OÜ Peremaakler hagi Renovum OÜ (kehtetu ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6000 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. oktoobri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Peremaakler apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): OÜ Peremaakler (registrikood 11523072), esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Vastustaja (kostja): Renovum OÜ (registrikood 14042462; kehtetu ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Kolmas isik: Alimzhan XXXXXXXXXXX; surnud X)
Badaev
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 23. oktoobri 2020 otsus osaliselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jätmise ulatuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada lubamatuks täitemenetlus täiteasjas nr XXX/XXXX/XX summat 7161 eurot 88 senti (millele lisandus viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.01.2019 kuni põhivõlgnevuse 4495 eurot 83 senti tasumiseni) ületavas osas. Muuta menetluskulude jaotust.
3.1.Tunnistada lubamatuks täitemenetlus täiteasjas nr XXX/XXXX/XX summat 7161 eurot 88 senti (millele lisandus viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.01.2019 kuni põhivõlgnevuse 4495 eurot 83 senti tasumiseni) ületavas osas.
3.2.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
3.3.Jätta Alimzhan Badaevi menetluskulud maakohtus tema enda kanda.
3.4.Vabastada Alimzhan Badaev menetluskulude (riigi õigusabi tasu ja kulud) riigituludesse tasumise kohustusest.
3.5.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Viru Maakohtu 26. veebruari 2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus Narva kohtutäituri Andrei Kreki menetluses olevas täiteasjas nr XXX/XXXX/XX kuni tsiviilasjas nr 2-19-2909 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Peremaakler (hageja) esitas 22. veebruaril 2019 hagi Rävala Õigusbüroo OÜ (praegune ärinimi Renovum OÜ; kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja avalikul enampakkumisel korteriomandi asukohaga Tallinna mnt 27-29, Narva. Kohtutäitur Andrei Krek esitas 8. jaanuaril 2019 hagejale täitmisteate täiteasjas nr XXX/XXXX/XX, mille kohaselt on hageja suhtes algatatud täitemenetlus. Täitedokumendiks
on Narva notar Sergei Nikonovi 9. augustil 2012 notariaalne dokument 3463 ning 8. jaanuari 2019 hüpoteegi loovutamise leping, hüpoteegi seadmise leping, raha hoiustamise avaldus, keelumärgete kustutamise avaldus ja asjaõigusleping. Viidatud lepingu alusel on korteriomand, asukohaga Tallinna mnt 27-29, Narva, koormatud hüpoteegiga sissenõudja kasuks. Hüpoteek tagab võlaõiguslikke nõudeid, mis tulenevad Credit Pro AS-i ja Alimzhan Badaevi vahel sõlmitud laenulepingust. Täitmisteatest tulenevalt on Credit Pro AS-i kasuks seatud hüpoteek loovutatud OÜ-le Rävala Õigusbüroo. Nõude suuruseks on 10 502 eurot 33 senti. Täitmisteate juurde ei ole lisatud ühtegi dokumenti, millest tulenevalt on võimalik kontrollida nõude tekkimise aluseid, võlgnevuse arvutuskäiku ja Rävala Õigusbüroo OÜ-le nõudeõiguse loovutamise aluseid. Puuduvad dokumendid, millest on võimalik tuvastada, et laenu tagastamise nõue on muutunud sissenõutavaks. Hagejale ei ole teada, millised laenusummad ja millal tagastas kolmas isik esialgsele võlausaldajale ja kostjale. Kohtutäitur edastas hagejale võlaarvestuse, mis on ebaselge ja ebaloogiline.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna laenuvõtja (Alimzhan Badaev) ei kustutanud oma võlga ka pärast lepingu ülesütlemist, loovutas laenuandja (Credit Pro AS) laenulepingust tuleneva võla kostjale, mille kohta saadeti laenuvõtjale lihtkirjaga nõude loovutamise teade. Laenuvõtja on loovutamisteate kätte saanud. Hagiavaldusele lisatud Swedbank AS-i maksekorraldustest nähtub, et alates 16. veebruarist 2017 on laenuvõtja teinud võla tasumiseks makseid kostjale. Kuna laenuvõtja ei kustutanud oma võlga kostja ees, esitas kostja hageja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vastu 3. jaanuaril 2019 täitmisavalduse võla tagatiseks oleva hüpoteegi realiseerimiseks. Kostja kinnitas hageja poolt hagile lisatud maksete laekumist laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Laenuvõtja sai 21. novembril 2016 kätte laenuandja 17. novembri 2016 ülesütlemisavalduse. Seega muutus kogu laenulepingust tulenev võlg sissenõutavaks 21. novembril 2016. Kokku on pärast laenulepingu ülesütlemist laekunud 3959 eurot 48 senti. Põhivõla jääk on laekunud summade võrra vähenenud, kuid nõudele on lisandunud viivis. Põhivõla jääk täitmisavalduse esitamise seisuga oli 4495 eurot 83 senti. Viivist on ülesütlemise järgselt arvestatud laenulepingu intressimääraga võrdses viivisemääras 30,05% aastas kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmanda lausega. Seega oli täiteavalduse esitamise seisuga laenuvõtja võlg viivise osas 4099 eurot 67 senti.
