorraliste asjaolude ületamiseks vajalikke meetmeid, peab ta lennu planeerimise etapis võtma mõistlikult arvesse erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevat lennu hilinemise/tühistamise riski. Täpsemalt peab lennuettevõtja selleks, et vältida kõiki erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevaid hilinemisi ja lendude tühistamisi, planeerima oma vahendeid õigel ajal selliselt, et võimalike erakorraliste asjaolude äralangemisel jääks teatud ajavaru, et lend toimuks. Kui lennuettevõtjal ei ole sellises olukorras ajavaru, tuleb sellest järeldada, et ta ei ole võtnud kõiki määruse artikli 5 lõikes 3 sätestatud vajalikke meetmeid.
14.Hageja palus kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määra alusel. Hagiavalduses on viivist arvestatud alates ajast, mil hageja saatis kostjale määruse alusel nõudekirja. Hageja teavitas kostjat lennu hilinemisest tulenevast nõudest summas 400 eurot 11.02.2020. Alates 12.02.2020 kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni oli sissenõutavaks muutunud viivis 7,26 eurot. Hageja nõudis kostjalt VÕS § 1131 lg 1 järgi võla sissenõudmise kulu 40 eurot. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine. Seega ei pea hageja tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis. Kuna kostja on majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik, siis on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
15.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine summas 20 eurot (TSMS § 4842) ning kulutused õigusabiteenusele. Hageja esitab menetluskulude nimekirja kohtumenetluse jooksul. Hageja palun jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt.
16.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja viivisenõuet. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise 400 eurot, perioodil 12.02.2020 kuni 04.05.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 7,26 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise hüvitiselt 400 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.05.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi
seaduses sätestatud määra alusel kuni kohustuse täitmiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.
17.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et lend jõudis planeeritud ajal Tallinna Lennujaama kohale, kuid lennurajal tehti parajasti jäätõrjet, mistõttu lennuk tegi Tallinna kohal 5 tiiru ja suundus seejärel Riiga ning reisijaid teavitati, et rada on libe ja Riiga minnakse ohutuse tõttu. Eelviidatud asjaolude tõendamiseks ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas lennuk hilines erakorralise asjaolu tõttu ning kas kostja võttis tarvidusele kõik vajalikud meetmed hilinemise vältimiseks. Hageja leidis jätkuvalt, et lennuki hilinemist ei põhjustanud määruse artikkel 5 lõike 3 mõistes erakorraline asjaolu, mis vabastaks kostja hüvitise maksmise kohustusest. Tallinna Lennujaam on kinnitanud, et ühtegi takistust Tallinnas maandumiseks ei esinenud, rada oli väga heas seisukorras ja regulaarselt ning nõuetele vastavalt hooldatud. Seda kinnitab asjaolu, et kõik ülejäänud antud päeva lennud maandusid Tallinnas edukalt ilma probleemideta. Fakti, et kõik ülejäänud antud päeva lennud maandusid Tallinnas, kinnitab avalikust andmebaasist flightera.net kättesaadav teave, millest nähtub, et ainult kostja lend FR1413 ei maandunud Tallinnas, kuigi 06.02.2020 ajaperioodil 08:00 kuni 16:00 maandusid kõik ülejäänud lennud. Samal päeval 06.02.2020 kell 12:45 ehk samal ajal, kui oli planeeritud maanduma kostja lend, maandus Tallinnas ilma probleemideta airBalticu BT208 Viini lend.
19.Hageja ei pidanud usaldusväärseks ega asjakohaseks kostja 03.11.2020 menetlusdokumendi lisa 1. Selles esitatud teave pärineb kostjalt endalt, mitte sõltumatult isikult. Asjaolu, et 06.02.2020 olid Tallinna Lennujaamas rajatingimused jäised ja talvised, ei ole kostja tõendanud. Kostja 03.11.2020 esitatud seisukoha lisa 2 on olemuselt ja sisult arusaamatu ega tõenda kostja väidetut. Kuna talvised ilmastikuolud olid enne lennu toimumist teada ning talvised ilmastikuolud on lennunduses tavapärased, ei ole määruse art 5 lg 3 alusel tegemist erakorralise asjaoluga, mis vabastaks kostja hüvitise maksmise kohustusest. Kostjal oli võimalik tarvitusele võtta meetmeid olukorra vältimiseks või ületamiseks ning ette arvestada võimalikku lennu hilinemise riski. Kostja vastuväited
20.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja nõustus, et 06.02.2020 toimus lend FR1413 lähtepunktiga Malta (Luqa) ja sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Lendu korraldas kostja ning lennul reisinud reisija on nõude loovutanud hagejale. Lend jõudis õigeaegselt Tallinna kohale, kuid maandus ilmastikuolude tõttu esialgu Riias. Seejärel toimetas kostja reisija Riiast Tallinnasse. Selle tagajärjel hilines Tallinnas maandumine 3 tundi ja 11 minutit (lend maandus 15:56).
