Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse avalikult teatavaks 06. aprill 2021. a, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-19272 Tsiviilasi Tsiviilasja hind
A. K. hagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx); lepinguline esindajad esindaja vandeadvokaat Heldur Otti (AB Järve, Otti ja Partnerid OÜ; e-post [email protected]) Kostja: Swedbank AS (registrikood 10060701), volitatud esindaja jurist Külli Reinfeld (e-post [email protected] ) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. K. hagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Tunnistada lubamatuks sundtäitmine kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevas täiteasja nr xxx/xxxx/xxxx hüpoteegiga koormatud kinnisasja, registriosa nr xxxxxxx realiseerimise ja saadud tulemist hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
3.Jätta menetluskulud AS Swedbank kanda.
4.Määrata A. K. menetluskulude rahaliseks suuruseks 4970 eurot.
5.Välja mõista Swedbank AS-lt A. K. kasuks menetluskuluna 4970 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Jätta jõusse Tartu Maakohtu 21.12.2018 määrusega tsiviilasjas 2-18-19272 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt A. K. suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kuni tsiviilasjas 218-19272 kohtulahendi jõustumiseni.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta
seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.A. K. (hageja) esitas 21.12.2018 maakohtule hagi AS Swedbank (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kolmas isik, A. L. ja kostja 20.07.2004 laenulepingu nr 04340322-EL. Lepingu p 2.1 kohaselt oli laenulimiit 7 674 eurot. 17.08.2004 sõlmisid hageja ja kostja notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingu nr 2782 tagamaks kolmanda isiku ja kostja vahelisest laenulepingust tulenevaid nõudeid. Hageja on tagatisvara omanik. 12.06.2005 sõlmisid kolmas isik ja kostja laenulepingu lisa nr 1, mille p 2.1 kohaselt tõsteti laenulimiiti 16 550,52 euroni. 20.07.2005 sõlmisid hageja ja kostja notariaalselt tõestatud hüpoteegi kande muutmise asjaõiguslepingu nr 2397 tagamaks kolmanda isiku ja kostja vahelisest laenulepingu lisast nr 1 tulenevaid nõudeid, sh suurendati hüpoteegi summat. Hageja on tagatisvara omanik. 18.08.2005 sõlmisid kolmas isik ja kostja veel ka laenulepingu lisa nr 2, millega lepiti muu hulgas kokku lepinguga võetud kohustuste tagastamise lõpptähtpäevas. 09.08.2007 sõlmisid kolmas isik ja kostja laenulepingu nr 07-142267-EV (edaspidi ka II laenuleping), mille alusel väljastas kostja kolmandale isikule laenu summas 95 929 eurot ja millest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati xxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx nr xxxxxxx) aadressil asuvale kinnisasja 689/1198 mõttelisele osale hüpoteek. Nimetatud kinnisasi ei kuulunud hagejale.
3.Kostja on varasemalt kahel korral alates 2010. a I laenulepingu pahatahtlikult ja tühiselt üles öelnud ning esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks, mille tagajärjel on alustatud hagejale kuuluva ja I laenulepingu tagatiseks oleva kinnisasja müüki. Mõlemal korral on kohtud leidnud, et I laenulepingu kostjapoolne ülesütlemine on olnud tühine ning tunnistanud sundtäitmised lubamatuks.
4.26.01.2018 esitas kolmas isik kostjale tahteavalduse, et kõik kolmanda isiku kostja pangas asuvatele kontodele minevikus laekunud, laekuvad ja sealt tehtavad maksed, millistel on kasvõi kaudne viide I laenulepingule, loetaks I laenulepingust tulenevate tagasimaksete katteks. Esimest korda vastas kostja kolmanda isiku 26.01.2018 tahteavaldusele 07.03.2018 ja leidis, et hageja saab täita tulenevalt VÕS § 88 lg-st 2 esmajärjekorras vaid II laenulepingust tulenevaid nõudeid, lugedes seega kõik kolmanda isiku või hageja poolt tehtud maksed II laenulepingust tulenevate nõuete katteks. Nii põhjustas kostja olukorra, kus I laenulepingut ei oleks justkui täidetudki. Kostja tegi samas kirjas kolmandale isikule pakkumise I laenulepingust tulenevate kohustuste ülevõtmiseks hoopis hageja poolt. 07.03.2018 saatis kostja kirja ka hagejale. Kirjaga teavitas kostja hagejat, et kirja esitamise ajaks ei ole võlgnik kohaselt täitnud I laenulepingust tulenevaid kohustusi ning tegi otse hagejale pakkumise I laenulepingust tulenevate kohustuste ülevõtmiseks.