5.märtsi 2019 seisuga on lisandunud viivist veel 225 eurot 78 senti ja viivise nõue kokku moodustab 4325 eurot 45 senti. Täitmisavalduses nõudis kostja 10 502 euro 33 sendi ja lisanduva viivise sissenõudmist hüpoteegi arvelt.
3.Kolmas isik Alimzham Badaev taotles hagiavalduse rahuldamist.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 23. oktoobri 2020 otsusega hagi rahuldamata ja hageja ning kostja menetluskulud hageja kanda ning kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Maakohus vabastas kolmanda isiku menetluskulude (riigi õigusabi tasu ja kulud) riigituludesse kandmise kohustusest. Maakohus tühistas kohtuotsuse jõustumisel Viru Maakohtu 26. veebruari 2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr XXX/XXXX/XX kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja aadressil Tallinna mnt 27-29, Narva asuva korteriomandi (registriosa nr 1135909) omanik. Kohtutäitur Andrei Kreki 8. jaanuari 2019 täitmisteate kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus nr XXX/XXXX/XX.
Täitemenetluse algatamise aluseks on Narva notar Sergei Nikonovi poolt 9. augusti 2012 notariaalne dokument 3463 ja sissenõudja Rävala Õigusbüroo 3. jaanuari 2019 täitmisavaldus. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue, võlgnevus seisuga 3. jaanuar 2019 summas 10 502 eurot 33 senti. Poolte vahel on vaidlus tagatud nõude suuruse ja põhjendatuse üle. AB Kreditex AS (laenuandja) ja Alimzhan Badaev (laenuvõtja) sõlmisid 6. aprillil 2015 laenulepingu nr X, mille alusel võttis laenuvõtja laenu 7270 eurot 72 senti.