21.Kostja nõustus, et 11.02.2020 esitas hageja talle nõudekirja hüvitise 400 euro nõudes ning kostja vastas sellele 11.02.2020, keeldudes hüvitise maksmisest. Kosta leidis, et poolte vahel ei ole vaidlus selle üle, et lend FR1413 jõudis planeeritud ajal Tallinna lennujaama kohale, kuid lennurajal tehti parajasti jäätõrjet, mistõttu lennuk tiirutas 5 tiiru Tallinna kohal ja võttis seejärel otsuse suunduda Riia lennujaama. Lennul olnud reisijaid teavitati, et rada on libe ja ohutuse tõttu suundutakse Riiga.
22.Kostja hinnangul vaidlevad pooled selle üle, kas piloodil oli õigus võtta vastu otsus, et rajaja ilmatingimused ei võimalda ohutult maanduda või on sellisel juhul tegemist olukorraga, millele peab järgnema lennuettevõtja vastutus. Kostja ei nõustunud, et tegemist ei olnud erakorraliste ja kostjast mittesõltuvate asjaoludega. Taoliste erakorralise otsuste eest vastutuse kohaldamine võib ohustada reisijate turvalisust.
23.Määruse art 5 lg 3 kohaselt ei ole lennuettevõte kohustatud maksma hüvitist, kui lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on antud säte kohaldatav ka lennu hilinemise puhul. Hüvitise maksmisest keeldumine on õigustatud, kui hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ja kui lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et hilinemist vältida. Määruse punkt 14 toob erakorralistena välja asjaolud, mis võivad esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist.
24.Vaidlusaluse lennu hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mis väljendusid maandumiseks ebasobivates rajatingimustes. Enne Tallinna lennujaama jõudmist võttis meeskond lennujaamaga ühendust, et teha ilma- ja teeolud selgeks. Lähtuvalt lennujaamast saadud infost pidi lennukimeeskond vastu võtma otsuse, kas ja kuidas ohutult maanduda. Tallinna Lennujaamalt saadud info põhjal võttis meeskond vastu otsuse, et maandumine ei ole ohutu. Alguses otsustati veidi Tallinna kohal sõites oodata, kas jäätõrje parandab rajaolusid, kuid seejärel võttis meeskond vastu otsuse suunduda Riiga. Kuna see samm põhjustab lennuettevõtjale täiendava kulu, ei võetud seda vastu ilma mõjuva põhjuseta.
25.Kostja hinnangul ei ole poolte vahel vaidlust, et 06.02.2020 olid Tallinna Lennujaamas rajatingimused jäised ja talvised. Seda kinnitab asjaolu, et ettenähtud maandumise ajal tehti täiendavat jäätõrjet. NOTAM raportist ilmneb, et lennu maandumisrada oli kogu raja ulatuses märgitud tunnustega „niiske, jää, tihendatud või kinnitrambitud lumi“, mida tähistab raporti SWEE0080 EETN 02060415 punkt F.