5.30.04.2018 saatis kostja kolmandale isikule teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ning tahteavalduse lepingu ülesütlemiseks. Kolmas isik sai nimetatud ülesütlemisavalduse kätte 18.05.2018.
6.Kostja ei ole mingilgi viisil näidanud ega tõendanud, kuidas ülesütlemise avalduses märgitud I laenulepingust tulenev 3 293,28 eurot suurune võlgnevus on arvutatud – millest see täpselt tuleneb. Tegelikkuses kolmandal isikul I laenulepingu alusel kostja jaoks sissenõuetavaks muutunud võlgnevus puudus ja puudub.
7.31.07.2018 alustas kohtutäitur Oksana Kutšmei hageja suhtes kostja 26.07.2018 avalduse ja täitedokumendi alusel täitemenetluse kolmanda isiku ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr 04-340322-EL (I laenuleping) tulenevate kohustuse (9 943,42 eurot) sundtäitmiseks. Kuidas 9 943,42 euro suurune nõue kujunenud on, kostja näidanud ei ole. Täitemenetluse dokumendid (sh täitmisteade) toimetati hagejale kätte 10.08.2018.
8.Kolmas isik ja hageja kolmanda isiku eest on täitnud lepingust tulenevaid kohustusi regulaarselt ja järjepidevalt. I laenuleping on kehtiv, kuivõrd kostja poolt lepingu ülesütlemine oli õiguslikult tühine.
9.Hageja nõudeks on tunnistada lubamatuks sundtäitmine kohtutäitur Oksana Kutšmei täitemenetluses olevas täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx hüpoteegiga koormatud kinnisasja, registriosa nr xxxxxxx, realiseerimise ja saadud tulemist hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kõik hageja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista need hageja kasuks kostjalt välja.
KOSTJA VASTUS HAGILE
10.Kostja esitas hagi osas oma lõplikud seisukohad 22.03.2021 (köide II, tl. 71- 74).
11.Kostja selgitab, et A. L. (kolmas isik) oli Swedbank AS-ga sõlmitud kaks lepingut, s.o 04340322-EL ja 07-142267-EV. Lepingu nr 07-142267-EV kohustuste katteks realiseeriti hüpoteek 24.08.2011, kuid tagatise müügist saadu ei katnud kõiki lepingust tulenevaid kohustusi. 07-142267-EV lepingust tulenev võlgnevus on A. L. Swedbank AS kasuks välja mõistetud jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr x-xx-xxxx ja see kohustus on kogu ulatuses sissenõutav. Lepingu nr 04-340322-EL, mida tagab A. K. kuuluvale kinnisasjale Swedbanki kasuks seatud hüpoteek, on Swedbanki poolt ühepoolselt üles öeldud, kuid A. K. on ülesütlemise vaidlustanud kostja vastu esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Eeltoodust nähtub, et lepingust nr 04-340322-EL tulenev kohustus on käesoleva ajani hüpoteegiga tagatud, kuid lepingu nr 07-142267-EV kohustus ei ole hüpoteegiga tagatud, st 07-142267-EV lepingust tulenev kohustus on vähem tagatud kohustus.
12.A. L. tasus kuni 2016.a enda kontole raha viitega laenulepingule 04-340322-EL. Kostja arvestas need tasumised õigustatult vähem tagatud lepingust ehk 07-142267-EV lepingust tuleneva kohustuse katteks. Kostja ei ole nõustunud 04-340322-EL lepingu täitmisega, kuna tulenevalt VÕS § 88 lg 2 ei või võlgnik juhul, kui kohustused ei ole võrdselt tagatud, määrata, et täidab paremini tagatud kohustuse. Seetõttu arvestas võlausaldaja (kostja) A. L. poolt tehtud maksed lepingu nr 07-142267-EV kohustuste katteks, kuna nimetatud lepingust tulenevad kohustused olid muutunud varem sissenõutavaks ja olid halvemini tagatud. Kui kohustuse täitmine toimub ajal, mil erinevad kohustused on ebavõrdselt tagatud, ei või võlgnik valida, et ta täidab paremini tagatud kohustuse. Hindamaks seda, milline kohustus on vähem tagatud, tuleb lähtuda kohustuse täitmise ajast ja antud juhul oli täitmise ajal lepingust nr 07-142267EV tulenev kohustus tagatiseta.
13.Kostja saatis 07.03.2018 hagejale ja A. L. kirja, et A. L. ei ole kohaselt täitnud endale laenulepinguga võetud kohustusi. Lepingu 04-340322-EL võlgnevus oli selleks hetkeks 3 273,12 eurot. 07.03.2018 teatises märkis kostja selgelt, et A. L. on seadusest (VÕS § 88 lg
2) tulenevalt isiklikult võimalik täita esmajärjekorras vaid laenulepingust 07-142267-EV tulenevat kohustust.