19.veebruaril 2016 sõlmisid laenuandja ja laenuvõtja laenulepingu muutmise kokkuleppe, mis koosneb laenulepingu lisadest 2 ja 3, mille alusel on laenuandja laenuvõtjale väljastanud lisalaenu 1225 eurot 81 senti. Alates 21. novembrist 2016 on laenuleping üles öeldud. 9. detsembril 2016 loovutas laenuandja laenulepingust nr X tuleneva võla summas 11 105 eurot 74 senti kostjale, mille kohta saadeti laenuvõtjale lihtkirjaga nõude loovutamise teade. Lisaks lihtkirjale saadeti loovutamisteade ka e-kirjaga laenuvõtja e-posti aadressil. Maakohus järeldas, et laenuvõtja on loovutamisteate kätte saanud, kuna hagiavaldusele lisatud Swedbank AS-i maksekorraldustest nähtub, et alates 16. veebruarist 2017 on laenuvõtja teinud võla tasumiseks makseid kostjale. Kostja esitas hageja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vastu 3. jaanuaril 2019 kohtutäitur Andrei Krekile täitmisavalduse võla tagatiseks oleva hüpoteegi realiseerimiseks Kostja esitatud arvestuste alusel põhivõla jääk täitmisavalduse esitamise seisuga oli 4495 eurot 83 senti, intress 1549 eurot 65 senti, viivis 4099 eurot 67 senti, sissenõudekulu 25 eurot, trahv kindlustuskohustuse rikkumise eest 849 eurot 65 senti, kokku 11 019 eurot 80 senti, millele lisandub jooksev viivis. Maakohus leidis, et arvestused on põhjendatud ja tõendatud tsiviilasja toimikus olevate tõenditega. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et kuna sissenõuet hagejalt saab teostada vaid 10 225 euro 86 sendi suuruse hüpoteegisumma piires, mis sisaldab ka kohtutäituri tasu, ei rikkunud kostja poolt esitatud täitmisavaldus hageja õigusi ja täitemenetlus sissenõudmiseks esitatud summa ulatuses on lubatud. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et puuduvad alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas taotluse peatada menetlus kuni kolmanda isiku pärijate väljaselgitamiseni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kostja esitanud võlgnevuse arvestuse, kuid ei ole lisanud ühtegi dokumenti, mis võimaldab arvestust kontrollida. Hageja arvates ei saa hüpoteegi seadmise lepingut käsitleda täitedokumendina TsÜS § 157 lg 1 mõistes. Tegemist on asjaõigusliku lepinguga, mis ei eelda nõude olemasolu. Hageja arvates juhul, kui nõue tuleneb laenulepingust, tuleb nõude aegumistähtaeg kindlaks määrata vastavalt TsÜS § 146 lg-le 3. Kostja oli kohustatud esitama kohtule oma nõude kolme aasta jooksul peale lepingu ülesütlemist. Hüpoteegi seadmise lepingu esitamisega kohtutäiturile ei peatu ega katke aegumistähtaeg. Seega on kostja nõue aegunud ja hageja palub kohtul kohaldada nõude aegumist. Kolmanda isiku ja laenuandja vahel sõlmitud lepingut tuleb käsitleda tarbijakrediidilepinguna. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et enne lepingu sõlmimist on laenuandja kontrollinud
kolmanda isiku krediidivõimelisust. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja arvates tuleb intressivõlg ümber arvestada lähtudes VÕS §-s 94 ettenähtud intressimäärast. Samuti ei ole põhjendatud nõude esitamine viiviste ja teiste trahvide osas. Viivise määr on ebamõistlikult kõrge. Esinevad alused viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel. Hageja taotleb viiviste vähendamist. Seejuures tuleb võtta arvesse ka seda asjaolu, et kolmas isik on tasunud vastustajale peale laenulepingu ülesütlemist 3959 eurot 48 senti, mis on praktiliselt võrdne põhivõlgnevuse summaga. Kostja on esitanud leppetrahvi nõude. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja esitas trahvinõude ka kolmanda isikule. VÕS § 159 lg-te 1 ja 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on praktikas leidnud, et mõistlik tähtaeg leppetrahvi esitamiseks on kolm kuud arvestades päevast, millal leppetrahvi nõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja arvates on leppetrahvi nõue lõppenud ja kostja ei saa nõuda leppetrahvi täitemenetluses. Hageja esitas taotluse peatada käesolev menetlus, kuna kolmas isik on surnud ning pole teada, kes on kolmanda isiku pärija.
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 18. jaanuari 2021 määrusega rahuldamata OÜ Peremaakler taotluse menetluse peatamiseks.