26.Kostja ei nõustunud, et erakorralisi asjaolusid ei esinenud, kuna ülejäänud lennud samal päeval maandusid Tallinnas edukalt. Lennukipiloodil oli oma ala eksperdina piisav pädevus, et hinnata, kas konkreetne lennujaamas olev maandumisrada on sellises seisukorras, et seal oleks meeskonna ja reisijate huvides ohutu maanduda. Kahtluse alla ei peaks seadma lennupiloodi lennukogemustest ja -teadmistest tulenevat pädevust otsustamaks, kas eriti jäiste rajatingimustega tasub seada ohtu kõiki lennukis olijaid. Asjaolu, et teistel lendudel õnnestus edukalt maanduda, ei tähenda, et erakorralisi asjaolusid ei saanud esineda ja oht puudus. See, kas lennurajal maandumine on ohutu konkreetsele lennukile oma tehniliste omaduste, võimekuse, reisijate rohkuse ja kõige muu seonduva kontekstist, vajab juhtumipõhist lähenemist. Asjakohane ei ole võrrelda kõiki antud kuupäeva lende, see on äärmiselt kitsas ja eksitav üldistus.
27.Kokkuvõttes leidis kostja, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mis seisnesid ohutuks maandumiseks sobimatutes tingimustes. Maandumise sobivuse hindamise pädevus oli lennuki piloodil. Kostja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et hilinemist vältida. Pärast konsulteerimist Tallinna Lennujaamaga tegi lennukipiloot lennujaama kohal veel mitmeid ringe. Piloot tegi enne Riia lennujaama suundumise osas otsuse vastu võtmist ligi viis ringi Tallinna lennujaama kohal, et võimaldada reisijatele õigeaegne reisi sihtkohta jõudmine. Piloot ootas libedatõrje lõpetamist nii pikalt kui mõistlik ja võimalik. Pikem ringitamine lennujaama kohal tooks omakorda kaasa turvariske lennuliikluses, sest lennujaamades toimub pidevalt õhku tõusmisi ja maandumisi, mida hallata tuleb. Samuti tuleb arvestada lennuki piiratud kütuse hulgaga. Järelikult seeläbi, et lennukipiloot ootas Riia lennujaama suundumisega nii pikalt kui antud asjas mõistlik oli, võttis lennuettevõtja kasutusele kõik vajalikud meetmed hilinemise vältimiseks. Piloodilt ei oleks olnud mõistlik oodata pikemat libedatõrje lõpetamise ootamist ilma vahemaandumiseta. Eeltoodust lähtuvalt pidas kostja alusetuks hageja hüvitise nõuet, samuti viivisenõuet ja võla sissenõudmise kulude nõuet.
28.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 170 eurot tunnis. Materjalidega tutvumisele ja analüüsile ning tõendite kogumisele kulus 1h 30 minutit. Materjalide läbitöötamisele, analüüsimisele, seisukoha kujundamisele ja
hagiavaldusele vastuse koostamisele kulus 1 tundi 45 minutit. Kokku kulus 3 tundi ja 552,50 eurot ilma käibemaksuta. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
29.29.01.2021 teatas kostja, et jääb varasemate seisukohtade juurde. Kostja osundas, et hageja on ise koos hagiavaldusega esitanud tõendi, mis tõendab kostja väiteid, et lend jõudis planeeritud ajal Tallinna Lennujaama kohale, kus tehti parajasti jäätõrjet, misjärel lennuk tiirutas 5 korda ja suundus reisijaid teavitades Riiga. Hageja esitatud tõendis kinnitab Tallinna Lennujaama pressiesindaja Margot Holts, et Ryanairi meeskond otsustas lennujaama rajatingimuste tõttu Riias maanduda, sest lennuki meeskond pidas rada liiga libedaks. Holts samuti kinnitas, et see on alati lennuki meeskonna otsustada, kas lennuk lõpuks maandub ja millised rajatingimused on sobivad. Artiklist nähtub, et reisijaid teavitati. Kohtuotsuse põhjendused
30.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
31.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) M K viibis reisijana 06.02.2020 kostja opereeritaval lennul nr FR1413, mis pidi Tallinna Lennujaamas maanduma samal päeval kell 12:45; 2) lennuk 06.02.2020 kell 12:45 Tallinna Lennujaamas ei maandunud, vaid suundus Riiga; 3) lend nr FR1413 maandus Tallinnas 06.02.2020 kella 16:00 ajal ehk planeeritust 3 tundi hiljem; 4) 10.02.2020 loovutas M K lennu hilinemisest tuleneva hüvitise nõude hagejale; 5) hageja esitas kostjale 11.02.2020 kohtuvälise nõudekirja, millele kostja vastas samal päeval ning keeldus hüvitise maksmisest; 6) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 261/2004 Euroopa Kohtu antud tõlgenduste kohaselt on reisijal õigus nõuda hüvitist ka reisi hilinemise korral ning arvestades lennu nr FR1413 lähte- ja sihtpunkti vahelist vahemaad oleks reisijal olnud õigus nõuda üle kolme tunnise hilinemise eest hüvitist summas 400 eurot.