14.Tartu Ringkonnakohus tühistas 16.10.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx osaliselt maakohtu otsuse, sest ei nõustunud maakohtuga, et kostjal (Swedbank AS) ei olnud õigus VÕS § 88 lg 1 ja 2 alusel alates 13. märtsist 2015 debiteerida laenulepingu nr 07-142267EV tagastamiskohustuse katteks A. L. kontolt rahasummasid, mille selgitusse oli makse tegija märkinud, et tegemist on laenu 04-340322-EL märtsi-, aprilli- ja maikuu 2015 osamaksetega. Seega ringkonnakohus nõustus, et kostjal oli õigus arvestada tasumised 07-142267-EV katteks. Võlgnik A. Laanes ei täitnud laenulepingut 04-340322-EL kohaselt ning sellest laenulepingust on A.Laanesel kostja ees võlgnevus 246,53 eurot (s.h põhivõlgnevus 214,54€), millele lisandub viivis. Selle võlgnevuse suhtes on võimalik sundtäitmine. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla vaidlust selle üle, et tasumised, mille A. L. tegi Swedbankile selgitusega 04-340322-EL või tasumised, mille A. K. tegi A. L. kontole, oli kostjal õigus arvestada lepingu nr 07-142267EV kohustuste katteks.
15.Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx toimus vaidlus 18.05.2015 lepingu ülesütlemise tahteavaldusest tulenevalt. 18.05.2015 teatise väljastamise hetkel oli leping nr 04-340322-EL võlgnevus 246,53 eurot. Kuna ringkonnakohus nõustus kostjaga, et A. K. tasumised, mis ei laekunud otse Swedbankile ja A. L. tasumised võis kostja arvestada lepingu nr 07-142267-EV kohustuste katteks, siis suurenes lepingu nr 04-340322-EL võlgnevus järjepidevalt. Kostja esitatud arvestustest ja 30.04.2018 ülesütlemise teatisest nähtuvalt oli ainuüksi põhivõlgnevus 30.04.2018 seisuga 2 623,50 eurot. Pärast 18.05.2015 ülesütlemise teatise väljastamist kuni 30.04.2018 ülesütlemise teatise väljastamiseni lisandus 35 põhiosa kuumakset kokku summas 2 572,96 eurot. Kui lisada siia 18.05.2015 ülesütlemise teatise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 214,54 eurot, on tulem 2 787,50 eurot. Kuna 13.03.2018 ja 16.04.2018 tasus A. K. otse kostjale kokku 164 eurot, siis oligi 30.04.2018 ülesütlemise teatise väljastamise ajaks lepingu nr 04-340322-EL põhivõlgnevus 2 787,50 – 164 = 2 623,50 eurot. Eeltoodust nähtuvalt oli 30.04.2018 lepingu ülesütlemise teatise väljastamise ajaks tasumata enam kui kolm järjestikust makset, mistõttu oli igati põhjendatud lepingu ülesütlemise teatise väljastamine. 16.Lepingu ülesütlemise teatise väljastamisele eelnes suhtlus Swedbanki, A. L. ja A. K. vahel. Nimelt 07.03.2018 vastuses A. L. 26.01.2018 tahteavaldusele ja võlgnevuse teatises teavitas Swedbank AS, et A. L. on seadusest (VÕS § 88 lg 2) tulenevalt isiklikult võimalik täita esmajärjekorras vaid laenulepingust 07-142267-EV tulenevat kohustust ning viitas, et Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas x-xx-xxxxx leidnud, et A. L. tahteavalduses viidatud debiteerimine oli õiguspärane. Lisaks märkis Swedbank AS, et tagatisvara omanikule (A. K. ) on korduvalt teatatud, et ta saab kohustusi täita kontole EE722200221011367058. Nimetatud teatises on välja toodud, et leping nr 04-340322-EL on võlgnevuses ja võlgnevuse summa oli kirja väljastamise hetkel 3272,12 eurot. A. L. võttis tähitult saadetud 07.03.2018 teatise isiklikult vastu 28.03.2018. Kuna võlgnevust ei tasutud ja kokkulepet ei sõlmitud, väljastas Swedbank AS põhjendatult 30.04.2018 lepingu ülesütlemise teatise. Seega ei ole usutav A. L. kui tunnistaja poolt 09.02.2021 kohtuistungil antud ütlus, et tema teada võlgnevust tal ülesütlemise teatise väljastamise ajal ei olnud. Swedbank AS oli A. L. võlgnevuse olemasolust teavitanud ja A. L. oli saadetud teatise isiklikult kätte saanud. 13.04.2018 Swedbanki vastuses on Swedbank selgitanud ja edastanud ka nõude arvestuse võlgnevuse kujunemise kohta. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal ja A. L. mistahes alus väita, et võlgnevus puudus.