7.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 23. oktoobri 2020 otsus tuleb osaliselt tühistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jätmise ulatuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada lubamatuks täitemenetlus täiteasjas nr XXX/XXXX/XX summat 7161 eurot 88 senti (millele lisandus viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.01.2019 kuni põhivõlgnevuse 4495 eurot 83 senti tasumiseni) ületavas osas. Samuti tuleb muuta menetluskulude jaotust. Muus osas jääb Viru Maakohtu 23. oktoobri 2020 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Asja materjalide kohaselt on hageja aadressil Tallinna mnt 27-29, Narva asuva korteriomandi (registriosa nr 1135909) omanik. Korteriomandit koormab hüpoteek. Kohtutäitur Andrei Kreki
8.jaanuari 2019 täitmisteate kohaselt on algatatud täitemenetlus nr XXX/XXXX/XX hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Narva notar Sergei Nikonovi
9.augusti 2012 notariaalne dokument 3463 ja sissenõudja Rävala Õigusbüroo 3. jaanuari 2019 täitmisavaldus. Hageja esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
10.Ebaõige on hageja väide, et on kostja esitanud küll võlgnevuse arvestuse, kuid ei ole lisanud ühtegi dokumenti, mis võimaldaks arvestust kontrollida. Kostja on vastuses hagiavaldusele (I kd tl 78-82) välja toonud laenulepingu täitmise ja võla kujunemise, samuti esitanud võlgnevuse arvestuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja esitatud nõude suuruse arvestus põhjendatud ja tõendatud asjas olevate tõenditega. Nõude suurus on tõendatud muuhulgas laenulepinguga nr X (I kd tl 12-15); selle lisaga nr 1 (I kd tl 16-18); laenulepingu järgsete maksete tehingu väljavõtetega (I kd tl 36-56); sularaha väljamaksega laenuandja poolt kolmandale isikule (I kd tl 84); laenulepingu lisadega nr 2 ja 3 (I
kd tl 87-89); sularaha väljamaksega laenuandja poolt kolmandale isikule (I kd tl 90); laenulepingu ülesütlemishoiatusega ja ülesütlemisega (I kd tl 91-93); esialgse võlausaldaja ja kostja kontoväljavõtetega (I kd tl 187-188). Maakohus on eelnimetatud tõendeid hinnates asunud õigustatult seisukohale, et sundtäitmine on antud juhul lubatav ja puudub alus selle lubamatuks tunnistamiseks.
11.Alusetu on hageja seisukoht, et hüpoteegi seadmise lepingut ei saa käsitleda täitedokumendina TsÜS § 157 lg 1 mõistes ning kostja nõue on aegunud.
11.1.Notari poolt 09.08.2012 tõestatud hüpoteegi loovutamise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, raha hoiustamise avalduse, keelumärgete kustutamise avalduse ja asjaõiguslepingu kohaselt on kokku lepitud, et korteriomandi asukohaga Narva linn Tallinna mnt 27-29 neljandasse jakku esimesele järjekohale kantud hüpoteek, samuti lepingu alusel teisele järjekohale kantud hüpoteek tagavad Credit Pro AS-i nõudeid kolmanda isiku (Alimzhan Badaev) vastu (I kd tl 3135). Samuti leppisid pooled kokku koheses sundtäitmises (p 7). AB Kreditex AS (endise ärinimega Credit Pro AS on 09.12.2016 nõude loovutamise lepingu, hüpoteekide üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu loovutanud nõude ja andnud üle hüpoteegid kostjale. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Antud juhul sisaldub selline kokkulepe 09.08.2012 notariaalselt tõestatud lepingus. TMS § 2 lg 2 alusel lõike 1 punktis 19 nimetatud kokkulepe kehtib kinnisasja omaniku õigusjärglase suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud märge kinnistusraamatusse. Nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest (I kd tl 8-9) on korteriomandi igakordne omanik kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, s.o vastav märge kinnistusraamatusse on tehtud.