32.Pooled vaidlevad selle üle, kas lennu hilinemine oli tingitud sellistest objektiivsetest ja erakorralistest asjaoludest, milliseid kostja ei saanud ette näha ega ära hoida ka kõigi vajalike meetmete tarvitusele võtmisel.
33.Hageja leidis, et lennu hilinemist põhjustava erakorralise ja vältimatu asjaolu esinemist pidi tõendama kostja, kuid kostja seda ei teinud. Talvised ilmastikuolud ei ole lennunduses ebatavalised ega erakorralised. Tallinna Lennujaam on kinnitanud, et lennurada oli heas seisukorras. Kõik teised sama päeva lennud maandusid Tallinnas plaanipäraselt ilma probleemideta. Kostja oleks pidanud tagama oma meeskonnale piisava väljaõppe.
34.Kostja leidis, et lennu ümbersuunamine Riiga oli tingitud erakorralistest ja kostjast mittesõltuvatest ilmastikutingimustest. Enne maandumist sai lennuki meeskond Tallinna Lennujaamalt teavet, et maandumine ei ole maandumisraja olukorra tõttu ohutu. Lennuk tegi Tallinna Lennujaama kohal viis ringi, oodates jäätõrje tulemusi, misjärel otsustas meeskond ohutuse tagamiseks maanduda Riias. Lennukipiloodil on alati pädevus hinnata, kas maandumine on ohutu.
35.Kohus leiab, et kostja ei ole oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrusega nr 261/2004 kehtestati ühiseeskirjad reisijatele
lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta. Viidatud määruse artikli 5 lõike 3 järgi ei ole lennuettevõtja kohustatud tasuma artikli 7 kohast hüvitist, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.
36.Euroopa Kohus on selgitanud, et viidatud määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada viisil, et hilinenud lendude reisijaid võib võrdsustada tühistatud lendude reisijatega hüvitiste nõuete esitamisel (kohtuasjad nr C-402/07, nr C-432/07, nr C-549/07 ja nr C-257/14). Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et lennureisijal võib olla üle kolme tunni kestnud hilinemise puhul õigus nõuda hüvitist 400 eurot, kui hilinemise ei põhjustanud erakorralised asjaolud.
37.Euroopa Kohus on asunud seisukohale (kohtuasi nr C-402/07, p 67), et määruse kohaselt ei ole lennuettevõtjad kohustatud maksma hüvitist, kui nad suudavad tõendada, et pikaajalise hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvitusele kõik vajalikud meetmed. Kõik erakorralised asjaolud ei ole lennuettevõtjat vastutusest vaastavad, vaid neile tuginemisel peab lennuettevõtja tõendama, et neid asjaolusid ei oleks mingil moel saanud vältida sobivate meetmetega (kohtuasi nr C-549/07, p 40).
38.Kohus selgitas kostjale 06.01.2020 pöördumises (toimiku lk 74-75), et viimasel tuleb vastuväiteid hageja nõudele täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas kostjale vajadust tuua selgelt välja, millised olid need erakorralised asjaolud, milliste tõttu lend ei saanud Tallinnas maanduda. Kohus selgitas kostjale vajadust välja tuua ning tõendada, et ta võttis tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et lennu hilinemist vältida. Kohus osundas, et ainuüksi asjaolust, et enne maandumist tehti rajal jäätõrjet, ei saa kohus järeldada, et eksisteerisid erakorralised asjaolud, mida kostja ei oleks ühelgi viisil saanud ette näha ega vältida.
39.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et M K oli ostnud lennupileti Ryanair lennule Maltalt Tallinnasse 06.02.2020 (toimiku lk 28-29, tõlge lk 50), mis lennupileti kohaselt pidi maanduma Tallinna Lennujaamas 06.02.2020 kell 12.45. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et lend hilines sihtpunkti saabumisel üle kolme tunni.