17.Kostja on seisukohal, et 30.04.2018 lepingu ülesütlemine on kehtiv.
Puudub vaidlus, et A. L. elab aadressil xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx ning saab sealt kätte talle edastatava posti. Samuti puudub vaidlus selle üle, et A. L. kehtiv e-postiaadress on [email protected]. Nimetatud asjaolusid on A. L. tunnistajana 09.02.2021 kohtuistungil kinnitanud. Kostja on tõendanud, et edastas lepingu ülesütlemise teatise A. L. tähitud postiga ja lihtkirjaga aadressil xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx ja e-postiga aadressil. Tähitud kirja võttis A. L. vastu 18.05.2018.
18.Kostja hinnangul tuleb kõiki esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates lugeda lepingu ülesütlemise teatis A. L. kätte toimetatuks hiljemalt 01.05.2018, millest lepingu ülesütlemise kuupäevani, s.o 18.05.2018 jäi võlgnevuse tasumiseks rohkem kui kaks nädalat. Lisaks sellele nähtub eelpool toodust, et 30.04.2018 ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks oli tasumata oluliselt rohkem kui kolm järjestikust makset. Seega oli ülesütlemine lubatud, sest kõik VÕS § 416 lg-st 1 tulenevad ülesütlemise eeldused olid täidetud. Kostja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kui A. L. elukaaslase ema, kelleks on tagatisvara omanik ja hageja A. K. sai talle edastatud teatised kätte paari päeva jooksul pärast väljastamist ning suhtles oma tütre L. K. aktiivselt ka kõnealuse laenulepingu probleemidega seoses, et siis A. L. sai ülesütlemise tahteavaldusest teatavaks alles tähitud kirja kättesaamisel 18.05.2018. Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt suhtleb A. L. e-posti aadressi vahendusel nii panga, kohtu kui kohtutäituriga. Seega ei ole eluliselt usutav, et ta ei mäleta, et oleks lepingu ülesütlemise teatise kätte saanud ka e-posti teel või et see info oleks temani A. K. ja L. K. kaudu jõudnud enne 18.05.2018. Lisaks on ülesütlemise teatis A. L. edastatud ka lihtkirjaga, mille kohta on kostja esitanud tõendi 28.11.2019. Kuivõrd puudub vaidlus selle üle, et xxxxxxxxxxxxxx-xx xxxxxxxxx on A. L. aadress, millisele aadressile edastatavate teatistega on tal mõistlik võimalus tutvuda, siis järelikult on A. L. samal aadressil kostja poolt 30.04.2018 postitatud lihtkirja samuti kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda lihtkirja teel saadetud lepingu ülesütlemise tahteavaldus A. L. kätte toimetatuks hiljemalt 01.05.2018, millest lepingu ülesütlemise tähtpäevani, s.o 18.05.2018 möödus 16 kalendripäeva. Seega ütles kostja lepingu üles järgides nii VÕS § 416 lg-s 1 kui ka laenulepingu tüüptingimuste punktis 13.1.2 sätestatud tähtaega ja laenusaajal A. L. oli enam kui kaks nädalat aega võlgnevuse kustutamiseks. 19.VÕS § 416 lg-st 2 tulenev krediidiandja kohustus pakkuda võimalust läbirääkimiste pidamiseks on kostja poolt täidetud 07.03.2018 A. L. saadetud teatisega, milles kostja andis kohustuste täitmiseks või läbirääkimiste teel alternatiivsete lahenduste saavutamise tähtajaks 29.03.2018. Samal kuupäeval saatis kostja teatise ka tagatisvara omanikule A. K. , mille viimane võttis vastu juba 09.03.2018, samal ajal kui A. L. viivitas kirja vastuvõtmisega kuni 28.03.2018, s.o päev enne kirjas määratud tähtaega. Ei ole eluliselt usutav, et A. L. juhuslikult võtab kõik talle saadetavad kirjad vastu 1 päev enne või 1 päev pärast kirjas märgitud kuupäeva ja seda olukorras, kus tema lähikondne on teatised kätte saanud viivitamatult ning vastavad teatised on A. L. saadetud ka e-posti teel mida ta kasutab ning lihtkirjana aadressil, kus ta ka päriselt elab. 20.Eeltoodust nähtuvalt olid täidetud kõik lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, mistõttu tuleb kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis arvestades lugeda ülesütlemine kehtivaks ning lepingust nr 04-340322-EL tulenevad kohustused sissenõutavaks muutunuks ja sundtäitmine lubatavaks.
