Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 23.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-2909/38
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 23.10.2020
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 6537

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Peremaakler11523072(Hageja)Renovum OÜ14042462(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik

2-19-2909 23. oktoober 2020, Narva

Kohtuasi

OÜ Peremaakler hagi Renovum OÜ (kehtetu ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes 6000 euro Hageja OÜ Peremaakler (registrikood 11523072), lepinguline esindaja Andrei Matvejev Kostja Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja Alar Liivamägi Hageja poolne kolmas isik X X (isikukood xxx), esindaja riigi õigusabi korras Sergei Politšev Hagimenetlus 23.10.2020, kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

Tamara Šabarova

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ Peremaakler hagi Renovum OÜ (kehtetu ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes rahuldamata.

2.Jätta OÜ Peremaakler menetluskulud tema enda kanda.

3.Jätta Renovum OÜ menetluskulud OÜ Peremaakler kanda.

4.Jätta X X’i menetluskulud tema enda kanda.

Sarnased lahendid

Täitmine

Et hagejal ei olnud selged nõude tekke alused, siis pöördus hageja kohtutäituri poole järelepärimisega, mille kohaselt on taotlenud esitada dokumendid, millega tõendatakse eelviidatud asjaolude olemasolu. Vastuseks järelepärimisele edastas kohtutäitur järgmised dokumendid: a. AB Kreditex AS-i (endine ärinimi Credit Pro AS) ja X X vahel 06.04.2015 sõlmitud laenuleping nr 50406-3 (edaspidi laenuleping); b. AB Kreditex AS-i (endine ärinimi Credit Pro AS) ja X X vahel 19.02.2016 sõlmitud lisa 2 laenuleping nr 50406-3 juurde (edaspidi laenuleping lisa 2); c. 09.12.2016 AB Kreditex AS-i ja Rävala Õigusbüroo vahel sõlmitud ja notariaalselt tõestatud Nõude loovutamise leping, hüpoteekide üleandmise leping ja asjaõigusleping (edaspidi nõude loovutamise leping). d. Võlaarvestus (edaspidi võlaarvestus). Esitatud dokumentide pinnalt pole võimalik tuvastada võlgnevuse tekkimise aluseid ja nõude arvutuskäiku. Kuna hageja on arvamusel, et kohtutäiturile esitatud dokumentide pinnalt pole võimalik tuvastada võlgnevuse tekkimise aluseid ja nõude arvestuse käiku, siis pöördub hageja kohtusse hagiavaldusega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Käesoleval juhul on hageja hüpoteegiandja, kelle korteriomandi hüpoteegiga on tagatud kolmanda isiku (X Xi) laenukohustused. Arvestades korteriomandi soetamise asjaolusid (korteriomandi soetamine täitemenetluses korraldatud avalikel enampakkumisel), ei või hageja olla hästi teadlik hüpoteegiga tagatud nõude tekkimise ja täitmise asjaoludest. Samuti ei või hageja kontrollida nõude tekkimise aluseid ja nõude suuruse arvestust üle. Pärast korteriomandi soetamist pöördus kostja hageja poole, paludes tasuda kolmanda isiku eest võlgu. Arvestades seda asjaolu, et hageja on huvitatud hüpoteegi kustutamisest, hakkas hageja välja selgitama tagatud nõude tekkimise ja täitmise asjaolusid. Kostja ja kolmas isik esitasid vasturääkiva informatsiooni nõude täitmise kohta. Kostja esitatud informatsiooni kohaselt tekkisid kolmanda isiku kohustused 06.04.2015 sõlmitud laenulepingust lähtudes. Täitmisteatest lähtudes tekkisid lepingulised suhted AB Kredex AS-i (Credit Pro AS) ja kolmanda isiku vahel aastal 2012. Kinnistusraamatu andmetest lähtudes oli hüpoteek seatud esmakordselt aastal 2006. Kostja ei esitanud hüpoteegiandjale ega kohtutäiturile dokumente, mis tõendavad laenu või laenude kolmandale isikule andmist. Esitatud laenulepingust ja selle lisast 2 ei tulene, et laenulepingus ja selle lisas 2 määratud summad olid antud kolmandale isikule üle. Esitatud laenulepingust ja selle lisast 2 tulenevalt ei ole laenu tagastamise tähtpäev saabunud (laenulepingu lisa 2 p 4 kohaselt on laenu tagastamise tähtpäev 25.05.2029. a). Puuduvad dokumendid (nt Laenulepingu ülesütlemiseavaldus), millest on võimalik tuvastada, et laenu tagastamise nõue on muutunud sissenõutavaks täies mahus ennetähtaegselt. Kohtupraktikas kujunenud seisukoha järgi on täitemenetlus rangelt formaalne menetlus. Lähtudes sellest seisukohast, ei kontrolli täitur nõude tekke aluseid ja muid võla tekkimisega seotud asjaolusid. Kuivõrd juhul, kui täitedokumendiks on hüpoteegi seatav notariaalne kokkulepe ja hüpoteegiga on tagatud teised kui hüpoteegiga koormatud kinnistu omaniku kohustused, peab olema hüpoteegiandjal õigus kontrollida tagatava nõude olemasolu ja selle arvestamise käiku. Sellel juhul on hüpoteegipidaja kohustatud, lähtudes hea usu põhimõttest, informeerima hüpoteegiandjat piisaval määral hüpoteegiga tagatud nõude tekkest ning täitmise asjaoludest ja käigust. Kolmanda isikuga sõlmitud lepingut tuleb käsitleda tarbijakrediidilepinguna VÕS § 401 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga 3(16)