40.Delfi Ärilehes 06.02.2020 avaldatud artikli „Maltalt Tallinnasse suundunud Ryanairi lend otsustas hoopis Riias maanduda“ (toimiku lk 30) kohaselt maandus Tallinnasse saabuma pidanud Malta lend Riias. Tallinna Lennujaama pressiesindaja Margot Holts selgitas artiklis, et lennuki meeskonna arvates oli rada maandumiseks liiga libe. Kuigi Tallinna lennujaam tegi lisaks veel jäätõrjet rajal, otsustas meeskond siiski Riias maanduda. Teisalt kinnitas Tallinna Lennujaama pressiesindaja samas artiklis, et rajatingimused olid normaalsed ning hommikust saadik maandusid Tallinna Lennujaamas erinevad lennud. Pressiesindaja kinnitas, et see ongi alati lennuki meeskonna otsustada, kus nad lõpuks maanduvad ja missugused lennujaama rajatingimused neile sobivad. Artiklis tsiteeritud reisija sõnul algas kõik piloodi teatest Tallinna Lennujaama libeduse kohta. Reisijatele öeldi, et meeskond ootab, kuni lennujaam teeb libeduse tõrje. Pärast viit ringi teatas kapten, et rada on ikka liiga libe. Lend maandus kell 13:45 Riias. Lend jõudis Tallinnasse tagasi kella 16 paiku.
41.15.04.2020 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga (koos tõlkega toimiku lk 31-33) loovutas reisija M K oma hüvitise nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et hageja omandas reisijalt nõude tema vastu.
42.Kostja sai hageja kohtuvälise nõude kätte (koos tõlkega toimiku lk 34-35), kuid keeldus hüvitise maksmisest (koos tõlkega toimiku lk 36-38). Vastuses teatas kostja, et reis suunati ümber rajapiirangute tõttu. Kostja vastuse kohaselt oli ümbersuunamine ja sellest tulenev hilinemine erakorraline. Kostja keeldus hüvitise maksmisest põhjendades seda asjaoludega, mis temast ei sõltunud. Eeltoodud tõendist võib järeldada, et kohtumenetlusele eelnenud ajal viitas kostja, et lennu hilinemise põhjustasid rajapiirangud. Seda, et Tallinna Lennujaama
maandumisraja kasutamine oleks 06.02.2020 olnud piiratud kostjast mittesõltuvatel põhjustel, ei ole kostja kohtumenetluses otseselt väitnud ega tõendanud.
43.Tallinna Lennujaam selgitas 12.02.2020 vastuses hageja esindaja pöördumisele (toimiku lk 39), et lennujaamale teadaolevalt otsustas lennuki meeskond ümber suunduda Riiga ilmastikutingimuste tõttu Tallinnas. Tallinna Lennujaama vastuse kohaselt oli nende lennurada talviseid olusid arvesse võttes väga heas seisukorras ja regulaarselt ning nõuetele vastavalt hooldatud. Seda kinnitas vastuse kohaselt fakt, et kõik ülejäänud antud päeva lennud maandusid Tallinnas edukalt ilma probleemideta. Täiendavalt esitas hageja kohtule väljavõtte Flightera.net veebilehelt (toimiku lk 70-71, tõlge lk 72), millest nähtub, et samal päeval maandus Tallinna Lennujaamas hulgaliselt lende, sealhulgas vahetult enne ja vahetult pärast vaidlusaluse lennu eeldatavat maandumise aega.
44.Kohtu hinnangul nähtub eelviidatud tõenditest kogumis, et Tallinna Lennujaama maandumisraja kasutamine lendude maandumiseks ei olnud piiratud ega takistatud kolmandate isikute poolt. Samuti võib esitatud tõenditest kogumis järeldada, et ei esinenud selliseid ilmastikuolusid, milliste tõttu ei olnud lennuraja kasutamine ning lennukite maandumine objektiivselt ja reisijate ohutuse tagamise eesmärgil võimalik.