KOHTU SEISUKOHT
21.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
22.Hagiavaldusega nõuab hageja kostjalt täitedokumendi alusel algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist TMS § 221 lg 1 alusel. Hageja on seisukohal, et sundtäitmine on lubamatu, sest kostja poolt 30.04.2018 tehtud laenulepingu nr 04-340322 -EL ülesütlemine on tühine, mistõttu ei ole kogu laenulepingust tulenev võlgnevus sissenõutavaks muutunud ja seda ei saa sundtäita.
23.Hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks (VÕS § 82 lg 7), st tagatud nõude võlgnik peab olema nõude rahuldamisega sattunud viivitusse. Antud juhul esitab hageja täitmisele vastuväite, et laenulepingutest tulenev nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja väite kohaselt ei ole nõue muutunud sissenõutavaks seetõttu, et kolmas isik, A. Laanes ei ole makseviivituses, kostja ei ole kolmandale isikule andnud kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega ning kostja ei ole A. Laanesele pakkunud võimalust läbirääkimiste pidamiseks. Kostja on hageja väitele vastu vaielnud ning on seisukohal, et laenuleping on 04-340322-EL on kehtivalt üles öeldud alates 18.05.2018. 24.Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et laenuleping 04-340322-EL on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 25.Vastamaks küsimusele, kas kostjal oli õigus laenuleping üles öelda, tuleb hinnata, kas esinesid laenulepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandaja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandaja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Vastavalt VÕS § 416 lg 2 peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
26.Üks hageja peamisi väideteid on see, et 26.01.2018 esitas kolmas isik kostjale tahteavalduse, et kõik kolmanda isiku kostja pangas asuvatele kontodele minevikus laekunud, laekuvad ja sealt tehtavad maksed, millistel on kasvõi kaudne viide I laenulepingule, loetaks I laenulepingust tulenevate tagasimaksete katteks. Kostja vastas tahteavaldusele 07.03.2018 ja leidis, et hageja saab täita tulenevalt VÕS § 88 lg-st 2 esmajärjekorras vaid II laenulepingust tulenevaid nõudeid, lugedes seega kõik kolmanda isiku või hageja poolt tehtud maksed II laenulepingust tulenevate nõuete katteks. Nii põhjustas kostja olukorra, kus laenulepingut 04-340322-EL ei oleks justkui täidetudki. 27.Kostja selgitas, et A. L. (kolmas isik) oli Swedbank AS-ga sõlmitud kaks lepingut, s.o 04340322-EL ja 07-142267-EV. Lepingu nr 07-142267-EV kohustuste katteks realiseeriti hüpoteek 24.08.2011, kuid tagatise müügist saadu ei katnud kõiki lepingust tulenevaid kohustusi. 07-142267-EV lepingust tulenev võlgnevus on A. L. Swedbank AS kasuks välja mõistetud jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr x-xx-xxxx ja see kohustus on kogu ulatuses sissenõutav. Lepingust nr 04-340322-EL tulenev kohustus on käesoleva ajani hüpoteegiga tagatud, kuid lepingu nr 07-142267-EV kohustus ei ole hüpoteegiga tagatud, st 07-142267-EV lepingust tulenev kohustus on vähem tagatud kohustus. Kostja ei ole nõustunud 04-340322-EL
lepingu täitmisega, kuna tulenevalt VÕS § 88 lg 2 ei või võlgnik juhul, kui kohustused ei ole võrdselt tagatud, määrata, et täidab paremini tagatud kohustuse. Seetõttu arvestas võlausaldaja A. L. poolt tehtud maksed lepingu nr 07-142267-EV kohustuste katteks, kuna nimetatud lepingust tulenevad kohustused olid muutunud varem sissenõutavaks ja olid halvemini tagatud.
28.Hageja on seisukohal, et kostja poolt tuginemine VÕS § 88 lg 2 ei ole lubatav, sest nii laenulepingu nr 04-340322 -EL kui ka laenulepingu nr 07-142267- EV täitmine oli tagatud kvalitatiivselt võrdväärsete tagatistega. Asjaolu, et laenulepingu nr 07-142267-EV tagatise realiseerimistulust ei piisanud sellest kohustusest tekkinud võla kustutamiseks, ei too kaasa kohustuste ebavõrdset tagatust ega saa tekitada võlausaldajale õigust arvestada selle kohustuse täitmise katteks teise kohustuste täitmiseks antud vahendeid.