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lähtudes antud normist, krediidiandja ehk kostja on kohustatud tõendama laenu andmist. Enne seda, kui antud asjaolu on tõendatud, pole võimalik lugeda, et tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused on tekkinud. Hagejale ei ole selgitatud ka sellist asjaolu, millised laenusummad ja millal tagastas kolmas isik nii esialgsele võlausaldajale kui ka kostjale. Kolmas isik viitab sellele, et ta tagastas laenu nii esialgsele võlausaldajale kui ka kostjale. Kohtutäitur edastas hagejale alla kirjutamata võlaarvestuse, mis on ebaselge ja ebaloogiline. Intressivõla arvestuses viidatakse laenulepingu lisale, mis ei ole esitatud hagejale. Intressivõla arvestuse osas puudub arusaam, mille ajavahemiku eest on arvestatud intress ja intressivõla summa moodustamise käik. Võlaarvestusest lähtudes on sundtäitmisele esitatud viivisenõue, mis tekkis ajavahemikul 17.11.2016-03.01.2019. Võlaarvestusest tulenevalt esitas esialgne võlausaldaja 16.11.2016 laenulepingu ülesütlemisavalduse, kuid antud avaldus on hagejale esitamata ja hageja ei või kontrollida antud väidet. Hageja kasutuses on maksekorraldused, millest tulenevalt jätkas kolmas isik võla tasumist ka peale väidetava ülesütlemiseavalduse esitamist. Kolmas isik maksis võla esialgsele võlausaldajale. Siinjuures tuleb ära märkida järgmist: kostja poolt on esitatud 09.12.2016 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping, millega esialgne võlausaldaja nõude kolmanda isiku vastu kostjale loovutas. Kuid puudub mingisugune tõend selle kohta, et kolmas isik sai teavitatud nõudeõiguse loovutamisest. Eeldatavasti ei olnud kolmandat isikut tähtaegselt teavitatud nõudeõiguse loovutamisest ja seoses sellega võla tasumine esialgsele võlausaldajale on õigustatud. Kolmas isik jätkas võla tasumisega ka kostjale. Esitatud võlaarvestus ei kajasta antud makseid. Seoses sellega tekib põhjendatud kahtlus võlaarvestuse õigsuses ja põhjendatuses. Hageja arvates AÕS § 346 lg 1 koosmõjus VÕS § 6 lg-ga 1 kohustab hüpoteegipidaja informeerima hüpoteegiandjat hüpoteegi tagatud võlaõiguslikest nõuetest piisaval määral. Vähemalt sellel määral, mis võimaldaks hüpoteegiandjal jälgida võla tekkimise aluseid, võla sissenõutavaks muutmist ja võla arvestuse käiku. Juhul, kui hüpoteegipidaja jättes mainitud kohustusi täitmata pöördub hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisele, siis puudub võimalus hüpoteegipidajal nõustuda esitatud nõudega. Lähtudes täitemenetluse formaalsuse põhimõttest, puudub hagejal võimalus esitada vaidlus kostja nõude vastu teistsugusel viisil kui esitades hagiavaldust sundtäitmise lubamatuse tunnistamise nõudes.