11.2.Hageja väite kohaselt kuna nõue tuleneb laenulepingust, tuleb nõude aegumistähtaeg kindlaks määrata vastavalt TsÜS § 146 lg-le 3, s.o kostja oli kohustatud esitama nõude kolme aasta jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Kostja nõue on aegunud ja hageja palub kohtul kohaldada nõude aegumist. Ringkonnakohus märgib, et asjakohatu on hageja viide TsÜS § 146 lg 3 kohaldamisele, sest viidatud sätte kohaselt kui ehitise puuduse on põhjustanud eesmärgipäraselt ehitise valmistamiseks kasutatud toorme või materjali puudused, on selle toorme või materjali puudustest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat. Antud juhul ei ole tegemist ehitise puudusega. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et tulenevalt TsÜS §-st 157 lg-st 1 on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Samas isegi kui lähtuda sellest, et tegemist on laenulepingust tuleneva nõudega, ei ole ikkagi nõue aegunud. Laenuleping öeldi üles 17.11.2016, kolmandale isikule (Alimzhan Badaevile) on ülesütlemisavaldus kätte toimetatud 21.11.2016 (I kd tl 93). Seega muutus laenulepingust tulenev nõue sissenõutavaks alates 22.11.2016 ning sellest kuupäevast algas ka TsÜS §146 lg 1 kohane aegumine. Kostja esitas täitmisavalduse kohtutäiturile 03.01.2019 (I kd tl 27), s.o 2 aastat 1 kuu 13 päeva pärast lepingu ülesütlemise jõustumist. Seega ei olnud täitmisavalduse esitamise ajaks nõue aegunud ning TsÜS § 159 lg 1 alusel aegumine katkes ja algas uuesti täitmisdokumendi täitmiseks esitamisega. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning sama paragrahvi lg 2 alusel võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kuna kolmas isik on osaliselt võlgnevust tasunud ka pärast
laenulepingu ülesütlemist, siis TsÜS § 158 lg 1 ja 2 alusel aegumine iga kord katkes ja algas uuesti. Kuna aga nõue ei olnud täitedokumendi täitmiseks esitamise ajaks aegunud, siis puudub vajadus hinnata täiendavalt seda, mis ajal katkes aegumine seetõttu, et kolmas isik tasus osaliselt võlgnevust. Lähtudes eeltoodust on lubatav sundtäitmine põhivõla summas 4495 eurot 83 senti osas.
13.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud aluste puudumise tõttu tähelepanuta hageja väite, et kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et enne lepingu sõlmimist on laenuandja kontrollinud kolmanda isiku krediidivõimelisust. Kuna hageja ise ei ole nimetatud asjaolu maakohtu menetluses esile toonud, siis ei pidanudki kostja esitama tõendeid kolmanda isiku krediidivõimelisuse kontrolli kohta.
14.Hageja seisukoha kohaselt tuleb intressivõlg ümber arvestada lähtudes VÕS §-s 94 ettenähtud intressimäärast, samuti ei ole hageja arvates põhjendatud nõude esitamine viiviste ja leppetrahvi osas.
14.1.Kuna hageja on esitanud asjaolu, et laenuandja ei kontrollinud kolmanda isiku krediidivõimelisust enne laenulepingu sõlmimist, hilinenult ja ringkonnakohus jätab selle tähelepanuta, siis puudub alus laenulepingus kokkulepitud intressimäära muutmiseks hageja viidatud alusel. Seega on sundtäitmine lubatav intressivõla osas summas 1549 eurot 65 senti.
14.2.Hageja väitel on laenuleping käsitletav tarbijakrediidilepinguna ning kostjal ei ole õigus seetõttu nõuda viivist lähtudes lepingus sätestatud määrast. Samuti on hageja seisukohal, et viivise määr on ebamõistlikult kõrge ning asjas esinevad alused viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel.
14.2.1.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja viivise vähendamise taotlust maakohtus esitanud ning apellatsioonkaebuses ei ole ka põhjendanud, miks ta vastavat taotlust maakohtule ei esitanud. Küll aga on hageja tuginenud maakohtus väitele, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, kuid maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Hageja on vaidlustanud hüpoteegi arvelt rahuldamisele kuuluva kogu nõudesumma (sh ka viivisesumma) ja seetõttu ringkonnakohus leiab, et hagejal on võimalik apellatsiooniastmes esitada vastuväiteid viivise summale, sh esitada väiteid seoses sellega, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga ja seetõttu ei ole õigustatud lähtuda lepingus sätestatud määrast. Siinkohal arvestab ringkonnakohus ka asjaoluga, et maakohus on asja lahendanud kirjalikus menetluses ja ei ole täitnud asjas eelmenetluse ülesandeid (TsMS § 392).