29.VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama sama liigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Tulenevalt VÕS § 88 lg 2 kui võlgniku kohustused ei ole võrdselt tagatud, ei või võlgnik määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse. Seega võimaldab VÕS § 88 lg 1 võlgnikul määrata, kuid arvestades VÕS § 88 lg 2 ja 3 tingimusi, missuguse kohustuse katteks on makse tehtud (vt Riigikoht 03.06.2020 kohtuotsus kohtuasjas 2-17-7502, p 14.2). 30.Kohus siinjuures nõustub kostja seisukohaga, et A. L. 07.03.2018 tehtud tahteavaldus ei oma õiguslikke tagajärgi, kuna on vastuolus VÕS § 88 lg-s 2 sätestatud kohustuse katteks maksete määramise eeltingimustega, millest tuleb võlgnikul lähtuda. Samuti kohus leiab, et ei ole õige hageja tõlgendus lepingute võrdse tagatuse osas. Kui võlgnikul on mitu kehtivat kohustust võlausaldaja ees, mis ei ole võrdselt tagatud, ei või võlgnik määrata, et täidab paremini tagatud kohustuse. Siinjuures kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, kas eelnevalt olid kohustused võrdselt tagatud, lähtuda tuleb olemasolevast olukorrast ja selline käsitlus tagab ja kaitseb võlausaldaja huve võlgniku poolt kohustuste täitmise osas. 31.Kohtule esitatud 30.04.2018 hagejale väljastatud teatisest lepingutest tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse kohaselt (dtl 118) on laenulepingu nr 04-340322EL võlgnevus 30.04.2018 seisuga 3293,28 eurot, millest põhiosa on 2623,30 eurot, viivis 351,66 eurot ja intress 318,32 eurot. Kostja selgitab lepingu ülesütlemise aluseks oleva võlgnevuse kujunemist järgmiselt. Tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx toimus poolte vahel vaidlus 18.05.2015 lepingu ülesütlemise tahteavaldusest tulenevalt. 18.05.2015 teatise väljastamise hetkel oli leping nr 04-340322-EL võlgnevus 246,53 eurot. Kuna ringkonnakohus nõustus nimetatud tsiviilasjas kostjaga, et A. K. tasumised, mis ei laekunud otse Swedbankile ja A. L. tasumised võis kostja arvestada lepingu nr 07-142267-EV kohustuste katteks, siis suurenes lepingu nr 04-340322-EL võlgnevus järjepidevalt. Kostja esitatud arvestustest ja 30.04.2018 ülesütlemise teatisest nähtuvalt oli ainuüksi põhivõlgnevus 30.04.2018 seisuga 2 623,50 eurot. Pärast 18.05.2015 ülesütlemise teatise väljastamist kuni 30.04.2018 ülesütlemise teatise väljastamiseni lisandus 35 põhiosa kuumakset kokku summas 2 572,96 eurot. Lisandub 18.05.2015 ülesütlemise teatise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 214,54 eurot, on võlgnevus 2 787,50 eurot. 13.03.2018 ja 16.04.2018 tasus A. K. otse kostjale kokku 164 eurot, siis on 30.04.2018 ülesütlemise teatise väljastamise ajaks lepingu nr 04-340322-EL põhivõlgnevus 2 787,50 – 164 = 2 623,50 eurot. Eeltoodust nähtuvalt oli 30.04.2018 lepingu ülesütlemise teatise väljastamise ajaks tasumata enam kui kolm järjestikust makset, mistõttu oli igati põhjendatud lepingu ülesütlemise teatise väljastamine.
Hageja on ise hagiavalduses kinnitanud, et kuna kostja debiteeris tasumised II laenulepingu katteks, tekkis olukord kui laenulepingut nr 04-340322-EL ei oleks täidetud ja selle täitmine on võlgnevuses. 32.Eeltoodust asjaoludest tulenevalt on tõendatud, et laenulepingu nr 04-340322- EL täitmise osas oli võlgnevus enam kui kolme järjestiku makse osas 30.04.2018 seisuga kui kostja saatis võlgnikule teatise võlgnevuse tasumiseks ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. 33.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja poolt laenulepingu ülesütlemine on kehtiv. VÕS § 416 lg 2 kohaselt peab krediidiandja hiljemalt koos § 416 lg 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. 34.Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et kolmas isik oleks laenulepingu ülesütlemise avalduse e-post vahendusel kätte saanud. Kostja esitatud dokumentidest nähtub, et mingi kiri on kolmandale isikule saadetud, kuid milline, seda ei nähtu. Kuna kolmas isik sai ülesütlemise teate kätte tähitud kirjaga 18.05.2018, siis kostja rikkus laenulepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg-st 1 tulenevat täiendava tähtaja andmise nõuet ning ülesütlemise avaldus on sellest tulenevalt tühine. Kostja avaldab, et ta on saatnud hagejale ja võlgnikule mitmeid kirju, et neil oleks võimalik võlgnevus likvideerida ja asjas kokkuleppele saada. Kirjad ja lepingu ülesütlemise tahteavaldus on kostja poolt saadetud e-mailiga, lihtkirjaga, kui ka tähitud kirjaga.