1.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu (tl 78-82). Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Hagi vastuse kohaselt kostja on seisukohal, et on esitanud täiteavalduse hageja vastu õiguspäraselt ja põhjendatult. Swedbank AS, X Xa, X X ja CREDIT PRO AS (praegu AB Kreditex AS) sõlmisid 09.08.2012 notar Sergei Nikonov’i juures notariaalse lepingu (hagiavaldusele lisatud), millega Swedbank AS andis üle X Xale kuulunud korteriomandit, aadressil x, Narva, registriosa nr x, koormanud hüpoteegi summas 10 225,86 eurot CREDIT PRO AS-le ja millega seati nimetatud korteriomandile veel üks hüpoteek summas 5000 eurot CREDIT PRO AS kasuks. Koos hüpoteekidega kanti kinnistusraamatuse ka kokkulepe hüpoteekidega tagatud nõude allutamisest kohesele sundtäitmisele. Kostjale arusaamatult ei nimeta hageja seda lepingut täiturilt saadud lepingute hulgas, ehkki see on tal olemas ja hagile lisatud. Kostja esitas nimetatud lepingu ka täiturile. Lepingu punktis 5.2. sisalduva tagatiskokkuleppe kohaselt hakkasid mõlemad hüpoteegid tagama Credit Pro AS nõudeid, sealhulgas tulevikus sõlmitavatest laenulepingutest tulenevaid nõudeid X X vastu. Hüpoteegiga on tagatud ka laenulepingust nr 50406-3 tulenevad nõuded. 06.04.2015 sõlmisid AB Kreditex (laenuandja) AS ja X X (laenuvõtja) laenulepingu nr 50406-3 (hagiavaldusele lisatud), mille alusel laenuvõtja võttis laenu 7270,72 eurot. Laenusumma maksti laenulepingu alusel välja samal päeval. Vastavalt laenulepingu punktile 1.13. loeti laenusummast 5959,49 eurot laenuvõtja poolt varem sõlmitud laenulepingu nr 40507-5 põhiosa tagastamiseks (seda asjaolu tõendab laenuvõtja allkiri lepingul), millega loeti laenuleping nr 40507-5 lõppenuks, ja 1311,23 eurot tasus laenuandja laenuvõtjale sularahas, vastavalt laenuvõtja sellekohasele sooviavaldusele. Sellega said laenuandja kohustused laenu väljastamise osas täidetud. Kuna avaldus on kirjutatud vene keeles, lisab kostja avalduse tõlke eesti keelde. Laenulepingu alusel pidi laenuvõtja tasuma intressi ajavahemikul 06.04.2015. a - 25.09.2015. a 1,71% kuus ehk aastas 20,289% + 12 kuu Euribor, perioodil alates 26.09.2015 pidi laenuvõtja tasuma intressi 3,02% kuus ehk aastas 36,075% + 12 kuu Euribor. Ajavahemikul 06.04.2015 - 25.09.2015 pidi laenuvõtja tasuma igakuiselt ainult intressimakseid iga kuu 25. kuupäevaks, 25.04.2015 - 79 eurot, järgnevatel kuudel 124 eurot, alates 25.10.2015 pidi laenuvõtja tasuma annuiteetgraafiku alusel igakuiselt laenusummast ja intressist koosnevaid makseid summas 229,84 eurot. 19.02.2016 sõlmisid laenuandja ja laenuvõtja laenulepingu muutmise kokkuleppe, mis koosneb laenulepingu lisadest 2 ja 3, mille alusel väljastas laenuandja laenuvõtjale lisalaenu 1225,81 eurot, kokku oli pärast lisalaenu väljastamist laenuvõtja kasutuses oleva laenusumma jääk 8496,53 eurot (vt laenulepingu lisa 2 p 1 ja 2). Laenuandja maksis täiendava laenusumma välja samal päeval, 19.02.2016 sularahas. Seoses täiendava laenusumma väljamaksmisega leppisid pooled kokku ka uue vähendatud intressimäära ja maksegraafiku. Maksegraafik moodustab laenulepingu lisa 3. Laenulepingu lisa 2 punkti 5 kohaselt lepiti uueks aastaseks intressimääraks kokku 12 kuu Euribor + 30,05%. Maksegraafiku kohaselt pidid igakuised laenu- ja intressimaksed toimuma annuiteetgraafiku alusel iga kuu 25. kuupäevaks, esimene makse 25.02.2016 summas 223 eurot, järgnevad maksed summas 217 eurot. Laenuvõtja oma kohustusi kohaselt ei täitnud, mistõttu saatis laenuandja laenuvõtjale korduvalt meeldetuletusi. 04.11.2016 saatis laenuandja kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles nõudis tol hetkel tasumata olnud enam kui kuue kuu makse tasumist, andis puuduolevate 5(16)