45.Kostja esitas kohtule enda lennuoperatsioonide kontrolli analüütiku allkirjastamata seletuse (koos tõlkega toimiku lk 64-65). Seletuse kohaselt oli lennuk lennuraja halva pidurdusjõu tõttu sunnitud ümber suunduma Riiga ning halva pidurdusjõu tõttu oli lennurada ületanud ohutu kasutamise piirid. Seletusest ei nähtu, milliste asjaolude alusel peeti Tallinna Lennujaama maandumisrada selliseks, mis ohutut maandumist ei võimaldanud. Seletuses puuduvad viited igasugustele faktilistele asjaoludele, mis selles toodud hinnangu andmist põhistaksid. Kohus selgitas kostjale (toimiku lk 74-75), et tema töötaja allkirjastamata seletust ei saa tõendina arvestada ning sellest ei nähtu, mis asjaolude tõttu lennuk maanduda ei saanud.
46.Ühtlasi esitas kostja kohtule tõendi (toimiku lk 66), mida ta on nimetanud NOTAM ohuraportiks. Kostja väidete kohaselt pidi tõendi punktist F tulenema, et kogu rada oli niiske, kaetud jääga või tihendatud ja kinnitrambitud lumega, kuid selliseid järeldusi kohtule esitatud tõendi alusel teha ei saa. Tõendi tõlget kostja ei esitanud ning tegemist ei ole sellise tõendiga, milles oleks olnud fikseeritud Tallinna Lennujaama maandumisraja seisund 06.02.2020. Kohus selgitas kostjale (toimiku lk 74-75) vajadust esitada tõendi tõlge ning selgitada selle asjakohasust, kuid kostja tõlget ei esitanud ega põhistanud täiendavalt, mis peaks tõendist nähtuma ning kuidas see tema väiteid tõendab.
47.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostjale esile toonud ega tõendanud lennu hilinemise tinginud selliste objektiivsete ja erakorraliste asjaolude esinemist, mis ei oleks olnud ette nähtavad ja välditavad ka kõiki kohaseid meetmeid tarvitusele võttes. Kohus nõustub hagejaga, et talvised ilmastikuolud ei saa iseenesest endast kujutada selliseid erakorralisi asjaolusid, millistele tuginedes võiks kostja keelduda hüvitise maksmisest. Asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et maandumisrajal tehti 06.02.2020 täiendavat jäätõrjet ning teised samal päeval Tallinnas maanduma pidanud lennud tegid seda tavapäraselt. Seega ei saanud objektiivselt esineda selliseid ilmastikuolusid, milliste tõttu oleks maandumisraja kasutamine ja ohutu maandumine olnud välistatud. Kohus nõustub iseenesest kostja väitega, et lennuki meeskonnal oli õigus otsustada, kas nad maanduvad või mitte, kuid ainuüksi meeskonna vastavasisulisest otsusest ei saa järeldada, et objektiivselt esinesid maandumist välistavad erakorralised ja ületamatud asjaolud. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, kas olukorras, kus teised lennud samal ajal Tallinnas maandusid, oli tema lennuki meeskonnal olemas piisav väljaõpe talvistes oludes maandumiseks.
48.Kuna kostja vastuväited hageja nõudele ei ole põhjendatud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 400 eurot. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks
muutunud viivise seadusjärgses määras alates 12.02.2020 kuni 04.05.2020 summas 7,26 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise kuni kohtuotsuse tegemise päevani kindlas summas.
49.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
50.Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude ning hageja teatas kostjale oma nõudest 11.02.2020, kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 7,26 eurot ning kohtuotsuse tegemise päevaks 09.04.2021 sissenõutavaks muutunud viivisena 29,75 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast 10.04.2021 välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis hüvitise summalt 400 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
51.Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus nõustub hageja väitega, et võla sissenõudmise kulusid ei pea hageja antud nõude esitamiseks tõendama. Kuna hageja viivisenõue oli põhjendatud, kuulub rahuldamisele ka võla sissenõudmise kulu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 40 eurot.
52.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
43.Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot (TSMS § 4842) ning kulud õigusabile. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 140 eurot ilma käibemaksuta kolme tunni ja 420 euro ulatuses. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasu suurus on mõistlik. Õigusabi osutamiseks kulunud aega peab kohus põhjendatuks. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 540 eurot, millest 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu, 100 eurot on tasutud riigilõiv ja 420 eurot on õigusabikulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 540 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.