35.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendad ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tulenevalt TsÜS § 69 lg-st 2, tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tahteavalduse kättesaamine ja jõustumine sõltub sellest, kas avalduse saaja on kohal või eemalviibija. Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale loetakse TsÜS § 69 lg 3 teise lause järgi kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Määrav ei ole siinkohal mitte tahteavalduse tegelik kättesaamine, vaid mõistlik võimalus tahteavaldusega sisuga tutvuda. Vastavalt TsÜS § 70, kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et taon tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. 36.Laenulepingu nr 04-340322-EL 30.04.2018 ülesütlemisteates on korraga esitatud nii teave võlgnevuse kohta kui ka tehtud lepingu ülesütlemise tahteavaldus. Riigikohus on asunud 01.11.2017 lahendis x-xx-xxxxx seisukohale, et sellises olukorras ei saa teate kättesaaduks lugemisele kohaldada TsÜS §-s 70 sätestatut. Sellist tagajärge TsÜS § 70 ette ei näe. Vastasel korral pandaks laenusaajale ebamõistlik tahteavalduse kättesaamise risk, kuna lepingu ülesütlemisele võib kohe järgneda laenuandja avaldus kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks ja tagatisvara täitemenetluses müümiseks. Riigikohus selgitab, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. (vt Riigikohtu 25. aprill 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 12). Tahteavalduse tähitud kirjaga kättetoimetamise kohta TsÜS § 69 lg 3 korral on Riigikohus olnud seisukohal, et tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet
saabunud kirja sisu kohta ning seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda (vt nt Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-809, p 11 ja Riigikohtu 25. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 14). Nimetatud põhimõttest kõrvalekaldumine saaja pahatahtlikkuse eeldamise kaudu (saadetisele postiasutusse järele minemata jätmine) ei oleks kolleegiumi arvates õigustatud ja tähendaks tahteavalduse kättesaamise riski teistsugust jaotamist, kui seaduse eesmärgipärasest tõlgendamisest tuleneb. Kostjal kui krediidiasutusel on võimalik kasutada tahteavalduse kättetoimetamiseks erinevaid võimalusi, sh nt ka kohtutäituri teenuseid (vt täitemenetluse seadustiku § 212 jj ja kohtutäituri seaduse § 8 lg 1 p 2) või fikseerida saadetise saaja postkasti paneku fakt ja aeg ka muul vaidluse tekkimise korral kontrollitaval viisil. 37.30.04.2018 kostja poolt saadetud tähitud kirja saatmine ja A. L. poolt 18.05.2018 kättesaamine on antud asjas tõendatud. 09.02.2021 kohtuistungil tunnistaja, A. L. kinnitab, et sai teate kätte postkontoris tähitud kirjana. E-postiga sellise teate kätte saamist ei mäleta. Kostja poolt esitatud tõendid e-kirjade saatmise kohta ja A. L. elukohta lihtkirjade saatmine kinnitab üksnes, et nimetatud kirjad on A. L. saadetud, kuid ei saa lugeda tõendatuks A. L. poolt kirjade kättesaamist. Kostja poolt ei ole tõendatud, et A. L. oli mõistlik võimalus saadetud e-kirjade ja lihtkirjade sisuga tutvuda. Kohus on seisukohal, et kui tõendatud ei ole tahteavalduse kättesaamine, siis puudus laenusaajal mõistlik võimalus saadetud kirja sisuga tutvuda. Kuna kostja lõpetas lepingu ühepoolselt 18.05.2018 ja A. L. sai lepingu ülesütlemise avalduse kätte 18.05.2018, siis ei olnud laenusaajale tagatud VÕS § 416 lg 1 tulenev kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ja seetõttu on lepingu ülesütlemine tühine. Eeltoodud kohtu põhjendusi arvestades, rahuldab kohus esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täis ulatuses. Kohtu seisukoht hagi tagamise kehtivuse osas 38.Tartu Maakohtu 21.12.2018 määrusega rahuldas kohus A. K. taotluse hagi tagamiseks ja peatas kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt A. K. suhtes algatatud täitemenetluse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx kuni tsiviilasjas nr 2-18-19272 kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendit täitmist tagava abinõuna, kuni see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti ei taotle abinõu tühistamist. Kuna kohus rahuldas hagi, jääb hagi tagamise abinõuna kehtima 21.12.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 39.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
40.22.03.2021 esitas hageja esindaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hageja menetluskulude kostjalt välja mõistmiseks. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista kohtumenetluse menetluskulud summas 6350 eurot hageja kasuks ning palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 l 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
41.Riigilõivu tuleb tasuda seaduses sätestatud suuruses vastavalt hagihinnale (Riigilõivuseadus § 59 lg 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 5 kohaselt mittevaraliseks loetakse hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Vastavalt TsMS § 132 lg 1 mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihinnaks on 3500 eurot. Hagilt hinnaga 3500 eurot tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot. Hageja tasus hagi tagamise avalduselt riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 17). Hageja on tasunud esitatud hagilt ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu nõutud suuruses. Seega on hageja menetluskulud riigilõivu näol summas 350 eurot põhjendatud.