maksete tasumiseks täiendava 14-päevase tähtaja ning pakkus kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Laenuvõtja võlga ei kustutanud. 17.11.2016 saatis laenuandja laenuvõtjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta ja nõudis kogu lepingust tuleneva võla tasumist, ühtlasi teavitas, et tasumata võlale lisandub viivis. Laenulepingu ülesütlemise teade saadeti laenuvõtjale tähitud kirjaga. Laenuvõtja sai kirja kätte 21.11.2016, mida kinnitab Omniva tähitud kirja kviitung. Alates 21.11.2016 on laenuleping üles öeldud. Kuna laenuvõtja ei kustutanud oma võlga ka pärast lepingu ülesütlemist, loovutas laenuandja laenulepingust tuleneva võla kostjale, mille kohta saadeti laenuvõtjale lihtkirjaga nõude loovutamise teade. Lisaks lihtkirjale saadeti loovutamisteade ka e-kirjaga laenuvõtja epostiaadressil. Laenuvõtja on loovutamisteate kätte saanud. Hagiavaldusele lisatud Swedbank’i maksekorraldustest nähtub, et alates 16.02.2017 jj on laenuvõtja teinud võla tasumiseks makseid kostjale. Kuna laenuvõtja väga pika aja jooksul ei kustutanud oma võlga kostja ees, esitas kostja hageja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vastu 03.01.2019 kohtutäitur Andrei Krekile täitmisavalduse võla tagatiseks oleva hüpoteegi realiseerimiseks. Laenulepingu täitmine ja võla kujunemine Kostja kinnitab hageja poolt hagile lisatud maksete laekumist laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Siiski juhib kostja kohtu tähelepanu sellele, et hageja on Danske Bank kontolt tehtud ülekandeid kajastava faili lisanud hagiavaldusele kaks korda ning lisaks sellele sisaldab fail tehingu väljavõtete korduvaid lehekülgi. Et tegemist on ühe ja sama maksega nähtub tehingu dokumendi numbrist ja arhiveerimistunnusest. Igal vastaval kuupäeval on võla tasumiseks tehtud siiski vaid üks makse. Nii on võla tasumiseks Danske bank kontolt 08.01.2018 tasutud 100 €, mitte 2 x 100; 19.01.2018 tasutud 30 €, mitte 3 x 30; 09.08.2018 tasutud 100 €, mitte 2 x 100. Pärast viimase maksegraafiku kehtestamist 19.02.2016 on laenuvõtja sellest tulenevate kohustuste täitmiseks teinud ebapiisavaid makseid. Maksegraafiku nelja esimese makse maksetähtpäevad möödusid ilma et laenuvõtja oleks midagi tasunud. 17.06.2016 laekus laenuandjale 85 eurot. Sellega loeti tasutuks sissenõutavaks muutunud 4 makse põhiosa 17,19 eurot ning intress 67,81 eurot. Makse laekumise ajaks oli sissenõutavaks muutunud intress kokku 856,81 eurot. Intressivõlg jäi 789,00 eurot. Järgmine makse laekus 06.07.16 summas 50 eurot. Selleks ajaks oli sissenõutavaks muutunud ka 5. maksegraafikujärgne makse. Laekumise arvelt loeti tasutuks selle makse põhiosa 4,57 eurot ja intress 45,43. Intressivõlg jäi 789 + 212,43 – 45,43 = 956,00 eurot. Järgmine makse laekus 22.07.16 summas 85 eurot. Sellega loeti tasutuks vastav osa intressivõlast, Intressivõlg jäi 956 – 85 = 871 eurot. Järgmine makse laekus 05.08.16 summas 100 eurot. Selleks ajaks oli sissenõutavaks muutunud ka 6. makse. Tasutuks loeti 6. makse põhiosa 4,69 eurot ja intress 95,31. Intressivõlg jäi 871 + 212,31 – 95,31 = 988 eurot. Järgmine makse laekus 05.10.16 summas 70 eurot. Selleks ajaks olid sissenõutavaks muutunud ka maksegraafiku 7. ja 8. makse. Tasutuks loeti nende maksete põhiosa 4,80 + 4,92 = 9,72 eurot ja intress 60,28 eurot. Intressivõlg jäi 988 + 212,20 + 212,08 – 60,28 = 1352 eurot. Järgmine makse laekus 16.10.16 summas 70 eurot. Tasutuks loeti vastav osa intressist, Intressivõlg jäi 1352 – 70 = 1282 eurot. 07.11.16 laekus 70 eurot, selleks ajaks oli sissenõutavaks muutunud ka 9. makse. Tasutuks loeti