14.2.2.Kostja on vastuses hagile märkinud, et nõuab viivist alates lepingu ülesütlemisest, s.o alates 22.11.2016, viivisemäär on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega laenulepingu intressimääraga 30,05 % aastas. Laenulepingu kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 30,05% aastas. Laenulepingus puudub poolte kokkulepe viivise määra osas. Antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes. Tarbijalt ei või VÕS § 415 lg 1 järgi võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär See tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Samas aga asjaolu, et VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel on lubatud tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, ei välista Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. mai 2016 lahendi p-s 13 toodud seisukoha kohaldamist (tsiviilasi nr 3-2-1-25-16). Viidatud lahendis asus Riigikohus seisukohale, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.“ Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul kokkulepitud intressimäär VÕS § § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel muutub kokkulepitud viivisemääraks, siis tulenevalt Riigikohtu viidatud lahendist on laenulepingu järgne viivis VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Eesti Panga andmetel on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär alates 1. juulist 2016 8% aastas. Kolmekordne määr on 8x3, s.o 24% aastas. Laenulepingus kokkulepitud viivisemäär 30,05% ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Lähtudes eeltoodust on viivise arvestus antud asjas järgmine: Viivise arvestuse algus
Viivise arvestuse lõpp
Võlgnevus (põhiosa, €)
Viivitatud Viivise määr Viivise päevade aastas / 365 summa (€) arv
22.11.16
05.01.17
8455,31
8% /365
48,18
06.01.17
17.01.17
8380,31
8% /365
22,04
18.01.17
06.02.17
8305,31
8% /365
36,41
07.02.17
17.02.17
8230,31
8% /365
19,84
18.02.17
03.03.17
8155,31
8% /365
25,02
04.03.17
16.03.17
8055,31
8% /365
22,95
17.03.17
05.04.17
7955,31
8% /365
34,87
06.04.17
18.04.17
7855,31
8% /365
22,38
19.04.17
10.05.17
7755,31
8% /365
37,40
11.05.17
19.05.17
7685,31
8% /365
15,16
Teise tulba tähtpäeval laekus (€)
20.05.17
22.05.17
7635,31
8% /365
5,02
23.05.17
07.06.17
7560,31
8% /365
26,51
50 + 25 =
08.06.17
7505,31
8% /365
14,80
19.06.17
7455,31
8% /365
4,90
20.06.17
05.07.17
7405,31
8% /365
25,97
06.07.17
20.07.17
7305,31
8% /365
24,02
21.07.17
24.07.17
7255,31
8% /365
6,36
25.07.17
07.08.17
7236,31
8% /365
22,20
08.08.17
05.09.17
7136,31
8% /365
45,36
06.09.17
18.09.17
7036,31
8% /365
20,05
19.09.17
05.10.17
6986,31
8% /365
26,03
06.10.17
16.10.17
6886,31
8% /365
9,06
17.10.17
17.10.17
6836,31
8% /365
1,50
18.10.17
03.11.17
6786,31
8% /365
25,29
04.11.17
20.11.17
6686,31
8% /365
24,91
21.11.17
07.12.17
6616,31
8% /365
24,65
08.12.17
21.12.17
6516,31
8% /365
20,0
22.12.17
08.01.18
6396,31
8% /365
25,23
09.01.18
19.01.18
6296,31
8% /365
15,18
20.01.18
25.01.18
6216,31
8% /365
8,17
50 + 30 =
26.01.18
07.02.18
6196,31
8% /365
17,66
08.02.18
19.02.18
6096,31
8% /365
16,03
20.02.18
20.02.18
6046,31
8% /365
1,33
21.02.18
07.03.18
5996,31
8% /365
19.71
08.03.18
22.03.18
5906,31
8% /365
19,42
23.03.18
26.03.18
5856,31
8% /365
5,13
27.03.18