42.Hageja on kandnud menetluses õigusabikulusid summas 6000 eurot, milles ei sisaldu käibemaks. Hageja esindaja poolt osutatud õigusteenus hõlmab järgmiseid töid: - hageja nimelt menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg, minimaalselt 24,5 tundi. - kõigi kohtu poolt koostatud ning väljastatud menetlusdokumentidega tutvumine, 6 tundi; - kõigi kostja poolt koostatud ning esitatud menetlusdokumentidega tutvumine, 21 tundi; - kohtuistungil osalemine, 5,5 tundi; Kokku 57 tundi.
43.Kostjale on hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus koos menetluskulude nimekirjaga tehtud nähtavaks kohtute infosüsteemis alates 23.03.2021, kättesaamist on kostja esindaja kinnitanud 26.03.2021. Kostja esindaja esitas seisukoha hageja menetluskulude osas 28.03.2021. Kostja hinnangul ei ole hageja esindaja nimetatud ajakulu kogu ulatuses põhjendatud ning vajalikud. Menetluse kestus on olnud küll pikk, kuid terve 2020. aasta sisulist menetlust erinevatel põhjustel ei toimunud (v.a 14.01.2020 kohtuistung). Paljud menetlusdokumendid sisaldavad kas kompromissi tähtaja pikendamise taotlust, sellele seisukoha esitamist või istungi edasilükkamise taotlust, millised menetlustoimingud ei ole ajamahukad ega keerukad. Kogu menetluse kestel on hageja esitanud vaid kolm sisulist menetlusdokumenti ning osalenud kahel sisulisel kohtuistungil. Ka kohtu koostatud dokumendid ei ole olnud sedavõrd mahukad või keerukad, et nendega tutvumiseks kuluks lausa 6 tundi. Samuti ei ole kostja esitanud menetluses sedavõrd palju sisulisi menetlusdokumente, millega tutvumiseks saaks lugeda põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 21 tundi. Kostja peab hageja menetlusdokumentide koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maksimaalselt 15 tundi, kohtu dokumentidega tutvumiseks maksimaalselt 2 tundi ja kostja dokumentidega tutvumise maksimaalseks põhjendatud ajakuluks 8 tundi, kohtuistungitel osalemine 5,5 tundi. Kokku on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kostja hinnangul maksimaalselt 30,5 tundi.
44.TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25) tuleb lisaks esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades on tema töötunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ja see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest
makstavat tasu. Hageja esindaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga, kuna hageja ei ole käibemaksukohustlane.
45.Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et arvestades hageja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid antud tsiviilasja olemust ja keerukust ning ajalist kestvust, loeb kohus hageja poolt menetluskulude nimekirjas esitatud menetlustoimingutele näidatud ajakulu põhjendatuks üksnes osaliselt. Kohus leiab, et arvestades asja olemust ja esitatud menetlusdokumentide sisus, siis on põhjendatud menetlusdokumentidega tutvumisele ja koostamisele kulunud ajakuluks lugeda 33 tunni ulatuses. Tsiviilasjas on toimunud kolm kohtuistungit – 14.01.2020, 15.09.2020, 09.02.2021, mistõttu esindaja ajakulu istungitele 5,5 tunni ulatuses on põhjendatud. Kokku loeb kohus hageja esindaja ajakuluks antud tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutele 38,5 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja selline ajakulu vastab tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Seega on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud kogusummas 3850 eurot, seda 38 tunni ja 30 minuti eest (38,5x100), millele lisandub käibemaks, seega kokku 4620 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4970 eurot (4620 + 350), mis tuleb menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista.
46.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud taotluse mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohustuse kohase täitmiseni välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg1 ettenähtud määras. Kohus mõistab hageja taotluse alusel alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.