21.11.16 sai laenuvõtja kätte laenuandja 17.11.16 ülesütlemisavalduse. Seega muutus kogu laenulepingust tulenev võlg sissenõutavaks 21.11.16. Laenuvõtja võlg pärast ülesütlemist oli järgmine: Põhiosa võlg 8455,31 eurot. Ülesütlemise ajaks oli tasutud üheksa makse põhiosad: 4,14 +4,24+ 4,35 + 4,46 + 4,57 + 4,69 + 4,80 + 4,92 + 5,05 = 41,22. Põhiosa võlg oli 8496,53 – 41,22 = 8455,31. Intressivõlg oli 1549,65 eurot. Laenulepingu Lisa 3 maksegraafiku järgi oli möödunud 9 maksetähtpäeva ja nendel tähtpäevadel tasumisele kuulunud intressimaksed sissenõutavaks muutunud (osaliselt tasutud). Lisaks sellele muutus ülesütlemisega sissenõutavaks ka proportsionaalne osa maksegraafiku kohaselt 25.11.2016 tasumisele kuulunud intressist. Viimane periood (26.10.16 – 21.11.16) oli kulgenud 27 päeva, sissenõutavaks muutus 211,83 / 30 x 27 = 190,65 eurot 10. makse intressist. Seega oli kokku sissenõutavaks muutunud intress: 218,86 + 212,76 + 212,65 + 212,54 + 212,43 + 212,31 + 212,20 + 212,08 + 211,95 +190,65 = 2108,43 eurot. Sellest oli tasutud 558,78 eurot (67,81+45,43+85+95,31+60,28+70+64,95+70 = 558,78). Ülesütlemise järgne intressivõlg oli seega 2108,43 – 558,78 = 1549,65 eurot. Viivise võlg oli ülesütlemise seisuga samuti tasumata, kuid kostja esindaja ei pea otstarbekaks teha keerukaid arvestusi väikestelt lepingu kehtivuse ajal viivituses olnud põhiosasummadelt. Seetõttu ei nõua kostja viivist ülesütlemise eelse aja eest, vaid teeb viivisearvestuse ülesütlemise järgse aja kohta. Sissenõudekulude võlg oli 15 eurot. Laenuandja saatis laenuvõtjale arvukalt tasuta meeldetuletusi e-posti teel. Kahe meeldetuletuskirja eest nõudis laenuandja tasumist. Laenulepingu punkti 7.9. kohaselt on ühe meeldetuletuskirja hind 20 eurot. Laenuandja nõudis kokku 15 euro tasumist ülesütlemishoiatuse ja ülesütlemisteate eest. Lisaks on laenuvõtja kohustatud tasuma sissenõudekulu hüvitist ka loovutamisteate saatmise eest, mis sisult on samuti meeldetuletus tasumiseks. Loovutamisteade on seaduse mõttes esimene meeldetuletus pärast lepingu lõppemist, mille eest võib võlausaldaja sissenõudekuluna nõuda VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel 25 eurot. Trahv kindlustamiskohustuse rikkumise eest oli 849,65 eurot. Laenulepingu punkti 6.1. ja 6.2. kohaselt pidi laenuvõtja tagatisvara kindlustama kogu laenulepingu kehtivuse ajaks. Laenuvõtja seda ei teinud, millega rikkus oma kohustust. Laenulepingu punkti 6.7. kohaselt peab laenuvõtja tasuma kindlustamiskohustuse rikkumise korral leppetrahvi 10% tagastamata laenusummast. Kohustuse rikkumise ajal oli tagastamata kogu laenulepingu lisa 2 järgne laenusumma 8496,53 eurot, sellest 10 % on 849,65 eurot. Pärast laenulepingu ülesütlemist on laenulepingu täitmiseks laekunud järgmised maksed (eurot): 05.01.17 – 75; 17.01.17 - 75 ; 06.02.17 – 75; 17.02.17 – 75; 03.03.17 – 100; 16.03.17 – 100; 05.04.17 – 100; 18.04.17 – 100; 10.05.17 – 70; 19.05.17 - 50 ; 22.05.17 - 50 + 25 = 75; 07.06.17 – 55; 16.06.17 – 50; 19.06.17 – 50; 05.07.17 – 100; 20.07.17 – 50; 24.07.17 – 19; 07.08.17 – 100; 05.09.17 – 100; 18.09.17 – 50; 05.10.17 – 100; 16.10.17 – 50; 17.10.17 – 50; 03.11.17 – 100; 20.11.17 – 70; 07.12.17 – 100; 21.12.17 – 120; 08.01.18 – 100; 19.01.18 - 50 + 30 = 80; 25.01.18 – 20; 07.02.18 – 100; 19.02.18 – 50; 20.02.18 – 50; 07.03.18 – 90; 22.03.18 – 50; 26.03.18 – 47; 08.05.18 – 100; 24.05.18 – 75; 08.06.18 - 135+ 15 = 150; 09.07.18 20+106=126; 10.07.18 – 48; 18.07.18 – 115; 06.08.18 – 100; 10.08.18 – 100; 05.09.18 – 100; 07.09.18 – 100; 07.11.18 - 299,48. Laekunud maksetest kõik maksed kuni 17.01.2017 makseni laekusid laenuandja kontole, järgnevad maksed laekusid kostja kontole, seejuures laenuandja edastas kostjale samadel päevadel 05.01.17 ja 17.01.17 maksed, kuna need laekusid laenuandjale pärast nõude kostjale loovutamist. Seega ei ole laenuvõtja poolt selleks õigustamata isikule täitmisest kellelegi kahju tekkinud, maksed on arvesse võetud. Kokku on pärast laenulepingu ülesütlemist laekunud 3959,48 eurot. Kostja esindaja liigitab kõik pärast ülesütlemist laekunud summad põhiosa tagastamiseks. Seega on põhivõla jääk laekunud 7(16)