08.05.18
5809,31
8% /365
54,75
09.05.18
24.05.18
5709,31
8% /365
20,02
25.05.18
08.06.18
5634,31
8% /365
18,52
09.06.18
09.07.18
5484,31
8% /365
37,26
10.07.18
10.07.18
5358,31
8% /365
1,17
135 + 15 =
20 + 106 =
11.07.18
18.07.18
5310,31
8% /365
9,31
19.07.18
06.08.18
5195,31
8% /365
21,64
07.08.18
10.08.18
5095,31
8% /365
39,09
11.08.18
05.09.18
4995,31
8% /365
28,47
06.09.18
07.09.18
4895,31
8% /365
2,15
08.09.18
07.11.18
4795,31
8% /365
64,11
299,48
08.11.18
03.01.19
4495,83
8% /365
56,17
Kokku 03.01.19
1091,40
Seega on sundtäitmine lubatav viivise summas 1091 eurot 40 senti osas (seisuga 03.01.2019). Hageja väited, et laenuvõtja on surnud, pärijad on tuvastamata ja laenuvõtja on tasunud kostjale pärast laenulepingu ülesütlemist põhivõlgnevuse summaga peaaegu võrdse summa, ei ole aluseks vähendada viivise määra alla seadusjärgse määra.
14.3.Hageja väitel on kostja kaotanud VÕS § 159 lg-te 1 ja 2 kohaselt õiguse nõuda leppetrahvi kindlustamiskohustuse rikkumise eest summas 849 eurot 65 senti, sest laenuandja ei ole teatanud võlgnikule (kolmandale isikule) mõistliku aja jooksul, et ta trahvi nõuab. Laenulepingu p-de 6.1. ja 6.2. kohaselt pidi laenuvõtja (kolmas isik) kindlustama tagatisvara kogu laenulepingu kehtivuse ajaks. Tulenevalt eelviidatud sätetest lõppes laenuvõtja kindlustuskohus ajast, mil jõustus laenuandja poolt laenulepingu ülesütlemine, s.o 22.11.2016. Asja materjalidest ei nähtu, et laenuandja oleks lepingu kehtivuse ajal esitanud laenuvõtjale (kolmandale isikule) tagatisvara kindlustuskohustuse rikkumise eest leppetrahvi nõude (või koheselt pärast lepingu ülesütlemist, märkides ära aja, mil ei olnud lepingu kehtivuse perioodil tagatisvara kindlustatud). Kostja on nii täitmisavalduses (I kd tl 96) kui vastuses hagiavaldusele märkinud võlgnevuse koosseisus leppetrahvi nõude, kuid kostja poolt märgitust ei nähtu, millisel perioodil ei täitnud laenuvõtja (kolmas isik) tagatisvara kindlustamise kohustust ning millal esitati leppetrahvi nõue laenuandja poolt laenuvõtjale. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
Antud juhul ei ole tõendatud, et laenuandja oleks mõistliku aja jooksul teatanud laenuvõtjale leppetrahvi nõudest kindlustamiskohustuse rikkumise eest. Seetõttu on VÕS § 159 lg 2 kohaselt kostja kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi ning leppetrahvi nõue summas 849 eurot 65 senti osas on sundtäitmine lubamatu.
15.Hageja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses põhjendusi seoses tasuga sissenõudekirjade eest ning seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus sissenõudekulu 25 eurot põhjendatust.
16.Lähtudes eeltoodust, on sundtäitmine lubatav summas 7161 eurot 88 senti (sh põhivõlg 4495 eurot 83 senti, intressivõlg 1549 eurot 65 senti, viivis 1091 eurot 40 senti, sissenõudekulu 25 eurot). Kostja on sundtäitmises nõudnud jätkuvalt viivise lisandust ning seetõttu märgib ringkonnakohus kohtuotsuse resolutsioonis, et sundtäitmine on lubatav summas 7161 eurot 88 senti (millele lisandus viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.01.2019 kuni põhivõlgnevuse 4495 eurot 83 senti tasumiseni).
17.Kuna nii hagiavaldus kui apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.