Kolmanda isiku seisukoha (tl 182) kohaselt esitatud hagiavaldusest nähtub, et kostja väidab, et kolmanda isiku kohustused tekkisid 06.04.2015 sõlmitud Laenulepingu alusel. Laenulepingu punktidest 1.1. ja 1.3. nähtub, et laenusumma 7270,72 euro sihtotstarve: refinantseerimine. Laenulepingu punktis 1.13. pooled on kokku leppinud, et käesoleva Lepingu osa Laenusummast 5959,49 eurot läheb laenulepingust nr 40507-5, 07.05.2014. a, mis käesoleva Lepingu allkirjastamise momendist kaotab oma kehtivuse. Ülejäänud osa Laenusummast suuruses 1311,23 eurot Laenuandja kannab üle X X arvelduskontole xxx Swedbank 7 kalendripäeva jooksul alates Laenulepingu sõlmimise kuupäevast. Laenulepingu punkti 1.5. kohaselt laenusumma tagastamise lõpptähtpäev 25.03.2030. Kolmas isik X X väidab järgmist. Tema tagastas laenusumma nii esialgse võlausaldajale kui ka kostjale. Vastavad dokumendid, mis kinnitavad seda, ta esitas hagejale. Kolmandal isikul neid ei ole. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1-1 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18 ja 19-1 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hageja esitas vastuväited 06.04.2015 Laenulepingust tuleneva nõude olemasolule. Kolmas isik on seisukohal, et vastuväited on põhjendatud ja toetab neid. Kostja peab esitama kohtule arvestuse, milles on kajastatud kõik kolmanda isiku poolt tasutud maksed laenusumma tagastamiseks nii AB Kreditex AS-le, kui ka Renovum OÜ-le (endine ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ ). Sealhulgas need maksed, mis on tehtud kolmanda isiku poolt peale seda, kui 16.11.2016 esitas Laenuandja Laenulepingu ülesütlemisavalduse. Ainult pärast seda on võimalik tuvastada, kas kostjal on jäänud nõue Kolmanda isiku vastu, mis tuleneb 06.04.2015 Laenulepingust või mitte. Kui jah, siis mis rahasummas. Kokkuvõtvalt on kolmas isik seisukohal, et hagiavaldus võib rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Hageja nõudeks on tunnistada lubamatuks täitemenetluses nr 066/2019/66 täitedokumendina esitatud 09.08.2012 notariaalselt tõestatud hüpoteegi loovutamise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, raha hoiustamise avalduse, keelumärgete kustutamise avalduse ja asjaõiguslepingu sundtäitmist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust 11(16)

ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 11 näeb ette, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 221 lg 3 kohaselt võib vastavat hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Hageja nõue tuleneb sellest, et ta on avalikul enampakkumisel soetatud aadressil xxx, asuva korteriomandi omanik. 08.01.2019 esitas kohtutäitur Andrei Krek OÜ-le Peremaakler täitmisteate täiteasjas 066/2019/662, mille kohaselt on OÜ Peremaakler suhtes algatatud täitemenetlus. Täitedokumendiks on Narva notar Sergei Nikonovi poolt 09.08.2012 notariaalselt tõestatud 08.01.2019 hüpoteegi loovutamise leping, hüpoteegi seadmise leping, raha hoiustamise avaldus, keelumärgete kustutamise avaldus ja asjaõigusleping. Mainitud lepingu alusel on aadressil x asuv korteriomand koormatud hüpoteegiga sissenõudja kasuks. Hüpoteek tagab võlaõiguslikud nõuded, mis tulenevad Credit Pro AS-i ja X Xi vahel sõlmitud laenulepingust. Täitmisteatest tulenevalt on Credit Pro AS-i kasuks seatud hüpoteek loovutatud OÜ-le Rävala Õigusbüroo. Nõude suuruseks on määratud 10 502,33 eurot. Täitmisteate juurde ei olnud lisatud ühtegi dokumenti, millest tulenevalt on võimalik üle kontrollida järgmiste faktiliste asjaolude olemasolu: nõude tekke alused (millise lepingu alusel tekkis võlgnevus); võla arvutuskäik; Rävala Õigusbüroo OÜ-le nõudeõiguse loovutamise alused. Käesoleval juhul on hageja hüpoteegiandja, kelle korteriomandi hüpoteegiga on kolmanda isiku (X Xi) laenukohustused tagatud. Arvestades korteriomandi soetamise asjaolusid (täitemenetluses korraldatud avalikel enampakkumisel korteriomandi soetamine), ei või hageja olla hästi teadlik hüpoteegiga tagatud nõude tekkimise ja täitmise asjaoludest. Samuti ei või hageja kontrollida nõude tekkimise aluseid ja nõude suuruse arvestust üle. Pärast korteriomandi soetamist pöördus kostja hageja poole, paludes tasuda kolmanda isiku eest võlgu. Arvestades seda asjaolu, et hageja on huvitatud hüpoteegi kustutamisest, on hageja välja selgitama hakanud tagatud nõude tekkimise ja täitmise asjaolusid. Kostja ja kolmas isik esitasid vasturääkiva informatsiooni nõude täitmise kohta. Kuna hageja on arvamusel, et kohtutäiturile esitatud dokumentide pinnalt pole võimalik tuvastada võlgnevuse tekkimise aluseid ja nõude arvestuse käiku, siis pöördus hageja kohtusse hagiavaldusega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kolmas isik on seisukohal, et hagiavaldus võib rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja on aadressil x, Narva asuva korteriomandi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x) omanik (tl 8-9). Kohtutäituri Andrei Krek’i 08.01.2019 täitmisteade (tl 27-28) kohaselt on võlgniku OÜ PEREMAAKLER suhtes algatatud täitemenetlus nr 166/2019/66. Täitemenetluse algatamise aluseks on Narva notar Sergei Nikonov’i poolt 09.08.2012 notariaalne dokument 3463 (jõustus 09.08.2012) ja sissenõudja Rävala Õigusbüroo 03.01.2019 täitmisavaldus. Nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue – võlgnevus seisuga 03.01.2019 summas 10 502,33 eurot. Sissenõutav summa on 10 502,33 eurot.

Hagi esitamise seisuga (22. veebruar 2019) oli täitemenetlus pooleli. Kohus on 26. veebruari 2019. a määrusega (tl 69-70), mis jõustus 16. märtsil 2019, rahuldanud hagi tagamise taotlus ja peatanud täitemenetlus kohtutäituri Andrei Kreki menetluses olevas täiteasjas nr 066/2019/66 kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Narva notar Sergei Nikonov tõestas 09.08.2012 (notari ametitegevuse raamatu registri nr 3463) hüpoteegi loovutamise leping, hüpoteegi seadmise leping, raha hoiustamise avaldus, keelumärgete kustutamise avaldus ja asjaõigusleping (tl 31-35). Lepingu alusel oli käesoleval ajal hagejale kuuluv aadressil x, Narva asuv korteriomand koormatud hüpoteegiga. Swedbank AS, X Xa, X X ja CREDIT PRO AS (praegune AB Kreditex AS) vahel 09.08.2012 sõlmitud lepinguga andis Swedbank AS üle X Xale kuulunud korteriomandit, aadressil x, registriosa nr x, koormanud hüpoteegi summas 10 225,86 eurot CREDIT PRO AS-le. Nimetatud korteriomandile seati veel üks hüpoteek summas 5000 eurot CREDIT PRO AS kasuks. Koos hüpoteekidega kanti kinnistusraamatusse ka kokkulepe hüpoteekidega tagatud nõude allutamisest kohesele sundtäitmisele. Lepingu punktis 5.2. sisalduva tagatiskokkuleppe kohaselt hakkasid mõlemad hüpoteegid tagama Credit Pro AS nõuded, sealhulgas tulevikus sõlmitavatest laenulepingutest tulenevad nõuded X Xi vastu. Vastavalt TMS § 2 lg 1 p-le 19 on täitedokumendiks ka notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Käesolevas vaidluses on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe kinnisasja kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, tagatud nõude rahuldamiseks. Kuna tegemist ei ole kohtulahendiga, saab hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Poolte vahel on vaidlus tagatud nõude suuruse ja põhjendatuse üle. Kohus analüüsib menetluspoolte esitatud tõendid. AB Kreditex (laenuandja) AS ja X X (laenuvõtja) sõlmisid 6. aprillil 2015 laenulepingu nr 50406-3 (tl 12-15), mille alusel võttis laenuvõtja laenu 7270,72 eurot. Vastavalt laenulepingu punktile 1.13. loeti laenusummast 5959,49 eurot laenuvõtja poolt varem sõlmitud laenulepingu nr 40507-5 põhiosa tagastamiseks, millega loeti laenuleping nr 40507-5 lõppenuks, ja 1311,23 eurot tasus laenuandja laenuvõtjale sularahas (tl 84), vastavalt laenuvõtja sellekohasele sooviavaldusele (tl 85, tõlge tl-l 86). Sellega said laenuandja kohustused laenu väljastamise osas täidetud. Laenulepingu alusel pidi laenuvõtja tasuma intressi ajavahemikul 06.04.2015. a - 25.09.2015. a 1,71% kuus ehk aastas 20,289% + 12 kuu Euribor, perioodil alates 26.09.2015 pidi laenuvõtja tasuma intressi 3,02% kuus ehk aastas 36,075% + 12 kuu Euribor. Ajavahemikul 06.04.2015 - 25.09.2015 pidi laenuvõtja tasuma igakuiselt ainult intressimakseid iga kuu 25. kuupäevaks, 25.04.2015 - 79 eurot, järgnevatel kuudel 124 eurot, alates 25.10.2015 pidi laenuvõtja tasuma annuiteetgraafiku alusel igakuiselt laenusummast ja intressist koosnevaid makseid summas 229,84 eurot (tl 16-17). 19.02.2016 sõlmisid laenuandja ja laenuvõtja laenulepingu muutmise kokkuleppe, mis koosneb laenulepingu lisadest 2 (tl 87) ja 3 (tl 87 pöördel-89), mille alusel on laenuandja laenuvõtjale 13(16)

9.detsembril 2016 loovutas laenuandja laenulepingust nr 50406-3 tuleneva võla summas 11 105,74 eurot kostjale (tl 18-25), mille kohta saadeti laenuvõtjale lihtkirjaga nõude loovutamise teade (tl 94). Lisaks lihtkirjale saadeti loovutamisteade ka e-kirjaga laenuvõtja e-postiaadressil (tl 95). Kohus järeldab, et laenuvõtja on loovutamisteate kätte saanud, kuna hagiavaldusele lisatud Swedbank’i maksekorraldustest (tl 44-48) nähtub, et alates 16.02.2017 on laenuvõtja teinud võla tasumiseks makseid kostjale. Kostja esitas hageja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vastu 03.01.2019 kohtutäitur Andrei Krekile täitmisavalduse (tl 96) võla tagatiseks oleva hüpoteegi realiseerimiseks. Kostja tõi hagi vastuses laenulepingu täitmise ja võla kujunemise välja. Esitatud arvestuste alusel märkis kostja, et põhivõla õige jääk täitmisavalduse esitamise seisuga 03.01.2019 oli 4495,83 eurot, intress 1549,65 eurot, viivis 4099,67 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, trahv kindlustuskohustuse rikkumise eest 849,65, kokku 11 019,80, millele lisandub jooksev viivis. Pärast kostja hagi vastuses laenulepingu täitmise ja võla kujunemise välja toomist ei esitanud ei hageja ega kolmas isik vastuväited kostja arvestustele ega teist arvestust. Kohus ei too selles otsuse osas esile kostja nõude suuruse arvestust, nõustudes täielikult hagi vastuses toodud arvestusega, kuna see on loogiline, põhjendatud ja tõendatud tsiviilasja toimikus olevate tõenditega. Kohus nõustub kostjaga, et kostja esitas täiendava tõendina esialgse võlausaldaja ja kostja kontoväljavõtted samade maksete kohta (tl 187-188). Hageja on ka esitanud tõendid mõnede maksete kohta (tl 36 - 56), kuid kuna makseid on tehtud ühest pangast teise, siis esineb mõnede maksete puhul erinevusi laekumise kuupäevas. Hageja tõendite hulgas esitati tõendid Danske Bank kontolt tehtud maksete kohta topelt, lisaks on osade maksete (08.01.2018, 19.01.2018 ja 09.08.2018) tegemise kohta esitatud samu andmeid korduvalt. Igal viidatud kuupäeval on tehtud üks makse, mis nähtub ka kostja esitatud kontoväljavõtetelt. 14(16)